laevaliikluse regulaarsuse vajadus ning tähtsus liinilaevanduses. Liinilaevanduses eristatakse lähimerevedusid ja ookeanivedusid. Liinilaevanduses kasutatavaid laevu liigitatakse : universaalsed ja spetsialiseeritud laevad. Universaalsed laevad on mõeldud kaupade veoks nn tükikaup ( kastid, kotid, tünnid jne.) Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja lossimisvahendid. Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud kauba enda, pakendi ja transportimisühiku eriomadustest lähtuvalt. 5.2.4. Mereveoteenuse pakkujad Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel).
Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, · erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tarvis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesandes. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4
piiratud vastutuse ca 17 SDR (ca 21,7 EUR) brutokilo kohta. AWB kehtib kuni kaup on saajale või saaja esindajale sihtkohas üle antud. Hetkel veel AWB paberkandjal, kuid IATA töötab üleminukaga paberivabale süsteemile e-freight, mis peaks rakenduma 2016. aasta jooksul. FCL (täiskonteiner) – (full container load) veoraha arvestamise ühikuks on konteiner LCL (osakonteiner) – (less than container load) sega-/tükikaup, veoraha arvestamise ühikuks on arvestuslik maht W/M (weight or measurement). LCL saadetisi konsolideeritakse FCLi (kui on piisavalt mahtu). 20DC (20-jalane kuivkaubakonteiner) 40DC (40- jalane kuivkaubakonteiner) TEU (20-jalane konteiner, konteinerveo mõõtühik) – (twenty-foot equivalent unit) 1 TEU ja 40-jalane konteiner = 2 TEU o Erikaubad lennuveol - ohtlikud kaubad (DGR) - rasked kaubad (HEA)
väiksemaks Millist veost loetakse veolepingu mõistes eriveoseks? Veost, mis kardab külmumist Kuidas nimetatakse üldjuhul veose osa, mille üle võtab vedaja vastutuse veoprotsessis? Pakkeüksus Netokaal on kauba kaal ilma pakendita Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos teiste kaupadega ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides? Grupikaup ehk tükikaup Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest? Pakisaadetis Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis võtab enda alla kogu kasutatava lastiruumi ja mida ei konsolideerita muude saadetistega? Täiskoorem Brutokaal on kauba kaal koos pakendiga Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse tavaliselt koos muude kaupadega, kuid tavaliselt otseveona, ilma ümberlaadimiseta? Osakoorem
töökohale või siirdab hoiukohale. Ekstraktor liigub diagonaalselt, mis lühendab liikumise teekonda ja aega. Ajal, mil seadme operaator võtab konteinerist kaupa või paigutab sinna midagi, ekstraktor töötab ja täidab järgmist ülesannet. www.logiproff.com/popFile.php?id=113 27.Kirjeldada sadamaterminalides kasutatavat kassett-tehnoloogiat. Moodsaim Ro-Ro laevade laadimise tehnoloogia on kasett- tehnoloogia. Konteiner, tsistern, mõni muu veoühik või tükikaup tõstetakse kassettalusele, millega siirdatakse see laeva tekile. Veoühikud kasettalustel on sadamas ootamas ja laeva saabumisel suudavad terminalitraktorid toimetada alusele ning sealt välja mõne tunni jooksul sadu kassettaluseid Terminalitraktorid veavad või lükkavad spetsiaalsetel kassetitreileritel kassettalused laeva. Kassetitreilerid on nelja telje ja kaheksa rattapaariga. Rattad on terminalitraktori kabiinist
plastikust kastides või spetsiaalsetel alusplaatidel. Tornsüsteemi tüüpi laod töötavad põhimõttel “kaup mehe juurde”. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/9_Laotehnoloogiad_ja_susteemid.pdf 27. Kirjeldada sadamaterminalides kasutatavat kassett-tehnoloogiat. kassett-tehnoloogia-Ro-ro- ja con-ro-laevade lastide käitlemissüsteem. Konteinerid, masinad ja seadmed ning lahtine tükikaup tõstetakse tõstukiga kassettalusele, mis viiakse terminalitraktori ja kassetitreileri abil laeva. Kassetitreiler juhitakse kasseti alla, misjärel tõstetakse kassett maapinnast lahti, teisaldatakse ja lastakse tagasi kaile või laevatekile. http://wiki.eek.ee/index.php/Kassett-tehnoloogia 28. Kirjeldada sadamaterminalides kasutatavat mafi tehnoloogiat. MAFI kaubatreilerite süsteem hakkas arenema alates 1960-ndatest aastatest, kui alustati Ro-Ro vedudega
kaubapartii väike. Kehtib moto: " Üks laev-palju kaupa" ehk laevaliini teenuseid kasutab korraga palju erinevaid kaubasaatjaid ja saajaid ning sellest tulenebki laevaliikluse regulaarsuse vajadus ning tähtsus liinilaevanduses. Liinilaevanduses eristatakse lähimerevedusid ja ookeanivedusid. Liinilaevanduses kasutatavaid laevu liigitatakse : universaalsed ja spetsialiseeritud laevad. Universaalsed laevad on mõeldud kaupade veoks nn tükikaup ( kastid, kotid, tünnid jne.) Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja lossimisvahendid. Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud kauba enda, pakendi ja transportimisühiku eriomadustest lähtuvalt. Liinilaevanduse iseloomulik tunnus on laevaomanike kartellid. Laevaomanike kartell on ühel veosuunal kliente teenindavate liinilaevafirmade koostöövorm. Selle peamised eesmärgid on laevaomanike kartelli liikmete liinitegevuse monopoliseerimine
i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul 2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit
liinimeetritega, mis näitab laevale mahutatava ratastehnika (autod, vagunid) üldpikkust. Erimahutavus (specific capacity, удельная вместимость) - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2 m3/t, maak 0,4-0,5 m3/t, nisu puistes 1,25-1,30 m3/t, saematerjal 2,3-2,7 m3/t, ratastehnika 10-20 m3/t, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1 m3/t). Seega väljendub erimahutavus kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tarvis) suhe puhta kandevõimega W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesandes. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2 m3/t, puistlastilaevadel 1,4-1,6 m3/t, metsaveolaevadel 2,3-2,7 m3/t ja tankeritel 1,1-1,4 m3/t. Erinevate lastiruumide erimahutavus võib
11.20. Pakkimine Pakkimise all mõeldakse kauba seadmist sellisesse seisukorda, et selle edasisel transpor- timisel ja käsitsemisel oleks viidud miinimumini kauba kahjustamise võimalus. Pakkimise pea- mine eesmärk on kaitsta kaupa, et kaup oleks kliendile üle andes terve ja kasutamiskõlblik ning osa kaubast ei puuduks. Kui koostada väiksematest pakkeühikutest suuremaid, on võimalik edas- pidi kauba käsitsemise kulusid säästa. Kui tükikaup (hulgipakendid) on pakitud kaubaalusele, on selle edaspidise käsitsemise kulud palju väiksemad kui hulgipakendeid eraldi käsitsedes. Saadetise pakkimine on laotöö toiming, mis jääb ajaliselt komplekteerimise ja väljastamise vahele. Kaubad võivad olla komplekteerimise järel kohe sobivas veopakendis (tootja täisalused) või vajada täiendavat pakkimist. Üldjuhul tuleb pärast peen- või tükikauba komplekteerimist neid täiendavalt pakkida.
Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9- 2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega W/P L m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4 konteinerimahutavus arv, mis näitab laevale mahtuvate konteinerite arvu
Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, · erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4
Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9- 2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega W/P L m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4 konteinerimahutavus arv, mis näitab laevale mahtuvate konteinerite arvu
tagasi terminalitraktoriga ühendatud spetsiaalse liikuva platvormi abil. Kassett-tehnoloogia puhul kasutatakse ilma ratasteta aluseid (kassette). Konteiner, tsistern, mõni muu veoühik või tükikaup tõstetakse kassettalusele, terminalitraktorid veavad või lükkavad spetsiaalsetel kassetitreileritel kassettalused laeva. Kassettalus sobib hästi ka lahtise kauba trans- portimiseks. Selleks kinnitatakse kaup koormarihmadega aluse külge. Kassetitreilerid on nelja telje ja kaheksa rattapaariga
annaabi.ee 
