pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all. Vabaparda kõrgust reglementeeriti juba vanas Roomas, kus lastide ja laeva säilivuse nimel ei tohtinud laeva liiga täis laadida. Kehtisid sellekohased reeglid. Aegade jooksul jäeti vabaparda kõrgus silma järgi kasutades kogemusi ja kainet mõistust. XIX sajandi teisel poolel asus ametiühingutegelane S.Plimsoll võitlusse vabaparda kõrguse normeerimise nimel tuues põhjuseks meremeeste elu ohtu seadmise laevade
Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL0 Dedveit on kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda. Ümardatud siirivöödega laevades märgitakse see
Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL-0 Dedveit on kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda. Ümardatud siirivöödega laevades märgitakse see kohta, kus kõverusega plaat puutub
Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL0 Dedveit on kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda. Ümardatud siirivöödega laevades märgitakse see
võtmine vastasparda tsisternidesse kui ujuvusvaru seda lubab. Joon. 3.25. 3.3.3 Vabaparda kõrgus ja laadungimärk. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 1966 (Load Lines 1966) (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all. Vabaparda kõrgust reglementeeriti juba vanas Roomas, kus lastide ja laeva säilivuse nimel ei tohtinud laeva liiga täis laadida. Kehtisid sellekohased reeglid. Aegade jooksul jäeti vabaparda kõrgus silma järgi kasutades kogemusi ja kainet mõistust. XIX sajandi teisel poolel asus ametiühingutegelane S.Plimsoll võitlusse vabaparda kõrguse normeerimise nimel tuues põhjuseks meremeeste elu ohtu seadmise laevade
annaabi.ee 
