50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
182 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siimkyla
Õppematerjali autor
11.2004. 5.2. Püstuvus ehk stabiilsus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Algpüstuvus. (Joon. 5.9.) Joon. 5.9. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi M T=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, l h= sin see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+r-zg või
2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui laevakere maht on küllaldane ja see sisaldab väikse tihedusega materjali (kaasa arvatud õhk), siis on tema kaal küllalt väike, et väljasurutud vesi suudaks teda oma üleslükkejõuga kompenseerida laeva raskusjõudu. Kui nüüd laevale lisada lasti või täita ruum suurema tihedusega materjaliga, suureneb laeva kaal. Selleks, et kompenseerida suurenenud raskusjõudu, on vaja suuremat väljasurutud vee mahtu (Joon. 3.1). Joon. 3.1.
Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva- del, matkelaevadel, parvlae- vadel, autoveolaevadel jne.
konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti)
b) deidvudilaagrid: 1- puks, 2- bakautliistud, 3- hoideribad, 4- erikummist plaadid, 5- vintkinnitus, 6- kumm või kaprolaan. Vundamendid. 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Vundamendid on konstruktsioonid, mille abil kinnitatakse laeva kere kõlge masinad, mehhanismid, seadmed ja aparaadid alates peamasinast, kateldest, vintsidest ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need üle laeva tugi-konstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid. Joon. 9.23. Vundamendid. Joon. 9.24
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid
Eriti hästi sobivad sellised laevad tegutsema jäätuvates meredes, kus jää murdmise asemel nad võivad liikuda lihtsalt jää all. glisseerivad on sellised kiirekäigulised laevad, mis kiiresti liikudes tõusevad suuresti veest välja ja puudutavad vett vaid põhja ahtriosaga. See saavutatakse erilise kerekuju ja võimsa jõuseadme abil. tiiburlaevad tõusevad liikudes kerega veest välja jäädes toetuma vette jäävatele tiibadele. Tiibade paigutus ja kuju võib olla väga mitmesugune. hõljuklaevad liiguvad veel võimsate ventilaatorite poolt tekitataval õhkpadjal. Liikuma pannakse nad harilikult õhus töötavate propelleritega. Laevad liigitatakse selle järgi, kas kere alla surutud õhku hoiab koos elastne või jäik piire. Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid
Eriti hästi sobivad sellised laevad tegutsema jäätuvates meredes, kus jää murdmise asemel nad võivad liikuda lihtsalt jää all. glisseerivad on sellised kiirekäigulised laevad, mis kiiresti liikudes tõusevad suuresti veest välja ja puudutavad vett vaid põhja ahtriosaga. See saavutatakse erilise kerekuju ja võimsa jõuseadme abil. tiiburlaevad tõusevad liikudes kerega veest välja jäädes toetuma vette jäävatele tiibadele. Tiibade paigutus ja kuju võib olla väga mitmesugune. hõljuklaevad liiguvad veel võimsate ventilaatorite poolt tekitataval õhkpadjal. Liikuma pannakse nad harilikult õhus töötavate propelleritega. Laevad liigitatakse selle järgi, kas kere alla surutud õhku hoiab koos elastne või jäik piire. Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid