Levinumaid fütoplanktoneid, eriti avaookeanis. Äärmiselt levinud mikrofossiilidena. Esimesena vaatles Thomas Huxley. Koosnevad kaltsiumkarbonaadist mineraal kaltsiidi kujul. Peamine koostisaine kriidilasundites, nt Doveri valgetel kaljudel Väga keerulised struktuurid, moodustumine – keeruline rakuliste protsesside tulemus. Otstarve aga selgusetu. Hüpoteesid – kaitse zooplanktonite poolt ärasöömise või viiruste/bakterite nakkuse eest. Ka: ujuvusjõud, süsihappegaasi vabastamine fotosünteesi jaoks, kahjuliku UV- kiirguse filtreerimine; sügavikes valguse kogumine fotosünteesi jaoks. Heterokokkoliidid ja holokokkoliidid Teine klass - Pavlovophyceae, selles selts Pavlovales. Pildil Pavlovales, näha viburid Teisi planktilisi haptofüüte: Chrysochromulina ja Prymnesium. Moodustavad perioodiliselt mürgiseid veeõitsenguid. Ka Phaeocystise õitsengud - toodad ebameeldivat vahtu, mis randadele koguneb. Olulisus
Metatsentri aplikaat KM Height of Metacentre Ujuvuskeskme B1 kaugus kiilupunktist K (loodpunkti N) KN Righting Lever Püstuvuse moment GZ Righting Moment KM = KG + GM; KM = KB + BM; = Konstantse mahuga laeva väiksel (õigem lõpmatult väiksel!) kallutamisel põiki kaldenurgani () ujuvuskese B ( varem v.k. kirjanduses C ) liigub ringikaart mööda (lihtsustavalt peaaegu!) uude punkti B1. Sellesse punkti rakendub ujuvusjõud , kus vee tihedus [t/m3] ja mahuline laeva veeväljasurve [m3]. Ujuvusjõud ja temaga võrdne raskusjõud W, mis rakendub alati laeva raskuskeskmesse G moodustavad 23 3. Laeva püstuvus jõupaari, mille momenti nimetatakse püstuvuse momendiks, sest ta püüab laeva viia tagasi algpüstasendi tasakaalu. Ristlõik GZ, mis on ristsirge ujuvusjõu mõjujoonele punktist G kuni
laeva kätte andmist omanikule, veendumaks reeglitega vastavuses olekut • Kui kõik eelnev on vastavuses, võib laeva valmides taotleda klassiühingult laevale klassi määramist ja kui kõik on nõuetele vastav, laev selle ka saab 7. Kirjelda laevale mõjuvaid üldiseid jõude Raskusjõud Keha igasse punkti mõjub raskusjõud, nende mõjupunkti saab taandada ühte kohta, mida nim raskuskeskmeks. Raskuskeskmel on 3 koordinaati: TCG, VCG ja LCG Ujuvusjõud Ujuvusjõud tahab keha vedelikust välja lükata (tihedamast keskkonnast madalama tihedusega keskkonda, ehk veest õhku) Ujuvusjõud mõjub veealuse osa raskuskeskmesse Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Bonjean’i mastaap Kasutatakse paindemomentide määramiseks lainetes sõites Lõikejõud ja paindemomendid
G G G B KG KB KB KG XB K x K y Joon. 3. Ujuva laeva mõjujõud Staatilises olukorras, s.t. häirimata veepinnal liikumatult püsivale laevale mõjuvad laeva raskusjõud ja ujuvusjõud. Laeva raskusjõud või kaal W = mg, kus m laeva mass tonnides; g raskuskiirendus m/s2. Tehnikas kasutatakse siiani laevade kaalu puhul raskusjõu ühikuna masstonni, mis on võrdne 9,81 kN. Laeva raskusjõud on rakendatud laeva raskuskeskmesse G ja suunatud alla mööda püstsirget, mis on veeliini tasandi normaal. Väljatõrjutud vedeliku kaal määrab ujuvuse e. ujuvusjõu, mis on vedeliku mahu ja tiheduse korrutis. Vedeliku tihedus on ühtlase vedeliku mass ruumala ühiku kohta
SI-süsteemi mõõtühik N (njuuton) või kN (kilonjuuton). Kuid juurdunud arusaama kohaselt oleme harjunud kaalu ja ka jõudu mõõtma tonnides. Kaal 1 tonn on võrdne raskusjõuga 9,81 kN Sama võib öelda näiteks ühe tonni tõmbejõu kohta. Kuna aga praktikas on sügavalt juurdunud tonn, kui kaaluühik nii laeva andmetes kui lastikäsitluses, siis eristame selles kursuses massi ja kaalu vaid siis, kui see on selguse või korrektsuse huvides hädavajalik. 3.1.3 Ujuvusjõud (üleslükkejõud) ja ujuvus Laev ujub seetõttu, et surub välja oma kaaluga võrdse veehulga. Väljasurutud vesi tekitab ülespoole suunatud jõu, mida nimetame ujuvusjõuks. See jõud tuleneb sellest, et väljasurutud vesi püüab taastada oma häirimatu taseme. Antud juhul tegutseb Newtoni kolmas seadus, mida saab sõnastada järgmiselt: Jõud tekivad kahe keha 2
2. Organisatsiooniliste meetmetega laeva ekspluatatsiooni käigus 3. Operatiivsete meetmetega vigastuse korral UPPUMATUS = PÜSTUVUS + KORPUSE TUGEVUS + UJUVUS Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega liikumapaneva jõu mõjul (sõuajam=käitur, puri, puksiirtross, aerud) .Laevale rakendatud liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks (vee-, laevalaine-, õhutakistus) NB: liikumapanev jõud = takistusjõud (raskusjõud=ujuvusjõud) Käikuvus olene : laevakere kujust, käiturite tüübist, veealuse osa siledusest Juhitavus on võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele ja sõltub sõltub: 1) laevakere kujust 2) juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel, 3) lainetusest ja tuulest Juhitavust iseloomustab: a) kursilpüsivus ehk suunastabiilsus (directional stability) (laeva omadus säilitada sirgjooneline liikumine). b) pööratavus (turnability).
annaabi.ee 
