Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14
teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel; omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest; saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest; omab algteadmisi laeva ekspluatatsiooniomadustest: dedveit, lastimahu- tavus, kiirus, registermahutavus; saab algteadmised laeva tugevusest 3.1 Ujuvus. Ujuvus on laeva võime püsida määratud asendis vee peal, kandes ettenähtu lasti. 3.1.1 Tihedus, mass ja maht (ruumala) Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või t/m3 või g/cm3. Näide 3.1.1 Alumiiniumist tahuka mõõtmetega 1,5 m x 2,0 m x 0,5 m mass on 4,052 tonni Leida alumiiniumi tihedus.
tarvis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesandes. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4 · konteinerimahutavus arv, mis näitab laevale mahtuvate konteinerite arvu standartsetes kahekümnejalase pikkusega konteinerites (TEU Twenty feet equivalent units). Registermahutavus ehk registertonnaaz (Registred tonnage) (Tahvlid 3.VIII ja 3.IX) määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. 7 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3
või nende vastavust ühingu nõuetele, ja lisamärkidest, mis annavad teavet laeva jääklassi, tegevuspiirkonna, uppumatuse, automatiseerituse astme jms. kohta. Purjelaeval vastab sellele tinglikult klassiembleem. Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. IMO - International Maritime Organisation - Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.. Juhtivaks organiks on Assamblee koos komiteedega, millest tähtsaimad on Mereohutuskomitee (Marine Safety Committee, MSC) ja Merekesk-konnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on
nõuetele, ja lisamärkidest, mis annavad teavet laeva jääklassi, tegevuspiirkonna, uppumatuse, automatiseerituse astme jms. kohta. Purjelaeval vastab sellele tinglikult klassiembleem. Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. IMO - International Maritime Organisation - Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.. Juhtivaks organiks on Assamblee koos komiteedega, millest tähtsaimad on Mereohutuskomitee (Marine Safety Committee, MSC) ja Merekesk-konnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale
või nende vastavust ühingu nõuetele, ja lisamärkidest, mis annavad teavet laeva jääklassi, tegevuspiirkonna, uppumatuse, automatiseerituse astme jms. kohta. Purjelaeval vastab sellele tinglikult klassiembleem. Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. IMO - International Maritime Organisation - Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.. Juhtivaks organiks on Assamblee koos komiteedega, millest tähtsaimad on Mereohutuskomitee (Marine Safety Committee, MSC) ja Merekesk-konnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on