Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Niisugune võib olla peamiselt ahtris kasutatav stoppankur, mille mass on 1/3 peaankru massist, ja väike verpankur, massiga ½ stoppankru massist. (Tahvel 10.2-I). Peaankruna ja abiankrutena on kasutusel väga mitmekesist tüüpi ankruid (Tahvel 10.2-I) 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.2.2 Joon. 10.2.3. Ankrute tüüpe:
laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani (Joon. 3.1). Näit. mõned sadamapuksiirid ja puistlastilaevad (Joon. 3.2.). Joon. 3.1. Joon. 3.2. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne.(Joon. 3.3, 3.4.). Joon. 3.3. Joon. 3
Töö selliste luugikatetega on füüsiliselt raske ja aeganõudev käsitsitöö. On teada palju juhuseid kus torm on sellised luugikaaned merel lahti kiskunud ja viinud laeva kriitilisse situatsiooni, ka hukkumisele. Joon. 7.4.1. Puidust luugilaudadega kaetav luuk. 1- eemaldatav piim, 2- luugilauad, 3- piimi pesa, 4- luugikrae sein, 5- kiil, 6- ligipressiv siin, 7- present, 8- tormisiin, 9- vintpinguti. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Mehhaniseeritud luugikatted. Selliste luugikatete korral on võimalik laadluuke sulgeda kasutades laeva, kalda või luukidesse sisse ehitatud mehhaanilisi vahendeid. Töö on kiire ja veetihedus igas olukorras tagatud.
automatiseeritud haalamisvints, 2- suunav rull, 3- kuuerullikuline otsaklüüs, 4- trossipidur (antud juhul kettpidur), 5- kolme rulliga kiip, 6- puksiirklüüs (tsentraalklüüs), 7 ja 8 pollarid, 9- tross (sünteetiline), 10- automatiseeritud haalamisvints kopaga, 11- terastross, 12- puksiirtrossi pidur, 13- kahe juhtrulliga kiip, 14- trossipool piduriga, 15- valatud trossiklüüs, 16- ankrupeli (kepsel), 17- lainekaitse. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.2. Sildumisseadme üksikosad: 1- kahe postiga pollar, 2- kahe postiga ristpollar, 3- trossiklüüs umbreelingus, 4- kahe rulliga kiip, 5- kolme rulliga kiip, 6- pöördklüüs, 7- trossipool, 8- trossipidur, 9- viskeliin, 10- kantav vender, 11-
xg=xb yg=yb Joon. 5.2. See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaa- lub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve. (Joon. 5.3. ja Tahvel 5.I). (Tahvlid on toodud teema lõpus.) 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 5.3. Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. (Vt. Joon. 5.4.) Joon. 5.4.
ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud (vt Lisa, Tahvel 2.5.). Viimased on mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid, mida juhivad 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. laevaomanike, laevaehitajate, masinaehitajate ja kindlustajate esindajatest koosnevad komiteed. Klassifikatsiooniühingud teostavad järelvalvet tsiviillaevade üle andes vastuse kas laev on tõesti ehitatud merekindlaks, varustatud küllaldaselt ja valmis
lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele laeva kõige mugavama tsooni. Kui vahede pikkuse summa "saarte" vahel on väiksem kui 25% laeva pikkusest, nimetatakse selliseid vahesid kaevudeks ja laeva "kaevlaevaks". 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.2. Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti
risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga. Joon. 4.1. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Mõningate teoreetiliste arvestuste juures kasutatakse vahel veeliini tasandi asemel sellega paralleelset kiilu- ehk alustasandit. Laevakere on pikitasandi suhtes sümmeetriline, teiste tasandite suhtes mitte.
Tekiehitiste ja teki- hoonete talastik sarnaneb keretalastikuga, kuid on arvestatud mitmesuguste avade olemasolu (luugid, uksed, illuminaatorid, aknad). Tugevaim talastik ja paksem plaadistus on vööripoolsetel- ehk frontaalseintel. Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega. Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 9.2 Laeva ruumid Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Tahvel 9. I. Joon. 9.2. Laeva ruumid ehituslikust seisukohast ja nende paigutus:
kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa- otsi forduune ja taake. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.3.1. Lastiseadme elemendid. a) kerge losspoom koos varustusega; b) raskekaalupoom koos varustusega; c) hüdraulikaseadmetega losspoom, d) topenandi ploki kinnitamise; e) poomi kanna kinnitamine; f) poomi nuka kinnitamine mere-
põhiühik) või t/m3 või g/cm3. Näide 3.1.1 Alumiiniumist tahuka mõõtmetega 1,5 m x 2,0 m x 0,5 m mass on 4,052 tonni Leida alumiiniumi tihedus. m 4,052 4,052 ρ= = = =2,701 t /m3 V 1,5× 2,0 ×0,5 1,5 Näide 3.1.2 Terastahukas mõõtmetega 1,5 m x 2,0 m x 0,5 m omab tihedust 7,80 t/m3. Leida tahuka mass. m=V × ρ=( 1,5× 2,0 ×0,5 ) ×7,80=1,5× 7,80=11,70 t Näide 3.1.3 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Kütuse kulutangi mõõtmed on: pikkus 4,5 m, laius 3,6 m, kõrgus 6,0 m 3 Tankis on kütus tihedusega 0,86 t/m , mõõdetud kütusetaseme kõrgus on 4,15 m. Leida kütuse mass kulutankis.
12- ühenduspolt, 13- rooliposti hing, 14- roolipost, 15- ahtertäävi kand. Joon. 10.1.2. Rooliseade. 1- roolileht, 2- roolipost, 3- baller, 4- alumine laager, 5- tugi-laager, 6- ülemine laager, 7- roolimasina vundament, 8- roolimasin, 9- helmpordi toru ehk roolisaabas, 10- ahtri küün kaitsmaks roolilehte jää vigastuste eest tagasikäigul (kasutatakse jääs töötamiseks ette nähtud laevadel ja jäämurdjatel). 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Roolileht. Roolileht võtab mingi parda poole nurga alla seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi. Olenevalt pöörlemistelje paigutusest jagatakse roolid: tavalisteks või balansseerimata
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomaduse...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised ...........................................................
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
