Laeva Sildumisseade (2)

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001.
Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Laevaehitus . Teema 10-6. Sildumisseade .
Sildumis- ja haalamisseade.
Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide , üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ( kaid , estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes .
Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest , otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed.
Joon. 10.6.1. Sildumisseadme skeem, koostisosad ja nende paigutus : 1- automatiseeritud haalamisvints, 2- suunav rull, 3- kuuerullikuline otsaklüüs, 4- trossipidur (antud juhul kettpidur), 5- kolme rulliga kiip , 6- puksiirklüüs (tsentraalklüüs), 7 ja 8 pollarid, 9- tross (sünteetiline), 10- automatiseeritud haalamisvints kopaga, 11- terastross , 12- puksiirtrossi pidur , 13- kahe juhtrulliga kiip, 14- trossipool piduriga, 15- valatud trossiklüüs, 16- ankrupeli (kepsel), 17- lainekaitse.
Joon. 10.6.2. Sildumisseadme üksikosad: 1- kahe postiga pollar, 2- kahe postiga ristpollar, 3- trossiklüüs umbreelingus, 4- kahe rulliga kiip, 5- kolme rulliga kiip, 6-pöördklüüs, 7- trossipool, 8- trossipidur, 9- viskeliin, 10- kantav vender , 11- automaatne kinnitusvints haalamiskopaga.
Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad . Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi.
Joon. 10.6.3. Mitmesugused valatud ja keevitatud kahepostilised- ja ristpollarid
Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
Tahvel 7.6-I. Pollarid.
Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape.
Tahvel 7.6-II. Knaap.
Trossi suunamiseks läbi umbreelingu või tekiehitise pardaplaadistuse kasutatakse trossiklüüse.
Tahvel 7.6-III. Trossiklüüsid.
Oma ehituselt tuntakse mitmesuguseid klüüside variante .
Tahvel 7.6-IV. Universaalklüsid ja pöördklüüs (pildil on pöördklüüs)
Joon. 10.6.4. Pöördklüüs ja kuue rulliga universaalklüüs.
Joon. 10.6.5. Kinnitussarvedega umbreelingu klüüs.
Panama kanalis veetakse laevu lüüsides elektriveduritega. Need võivad teatud ajal olla laevast kõrgemal lüüsiseinal. Seepärast antakse otsad nendele veduritele läbi spetsiaalsete klüüside – niinimetatud “Panama klüüside”.
Joon. 10.6.6. Panama klüüs.
Trossi suunda saab muuta kiipide abil.
Tahvel 7.6-V. Kiibid .
Joon. 10.6.7. Mitmesugused kiibid. 1- alusplaat, 2- sarv , 3- kere , 4- rull.
Joon. 10.6.8. Veel mitmesuguse ehitusega kiipe. a) sulguriga, b) rullide ja sulguriga, c) rullide ja pööratava sulguriga, d) vertikaalsete ja horisontaalse rulliga. 1- kere, 2- sulgur , 3- telg , 4- riivivarras, 5- riivivarda hoidja, 6- vint, 7- pull , 8- hülss, 9- seib , 10- splint , 11- pidur, 12- servistatud otsaga telg, 13- riiv , 14- riivi käepide, 15- horisontaalne rull, 16- vertikaalne rull.
Trossipooli omapära on selles, et trossi liiga kiire mahakerimise vältimiseks, mille tagajärjel võib välja joosta liiga patju trossi või tekkida trauma töötavatel inimestel, on ta varustatud piduriga, mis toimib jalaga pedaalile vajutamisel. Merel kaetakse trossipoolid presentkatetega, et kaitsta trossi vee mõju eest.
Tahvel 7.6-VI. Trossipool.
Joon. 10.6.9. Trossipool. 1- trummel , 2- alus, 3- piduripedaal, 4- piduri lint .
Trossipidurid hoiavad haalamismasinaga pingule tõmmatud trossi niikaua pingul kuni tross kopalt või kepslilt pollarile üle kantakse ja seal kinnitatakse. Väiksematel laevadel kasutatakse selleks pollari aluse külge kinnitatud trossist või ketist pidureid, mis spetsiaalse sõlmega seotakse kinnitusotsale. Tänapäeval on kasutusel statsionaarsed ja kantavad pidurid , mis otsa oma haarmetesse kinni pigistavad ja ei lase sel lõtvuda kuni ots pollaril kinnitatud on.
Joon. 10.6.10. Trossipidurid. a) statsionaarne , b) kantav.
Joon. 10.6.11. Haalamiskepsel. Kepsli mootor on tööteki all, trumli telg on vertikaalne.
Haalamismasinad paiknevad laeva vööriosas ja ahtriosas. Nende abil haalatakse kinnitusotste abil laev kai äärde, misjärel otsad pingutatakse ja kantakse masinatelt üle pollaritele või jäävad nad automaatsete vintside trumlitele. Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja ahtris haalamiskepslit. Kuid tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse.
Joon. 10.6.12. Elektriline haalamisvints.
Joon. 10.6.13. Hüdrauliline kahe trumliga haalamisvint. a) kahe kopaga, b) ühe kopaga: 1- kopp, 2- trummel, 3- reduktor , 4- hüdrauliline mootor, 5- muhv , 6- lintpidur.
Joon. 10.6.14. Ühetekiline haalamiskepsel: 1- elektrimootor , 2- reduktor, 3- alusplaat, 4- haalamistrummel.
Joon. 10.6.15. Jõuteljeta haalamiskepsel. 1- haalamistrummel, 2-elektrimootor, 3- hammastatud rõngas, 4- alus, 5- reduktor.
Joon. 10.6.16. Hüdrauliline haalamisvints.
Joon. 10.6.17. Haalamisega seotud detaile tekil.
Tekstitahvlid Teema 7-6. juurde
Tahvel 7.6-I
Tahvel 7.6-II
Tahvel 7.6-III
Tahvel 7.6-IV
Tahvel 7.6-V
Tahvel 7.6-VI
12