Laevaruumid ja ehituse detailid

ROCKET, BRABUS

Laevaruumid ja ehituse detailid (2)

5 VÄGA HEA

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Teema 9. Koostatud 30.12..2001.
Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.

Laevade ehitus.

Teema 8.

Laevaruumid ja ehituse detailid

Tekiehitised ja tekihooned.
Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks.
Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel . Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid , mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel laevakerega tuleb kasutada spetsiaalseid võtteid kontaktkorrosiooni ärahoidmiseks. Enamasti on see isoleeriv materjal ja korrosioonikindlad ühendused (näiteks korrosioonikindlast metallist poldid plastmass - tüüblites koos isoleerivate seibidega).
Joon. 9.1. Tekiehitise ja tekihoone ehitus.
Tekiehitise kaared või pardatoed paigutatakse kerekaarte kohale. Tekiehitiste ja teki- hoonete talastik sarnaneb keretalastikuga, kuid on arvestatud mitmesuguste avade olemasolu ( luugid , uksed, illuminaatorid, aknad). Tugevaim talastik ja paksem plaadistus on vööripoolsetel- ehk frontaalseintel. Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega .
Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam.

Laeva ruumid
Laevaruumide moodustumine tekkide , parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Tahvel 9. I.
Joon. 9.2. Laeva ruumid ehituslikust seisukohast ja nende paigutus :
Joon. 9.3. Laevaruumide paigutus olenevalt funktsioonist.
Tekkide ja tvintekkide nimetused: Tahvel 9. II.
Erinevate sektsioonide ja eri otstarbega ruumide paigutas:
Joon 9.4. 1)- kuivlastilaeval, 2)- reisilaeval;
I- piigid (vöör- ja ahterpiigid), II- lastiruumid, III- topeltpõhja ruumid, IV- süvatankid, V- pea- ja abimasinate ruumid;
a- teenindusruumid, b- laevapere ruumid, c- reisijate ruumid, d- lastiruumid, e- kütuse, vee ja ballastvee tsisternid;
1- IV korrus, ülemine sild , 2- tekihoone (kambri) tekk, III korrus (komandosild), 3- tekihoone tekk II korus (paaditekk), 4- teine platvorm , 5- tekiehitise I korrus, paki ja jüti tekk, 6- ülatekk, 7- esimene platvorm, 8- sisemine põhi, tankilagi, 9- tekiehitise II korruse tekk, jalutustekk, 10- teine tekk (vaheseinte tekk), 11- teine tekk.
Laeva meeskonna (laevapere) käsutuses olevad ruumid jagunevad otstarbe järgi.
Ruumide isolatsioon .
Olenevalt ruumi kasutuseesmärgile isoleeritakse nende sisepind soojusisolatsiooniga (Joon. 10. a.ja b.), mis liimitakse või kinnitatakse tihvtidega. Tänapäeval kasutatakse selleks sünteetilisi kiud- ja vahtaineid. Kui selline isolatsioon on tulekindlast mittepõlevast materjalist, täidab ta ka tulekaitseisolatsiooni rolli.
Helikaitseisolatsioon hoiab müra levimist mürarikkast ruumist ja ei lase sel levida üle laeva. Tihti on soojus - ja tulekaitseisolatsiooniks kasutatav materjal ka heli kinni pidav ja täidab ka seda rolli.
Niiskusvastane isolatsioon kantakse “ niiskete ” ruumide põrandatele ja seintele . Ta kaitseb pinda korrosiooni eest. Tihti on selleks keraamilised plaadid . Need on kergesti hooldatavad ja hügieenilised.
Joonis 9.5. 1- laevapere liikme kajut , 2- ühiskajut, 3- roolikamber, 4- meditsiiniruum, 5- raadioruum, 6- vestibüül, 7- reisijate kajut koos olmeruumiga, 8- kaardi- kamber .)
Joon. 9.6. Laeva pindade isolatsioon: a) liimitud soojusisolatsioon ; b) tihvtiga kinnitatud soojusisolatsioon; c) heliisolatsioon, d) niiskusevastane isolatsioon; 1- isoleeritav pind, 2- soojusisolatsiooni kiht, 3- alusrest, 4- kattematerjal, 5- keevitatud tihvt, 6- kruntvärv, 7- niiskuskaitsekiht, 8- seib , 9- dekoratiivne kattematerjal, 10-.tsementalus, 11- tsemendipiimaga täidetud vahe, 12- keraamilised plaadid.
Joon. 9.7. Ruumide viimistlus; a) kattematerjali paigutuse skeem; b) tulekaitse isolatsioon: 1- vahesein , 2- tugi, 3- splint , 4- isolatsioonimaterjal , 5- nurkterasest tugi- rest, 6- tulekaitsekiht, 7- mittepõlev kattematerjal, 8- kinnituskruvi.
c) viimistluskatte karkass-süsteem: 1- karkassi sektsioon, 2- dekoratiivne plastmass- profiil, 3- paneeli moodul, 4- plastmassist põrandaääreliist, 5- tekikate, 6- nurk, 7- kinnituspolt.
Ruumide sisepinnad peavad vastama ka eetikanõuetele. Ruumide viimistlus peab olema hügieeniline, mitte liiga kallis, tuleohutu . Ta ei tohi väsitada silma oma ereduse ja läikivusega, ei pea koguma tolmu. Enamasti kasutatakse heledaid pastelseid toone. Mitmetekilistel reisilaevadel kasutatakse erinevatel tekkidel erinevaid värvide kombinatsioone, mis aitab reisijatel orienteeruda.
Furnituuriks nimetatakse esemeid, mida kasutatakse ruumide, mööbli, illuminaatorite vormistamiseks. Need on uste lingid , kinnitushaagid, hinged , lukud ja riivid , illuminaatorite niiskusekogujad, vaipade paigalhoidjad. Enamasti on need metallist ja dekoratiivselt vormistatud.
Tekkide, platvormide ja topeltpõhja katted kaitsvad metalltekki kulumise ja korrosiooni eest, võimaldavad ohutut liikumist ja on isolatsiooniks allolevatele ruumidele.
Värvkate.
Värvkate koosneb mitmest spetsiaalsest värvist koosnevast kihist, mis kantakse tekipinnale värvifirmade poolt soovitatud järjekorras (skeemi alusel). Alumised värvikihid peavad konserveerima metalli ja tagama korrosioonikindluse. Neid nimetatakse krunt-värvideks. Neid võib olla 2-3 kihti. Seejärel kantakse algse katte värvid 1-2 kihti ja seejärel lõpliku katte värvid 2-3 kihti, mis peavad tagama kulumiskindluse. Kasutatakse spetsiaalseid selleks loodud tekivärve, mis on eriti kulumiskindlad ja ei karda merevee mõju. Teatud kohtades, kus liiguvad või töötavad inimesed (haalamisseadmete ja tekimehhanismide juhtpultide ümbruses kantakse tekile viimasena spetsiaalne libisemisvastase värvi kiht.
Värvkate on odavaim tekikatte viis.
Puitkate ehk tekiplangutus.
Tekiplangutus kaitseb tekki nii korrosiooni, kulumise kui ka vigastuste eest ja osaleb teatud määral teki üld- ja kohaliku tugevuse tagamisel. Vööriosas kasutatakse pikiplangutust kus tekiplangud on paralleelsed diametraaltasandiga. Plangud kinnitatakse värvitud teki külge peitpoltide või piikide abil. Poldiaugud suletakse puitkorkidega. Plankude vahed tihitakse ja valatakse üle spetsiaalse vaigu alusel valmistatud seguga .
Ahtritekkidel kasutatakse harilikult lühematest plankudest plangutust, mille korral lühi- kesed plangud pressitakse vastu tekki kiilukujuliste põikplankudega, mis kinnitatakse teki külge eelpoolkirjeldatud viisil. Ka siin tihitakse ja valatakse plankude vahed üle spetsiaalse seguga.
Mastikskate.
On puidust odavam ja lihtsam paigaldada, kuid ei ole nii vastupidav kui puitkate.
Värvitud tekile kantakse mastiksit siduv aluskiht . Sellele kantakse mastiksikiht vajaliku paksusega. Pealt kaetakse mastiks dekoratiivse värvikihiga kulumise vastu või libisemisevastase värviga.
Joon.. 9.8. Üleval ja keskel: 1. Siirivöö, 2. Tekistringer, 3. Veejooksuplaat,
4. Veejooksuplaadi servariba,
5. Servapruss, 6. Tekilaud, 7. Tihvt,
8. Puitkork, 9. Tihtimismaterjal ja tihtimismastiks, 10 tekiplaadistus, 11. presspruss. 12. Topeltpõhja plaadistus,
13. Tahvlid, 14. Laagid, 15. Parras, 16. Otsavahesein.
Joon. 9.9.. a) lastiruumi põhja: b) higilauad lastiruumis parrastel, 1- tankilagi, 2- laagid, 3- laakide kinnituslatt, 4- tekiplangutus, 5- äärepruss, 6- pilsikaan, 7- pardakaar, 8- kinnitushaak, 9- higilauad.
Lastiruumis kasutatakse laakidele paigutatud plangutust. Laadluugi all kaetakse plangutus täiendava plankkatte - padjaga, mille ülesanne on kaitsta plangutust lasti allalaskmisel või kukkumisel tekkida võivate vigastuste eest.
Joon. 9.10. Puitplangutuse kinnitamine tekile.
Puitkate on tänapäeval kalleim tekikatte materjal.
Joon. 9.11. Veejooksuplaat ja tekitate parda ääres: 1- plangutus, 2- keevitatud tihvtid, 3- puitkork, 4- tiir , mastiks, 5- metalläärelatt, 6- tsementkate, 7- piigatitoru.
Joon. 9.12. Mastikskate: 1- tekkiplaadistus, 2- kruntkate, 3- aluskiht, 4- põhikiht, 5- dekoratiivne kate.
9.3 Laeva erinevate sõlmede konstruktsioon .
Šahtid.
Šahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks. Nii on olemas masina, liftide, avariiväljapääsude ja muud šahtid.
Masinašaht.
Eraldab laevaruume masinaruumist (MR), kaitstes muid ruume müra ja MR-s valitseva atmosfääri eest. Masinašahti kaudu toimub MR ventileerimine ja valgustamine päevavalgusega. Teatud olukorras kaitseb vee sattumise eest masinaruumi. Masina- šahti. pikkus ja laius peavad lubama laadida tema kaudu masinaruumi kõige suurema seal paikneva agregaadi. Masinašahti läbivad suitsu ja gaasitorud suundudes korstnakattesse. Seintele monteeritakse sildkraana raskete esemete ümber- paigutamiseks. Seina toetavad toed , mis pannakse kerekaarte tasandisse. Seina paksus 5-9mm, uksed veetihedad. Ülevalt katab Masinašahti kapp, millel on tõstetavad illuminaatoritega kaaned , mida saab avada ja veetihedalt sulgeda distantsjuhtimise teel. Kogu kapp on kinnitatud poltidega ja seega eemaldatav, mis võimaldab Masinašahti kaudu masinaruumi viia suuri detaile ilma tekkides, vaheseintes või parrastes väljalõikeid tegemata.
Vaata Joon. 9.1. Kus on näha ahtris paiknevat tekiehitist ja tekihoonet läbiv masinašaht.
Joon. 9.13. Põiklõige läbi masinašahti ja tekiehitise. 1- topeltpõhja plaadistus (tankilagi), 2- peamasina vundament , 3- pillers, 4- tekiehitis, 5- tekihoone, 6- ruumid tekiehitises, 7- valgusluuk, 8- valgusluugi kaan , 9- masinašaht, 10-paaditekk, 11- tekiehitise tekk, 12- peatekk .
Peale masinašahti on laevas ka muid šahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi . Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral.
Avariiväljapääsud.
Avariiväljapääsud on kitsad horisontaalsed ja püstkäigud (šahtid), mis võimaldavad laeva peateki alustest ruumidest välja pääseda juhul kui tavaliselt kasutatavad väljapääsuteed on mingil põhjusel mitte kasutatavad või ohtlikud. Masinaruumist saab traditsiooniliselt avariikorras välja korstnakatte kaudu. Üks väljapääs on tavaliselt laeva ahtris võllitunnelist. Kui laeval on olemas kommunikatsioonide tunnel ka vööri poole, seatakse ka selle vööripoolses otsas sisse avariiväljapääs.
Tankid ja tsisternid. (Vaata Joon. 9.2.)
Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm ).
Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt – tankilaega, otstest – veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi - stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad olla pikuti pooleks jagatud veetihedate stringeritega.
Joon. 9.14.
Otseseks kasutamiseks minev kütus pumbatakse enne masinatesse andmist kulutanki, mis kujutab endast konstruktsioonilt süvatanki ehk diptanki. Süvatank on topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv ülalt teki või platvormiga piirnev kõrge tsistern. Süvatanke kasutatakse veel ka õli- ja magevee (eriti joogivee , mille jaoks on erinõuded) varude hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. (Joon. 9.14.)
Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke.
Joon. 9.15. Erinevate spetsialiseeritud laevade lastiruumide ristlõiked.
Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.). Tankeritel eraldavad kohverdamid vööriruume ja masinaruumi lastitankidest. Eriti ohtlike ja lenduvate vedelate lastide vedamisel täidetakse need kohverdamid veega. (Vaata Joon. 9.2.).
Kütuse-, lasti- ja vahel ka mageveetankid varustatakse soojendussüsteemiga (enamasti auru spiraaltorustikuga), et oleks võimalik tahkuvat kütust, lasti või õli pumpamiseks üles soojendada ning, et kaitsta vett jäätumise eest.
Kõik tsisternid on varustatud mõõteseadmetega, kuivendusseadmete haarmetega ja õhutorudega. Neid vaatleme uurides laeva süsteeme.
Võllitunnel.
Võllitunnel on ruum, milles paikneb sõuvõll, mis väljub laevakerest deidvudseadme kaudu. Võllitunnel kaitseb võlli mehhaaniliste vigastuste eest, võimaldab võlli hooldada ja kontrollida. Võllitunnel on masinaruumi poolt veetiheda klinkettuksega suletav, et kaitsta masinaruumi deidvudseadme rikke korral laevakeresse tungiva vee eest.
Võllitunneli eesmises ja tagumises osas on laiend – retsess . Ahtripoolsest retsessist viib sageli ülatekile avariiväljapääs.
Võllitunnel on enamasti kaarja ülaosaga, toetatud jäikusribidega. Võllitunnel on diametraaltasandist selliselt nihutatud, et võll ei läbi teda keskelt vaid äärest. See võimaldab inimeste vabamat liikumist tunnelis ja võlli mugavamat hooldamist.
Võllitunnel võib läbida ahtripoolseid lastiruume, Sel juhul võetakse meetmeid tema kaitsmiseks vigastuste eest kaitsva puitkatte abil. Kuna tunnel segab lasti paigutamist, püütakse tänapäeval tema kõrvale ehitada kütusetankid, et lastiruumi põhja saaks jätta siledaks.
Joon. 9.16. Võllitunnel. a) pikilõige, b) põiklõige, c) vaade ülalt (lõige BB); 1- masinaruum, 2- tunnel, 3- tugilaagrid , 4- tugilaagrite vundamendid , 5- sõuvõll, 6- ahterpiigi vahesein, 7- avariiväljapääs, 8- ahtri retsess, 9- masinaruumi retsess, 10- topeltpõhja plaadistus, 11- ahterpiik.
Joon. 9.17. Ühe- ja kahe sõukruviga laeva sõuvõlli tunnelid .
Retsess on laiem nišš võllitunneli tagumises otsas. Samasugune retsess võib esineda ka võllitunneli masinaruumi poolses otsas. Retsess hõlbustab võlli juures tehtavaid hooldus - ja remonttöid.
Retsessiks kutsutakse ka jäämurdja ahtris paiknevat väljalõiget, millesse sobitatakse pukseeritava laeva vöör pukseerimisel tandemina raskes jääs
Retsessiks nimetatakse ka vaheseina sisse ehitatud nišši, milles võib olla paigaldatud mingi seade või mehhanism .
Võlliliin.

Võlliliini ülesanne on anda peamasina pöörlemine üle käiturile – sõukruvile. Võlliliin koosneb järgmistest elementidest: sõuvõll, mille tagumise otsa külge kinnitatakse sõukruvi; ühest või mitmest vahevõllist, millest koostatakse vajaliku pikkusega võlliliin. Kõige vööripoolsemat vahevõlli, mis annab sõukruvi poolt tekitatud tõukelõu üle survelaagrile nimetatakse survevõlliks. Iga vahevõlli toetab tugilaager. Võlliliin väljub laevakerest deidvudseadme kaudu. (Vaata Joon. 9.18. Võlliliin koos deidvudseadmegaga).

Deidvudseade.
Koosneb deidvudi torust, mis ühe otsaga kinnitub ahterpiigi vaheseina ja teisega – ahtertäävi silma. Harilikult vasest puksid hoiavad sõuvõlli ümber koos kahte laagrit. Nende laagrite materjalina kasutati kaua eriti kõva, kuid väga libedat ja vaigust puitu – bakauti. Bakautlaager ei tarvita määret, vaid kastab määrdena laagrisse tunginud vett Tänapäeval on haruldaseks muutunud bakaut asendatud muude ainetega, põhiliselt spetaiaalse plastmassiga.
Joon. 9.18. Võlliliin koos deidvudseadmega: 1- sõukruvi kinnituse kate, 2- sõukruvi, 3- deidvudi toru, 4- sõuvõll, 5- sõuvõlli äärikmuhv, 6- pidur , 7- vahevõlli äärikmuhv, 8- vahevõll, 9- pööretemõõtja (tahhomeetri) andur , 10- võlligeneraator, 11- tugilaager, 12- survevõll, 13- tihendirõngas, 14- vööripoolne puks, 15- tihend , 16- vööripoolne laager , 17- mortiir, 18- ahtripoolne laager, 19- ahtripoolne puks, 20- survelaager .
Joon. 9.19. Võlliliin mortiiri ja kronsteiniga.
Joon. 9.20. Deidvudseade.
Joon. 9.21. Deidvudi toru: 1- ahtripoolne kinnitusrõngas, 2- laager (bakaut või muu spet- siaalne materjal), 3- deidvudi totu , 4- auru toru, 5- veetoru, 6- vööripoolse tihendus- rõnga kinnitus , 7- tihendusrõngas, 8- tihend , 9- sõuvõll, 10- laagrite puksid, 11- vee äravoolutoru.
Joon. 9.22. a) deidvudseade: 1- sõukruvi, 2- deidvudi toru, 3- puks, 4- laagrimaterjal, 5- veejaotusrõngas, 6- vee väljalaskeotsik, 7- ahterpiigi vahesein,.8- võlli kate, 9- võll, 10- tihendi survepuks, 11- tihend, 12- vee pealeandmise otsik, 13- ahtertääv, 14-. Mutter või keevitatud äärik, 15- pidurdusrõngas;
b) deidvudilaagrid: 1- puks, 2- bakautliistud, 3- hoideribad, 4- erikummist plaadid, 5- vintkinnitus, 6- kumm või kaprolaan.
Vundamendid.
Vundamendid on konstruktsioonid, mille abil kinnitatakse laeva kere kõlge masinad , mehhanismid , seadmed ja aparaadid alates peamasinast, kateldest, vintsidest ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need üle laeva tugi-konstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid.
Joon. 9.23. Vundamendid.
Joon. 9.24. Peamasina vundamendi tüüpe: a) sisemise põhja plaadistusel, b) topeltpõhja tugikonstruktsioonidel, c) topeltpõhja konstruktsioonide sees.
Joon. 9.25. Liikumatu kinnitus vundamendile: a) plastmassrõngale toetuvalt, b) sfääri- listel tugiplaatidel, c) polümeeriga kaetud metallrõngastel: 1- plastmassrõngas, 2- polt, 3- seib, 4- mutter, 5- mehhanismi jalg, 6- vundamenditala, 7- alusplaat (lafett), 8- sfäärilise pinnaga plaadid, 9- kontramutter, 10- metallrõngas, 11- polümeerkate.
Joon. 9.26. Amortiseeriv kinnitus: a) puitalusel, b) patenteeritud amortisaatorile, c) kaldplaatidest amortisaatorile: 1- vundament, 2- tihvt, 3- raam, 4- polt, 5- puitalus, 6- tasakaalustav seib, 7- elastne kummist element, 8- tasandav alus, 9- vundamendi tugiplaat (lafett).
Põrkepruss.
Puidust, metallist või metallist koos kummiosadega konstruktsioon, mis paigutatakse ümber parda veeliinist kõrgemal ja peab kaitsma laevakeret löökide korral vastu kaisid või sildumisel teise laeva pardasse. Kasutatakse väiksematel laevade ja sellistel, millel tuleb sagedasti silduda ja seista kai ääres, kus vesi ei ole rahulik ja kõigutab laeva.
Joon. 9.27. Põrkepruss (kaitsepruss).
Joon. 9.28. Puidust ja terasest kaitsepruss.
Joon. 9.29. Terasest, puidust ja kummist põrkeprussid: 1- tekistringer, 2- brakett, 3- siirivöö, 4- metallkarp, 5- kruvid või naelad , 6- terastugi, 7- puupruss, 8- terastugi, 9- kinnituspolt, 10- kummi” vorst ”.
Joon. 9.30. Mitmesuguse ehitusega terasest (a), puidust (b) ja kummist (c) põrkeprusse.

terasriba, 2- pooltoru, 3- ribi , 4- braket, 5- terasleht , 6- neet või polt, 7- alusleht, 8- terasprofiil, 9- puitpruss, 10- terasriba, 11- polt, 12- välimine pruss, 13- sisemine pruss, 14 ja 15- profiilid , 16-kummipruss, 18- tihvt, 19- kork ,
20- kate, 21- piiraja .
Umbreeling.
Tekst vaata Tahvel 9.V.
Joon. 9.31. Umbreelinguid: 1, 20- umbreelingu plaadistus, 2, 21- tugi, 3, 23- reelingulatt, 4- tormiava, 22- jäikusribi
Joon. 9.32. Teki külge needitud ja tõstetud (ujuv) pideva tormiavaga umbreeling.
Reelingud.
Joon. 9.33. Reelingud eemaldatavate postidega.
Kaitserinnatisega, mida nimetatakse reelinguteks ääristatakse kõrgemal olevad tekid ja tankerite peatekid. Kõrgematel tekkidel ei ole umbreelingut lainete kaitseks vaja. Tankeri madal peatekk on aga enamasti kogu aja lainete uhtuda ja reelingud soodustavad vee maha jooksmist tekilt. Reelingu postid (ka reelingu titsid või püsttoed) on kõrgusega mitte alla 1,2 m, mis on omavahel ühendatud 3-4 horisontaalse varvaga, millest ülemine on teistest jämedam või tehtud puidust (reelingulatt). Sellist reelingut nimetatakse ka varbreelinguks. Võib kohata ka reelinguid, kus kõik varvad peale ülemise (vahel ka ülemine) on asendatud pingule tõmmatud trossi või ketiga . Siis nimetatakse seda leierääristuseks.
Reelingutele võib tuule kaitseks olla seotud purjeriidest tent. Teatud kohtades Kiipide ja pollarite kohal tehakse reelingutesse vahe, et saaks töötada haalamisotstega. Reelingutrepi või lootsitrepi välja paneku kohalt peab reeling olema avatav. Mõningates kohtades, kus reeling mingil ajal segab (näiteks paaditekil paatide vette laskmise ajal) tehakse reelingupostid eemaldatavate või maha kallutatavatena.
Joon. 9.34. Püsivalt paigaldatud reelingud. 1- reelingupost, 2- reelingilatt, 3- reelingu- varb , 4- toega otsapost, 5- tugi, 6- kanepinöör, 7- varb, 8- lüüvers, 9-kronstein, 10- purjeriidest tendi paksendus, 11- tent, 12- vahepost, 13- eemaldatav restvärav, 14-otsapost kiibi kohal, 15- obadus, 16-silm, 17- plaadike, 18- konks , 19-rõngas, 20- kett, 21- kinniti.
Joon. 9.35. Mahakallutatav trossreeling. 1- otspost, 2- tross koos seeklite, haakide ja pingutitega, 3- vahepost, 4- eemaldatav kettleier konksudega, 5- eemaldatav kettleier seeklitega, 6- kahvel , 7- pidurpolt, 8- kett, 9- pidurduspoldi kinniti, 10- obadus, 11- tugipost , 12- obaduse alus, 13- pidurdusseib, 14- telg .
Lainepeegel.
Umbreelinguga sarnase ehitusega tõke paigutatakse pakile või vööritekile. Lainepeegel suunab parda taha kõrge lainega pakile või vööritekile sattuva vee kaitstes seega tekilasti ja võimaldades tekitöid. Kõrgus umbes 1,5 meetrit.
Vaata Joon. 9.36. Pos. 2.
Joon. 9.36.
Tuulepeegel.
Erilise kumerusega komandosilla umbreelingu ette paigutatav vöö. Tuulepeegel suunab vastupuhuva õhujoa (tuule) järsult suure kiirusega üles. Sellega tagatakse ka tugeva vastutuule korral komandosillal normaalsed tingimused vaatluseks ja navigatsiooniliste ülesannete täitmiseks.
Korstnakate.
See on metallkest, mille sisse on paigutatud pea- ja abimasinate gaasieemaldus-seadmed, katelde suitsu ja aurulasketorud, ventilaatorid jm. Korstnakatte kuju annab laevale arhitektuurilise ilme ja seetõttu tehakse voolujoonelisena ning sobitatakse kokku laeva muude arhitektuuriliste elementidega. Seetõttu on korstnakatte sees harilikult küllalt ruumi, et mahutada mitmesuguseid abimehhanisme, lao-, töö- ja abiruume.

Laeva üksikesemete konstruktsioon.
Pardaluugid.
Pardaluugid on suured ümardatud nurkadega neljakandilised avad laeva parrastes. Need avad on ette nähtud lasti ja varustuse laadimiseks horisontaalmeetodil, reisijate peale- ja mahakäimiseks, ka lootsi pardale võtmiseks. Suletakse ühe- või kahepoolsete luukidega. Suletud avad peavad olema veetihedad. Selle tagavad servadele paigutatud kummitihendid. Lukustussüsteem on väiksemate pardaluukide korral juhitav käsitsi, kuid suuremad suletakse hüdraulikaseadmete abil, mida täiendavad käsitsi pandavad sulgurid .
Joon. 9.37. Pardaluuk. 1- ülatekk, 2- vahetekk, 3- piim, 4- knii, 5- luuk suletuna, 6- luuk laeva sisse avatuna, 7- hüdrosilinder, 8- paksendusriba.
Uksed.
Uksed jagatakse asukoha järgi sisemisteks ja välimisteks.
Eesmärgi järgi: vee- ja gaasitihedad uksed, tuletõkkeuksed, läbitungitavad uksed,
Ehituse järgi: hingedel avatavad, lükand- ja klinkettuksed.
Materjali järgi: terasuksed, puituksed, kergsulamist uksed ja plastikuksed.
Veetihedad uksed tehakse veetihedatesse vaheseintesse, tekiehitiste ja tekihoonete välisseintesse, masina- ja muude šahtide seintesse jm. Veetihe hinhedel avatav uks pressitakse välja 3-6 mm paksusest teraslehest. Servade ümber seatakse kummitihend. Sulgemine toimub mõlemal poolust olevate kangide abil. Need kangid on ühendatud kiilsulguritega, mis kiiluvad kummitihendi tugevasti vastu uksepiida serva. On olemas väga suur hulk konstruktsioonilisi lahendusi selliste uste sulgurite tarvis.
Joon 9.38a. 1- paam, uksepiit, 2- uks, 3- kiilsulgur ukse nurgas , 4- ühenduskangid, 5- juhtkangid, 6- keskmised kiilsulgurid, 7- uksehing, 8- vedrulink.
Joon. 9.38b. 1- uks, 2- uksehing, 3- sein, 4- juhtkang, 5- piidaserv, 6- kiilukujuline plaat, 7- kummitihend.
Joon. 9.38c. 1- uksepiit, 2- uks, 3- juhtkang, 4- uksehing, 5- kiil , 6- kummitihend.
Tulekaitseuksed tehakse tulekindlatesse vaheseintesse, mis jagavad laeva tulekaitsetsoonideks. Tegelikult on see tühi karbikujuline ukseplaat, millele on kantud samasugune tulekaitseisolatsioon kui vaheseinalegi milles ta asub.
Klinkettuksed seatakse üles veetihedatesse vaheseintesse allpool peatekki ja masinaruumis. Valatud metallist uks liigub mööda horisontaalseid või vertikaalseid suunajaid tiguajami või hüdraulikaseadme abil, mida saab käitada elektrimoorori abil ja käsitsi. Tihedus saavutatakse sellega, et kiiljas uks siseneb täpselt samasugusesse kiiljasse raami. Klinkettustel peab olema võimalus sulgeda neid kohapeal, kaugemalt (peatekilt) ja tsentraliseeritult komandosillalt.
Joon. 9.39a. Horisontaalse liikumisega klinkettuks. 1- valatud uks, 2- jäikusribid, 3- käivitusvõll, 4- käivitav hammasratas , 5- hammasliist, 6- raam, 7- elektrimootor , 8- reduktor , 9- kaugjuhtimise võll, 10- kohalik käsitsi juhtimise seade, 11- elektrikäiviti, 12- veetihe vahesein.
Joon. 9.39b, c. Vertikaalse liikumisega elektriliselt käivitatav klinkettuks ja 46c. Horisontaalse liikumisega hüdrauliliselt käivitatav klinkettuks. 1- käsijuhtimisseade peatekilt, 2- reduktor, 3- elektrimootor, 4- kronstein laagriga, 5- juhtvint, 6- raam, 7- ukse tõstukmutter, 8- uks, 9- elektriline käiviti, 10- hammasliist, 11- õlipump, 12- hammasratas, 13- hüdrosilinder, 14- tokk , 15- uks, 16- raam.
Trepiluugid ja pääsluugid.
Need luugid võimaldavad inimestel pääseda tekilt selle all olevatesse ruumidesse. Luugi kuju võib olla ümardatud nurkadega neljakandiline, ovaalne või ringikujuline. Kergemad kaaned avatakse ja suletakse käsitsi, raskemad – mehhaanilise seadme abil. Veetiheduse tagab kummitihend. Sulguriks võivad olla liblikmutrid või kiilsulgurid. Ohutustehnika nõuab, et luugikaaned peavad olema kindlalt fikseeritud ka avatud asendis.
Joon. 9.40.
Joon. 9.41. Pääsluuk. 1- luugikrae, 2- kummitihend, 3- luuk, 4- hoorattaga juhitav kinnikiilumisseade, 5- isolat-sioonimaterjal, 6- tõstevedru, 7- avamist takistav lukusti.
Manluugid.
Manluukide kaudu pääseb topeltpõhja tankidesse, kohverdamidesse, tsisternidesse ja eriotstarbelistesse kinnistesse ruumidesse. Ovaalse väljalõike ümber keevitatakse paksendus, millesse kruvitakse tihvtid. Ava suletakse kaanega, milles on augud tihvtide jaoks. Kaane ja paksenduse vahele seatakse tihend (kummist, kartongist, spetsiaalsest materjalist) ja kaan surutakse mutritega ühtlaselt kinni. Kaanes võib olla vintkorgiga suletav auk. Kaanes on kaks vindiga lisaauku. Neisse keeratakse poldid. Neid polte saab kasutada kaane avamisel lahtipressimiseks.
Joon. 9.42. Manluuk. 1- paksend , 2- tihend, 3- kaan, 4- tihvt, 5- mutter, 6- lahtipressimispolt, 7- pööratav obadus, 8- liikumatu obadus, 9- märgistusplaat, 10- käepide (sagedamini puudub), 11- paksend lahtipressimispoldi all.
Joon. 9.43. Tsisternide sulgemine veetihedalt.
Illuminaatorid.
Illuminaatoreid kasutatakse ruumide valgustamiseks loomuliku päevavalgusega ja ventileerimiseks. Eristatakse asukoha järgi parda-, tekihoone- ja tekiilluminaatoreid. Kujult võivad nad olla ümmargused või kandilised, Ehituselt eristatakse raskeid, normaalseid, kergeid, avatavaid ja jäigad. Materjal, millest illuminaatoreid valmistatakse võib olla teras või kerged sulamid .
Illuminaatori ehitus, kuju ja mõõtmed olenevad tema paigutusest laeval. Veeliinile ligemal peavad olema ka tugevamad illuminaatorid. Veetihedus tagatakse kummitihendiga, mis paigutatakse eraldi avatava klaasi raami süvendisse kui ka samasugusesse süvendisse tormikaanes. Sulgemine toimub aaspoltide ja tiibmutritega. Kõrgemal tekihoones paiknevate ruumide nelinurksed illuminaatorid on küllalt suured, et neid saaks kasutada ka avariiväljapääsuna. Roolikambri illuminaatorid varustatakse kas keerleva või mõnd teist liiki klaasipuhastajaga. Jäiku illuminaatoreid, mis paigutatakse teki sisse valgustamaks teki all olevat ruumi nimetatakse “pulli silmaks”. Vahel kutsutakse nii kõiki jäiku illuminaatoreid ja vahel üldse igasuguseid ümmargusi illuminaatoreid.
Joon. 9.44. Illuminaator. a) avatav, b) jäik. 1- väljapoolt paigutatav pimenduskate, 2- kere (raam), 3- tormikaant lahtises olekus hoidev fiksaator, 4- klaas, 5- tormikaan, 6- aaspolt tiibmutriga, 7- fiksaatori käepide, 8- raam, 9- hermeetik .
Valgusluugid.
Valgusluugid paigutatakse ruumide kohale, mis on parrastest kaugel ja mida ei saa valgustada pardailluminaatoritega. Nad võimaldavad selliste ruumide valgustamist päevavalgusega ja nende õhutamist loomulikul teel. Sellised ruumid võivad olla masinašaht, kambüüs, pikikoridorid. Valgusluuki saab kasutada ka avariiväljapääsuna. Valgusluuk kinnitatakse luugikrae külge poltidega ja teda eemaldades saab teki alla viia suuremõõtmelisi esemeid. Valgusluukidel on jäikade illuminaatoritega kaaned, mida saab avada (masinaruumi valgusluugil tehakse seda kaugjuhtimise teel).
Joon. 9.45. Valgusluuk. 1- luugi kere, 2- vee- ja õhutihedalt suletav kaan, 3- jäik illuminaator, 4- kaane fiksaator avatud olekus.
Trepid.
Treppide abil liiguvad inimesed ühelt tekilt teisele. Eristatakse sisemisi ja välimisi treppe, normaalseid ja pardataguseid; kaldtreppe, vertikaalseid- ja varbtreppe. Materjaliks võib olla teras, kergesulamid, puit, plastik . Trepi soovitav kalle on 550 horisondi suhtes. Ettekujutuse mitmesuguste treppide ehitusest saab joonistelt.
Joon. 9.46. 1- trepi küljed, 2- vlantsitud servaga astmed, 3- eemaldatav käsipuu, 4, 11, 16- mutrid , 5, 9, 15- poldid, 6- ülemine obadus, 7- ühendusvarb, 8- kinnitusvint, 10- tugiplaat, 12- knii, 13- seib, 14- alumine obadus, 17- reelinguvarvad.
Joon. 9.47. a) vertikaalne trepp , b) varbtrepp; 6- trepi külg paksendiga , 7- kahest varvast aste, 8- obadus, 9- poldid, 10- mutrid, 11- varbtrepi aste.
Joon. 9.48. Pardatagune- ehk “paraadtrepp”. 1- trepitaaveti kand , 2- standers, 3- laager, 4- trepitaavet, 5- taaveti kai, 6- kai obadus, 7- kandekett, 8- tali , 9, 21- otste kinnitamise naaglid, 10- obadus, 11- ülemise platvormi reelingud, 12- ülemine platvorm, 13- ülemise platvormi toed, 14- trepp, 15- otsad trepi parda lähedal hoidmiseks, 16- kaitsepruss, 17- alumise platvormi tugi, 18- alumine platvorm, 19- alumise platvormi reelingud, 20- trepi käsipuu, 22- obadus sõiduasendis kinnitamiseks, 23- pöörleva kronsteini obadus, 24- trepi ja parda vaheline padi (sõiduasendis toetab treppi vastu umbreelingut pööratud treppi altpoolt), 25- pöördekronstein.
Joon. 9.49. “Paraadtreppi” üldvaade.
“Paraadtrepi” reelingupostide vahele käsipuust allapoole tuleb tõmmata kolm kanepinöörist või peenest terastrossist leierit. Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi.
Jäätugevdused.
Jääs töötamiseks ette nähtud laevadel tugevdatakse vööri, kimmi ja pardasilluseid täiendava talastiku paigutamisega ja tugevdatud konstruktsioonide kasutamisega. Tugevduste ulatus oleneb laeva jääklassist. (vaata Joon. 4.50.).
Joon. 9.50.
Joon. 9.50. Tugevdatud põhja ja kimmiga laevade talastiku näited.
Tekstitahvlid
Teema 9 juurde
Tahvel 9 I
Tahvel 9. II
Tahvel 9. III
Tahvel 9. IV
Tahvel 9. V
33

.DOC Laadi alla originaalfail 34 lk · .doc · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BRABUS ROCKET Õppematerjali autor

Laevaruumid ja ehituse detailid

laevade kapten Laevaruumid

Sarnased õppematerjalid

doc

Laevade arhitektuur

Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.46. Keemiatanker. Vedelgaasitanker (Liquefied gas tanker) Vedeldatud loodusliku gaasi (LNG Liquefied natural gas) ja vedeldatud naftagaasi (LPG Liquefied petrooleum gas) vedamiseks ehitatud tankerid. Olenevalt lastist võib arhitektuus olla erinev just lastimahutite erineva ehituse tõttu. Kõrgendatud tuleohu ja tehnilise keerukuse tõttu peavad laevameeskonnad läbima spetsiaalse väljaõppe. Joon. 3.47. LNG-tankeri modifikatsioon. 23 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.48.

Laevade ehitus

doc

Transpordilaevade üldomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei

Laevaehitus

doc

Laeva Luugiseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest eemaldatavate piimide, puidust luugil

Laevade ehitus

doc

Laeva Ankruseade

Vaata Tahvel 10.2-V. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see lisajupp ketti, mis kinnitus viimase lõpulüli külge liigendhaagiga. Kui kogu ankrukett oli laevast parda taha lastud ja ka teise otsaga ketikasti põhja külge kinnitatud ketihalss pingule tõmmatud, jäi liigendhaak tekile parajasti sellisesse kohta, kus teda võis mugavalt lahti anda

Laevade ehitus

doc

Laeva Lastiseade

vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Ka Eesti vabariigi seadusandlus reguleerib lastiseadme kasutamist ja hooldamist. Losspoomidega lastiseade.

Laevade ehitus

doc

Laeva Sildumisseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalse

Laevade ehitus

doc

Laevakere kuju ja omadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga.

Laevaehitus

doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

tihedate piki- ja põikvahe- seintega väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Joon. 5.14. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate

Laevaehitus

Rohkem sarnaseid