I Mõõteriistad, milles ◊p=/const (i) vedeliku kiiruse või kulu muutumine põhjustab rõhkude vahe muutumise, mida mõõdetakse ning mille järgi arvutatakse välja vedeliku kiirus või kulu. Bernoulli võrrandi rakendamine voolamisel avadest. Viskoossus. Njuutoni- ja mittenjuutonivedelikud. Fluidumi voolamise režiimid laminaarne ja turbulentne. Reynoldsi arv. Bernoulli võrrand reaalsele fluidumile. Hõõrdetakistus, kohttakistus.Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel Viskoossus-reaalse fluidumi füüsikaline omadus; mõõdetav suurus; -fluidumi kihtide võime takistada teiste kihtide voolamist;mida suurem viskoossus, seda vähem voolav on fluidum ja seda rohkem energiat on vaja selle transportimiseks. Njuutonivedelikeks nimetatakse homogeenseid gaase ja vedelikke,mis alluvad Newtoni sisehõõrdeseadusele.
Vedelike kihid voolavad üksteise peal ja takistavad üksteiste liikumist. Suurema kiiruse korral ei jõua osakesed nii tihti seinale põrkuda ja seega on rõhk väiksem. Hõõrdevabas keskonnas pole võimalik lennata . Sisehõõrdumine e. erikoosinus e. viskoosus : N= 1/3 lambda * v* tihedus (Pa*s)- v on soojusliikumine ; lambda keskmine teekornd põrkest põrkeni. Reynoldsi arv iseloomustab üleminekut laminaarsest voolamisest turbulentses. Kehadele jääb alati mingi hõõrdetakistus ühte panda ei saa lõplikult siledaks. Takistusjõu koefitsent: x=Cx v2/2 Lennukitiiva profiili piirikiht on tiival asuv koht kus kiirus on peamiselt takistatud nullini. Õhk jõuab tiivani , seal on lahknemispunkt e. seisupunkt kus tuul nö läheb pooleks , üks osa alla ja üks üles. Alguses on laminaarne piirkond ja siis üleminekuperiood ja turbulentne piirkond(Peab Tegijapoiss võimalikult kaugel olema) . Tiiva otsas on rebenemis e. erladumispunkt ( Mida taga pool see
Leian kohttakistuse Δp k =Σξ ×× 2 32 Δp k =45× 900 × =182250 [Pa] 2 Leian kogu rõhukulu, liites hõõrdetakistuse ja kohttakistuse. Δp 1−2=Δp h 1−2+ Δp k1−2 ¯¿ Δp 1−2=826200+182250=1008450 [ Pa ] =1 [ MPa ] =10¿ Vastus: Reynolds’i arv Re=1875. Hõõrdetakistus laminaarsel voolamisel λ=0,034 . Rõhukadu voolu ristlõigete vahel on Δp h 1−2=826200[ Pa] . Kohttakistus ¯¿ Δp k =182250 [Pa] . Kogu rõhukulu Δp 1−2=10 ¿ .
..30 kraadi Esinurga keskmised väärtused kõvasulamist treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 6...10 kraadi · malmi lõikamisel -5..6 kraadi · mitteraudmetallide lõikamisel 10...20 kraadi 2) Peataganurk nurk peatagapinna ja lõiketasandi vahel mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Kui peataganurga väärtus oleks null, siis hõõrduks materjal (lõikepind) lõikamisel tugevasti vastu peatagapinda, st tekiks suur hõõrdetakistus, suur võimsustarve, kõrge lõiketemperatuur. Mida suurem on taganurk, seda väiksem on hõõrdumine treitera ja tooriku vahel. Samas, kui taganurk on liiga suur, siis teriku tugevus ja soojusmahtuvus vähenevad, mistõttu taganurgal on alati mingi optimaalne väärtus sõltuvalt lõikeinstrumendimaterjalist, töödeldavast materjalist, töötlemisviisist. Tavaliselt on kõvasulamtreitera taganurk piires 6..
Vajalik rõhk koosneb õhutorustiku staatilisest rõhukaost ja vabarõhust (dünaamilisest rõhust) (joonis 5.7). Hüdrodünaamiline takistus õhutorustikus on mitme takistuse summa [3]: ∆p = ∆ph + ∑ ∆pk + ∆pn + ∆pi , (5.3) kus ∆ph on hõõrdetakistuse rõhukadu, Pa, ∆pk – kohttakistuse rõhukadu, Pa, ∆pn – nivootakistuse rõhukadu, Pa, ∆pi – impulsstakistuse rõhukadu, Pa. Hõõrdetakistus on tingitud gaasimolekulide liikumisel tekkivast omavahelisest ja molekulide ning toru vahelisest hõõrdumisest. Hõõrdetakistus avaldub valemiga λ v2 ∆p h = l ρ , (5.4) D 2 kus l on toru pikkus, m, D – toru läbimõõt, m, λ – hõõrdetakistustegur, ρ – õhu tihedus, kg/m3,
•Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. 26. 27. 28.Reynoldsi arv (valem, seletus) •Üleminek ei toimu järsult (lam<->turb) •Rekr puhul rõhukaod võrdsed nii laminaarsel kui turbulentsel voolamisel •Rekr kaudu saab määrata vkr, mis vastab vedeliku voolukiirusele, kus toimub üleminek. Hõõrdekaod suurenevad hüppeliselt. •Katselised lubatud maksimaalsed kiirused: 28.Hõõrdetakistus (seletus, moody diagramm, turbulentse voolamise valem) •Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Võrdeline teepikkusega. •Turbulentsel voolamisel sõltub Reynoldsi arvust, toru sisepinna karedusest ning läbimõõtust •Kasutatakse Moody diagrammi 29.Kohttakistus (seletus, valem) •Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elemen-tidest. Muutub voolukiirus või suund •Voolu ristlõikepinna muutus
F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides Lahenduskäik: 1. Määrame voolureziimi Re ≤ 2300, laminaarne voolamine Re > 2300, turbulentne voolamine Re=v*d/ υ Re=3.5 *0.018/35*10-6 =1800 – laminaarne voolamine 2. Arvutame hõõrdetakistus teguri λ Laminaarse voolamise puhul kehtib valem: λ=64/Re λ=64/1800=0.03555555 3. Arvutame hõõrdetakistustest põhjustatud rõhukadu 1-2 vahel ∆�ℎ1−2= λ*l/d*ρ*v2/2 ∆�ℎ1−2= 0.035(5)*130/0.018*900*3.52/2=1415555.533 Pa 4. Arvutame kohttakistustest põhj. rõhukadu 1-2 vahel ∆��1−2= Σξ*ρ*v2/2 ∆��1−2=30*900*3.52/2= 165375 Pa 5. Arvutan hõõrde- ja kohttakistuste summa ∆�1−2= ∆�ℎ1−2+ ∆��1−2 ∆�1−2=1415555
254 = 0.996). Mõõteriistad, milles muutub voolu ristlõikepindala Rotameeter kujutab endast vertikaalset koonilist toru, mille sees asub ujuk. Vedelik voolab rotameetris alt ülessse. Vedelik voolab läbi pilu ujuki ja seina vahel. Ujukile mõjub raskusjõud ja vedeliku liikumisest tingitud hõõrdejõud. Voo dünaamilise rõhu tõttu liigub ujuk üles kuni tekkiv rõhulang tasakaalustab ujuki kaalu. Joonis 3.8 Rotameeter 3.4.3 Hõõrdetakistus ja kohttakistus Nagu sai varem mainitud, Bernoulli võrrand reaalvedelikude jaoks sisaldab survekadu (rõhukadu), mis on tingitud hõõrdetakistuskadudest (fluidumi sisehõõrdumine, energiakadu keeriste tekkimisel turbulentsel voolamisel, ning hõõrdumine vastu torude seina) ja kohttakistuskadudest (torude ahenemised ja laienemised, kääned, kraanid, ventiilid, jms.). Järgnevalt vaatleme neid põhjalikumalt. 3.4.3.1 Hõõrdetakistus
ja see takistab õhu liikumist ja takistab lendamist. Seda saaks vältida rõhkude ühtsustamisega tiiva all ja peal või tiiva lõputult pikaks tegemisega . Mõlemad on aga võimatud . Aga selle vähendamiseks tuleks tiivad võimalikult pikad teha või vähendada tiibade V kuju või muuta need isegi negatiivseks. Induktiivtakistus vähendab veidi maalähedal sõitmine , tekib mingi õhupadja sarnane staff. See on pöördvõrdeline kiiruse ruuduga . Kujutakistus tekib lennukikuju tõttu. Hõõrdetakistus tekib pindade vähese sileduse tõttu. Kogutakistus Parasiittakistus(kahjulik) + induktiivtakistus Kasulik kiirus on kiirus mis vajalik kõige vähem tõmmet Takistused tulevad väikeste kiiruste juures välja . Suurte kiiruste juures mõjutavad vähem. Lennureziimid: Horisontaallend ühtlane sirgjooneline liikumumine . Y=G ; T=X Vajalik kiirus Kiirus mis on antud kohtumisnurga juures vajalik horisontaallennuk. Nurk sõltub tõstejõust ja vastupidi.
Viskoossusest sõltub: · õli pumbatavus, · mootori käivitumine ja ökonoomsus, · õli filtreeritavus ja kulu, · mootori detailide (näit. kolvirõngaste) tihendamine. Väikese viskoossusega õli surutakse koostöötavate detailide vahelt välja, liiga suure viskoossusega õli ei tungi aga tööpindade vahelistesse piludesse. See võib põhjustada mootori kiiremat kulumist. Üleliia paksudel mootoriõlidel on halvem soojajuhtivus ja suur hõõrdetakistus, mistõttu sisehõõrdumise ületamiseks kulub mootori võimsust rohkem. Seetõttu püütakse praktikas iga mootori jaoks valida lähtuvalt mootorivalmistaja nõuetest võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv õlikiht ja seega minimaalne kulumine. 3. Hangumistemperatuur on see temperatuur, mille juures õli maha jahtudes lakkab voolamast oma kaalu mõjul. Mõõdetakse samamoodi nagu diislikütustel ( 1 min 45 o all liikumatu).
takistus. Puksiiritrossi takistus tuleb lisada veetakistusele juhul kui on vaja määrata tõmbe suurust pukseeriva laeva haagil. 4. Koostatakse pukseeriva ja pukseeritava laeva takistuste tabel olenevalt kiirusest. Selle tabeli alusel joonistatakse graafik, mida siis saab kasutada puksiirkaravani kiiruse ja haagitõmbe suuruse määramiseks. Puksiirlaeva takistus: R0 = Rf + Rk + Ra + Rl , kus Rf hõõrdetakistus, Rk karedustakistus, Ra õhutakistus, Rl lainetakistus. Pukseeritava laeva takistus: R = R´f + R´a + R´l + Rsk + Rtr, kus Rsk sõukruvi takistus, Rtr puksiirtrossi takistus. Veetakistus koosneb kahest komponendist: hõõrdetakistusest Rf = f * * V * 1.83 * 10 5 [kN] ja karedustakistusest Rk = 0.09 * (CB * * V4 / L2) [kN], kus f laeva pikkusest olenev hõõrdetegur, merevee tihedus kg/m3, laeva veealuse
Omadused??? erinevused, omadused, skeemid 8. Reynoldsi arv – Kui • Re ≤ 2300, laminaarne voolamine • Re > 2300, turbulentne voolamine 𝜗𝑑 𝑅𝑒 = 𝑣 kus 𝜗– vedeliku voolukiirus 𝑚 𝑠 𝑑 – toru läbimõõt 𝑚 ν – vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur 𝑚2 𝑠 𝑅𝑒 – Reynoldsi arv, dimensioonita suurus 9. Hõõrdetakistus voolamisel - Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. 10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elementidest. Muutub voolukiirus või suund. 11. Kogurõhukadu, rõhulang Hõõrde- ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + ∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 Rõhukadu kahe voolu ristlõike vahel nimetatakse rõhulanguks 12. Bernoulli võrrand – Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning
8 30 1485 1,09 9 D53A 32 1500 1,085 10 35 1520 1.12 1. Takistuste arvutus Buldooseri töötamisel kaevamis-transportimise tööl tekivad tööprotsessis järgmised takistused: F1 pinnase lõiketakistus, N; F2 eelprisma teisaldamise takistus, N; F3 pinnase hõõrdetakistus liikumisel hõlmal, N; F4 buldooseri liikumistakistus, N, millede summa moodustab üldise tööprotsessis tekkiva takistuse F = F1 + F2 + F3 + F4= 61311,25+11969,3+32841,933+15597,9 = 121720,383 N Eelloetletud takistused arvutatakse alljärgnevate valemitega: - lõiketakistus F1 = kbh l =35000*3,185*0,55=61311,25 N milles k pinnase erilõiketakistus = 35000 N/m2; b hõlma pikkus = 3,185 m;
..25%, diiselmootoris aga 30...40% Auto liikumistakistus Mootori võimsus ja seega kütus kulutatakse põhiliselt liikumistakistuse ületamiseks, mille moodustavad: * veeretakistus * õhutakistus * tõusutakistus * kiirendustakistus (inertsjõud) Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistus on see jõud, mis kulub auto liigutamiseks rõhtsal teel. Veeretakistuse suurusele avaldavad mõju auto mass, rehvide ja teepinna vaheline hõõrdetakistus ja auto liikumisel pöörlevate osade hõõrdetakistus. Veeretakistust on võimalik vähendada: * kasutades radiaalrehve * hoides rehvirõhu normis * vältides asjatult jämedat rehvi turvisemustrit * hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: *auto massist, *rehvide deformatsioonist, *pöörlevate osade hõõrdetakistusest Madal rehvirõhk: alarõhk kuni 1 bar põhjustab kütusekulu kasvu 1 l /100 km Mitterööpsed teljed: kütusekulu kasvab 1l/100km kohta
kus z on kõrgussurve e potentsiaalne asendienergia, p/pq piesomeetersurve e potentsiaalne rõhu erienergia, ja viimane on kiirussurve e kineetiline energia Bernoulli võrrand ideaalvedelikule - p1 w12 p w2 z1 + + = z 2 + 2 + 2 = const g 2 g g 2 g Bernoulli võrrand reaalvedelikule vedeliku voolamisel nt piki toru koguenergi pidevalt väheneb potentsiaalse energia kadude tõttu Hõõrdetakistus vedeliku voolamisel tekivad hõõrdumsed vastu toru seina ning viskoosuse tõttu höördumine vedelikekihtide vahel. Turbulentsel voolamisel lisandub sellele ka energiakadu osakeste turbulentse segamise tõttu. Neid kõiki nimetatakse hõõrdetakistuseks ja nende tõttu tekkivat survekadu hõõrdsurvekaoks hhõõrde 32lµ hhõõrde = gd 2 64 l 2 l 2 hhõõrde = * * =
Pidevuse võrrand diferentsiaalvõrrandi kujul. 5 39. Reaalvedeliku voolamise põhivõrrand Navier-Stokes'i võrrand 40. Keerisvoolamise põhimõisted Trajektoor, Euleri meeetod, voolujooned, täistuletis, lokaalne tuletis, adektiivne tuletis. 41. Keerise tsirkulatsioon . Kehade uhtumine vedelikega (voolamine ümber kehade). Mis on piirikiht? Hõõrdetakistus piirikihis? Keerise tsirkulatsioon on joonintegraal mööda suvalist kinnist kontuuri kiirusvektori v ja kontuurielemendi raadiusvektori r difrensiaali dr skalaarkorrutisest. Kui tahked kehad on ümbritsed teda uhtuvate gaaside või vedelikega, siis sellist voolamist nim välisuhtumiseks. Kuna reaalsed vedelikud gaasid-vedelikud on viskoossed vedelikud, siis vedelike ja kehade vahel toimivad jõud, mida me tinglikult saame jagada kaheks komponendiks :
Q= 240+30=270l/s Kuna tegemist 2 toruga siis 270/2=135l/s Valin D=400mm =0,4m Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Leian süsteemi karateristikud ühe toru jaoks D = 400 mm Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Q Leian kiiruse v = A Leian Reynoldsi arvu Re = (v×D)/ -6 = 1,005× 10 m2/s Leian uue survekõrguse ühe töötava pumba jaoks arvestades survekadusid Hpäeval = Hst + ht ht - hõõrdetakistus Hst= 28m Htulekahju = hv + ht , hv - veevõrgus tagatud surve hv = 10 m H2O L 2 v Leian survekaod ht = D , g- vaba langemise kiirendus g=9,81 m/s2, l-toru pikkus (m) , 2g D-toru diameeter (m) Q1 = 60 l/s = 0,06 m3/s Q1+2 = 240l/s = 0,24 m3/s Ühe toruga süsteemi karakteristika: Q v (m3/ (m/ s) s) Re ht Hpäeval Htulekahju
Kaablid sidekanalisatsioonis,on plasttorudes ja 40cm-1m sügav Kaablid tunnelites ja kollektorites Soomustatud kaablid pinnases,sügavusel 80-1m, katstuna tellistega Sidekaablite vaatluskaevud hargnemisel,käänukohtades,ja sirgetel 150m vahedega Nõuded torule ja liidetele: Tugevus-võtab vastu rõhurõhutugevus)klasss,välis koormusi ka liiklus vahendite näol(rigtugevus klass) Tihedus-ei tohivälja ega siis imbuda. Siledus-seest sile muidu tekib hõõrdetakistus,rõhukadu mõjutab pumpasid ja ekspluatatsiooni Korrosioonikindlus-oleneb omadustest väga oluline näitaja tagamaks tõõkindlust ja kasutusiga kindlus-peab säilima tugevusnäitajad ka kõrgematel temperatuuridel Torude liigid: Plasttoru-tarbeja reovee-.gaasi-,drenaazi-,kaablikaitsetorustikes. Eelised: Pikk kasutusaeg 50-100a kannatab pinnases sööbivaid kemikaale.KK sõbraslik,taaskasutus Siledus-väiksem voolutakistus,kergem puhastatvus
1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud siduriga ja paikneda paralleelselt või ristuvalt. 7. Piimaauto
8 30 1485 1,09 9 D53A 32 1500 1,085 10 35 1520 1.12 1. Takistuste arvutus Buldooseri töötamisel kaevamis-transportimise tööl tekivad tööprotsessis järgmised takistused: F1 pinnase lõiketakistus, N; F2 eelprisma teisaldamise takistus, N; F3 pinnase hõõrdetakistus liikumisel hõlmal, N; F4 buldooseri liikumistakistus, N, millede summa moodustab üldise tööprotsessis tekkiva takistuse F = F1 + F2 + F3 + F4 (1) Eelloetletud takistused arvutatakse alljärgnevate valemitega: - lõiketakistus F1 = kbh l , N (2) milles k pinnase erilõiketakistus, N/m2; b hõlma pikkus, m;
…………………………………. +++ Moodustavad liist, võll ja rumm. Võlli ja rummu Laagri ja tapi vahel liugehõõrdumine. Laager ja tapp moodustavad ühenduspinda töödeldud süvendis olev list takistab lõtkuga istu. JOONISED + töötab hästi suurtel kiirustel, kuna väike nende suhtelist pöördumist.Liist on liites suure hõõrdetakistus, talub look ja vibrokoormust, töötab müratult, väike radiaallõtkuga. + ei põhjusta rummu radiaalviskumist, diameter, pikipoolitatav, sobib suure läbimõõduga võllile, suuteline lihtne koostada – liistusoon on pingete konsentraator; list töötama vees või agressiivses keskkonnas – suur pöörlemistakistus on ebatehnoloogiline; list ei fikseeri rummu telgsihis väikestel kiirustel(käivitamisel), pikk, hüdrodünaamiline laager on
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance
voolamisel soojus, st hüdroenergia torustikus ühesuunaliselt (laminaarselt). muutub soojuseks. Sellisel moel Toru keskel on voolukiirus suurim, tekkinud kaod tähendavad praktikas pinnal aga null (sele 2.14). Kui seda, et torustikus tekib rõhulangus. suurendada vedeliku voolukiirust, siis Rõhulangust tähistatakse p (sele 2.13). teatava kriitilise kiiruse juures voolamise Mida suurem on hõõrdetakistus tüüp muutub ja voolavas vedelikus vedelikus endas, seda suurem on tema tekivad pöörised (sele 2.15). Sellise viskoossus voolamise korral suurenevad järsult voolutakistus ja hüdraulilised kaod. Seetõttu ei ole turbulentne voolamine praktikas soovitud.
TUNNUSJOONED * Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). * On nelja liiki mehaanilisi töömasina tunnusjooni: 1) M t = M tn = const . Siia kuuluvad: tõstemasina, vintsid jne Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest. 2) Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega. Sellise tunnusjoonega on võõrergutusgeneraator, kui ta toidab püsiva takistusega tarbijat 3) Ventilaatortunnusjoon. Sellist tunnusjoont omavad tsentrifugaalpumbad, separaatorid, peksutrumlid, sõukruvid ja ventilaatorid. 4) Takistusmoment muutub pöördvõrdeliselt nurkkiirusega. Selline tunnusjoon on metallilõikepinkidel, viljapeaelevaatoril.
laeva kere hõõrdumisest vees. 2. Kujutakistus Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekkivad keerised. 3. Lainetakistus , Re , mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Nii keeriste kui ka lainete tekitamiseks kulub osa laeva liikumapanevast energiast. Laeva õhutakistus Rõ Sõltub laeva veepealse osa projektsioonipinna (purjestuspinna) suurusest , laeva enda ja tuule kiirusest ja tuule suunast. laeva üldtakistus R on vee ja õhutakistuse summa :O R=Rh+Rk+Re+Rõ hõõrdetakistus on arvutatav laeva veealuse osa välispindala suuruse järgi. kuju ja lainetakiste summat jääktakistust määratakse laeva mudeli katsetamisega katsevasseinis. Õhutakistust saab , määrata laeva mudeli katsetamisega aerodünaamilises torus. Pukseerimisvõimsus EPS on võimsus , mis on vajalik aleva pukseerimiseks kiirusega v : EPS=R * v (kw) ,kus R- laeva pukseerimistakistus ( üldtakistus ) , kN v laeva kiirus , m/s laeva propulsiivkasutegur (nju)= EPS / Np,
veetakistus, mis jaguneb: - hõõrdetakistuseks Rh, mis tekib kere hõõrdumisest vees, - kujutakistuseks Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekivad keerised, - lainetakistuseks Rl, mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Laeva õhutakistus Rõ sõltub laeva veepealse osa purjesuspindala suurusest, laeva enda ja tuule kiirusest ning suunast. Laeva üldtakistus on vee- ja õhutakistuse summa R=Rh+Rk+Rl+Rõ Hõõrdetakistus on arvutatav laeva veealuse osa välispinna suuruse järgi. Kuju- ja lainetakistuse summat - jääktakistust- määratakse laeva mudeli katsetamisega katsebasseinis. Õhutakistust saab määrata laeva mudeli katsetamisel aerodünaamilises torus. Laeva üldtakistus on võrdne tema pukseerimiseks vajaliku jõuga. Mp=Rv/75 [hj] Mp=Rv/102 [kW] kus R - kg ja v - m/sek või Mp=Rv [kW] kus R - kN ja v - m/sek
Peamised materjalid: klaaskiust kangad, sünteetilised kiled, tasapinnalised võrgud, kärgmatid, drenaazmatid, kupulised plastpaadid. Kasutusalad: pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine, drenaaz, nõlvade kindlustamine, erosiooni tõkestamine, erinevate pinnasekihtide eraldamine, pinnasevee tõkestamine, mürgiste heitmete isoleerimine. 12. Plasttorud on soojakindlad, metalltorudest soojapidavamad ja kergemad, vedelike hõõrdetakistus on väiksem, vee külmudes torudes ei lõhke. Puuduseks on nende madal kuumakindlus ja suur joonpaisumidtegur. 13. Põrandamastiks kujutab endast vedelat, polümeeri sisaldavat pastat, millest valatakse monoliitseid põrandaid. Polümeer- mastiksipõranda pasta koosneb mingi sünteetilise vaigu, vesiemulsioonist, pulbrilisest täiteainest ja pigmendist. 14. Hermeetikud kujutavad endast kleepuvaid pastasid, millega täidetakse mitmesuguseid vuuke ja pragusid, võivad olla
(lepp, kask, kadakas, toomingas) Keskmiselt kõvad puuliigid 5000-6500 N/cm2 (jalakas, sarapuu, remmelgas) Kõvad puuliigid - otspinna kõvadus 6500-10000 N/cm2 (lehis, tamm, vaher, saar, pihlakas, õunapuu). Väga kõvad puuliigid - otspinna kõvadus üle 10000-15000 N/cm2 (pöök, sirel, pukspuu). Ülikõvad puuliigid üle 15000 N/cm2 (eebenipuu, guajakipuu) Lehtpuudel on ristpinna tugevus 30%, okaspuudel 40% kõrgem radiaan- ja tangentsiaalpindade kõvadusest. Hõõrdetakistus. Hõõrdetakistus on suurem tihedamatel ja peenemate pooridega puidul, ka niiskussisalduse vähenemine suurendab hõõrdetakistust. Hõõrdumise seisukohast on puidu ristlõikepind kõige tugevam ning seepärast kasutatakse seda näiteks nn "pakkpõranda" pinnana. Paremuselt järgmine on puidu radiaalpind. Kõige nõrgema hõõrduvusega on tangentsiaalpind. Lõhestuvus. Lõhestuvuseks nimetatakse puidu tükeldamist kiilutaolise
atsetüleeni. 1900 osteti Pariisist ülemaailmselt majakaseadmete näituselt Venemaa meresõjalaevastiku (kellele Kõpu tuletorn tol ajal kuulus) eestvedamisel majakale uus laternaruum koos pöörleva optilise süsteemiga. See primitiivse ehitusega, kuid töökindel süsteem hakkas tööle 1901.aastal. Raskele malmkonstruktsioonile toetuv optika pöörles elavhõbedavannis, mis oli oma suure erikaalu tõttu tugilaagriks. Sellise lahenduse eeliseks oli minimaalne hõõrdetakistus. Kulumine praktiliselt puudus ja süsteem ei vajandud kunagi määrimist. 1941.a. sügisel leidis aset ainus teadaolev rünnak majakale Saksa pommilendurite poolt. Majaka all asunud hoone hävis täielikult, kuid kupli pihta lastud kuulipildujavalang vigastas vaid torniklaase ja optikat. Tuletorni 450.aastapäeval remonditi majakat. 1989-1990 valati tornile ümber raudbetoonist ,,särk", mis hoiab ära kokkuvarisemise. Järgmiseks peatuspaigaks Luidja rand
liikuma- paneva jõu mõjul. Liikumapaneva jõu tekitab sõuajam, puksiirtrossi tõmme, tuule surve purjedele. Jõu suurus oleneb peajõuseadme võimsusest, sõuajami tüübist, puksiirlaeva võimsusest, purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb erinevatel põhjustel tekkivaks takistuseks: hõõrdetakistus Rh, tekib kere hõõrdumisest vees, vee viskoossusest ja laevakere ebatasasustest (karedusest) , kujutakistus Rk, on põhjustatud laeva ahtriosas tekkivatest keeristest, lainetakistus Rl, on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Laeva õhutakistus Rõ sõltub laeva veepealse osa purjesuspindala suurusest, laeva enda ja tuule kiirusest ning suunast. Laeva üldtakistus on vee- ja õhutakistuse summa R=Rh+Rk+Rl+Rõ
NT pronks, malm, teflon, kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrdereziimist. Tapi ja kus ZH tegur, mis arvestab kaashambapindade kuju, ZM tegur, mis arvestab laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis. hammasrataste materjalide mehaanilisi omadusi,(MPa) ½ Z tegur, mis arvestab Hõõrdetakistus kasvab väga suureks . Piirmäärimist isel. pidev, kuid üliõhuke kontaktjoone kogupikkust, Ht arvutuslik eriringjõud, N/mm. absorbeerunud õlikelme tapi ja lina pindadel, mis pindu omavahel lahutab, välistamata aga kõrgemate konaraharjade omavahelist kontaktis ja laagrite kulumist. Laagri eelistamine tööreziim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud. Paindeväsimus: 57
Laagrikerad võivad olla terviklikud või poolitatavad, valatud või keevitatud. Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused(madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon, kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrdereziimist. Tapi ja laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis. Hõõrdetakistus kasvab väga suureks . Piirmäärimist isel. pidev, kuid üliõhuke absorbeerunud õlikelme tapi ja lina pindadel, mis pindu omavahel lahutab, välistamata aga kõrgemate konaraharjade omavahelist kontaktis ja laagrite kulumist. Laagri eelistamine tööreziim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud. 57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja täpsus, Veerelaagrite koostisosad. Veerekehad
viskoossusindeks ja seda kõrgem on õli kvaliteet. Viskoossusest sõltub: · õli pumbatavus, · mootori käivitumine ja ökonoomsus, · õli filtreeritavus ja kulu, · mootori detailide (näit. kolvirõngaste) tihendamine. Väikese viskoossusega õli surutakse koostöötavate detailide vahelt välja, liiga suure viskoossusega õli ei tungi aga tööpindade vahelistesse piludesse. Üleliia paksudel mootoriõlidel on halvem soojajuhtivus ja suur hõõrdetakistus, mistõttu sisehõõrdumise ületamiseks kulub suurem osa mootori võimsusest. Seetõttu püütakse praktikas iga mootori jaoks valida lähtuvalt mootorivalmistaja nõuetest võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv õlikiht ja seega minimaalne kulumine. 3. Hangumistemperatuur on see temperatuur, mille juures õli maha jahtudes lakkab voolamast oma kaalu mõjul. Mõõdet. samamoodi nagu diislikütustel ( 1 min 45 o all liikumatu).
d
silehõõrdejoon =f(Re); IV eelruuttakistuspiirkond sõltub Re-st ja suhtelisest karedusest = f Re, , V
d
ruuttakistuspiirkond sõltub ainult karedusest = f
1.29 Hõõrdetakistus tehnilise karedusega torudes
Tehniline karedus on ebaühtlane ning pinnakaredused hakkavad viskoossest aluskihist (mis Re kasvades õheneb)
välja ulatuma järk-järgult, mitte korraga, nagu ühtlase liivakareduse korral. Olenevalt Re väärtusest võivad ka
tehnilise karedusega torud töötada silehõõrde-, eelruuttakistus- või ruuttakistuspiirkonnas. Silehõõrdepiirkond
4000
m, x astmenäitaja, mis iseloomustab takistusmomendi sõltuvust nurkkiirusest, n niminurkkiirus, rad/s. Andes astmenäitajale x mitmesuguseid väärtusi, saame nelja liiki töömasinaid, mille tunnusjooned on järgmised Kui x = 0, siis töömasina takistusmoment ei sõltu nurkkiirusest, kõver 1 (joon. 2.1), Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest 2. Kui x = 1, siis saame Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega, kõver 2. Sellise tunnusjoonega on võõrergutusgeneraator, kui ta toidab püsiva takistusega tarbijat. 3. Kui x = 2, siis ja saame paraboolse (mittelineaarselt kasvava) mehaanilise tunnusjoone 3 (joon. 2.1). Seepärast nimetatakse seda ka ventilaatortunnusjooneks 4. Kui x = 1, siis
mitmekäigulisi (suurem kasutegur). Kruvid valmistatakse enamsti terasest, mutrid pronksist või plastikust. Üldjuhul on mutriks keermestatud auguga puks või kere. Selleks et vältida valmistamisest ja 111 kulumisest tingitud lõtke, tehakse mutrid, mille siirded peavad olema täpsed, koostatavaina või poolitatuina. Juhul kui keerme hõõrdetakistus peab olema eriti väike, kasutatakse kuul- või rullkeermepaare. Neil on liugehõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega. Kuulkruvidel kuulid (samasugused nagu kuullaagreiski) ringlevad mööda kinnist rada: läbinud keermepaari, suunduvad nad mutris oleva kanali kaudu tagasi alguspunkti. Kuulidega kruviülekande kasutegur võib tõusta 90 %-ni; lõtku saab praktiliselt vältida. Seetõttu kasutatakse neid programmjuhtimisega tööpinkide ettenihkemehhanismides,
millega väheneb mehaaniline koormatus. piirkonnas lähtutakse nõudmistest mootori võimsusele ja pööretele 2. Tsirkulatsioonõli ettesoojendamine . millisele tarbijale mootor töötab (sõukruvile, generaatorile), milline - väheneb hõõrdetakistus, võib olla kütuse erikulu (mis väheneb nii mootori võimsuse kui ka Vastavalt mootori tüübile tuleb ettevalmistada ja käivitada mootori autonoomsed seadmed ja süsteemid: turbokompressorite õlitus, - väheneb silindrigrupi ja laagrite kulumine pöörete vähenemisega) jne.
annaabi.ee 
