Ujuvus, mere- ja eksplomadused
Suurim vääne tekib kui laine jooksu kursinurk on
45o, ja kui laine põhi on miidli kohal ning laineharjad laeva otste all (Joon. 3.51.). See
pinge ei ole eriti suur, kuid teda peab arvestama ühetekiliste avatud tekiga (pikkade ja
laiade laadluukidega) laevadel.
Joon. 3.51.
Kohaliku tugevuse vaatlemisel võetakse uurimisele kohalikud jõud: laevapõhjale
altpoolt mõjuv vee rõhk, ülalt – laevaruumides ja tekil oleva lasti ja mehhanismide
kaal, jääsurve, lainete löögid, tekile sattuva vee kaal jne. Vaheseintele mõjub vee,
kütuse, puistlasti rõhk. Veetihedate vaheseinte puhul arvestatakse avariiolukorras
tekkivat vee rõhku täituvas sektsioonis.
Kohalikud jõud mõjuvad enamasti põiki laeva surudes teda kokku. Suurema osa
reaktsioonist võtavad
enda peale vaheseinad
ja eriti tugevatena
konstrueeritud
raamkaared.
Joon. 3.52.