Ülesanne. Variant 2. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=7,60 m seisab soolaseveelises ookeanisadamas (=1.025 t/m3).. Ballastitankides on 500 m3 magedat ballastvett. 2. Laev laadib 700 tonni lasti. 3. Merele minnes kulutab laev ülesõidul 400 tonni kütust ja saabub magedaveelisele reidile (=1,0 t/m3), kus peab saavutama süvise 7,20 m, mis on lubatud süvis sadamasse sisenemiseks. Küsimus: 1. Kas selle süvise saavutamiseks piisab ballastvee välja pumpamisest? 2. Kui sellest ei piisa, siis kui suure lastihulga täiendavaks lossimiseks reidil peab kapten tellima pargased? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!! Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA
Tallinna sadam (AS) Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Kaide arv 29. Süvis 18m. Paldiski Lõunasadam Põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht
ruumis on kas püsiva mahuga või kahanev õhupadi. Ruumide liigid võivad üle minna ühest teise. Näiteks esimese liigi ruum vee ära pumpamisel võib muutuda kolmanda liigi ruumiks. Näidis 4. Topeltpõhja vigastuse tõttu filtreerus vesi kaubatrümmi ja saavutas sügavuse tv = 0,8m. Trümmi pikkus lt = 30,0m ja laius bt = 22,0m. Trümmi täituvuse tegur µ = 0,6. Topeltpõhja kõrgus a = 1,5m. Laeva andmed enne avariid: Mass veeväljasurve = 19 200t Süvis miidlis Tm = 8,20m Veeliinitasandi pindala Awp = 2 850m2 Algmetatsentri kõrgus GM0 = 0,5m Arvutada püstuvuse muutus avariist. Lahendus: 1. Avarii vee maht trümmis = µ lt bt tv = 0,630220,8 = 317m3; tv 0,8 2. Avarii vee raskuskese kiilult ( KG ) t = a + = 1,5 + = 1,9m ; 2 2 317 3
Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. B - teoreetiline või arvutuslik laius KVL tasapinnas (või laeva kõige laiemas kohas) laevakere paksust arvestamata s.o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, Tv + Ta TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, TM = 2 Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi.
laeva võimalused sadamate kasutamisel, dokkimisel, kanalite läbimisel ja üldise navigatsiooni ala e. laevatee (v.k. ) valikul. LOA või LOA maksimaalne või üldpikkus. Horisontaalne maksimaalne vahemaa vööri kõige kaugema punkti ja ahtri taha ulatuva punkti vahel. B maksimaalne laius. Horisontaalne maksimaalne vahemaa vertikaalsete parda puutujate vahel miidlis. TKA või TKF maksimaalne süvis kiilult (kas ahtris või vööris). Laeva kiilu veealuse madalaima punkti vertikaalne kaugus veepinnani. Peale maksimaalsete mõõtmete on veel olulised: LPP või LBP laeva pikkus loodsirgete (AP ja FP) vahel. Ahtri roolitelje ja vööri veetasandi puutepunkti vahel. AP ahtri loodsirge ja FP vööri loodsirge. D laeva parda kõrgus kiilult ülemise tekini.
Köök- камбуз. 4. Plaadistus- oбшивка 49. Laoruum- кладовые 5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14. Kaar- шпангаут 59. Laevakeretalastik- набор. 15
Clockwise- päripäev collision bulkhead- kokupõrge vaheseinas Commence- alustama comply with- milekagi vastusesolema Consideration- arvestamine consist of- milestki koosnema control- kontrollima, juhtima Curved- kaardus deck beam- tekki talla deep draft- suur süvis Deformation- deformatsioon density- tihedus depend on-millestki sõltuma Derrick- last poom design- kujundama determine- otsustama Develop- parendama disadvantage- puudus disaster- katostrof Disc- kettas distance travelled- läbitud vahemaa distrubance- häire Domestic- olme draft- süvis duct- sõukruuvi tüüs
ROOLISEADME ARVUTUS Roolilehe mõõtmed L= 175 m pikkus B= 24 m laius T= 6 m süvis v= 20 m/sek kiirus Roolilehe pindala arvutus F=µ*L*T/100*(0,75+150/(L+75) µ= 1 koefitsent 0.015-0.023 F= 7,78 m² Hüdrodünaamiline survejõud Pn=(k*F*v²*sin)/(0.195+0.305*sin) k= 5,3 ühe sõukruviga laevadel
Kaid Nr1 kuni Nr 4 on kauba kaid, kaid Nr5 kuni Nr7 on abikaid. Toornafta terminal on võimeline üheaegselt käsitleda 4 tankeri dedveitiga 90 000 -150 000 t. Toornafta terminal on varustatud kahe pumbajaamaga, kus on 14 pumbaagregaati, mis võimaldavad lastida toornaftat kiirusega 46800 m3/t Tehnilised andmed: kaid Nr1 ja Nr2. Kai pikkus mõlemad kaid 367.6 m Maksimaalne laeva pikkus 307m Maksimaalne laeva laius- 55 m Maksimaalne laeva süvis- 15.85m Maksimaalne lastimiskiirus- 12000 m3/t Minimaalne lastimiskiirus- 800 m3/t Tehnilised andmed: Kaid Nr3 ja Nr4 Kai pikkus- mõlemad kaid 385m Maksimaalne laeva pikkus- 307m 8 Maksimaalne laeva laius- 55m Maksimaalne laeva süvis-15.85 m Maksimaalne lastimiskiirus- 12000 m3/t Minimaalne lastimiskiirus- 800 m3/t
müüritis vundamendis, peab vundamendi väljaulatuse ja kõrguse suhe olema 2 segamördil müürituse korral alla 0,5, tsementmördil müürituse korral alla 0,67 ja betoonist vundamendil alla 0,75. Seetõttu võib vajaliku laiusega vundamendi talla saavutamiseks selle süvis kujuneda asjatult suureks (joonis 4.2). Raudbetooni korral selliseid piiranguid ei ole – väljaulatuse ja kõrguse suhte määrab arvutus läbisurumisele, paindele ning põikjõule. 4.2 . Projekteerimise põhimõte ja järjekord Olenevalt ehitise konstruktsioonist ja pinnaste omadusest tuleb valida võimalik vundamendi tüüp. Sõltuvalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, ehitise iseloomust,
· Maa sisekihtide uurimine. CHIKYU peamine eesmärk on tungida läbi maakoore, kuhu keegi ei ole veel jõudnud. · Globaalsete keskkonnaprobleemide põhjuste uurimine. Selliste avastuste detailsed kirjeldused võimaldavad mõista globaalsete muutuste mehhanisme ja ennustavad tulevaid muutusi. Pikkus 210 m Tala 38.0 m Sügavus 16.2 m Süvis 9.2 m Bruto kandevõime 57 087 tonni Seilamiskiirus Max. 12 sõlme Ulatus Max. 14,800 meremiili Majutus 150 inimest Peamine energia tekke süsteem Diisel mootorid: 1,250kw × 4 5 3. Uurimislaev NATSUSHIMA NATSUSHIMA ehitati aastal 1981. See laev suudab läbi viia laialdasi uuringuid ja vaatlusi
Laev võeti kasutusele 1. detsembril 2010. Laeva ehitati kolm pool aastat. Laev maksis ligikaudu 800 miljonit eurot. Tegevused laeval Lõõgastus: 5 ujulat, spa, 12 tuhande eksootiline taimega park. Sport: Korv-, võrk- ja jalgpalli väljak, mägironimissein, jõusaal, jooksurajad, golfiväljak, jääkeeglirada ja surfisimulaator. Meelelahutus: Kasiino, kino, amfiteater, raamatukogu, peosaalid, väga palju restorane ja baare. Üld andmed Pikkus: 360,1 meetrit. Süvis: 9,30 meetrit. Laius: 60,50 meetrit. Kõrgus: 72 meetrit. Kiirus: 20 sõlme (40 km/h). Võimsus: 41827 kw ehk 55770 hj. Meeskonnaliikmeid: 2100. Tekke: 16. Reisijakohti: 6400. Kaalub: ligikaudu 225 tuhat tonni. Huvitavaid fakte. Allure of the Seas on pikkuselt oma sõsar laeva , Oasis of the Seas`i, 50 mm ehk kõigest 5 cm pikem, asetades ta maailma kõige suuremaks kruiisilaevaks. 2011. aastal toimus laeval filmi "Saabastega kass" esilinastus. 03.02
umbes 280 meremiili (519 km) võrreldes teekonnaga ümber Jüüti Poolsaare. • Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. • Kieli kanal on üks maailma tihedaima liiklusega kanaleid. Tänapäeval ei mahu suuremad laevad enam kanalist läbi. • Kanali avas 20. juunil 1895 Saksa keiser Wilhelm II • PIIRANGUD • Suurim laeva pikkus 235 m • Suurim aluse laius 32,5 m • Mageveesüvis 9,5 m, kui laeva pikkus on kuni 160 m • Süvis alustel pikemad kui 160 m kooskõlas tabeliga • Kõrgus veepinnast 40 m (teatamine alates 37 meetrist) • Suurim kiirus 8,1 sõlme = 15,0 km/h • Veose kirjeldus • VÄLISLINGID • Välislingid • Kanali ametlik koduleht (inglise ja saksa keeles) • Navigation Rules Kkiel canal _PDF PILDID KASUTSTUD MATERJALID • https://e t.wikipedia.org/wiki/Kieli_kanal • https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Karte_Nord-Ostsee-Kanal.png • https://et.wikipedia
Veere laager töötab tavaliselt nii, et üks võru pöörleb ja teine seisab paigal. Kuna laager valmistatakse suhteliselt kõvast materjalist, aga laagriga liidetavad asjad pehmemast materjalist, siis peab pöörlev võru olema masina kormusel või vüllil liikumatult. Kui pöörlev võru oleks vabalt siis kulutaks ta võllile süvise. Veere laagri paigal seisev võru võtab koormust vastu veere teel piiratud ulatusega. Sellest kohast kulub veere tee kõige kiiremini ja tekib süvis. Mille veere kehad ületavad hüppega. Laagris tekib vibratsioon ja tõukeline koormus, ning laagri tööiga väheneb kõvasti. Selle ära hoidmiseks peab paigal seisev võru istatud vabamalt, et ta saaks aegajalt pöörleva võruga kaasa nihkuda. Üldiselt peab pöörlev võru olema kõvasti kinni võllipeal ja paigalseisev võru vabamalt. Kasutatakse veere laagritel väiksema lõtkuga istusi. ÕLID Tagi moodustub seal kus mootori temp. On 350-400c sooja
lennukiirus:845 km/h Lennulagi:11500 m Click to edit Master text styles Lennukaugus:1090 km Second level Meeskond: 1 2 pilooti Third level Fourth level Tiivaulatus: 9,46 m Fifth level Staabi ja toetuslaev "Admiral Pitka" Pikkus: 74,7 m Laius: 12,2 m Click to edit Master text styles Süvis 5,3 m Second level Kiirus: 18 Third level Fourth level sõlme(33km/h) Fifth level Meeskond: 56 Relvastus: 1 x 76 mm kahur, 2 x 12,7 mm kuulipildujat, radarid, sonarid; väike kopteritekk Riigi suuruse kohta on Eestis
- ECDIS kaartide kasutamist; - Andmeedastust VDR-le (nn. ,,Mustale kastile"); - Oma vajadustelevastavate elektronkaartide tegemist vastava tarkvara olemasolul; - Laeva jõuseadmete info kuvamist; - Meteoroloogiliste andmete kuvamist. Tähtsaimad kuvatavad navigatsiooniandmed saab süsteemi rikke korral ka eraldiseisvatelt displeidelt: - Kurss (heading) - Kiirus vee suhtes - Kiirus maa suhtes - Geograafilised koordinaadid - Süvis, kreen ja different Alljärgnevalt veel integreeritud navigatsioonisüsteemide näiteid: Joon 3. Joon 4. Joon 5. Joon 6. Joon 7
Logitegur arvutatakse valemiga: lg K l=1+ 100 Logiõiendit saab määrata: a) proovisõit mõõda mõõduliini b) loginäitude vahe võrdlemine tõeliselt läbitud teega, mis on kindlaks tehtud kohamääramise abil. Mõõduliinid on proovisõitude jaoks rajatud kohad, kus on pealiitsihit ja rida ristliitsihte läbitud vahemaa määramiseks. Mõõduliinid rajatakse tuule ja lainetuse eest varjatud paraja sügavusega (min. 6* laeva süvis) kohta, kus peaks puuduma ka hoovused. Logiõiend tuleks määrata erinevatel kiirustel erinevalt koormatud laevale. Kindla reziimi jaoks tuleks hoovuse puudumisel mõõduliin läbida kaks korda, võimaliku hoovuse elimineerimiseks läbitakse mõõduliin kahes erinevas suunas. 7. Moonutuste ellipsi valemi tuletamine 8. Kartograafiliste projektsioonide liigitus 1) Moonutused. Kujutise erinevused 2) Kartograafilise võrgu järgi
Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. TRIMM Laeva trimmiks nimetatakse laeva asendit vee horisontaalpinna suhtes. Trimmi määratakse kolme parameetriga: keskmine süvis, kreeninurk ja diferendinurk. JUHITAVUS Laeva juhitavuseks nimetatakse võimet püsida etteantud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus sõltub laeva kere kujust (saledusest) ja juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel. ujuvusvaru Ujuvusvaruks nimetatakse laevakere veekindlat osa, mis paikneb lastveejoonest kõrgemal. Ujuvusvaru mõõdetakse kuupmeetrites või protsentides laeva mahulisest veeväljasurvest. Vajalik ujuvusvaru tagatakse laeva vabaparda minimaalse
Tegu on Russalkaga, mis on pühendatud Soome lahes hukkunud soomuslaevale Russalkale. Russalka tuleb tegelikult vene keelest ja tähendab näkineidu. Mälestusmärgil kujutatud ingel näitab ristiga oletatava hukukoha suunas. Russalka tüüpi laevad polnud tegelikult mõeldud sõitma merel, vaid võitlema jõgede suudmetes. Laev valmis 1867a. Peterburis Galeeri saarel ja kaalus 1871 tonni.1892.a arvati Russalka rannakaitse soomuslaevade hulka. Russalka pikkus oli 62,3m , laius 12.8m ja süvis 3.3m. Aurumasina võimsus oli 705 hobujõudu. laev oli ühe vindi ja ühe korstnaga, ning ta võis arendada kiirust kuni 9-sõlme. Laeval oli kaks pöörtorni ning kummaski kaks 229mm suurtükki. Soomuse paksuseks oli 115mm. Russalka sarnanes nn. monitori tüüpi laevadega, mis oli üks vanemaid soomuslaevade klasse. Nimetus ,,monitor" pärineb esimesest Ameerika soomuslaevast, mille nimeks oli Monitor. 1862.a.
Seas" ristiema), Michelle Kwan, Jane Seymour, Dara Torres, Keisha Knight Pulliam, Shawn Johnson ja Daisy Fuentes. Laev asus esmareisile 5. detsembril 2009. 1.novembril 2009 sõitis laev Suur-Belti silla alt läbi. Sild ulatub veepinnast 65 m kõrgusele, laev seevastu 72 m kõrgusele. Laeva korstnad on teleskooptorudega, et neid vajadusel lühemaks teha saaks. Lisaks kasutas laev niinimetatud kükitamisefekti: suure kiirusega madalas kanalis sõitva laeva süvis on pisut suurem. Selle arvel võitis laev veel 3 dm, milleta poleks silla alt läbisõit ohutu olnud. Oasis of the Seas sooritab peamiselt Kariibi mere kruiise. Laeva sisustus Oasis of the Seas pakub reisijatele isegi läbi kahe korruse ulatuvaid 150 m² luksussviite, mille rõdudelt avaneb vaade merele või promenaadidele. Laeval on hulgaliselt müügikohti, kasiino, karaokeklubi, 5 ujulat,
[ XB - ( XB)1 ] + m[ XB - ( XB )1 ] MTC t1 = TF1 - TA1 = 100( MTC )1 +t ( MTC )1 . Uued süvise väärtused vööris ja ahtris ning keskmine süvis TM määratakse valemitega: 29 3. Laeva püstuvus 1 ( XF )1 TF1 = T1 + - t1 2 L 1 ( XF )1 TA1 = T1 - + t1 2 L TF + TA1
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12
tabelites funktsioonina süvisest. Vihikus Näide 5.1 alla lisa ... jutt Selle näite lahendit sobib kasutada kõigi ristkülikukujuliste veeliinitasanditega ujuvvahendite püstuvuse arvutamiseks. Samuti järeldub siit , et kui lihtri rist kaared on kogu pikkuses konstantsed, siis lihtri pikkus ei mõjuta põikpüstuvust. Näide 5.2 praamil, mille kaared on konstantsed võrdhaarsed kolmnurgad on teki laius B= 17,3kraadi m ja parda kõrgus D= 10m arvutada süvis , millest alates laev muutub ebapüsivaks , kui praami raskuskeskme aplikaat kiilult KG = 5,5 m ( joonis vihikus koos valemitega ) Praami püstuvus muutub ebastabiilseks , kui raskuskese G ja metatsenter M ühtivad .. Seega .. Jälle vihikus l2heb edasi KM=KG=5.5m.. . . Süvise vähenedes alates T = 4,236 m muutub praam ebastabiilseks. 5.2 Metatsentri epüür Kui laeva ujuvuskeskme aplikaat ja metatsentri raadius sõltuvad vaid süvisest , siis tavelarvutuse põhjal
Tänapäeva tehniliste ja optiliste vahenditega on võimalik laev siiskiavastada, kuid siis võib avastaja jaoks juba liiga hilja olla. Laeva kere on kaetud kevlariga ja see neelab radarilaineid, lisaks on terase osakaal nii väike, et praktiliselt puudub magnetväli. Mootori väljalaskegaasid on juhitud allapoole veepiiri, et vähendada termopildi suurust. Vajadusel ka kõrgele õhku, et vähendada helisignatuuri, eesmärgiga jääda ka allveelaevadele märkamatuks. Madal süvis (1,7 m) võimaldab liikuda madalas vees ja jugakäiturid arendavad kiirust üle 30 sõlme. 50 vismutit on paigaldatud laeva tekile, et jääda märkamatuks või vähendada pildi suurust termokaameras. Vismutitega saab keemiaohu puhul tekitada ennetava veepilve ja samuti reostunud teki pesuks kasutada. Laeva relvasüsteeme juhib TACTICOS (tactical information and command system), mis teeb koostööd radarite ja muude sensoritega (sonar, ESM, EPM)
Kasutusele võttis Jan van Eyck (1950). Pastellid on kuiv värvipigment, pehme ja kriiditaoline, kinnitamiseks kasutatakse fiksaatoreid. Pilt või graafika mis luuakse trükkimise abil on kunst. Trükikunsti leiutas Johan Gutenberg aastal 1440. Graafika põhiliigid on kõrgtrükk (värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad. Tehnikateks on linool-, puu- ja tinatrükk. On vanim trükiviis, Hiinas trükiti puutahvlitelt juba 6. sajandil), sügavtrükk (värvi annavad süvendatud osad. Süvis saadakse mehhaaniliselt või keemiliselt. Mehaanilised tehnikad on vasegravüür, kivinõel (materjali kraabitakse ja kriimustatakse, võimalik on saada peeneid jooni) ning metsotita (metallipind muudetakse spetsiaalse instrumendiga (liivapaberiga) ühtlaselt karedaks, saavutatakse sügav must pind). Keemilised tehnikad on ofort (plaadi pind kaetakse happekindla lakiga, millele kraabitakse joonis ning söövitatakse) ning akvatinta (kasutatakse pulbrit
Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Vundament 2008 Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast "fundamentum", mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral
Geeth 1) Mis tähendab: (4p) LOA (length overall) – laeva üldpikkus Draft – süvis Lpp (Length perpendicular) – laeva pikkus loodsirgete vahel Trim – laeva trim Deadweight – laeva kandevõime TPC – laeva süvise muutus kauba tonnides ühe sentimeetri kohta Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti puhul) 2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p) Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid
laevu, milleks oli karavell. Karavell on kerge laev, mis on paarkümmendmeetrit pikk ja mahutab enda peale kakskümmend meest ning nende toiduvaru. Laev loovib kergelt ja kiirelt karide vahel ja pöördub kergelt, tal on kolmnurksed purjed, mis võimaldavad sõita vastutuult palju paremini ja hoopis kiiremini kui nelinurksete purjedega laevad. Viikingi pikklaevad olid kitsad ja need võimaldasid liikuda kas purje või aerude jõul. Kõigil viikingite laevadel oli madal süvis, nii et neid sai kergesti kaldale ajada. Kaubalaevad ehk knorrid olid lühemad ja laiemad ning neid kasutati suurte lastide vedamiseks. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama. 4 Bussool ja kompass Teaduse ja tehnika areng varustab meresõitjaid vahenditega, mis aitavad uurimistel ja
..7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral
tolleaegse asukoha. Ta saavutas sellega laialdase tuntuse. Antud ekspeditsioon oli õnnestunud sellepärast, et Amundsen tegi põhjalikku ettevalmistustööd. Roald uuris eelmiste ebaõnnestunud Loodevälja ekspeditsioonide kirjeldusi ning mõtles läbi oma kava, kus oli kõik peensusteni läbi mõeldud. Selle ekspeditsiooniga saavutas ta laialdase tuntuse. Tähelepanuväärne fakt on see, et Gjǿa süvis oli kõigest 1 meeter. 3 Lõunapooluse kaudu põhjapoolusele Aastatel 1910-12 läks Roald laeval ’’Fram’’ Antarktika uurimisreisile, selle käigus jõudis ta 14.12.1911. aastal esimesena lõunapoolusele, edestades Robert Scotti 1 kuuga. Seal liikus ta koerte rakendiga, mida vedasid 99 Grööni veokoera. Koerad toitusid surnud koertest, kes kukkusid kokku või külmusid ära. Roald ja tema meeskond toitusid seal täisteraleivast,
V=AWT asendades saame: 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. P=AwT kust juba : T=P/AW, ja uus süvis T'=T+T, kusjuures lasti mahavõtmisel on d negatiivne ja lasti lisamisel positiivne. Kui võtta T=1cm, siis saame tonnide arvu q, mis suurendab süvist 1cm võrra: TPC (Tonnes per centimetre immersion) ehk q=0,01AW=AW/100 t/cm Need andmed on samuti teoreetilise joonise kõverates (Joon. 5.6. kõver 7, vt ka Tahvel 5.IV) Joon. 5.6. Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud
20,0 - Täitepinnase ja põrandaplaadi keskmine mahukaal ϒ'= 0 kN/m3 22,0 - Täitepinnase ja vundamendi keskmine mahukaal ϒk= 0 kN/m3 - Keskmine süvis dk= 0,60 m - Peenliiva andmed ϒ'k=19 kN/m ; ϕ'=26 ; c=1MPa 3 - Pinnasesurve talla tasapinnas q'=0,6∙20,0=12,0 kN/m2 - Kandevõimetegurid Nϒ=10,59; Nq=11,85; Nc=22,25 Leian abisuurused: 0,5∙ ϒ ' ∙ N ϒ 0,5∙ 19 ∙10,59
Heliimpulsi saatehetkel on neoonlamp skaala nullpunktis. Peegeldunud signaali vastuvõtu hetkel süttib neoonlamp uuesti ja skaalalt loetakse mõõdetud sügavus. Kuna kajaloodi saate- ja vastuvõtu seadmed on paigutatud laeva põhja alla, mõõdab ta sügavust laeva ja merepõhja vahel. Merepinna ja põhjavahelise sügavuse saamiseks tuleb mõõdetud tulemusele liita laeva süvis. Laeva tee arvutamine Laakimine Laeva triiv ( ) Hoovusõiend ( ) Reisiplaneerimine Kaarditöö Laakimine - laeva liikumise elementide arvestamine tema asukoha määramiseks ja kaardile kandmiseks (K; V; ; ). Graafiline ja analüütiline. Triiv - laeva kõrvalekaldumine kursist tuule mõjul. Triivi suurust iseloomustab triivinurk, so laeva tõelise kursi ja tegeliku liikumise suuna vaheline nurk (). Kui tuul puhub vasakust
Heliimpulsi saatehetkel on neoonlamp skaala nullpunktis. Peegeldunud signaali vastuvõtu hetkel süttib neoonlamp uuesti ja skaalalt loetakse mõõdetud sügavus. Kuna kajaloodi saate- ja vastuvõtu seadmed on paigutatud laeva põhja alla, mõõdab ta sügavust laeva ja merepõhja vahel. Merepinna ja põhjavahelise sügavuse saamiseks tuleb mõõdetud tulemusele liita laeva süvis. Laeva tee arvutamine Laakimine Laeva triiv ( ) Hoovusõiend ( ) Reisiplaneerimine Kaarditöö Laakimine - laeva liikumise elementide arvestamine tema asukoha määramiseks ja kaardile kandmiseks (K; V; ; ). Graafiline ja analüütiline. Triiv - laeva kõrvalekaldumine kursist tuule mõjul. Triivi suurust iseloomustab triivinurk, so laeva tõelise kursi ja tegeliku liikumise suuna vaheline nurk (). Kui tuul puhub vasakust pardast, siis on
järgi võib jagada vundamendid jaotusvundamentideks, mis jaotavad ehitiselt tuleva koormuse nõrgemale materjalile - pinnasele ja vundamentideks, mis kannavad, näiteks vaiade abil, koormuse sügavamal asuvatele tugevamatele pinnasekihtidele. Ehitamisviisi alusel jaotatakse vundamendid: madalvundamentideks, mis rajatakse eelnevalt valmistatud süvendis; sügavvundamentideks, mis valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata. Tavaliselt on madalvundamentide süvis väiksem kui sügavvundamentidel, kuid ei ole kindlat piiri, millest algab üks ja lõppeb teine. Enamasti on madalvundamendi süvis 1 kuni 3 m, kuid mõnikord võib see ulatuda isegi üle 5 meetri. Määravaks on siiski ehitusviis. Ehitusviisi poolest kuulub sügavvundamentide hulka ka vaivundament, kuid oma spetsiifilise ehitusviisi ja laia leviku tõttu vaadeldakse seda omaette tüübina. Sügavvundamentideks loetakse vajukaevuna, kessoonina ja süvaseina meetodil rajatud vundamente.
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Eristame tühja laeva (Δ0) ja täislastis laeva (Δmax) veeväljasurvet. Nende kahe näitaja vahe on laeva täielik kandevõime ehk dedveit (DW). Püsiva kaalulise veeväljasurve juures võib laeva mahuline veeväljasurve (veealuse osa maht) muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Kuna veealuse osa maht oleneb laeva süvisest, siis muutub vee tiheduse muutudes ka laeva süvis. Δ=γV Joonis 3.5 annab ettekujutuse väljatõrjutava vedeliku massi ja laeva massi võrdsusest. Mahuline veevälja- surve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3)
kus Rsk sõukruvi takistus, Rtr puksiirtrossi takistus. Veetakistus koosneb kahest komponendist: hõõrdetakistusest Rf = f * * V * 1.83 * 10 5 [kN] ja karedustakistusest Rk = 0.09 * (CB * * V4 / L2) [kN], kus f laeva pikkusest olenev hõõrdetegur, merevee tihedus kg/m3, laeva veealuse osa pindala ( = 1,05 L (1,7 T + CB B, kus Cb veeväljasurve täidlustegur (CB =/LBT), L laeva pikkus m, B laeva laius m, T laeva süvis m, V laeva kiirus m, laeva kaaluline veeväljasurve tonnides, - laeva mahuline veeväljasurve m3. Õhutakistus oleneb nii laevade liikumiskiirusest kui ka tegutseva tuule kiirusest: RA = C * (YA/2) * SVPM * (U±V)2 * 10-3 [kN], kus C voolujoonelisuse tegur, YA õhu tihedus (umbes 1,25 kg/m3), SVPM laeva veepealse osa projektsioon keskkaare tasandile m2, U tuule kiirus m/sek, V- laeva kiirus m/sek. Takistus lainetusel: RL = kL * (Y/2)* * V2 * 10-3,
a 22 + 4a1 V1 - a 2 B= 2 a1 a1 = 0,5'N = 0,5 · 15,9 · 8,72 = 69,3 kN/m3 a2 = q'Nq + c'Nc dkk = 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4 1,13 · 22 = 113,1 kN/m 2 kus ' talla alla jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni) q' pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q' = d 1' 1' tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal d talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist) dk talla sügavus keskmisest maapinnast k pinnase ja vundamendi keskmine mahukaal d k ulatuses, keskmiselt 3 22 kN/m Nq = etan'tan2(45º + '/2) = etan24,8º tan2(45º + 24,8º/2) = 10,44 Nc = (Nq 1)cot ' = (10,44 1) cot 24,8º = 20,4 N = 2(Nq 1)tan ' = 2(10,44 1) tan 24,8º = 8,72 q' = 0,6 · 15,9 = 9,54 kN/m3
Nt vaheteki kõrgus 3m. konteiner 2,4m. e). Break bulk (cargo) – generaalkaup (-last), üldkaup (-last). Sega last mis ei ole suurtes kaubaühikutes. f). DWAT (Deadweight all told) - väljendab kaubakogust, mida laev saab laadida, kaasa arvatud varud, määrdeained ja kütused. Muutumatu suurus. DWCC (Deadweight cargo capacity) - laeva netomassitonnaaž väljendab ainult seda, kui palju puhast lasti saab laadida. Muutuv suurus g). Depth, draft, draught – laeva süvis, Sügavuse mõõde, milles laev on vee all. Veepinna kaugus kiilujoonest. h). N.A.A.B.S.A – mitte alati ujuvil, kuid ohutult põhjal (lühend) i). Stowage factor - stoovimistegur
DECK CARGO - tekilast DELIVERY & RE-DELIVERY – tarne/kordustarne DEMURRAGE DESPATCH / DESPATCH MONEY - tasu kokkuhoitud aja eest DEVIATION CLAUSE - klausel laeva õigusest ettenähtud laevateest kõrvale kalduda DISBURSEMENTS - kulud, väljamaksed laevakulude katteks sadamas DOWN TO HER MARKS - laev on laaditud tema maksimaalse lubatud süviseni, kas vastavalt vajadusele kas talve-, suve- või troopiliste koormusjoontega DRAFT OR DRAUGHT - süvis DRAFT SURVEY – aevale laaditud või lossitud lasti massi arvutamine laeva veeväljasurve muutuste mõõtmise põhjal 1(4) DROPPING LAST OUTWARD SEA PILOT - viimase väljaviiva merelootsi laevalt lahkumine DUNNAGE - (lasti) separeerimistööd EVEN IF USED – kasutusel puhkuse ja eranditega seoses
brutokaal tühikaal 2330 kg 4000 kg 4800 kg netokoorem 21 670 kg 26 480 kg 25 680 kg 3. Transpordivahendid (Laeva mõõtmed jne) Sadamat külastava laeva andmed: Suurim kiirus: 21,5 sõlme Mootori võimsus: 21 160 kW Laeva kogupikkus: 230 m Laeva laius: 37,3 m Maksimaalne süvis: 12 m Maksimaalne mahutavus: 3600 TEU Dedveit: 58 500 ton 4.Kaubatöötlemismahud: 4.1 Aastane: Qeilaov = Qeif .t × valin = 1 Qeif.t = 580 000 Qeilaov = 580 000 * 1 = 580 000 4.2 Päevane: Keskmine konteinerite arv= 580 000/ 365 = 1590 TEU TEU-de arv päevas, mida on vaja, et 36 tunniga jõuaks laadida 3500 TEU-se laeva. Päevas peab sadam laadima-lossima ligikaudu 2400 TEU-d, et 3500 TEU-ne laev saaks laaditud 36 tunniga. 4.2
Meie terminali kaudu fiideriga aasta jooksul merelt – maale ja vastupidi liigub kokku 356 250 TEU. Nädala jooksul 9 fiiderile laaditakse ja lossitakse 356 250 / 52 = 6851 TEU. Võtame fiideri ESM CREMONA mille mahutavus on 1 012 TEU. ESM CREMONA Lipp LOA Laius GT DWT TEU Süvis Antigua 150 m 22 m 9600 t 12576 t 1 012 TEU 5,9 m Barbuda Tabel 5. Fiiderlaeva andmed 356 250 / 364 = 979 TEU 1 012 / 979 = 1,03 öp. Lastimis-lossimisoperatsioonid fiideriga on umbes 1 päeva. Kui feeder külastab sadamat iga päeva tagant ja temaga teostatavad operatsioonid võtavad 1 päeva, tähendab sadamas meil korraga võib juhtuda 1 fiider laeva. RAUDTEETRANSPORT
Valmimisaasta 1900 1937 Tellitud * * Värvus Valge Valge Pikkus 121,92 meetrit 208,5 meetrit Laius 14,33 meetrit 23.5 meetrit Kõrgus * 56 meetrit Süvis * 7 meetrit Mahutavus 4409 brt 25484 brt Vee väljasurve * 25484 t Materjal Teras Teras Kiirus 15 sõlme (28 km/h) 15,5 sõlme (29 km/h) Mootor 4 aurumasinat 4 diiselmootorit
kiirkatamaraani, mis mahutab 836 reisijat ja 120 autot. Kiirkatamaraan teeb hooajal nädalas kokku 7 edasi/tagasi sõitu liinil Roomasaare – Riia – Roomasaare. Hooaeg kestab kokku 6 kuud ehk siis aprillist – oktoobrini. 4 2 Laeva andmed Laeva tüüp : Kiirkatamaraan Ehitusaasta : 1998 Peamasinad : 4 × Caterpillar 20RK270 (28800kW) Reisijate mahutavus : 836 tk Autode mahutavus : 120 tk Laeva pikkus : 91m Laeva laius: 26m Süvis : 3,7m Kiirus: 30 sõlme [2] 5 3 Meeskond ja last Meeskonda kuulub kokku 8 liiget. Lisaks on laeval veel lisameeskond kohviku ja poe jaoks. Kohvikut ja poodi opereerivad teised firmad, kes maksavad laevafirmale ruumide kasutamise eest renti. Lisameeskonnas olevad kokad teevad süüa ka meeskonnale. Lastiks on laeval reisijad ning autod. Laev mahutab kokku 836 reisijat ja 120 autot. 3.1 Meeskond Kapten Vanemmehaanik Tüürimees Vahimehaanik
Kokkuvõte Praegu Aidu põlevkivikrajääri rajatav spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiab elavana veepeal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine, aerutamine, veemoto, sukeldumine, kalapüük, purjetamine, matkamine jms. Aidu sõudekanal on 2,3 km pikkune ja 166 m laiune ning 3,5 m sügav sõudekanali süvis, mis täitub loodusliku veega. Kanali rajamiseks tuleb Eesti Energia Kaevandustel tõsta ringi ligi 5 miljonit tonni mäemassi. Lühidalt – Aidu veespordikeskus on parim paik maailmatasemel spordivõistlustele ning kõigile, kes peavad lugu aktiivsest puhkusest. Ma arvan, et on hea projekt, mis rakendab ülejäänud krunt pärast karjääri. 10 Kasutatud kirjandus 1. Aidu veespordikeskus. http://www
· Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalikud, mitte liigse varuga. Liiva-ja kruusapinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus. Vundamendi alused Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks. Pinnased jagunevad:
veerandordinaate, s.t. abstsissteljel on lisaks punktid L/2 või L/4. Trapetsteguri väärtused näiteks ühe poolordinaadi puhul ahtris ja vööris on järgnevas valemis L AWP = 2 ydx 2 L[ 0,25 y 0 + 0,5 y 0,5 + 0,75 y1 + y 2 + ... + y8 + 0,75 y 9 + 0,5 y 9,5 + 0,25 y10 ] = 2 L f ( A) 2 - L2 Nii arvutatakse kõigi veeliinide tasandite pindalad baasliinist kuni ülemise tekini. Saadud pindalade väärtustest koostatakse epüür, kus ordinaadiks on süvis, mis võimaldab arvutada mahulist veeväljasurvet ja ujuvuskeskme aplikaati KB mistahes süvisel. Ujuvustasandi kese F tegelikul veeliinil on alati laeva kalde puhul pöördetelje määraja trimmi arvutuste alus. Ujuvustasandi keskme F abstsiss XF arvutatakse tabelis. Kasutades ordinaatide momentide (inglise keeles first moment) arvutamisel õla kordajaid 1...5 , kusjuures ahtrisuunas on kordajad negatiivsed ja miidlis 0, saame valemi vahede summana. Äärmiste ordinaatide puhul tuleb ka
· Testida GPS-vastuvõtjat · Testida navigatsioonitulesid · Testida vilet · Panna valmis lipud · Panna valmis kaardid sadamast väljumiseks · Seada töökorda kajalood, kui selleks on vajadus · Panna valmis binoklid · Lülitada sisse VHF raadiotelefonid · Lülitada sisse kaasaskantavad VHF raadiotelefonid ja testida · Panna valmis logiraamat sissekanneteks · Märkida üles vööri ja ahtri lõplik süvis · Valida välja uusimad ilmakaardid · Lülitada sisse NAVTEX-vastuvõtja · Testida trümmi tulekahjualarmi · Testida lampe kontrollpaneelil · Teha kindlaks magnetkompassi deviatsioon Testida roolilaba indikaatori korrasolekut ja gürokompassi repiiterit sillatiival Sõiduvahi pidamine Vahitüürimees peab vahti pidama sillal ega tohi lahkuda sealt enne vahi üleandmist. Vahi jooksul teavitab kaptenit igast kahtlusest tegevuse suhtes, mida ta kavatseb ohutuse
külastaja ei satu, neile on mõeldud neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridorid". Päikeselaev Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud nn Päikeselaev, mille 1954. a juhuslikult avastas egiptuse arheoloog Kamal el Mallak. Laev leiti liiva ja 17-20-tonniste lubjakiviplokkide alla varjatud "sadamast" püramiidi lõunaküljel. 4500 aastat tagasi Liibanoni seedrist valmistatud veesõiduki pikkus on 43,3 m, laius kuni 5,6 m ja süvis 1,5 m. Aluse 1224 detaili kinnitavad vaid köied ja puupunnid, metallosi pole. Laeva keskel oli 9 m pikkune kinnine "kajut". Arvatakse, et just selle laevaga toimetati püramiidi juurde Hufu mumifitseeritud surnukeha. Ümbritsevad rajatised 4 Aero- või kosmosefotodel tulevad esile püramiidi ümbritsevad korrapärased nelinurksed
Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. 3. Vaadates laevaehituse tulevikku. Poolteist aastakümmet tagasi oleks veolaev kandevõimega 500 tuhat tonni olnud fantastika. Tänapäeval on selliseid tankereid olemas ja projektid küündivad 700 1000 t tonnisteni. Esialgu hoiab tagasi selliste laevade suur süvis ja raskus siseneda sadamatesse. Kuid ka sellest saab üle kaugele merre viidud ujuvate "reidikaide" abil. Või siiski võimalus viia selline laev sadamasse suure dokklaeva (Joon. 1.44.) abil. Kuna selline dokk (isikliku peajõuseadme ja käituritega) on tunduvalt laiem laevast, siis on nende kahe laeva summaarne süvis kui dokk tõstab üles lastis laeva, tunduvalt väiksem laeva süvisest. Seda võtet on kasutatud ka muudel juhtudel. Siis saab suure
annaabi.ee 
