pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. 4.Mis on režiimne last? Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu-veorežiimi. Nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa tagada lastide vigastamatut vedu. Nt külmutatud lastid (veotemperatuur alla -6O C), jahutatud lastid (veotemperatuur -1-6O C) 5.Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? (S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t või cu.ft/t
joatorudest ( voolikutest) Tuletõrje pumbad on tubleeritud ja nendele lisaks on olemas alati avariipump, mis paikneb ülemisel tekil ja saab toidet avarii generaatorilt. Splinklersüsteem. Temp tõusmisel hakkavad vett pritsima annab vee k6ikidesse ruumis olevatesse veepritsmetesse Süsihappegaasisüsteem see annab ruumidesse , kus toimub põleng süsihappegaasi kustutuseffekt seineb selles et ta tõrjub eemale hapniku. Süsteemi kasutatakse tavaliselt lastiruumides masinaruumides ja kütusetankrites need ruumid peavad olema õhukindlalt suletud ei kahjusta kaupa Tähendab ruumides kus kasutatakse co2 kustutust on alati ennem pristimist vile, mis hoiatab co2 eest Süsihappegaas on raskem ui hapnik seega kui vaja hingata siis hüppa lakke ja hinga.. Tuletõrje signalisatsiooni süsteem. 2 süsteemi: 1. Mis reageerivad temperatuurile 2. Mis reageerivad suitsule Sanitaarsüsteemid. 1. Joogiveesüsteem 2. Pesuveesüsteem 3.Heitvete süsteem
Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja-Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. (Joon. 4.5. ja 4.5a.) Joon. 4.5. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab
Mittereziimseteks loetakse lastid, mis ei allu vedamisel lasti seisundit halvendavate agressiivsete tegurite mõjule. Sellised on nt. kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt. Mittereziimsete lastide hulka kuuluvad ka kõik hermeetilises taaras veetavad lastid. .Reziimsed lastid jagunevad külmutatud ja jahutatud lastideks. Külmutatud lastide veotemperatuur on alla - 6 °C, jahutatud lastidel - 1...- 6 °C. Reziimsed lastid nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust ja ventilatsiooni. Kui need tingimused pole täidetud, ei saa tagada lastide rikkumata vedu. Füüsikalis-keemiliste omaduste järgi jaotatakse lastid hügroskoopseteks, isekuumenevateks ja isesüttivateks, mürgisteks, tuleohtlikeks, kokkukülmuvateks, tolmavateks, lõhnu eritavateks, lõhnu külgevõtvateks, plahvatusohtlikeks lastideks. Lastide kokkusobivuse seisukohalt võib lastid jaotata kolme suurde gruppi: I agressiivsete omadustega lastid
Selle T-profiili kõrgus on umbes 10% kaare pikkusest. Kasutatakse ka pardastringereid, mis raamkaari läbides katkestatakse. Need peavad toestama tavalisi kaari, kannavad kergemate kaarte pingeid üle raamkaartele. Teki all jätkub raakkaar raampiimiga, mis on raamkaarega ühesuguse profiiliga. Raamkaared tugevdavad laevakere konstruktsiooni suurendamata märgatavalt laeva kaalu. Kuid raamkaared ja pardastringerid on lastiruumis ebamugavad, segavad lasti paigutamist. See tingib lastiruumides vaid tavaliste kaartega parda kasutamist ja jätab raamkaared kasutamiseks masinaruumides ja laeva otstes. Tankerite ja pardatankidega balkerite konstruktsioonis on aga raamkaared kasutusel kogu kere pikkuse ulatuses, kuna ei takista neis lasti paigutamist. Ruumipiimid on pardast pardani ulatuvad talad, mis otstega toetuvad pardastringeritele. Nad ei kanna tekke ja töötavad vaid survele. Kasutati eriti purjelaevades. Tänapäeval esineb ruumipiime vaid laeva otstes (võimalik, et ka
Selle T-profiili kõrgus on umbes 10% kaare pikkusest. Kasutatakse ka pardastringereid, mis raamkaari läbides katkestatakse. Need peavad toestama tavalisi kaari, kannavad kergemate kaarte pingeid üle raamkaartele. Teki all jätkub raakkaar raampiimiga, mis on raamkaarega ühesuguse profiiliga. Raamkaared tugevdavad laevakere konstruktsiooni suurendamata märgatavalt laeva kaalu. Kuid raamkaared ja pardastringerid on lastiruumis ebamugavad, segavad lasti paigutamist. See tingib lastiruumides vaid tavaliste kaartega parda kasutamist ja jätab raamkaared kasutamiseks masinaruumides ja laeva otstes. Tankerite ja pardatankidega balkerite konstruktsioonis on aga raamkaared kasutusel kogu kere pikkuse ulatuses, kuna ei takista neis lasti paigutamist. Ruumipiimid on pardast pardani ulatuvad talad, mis otstega toetuvad pardastringeritele. Nad ei kanna tekke ja töötavad vaid survele. Kasutati eriti purjelaevades. Tänapäeval
Selle T-profiili kõrgus on umbes 10% kaare pikkusest. Kasutatakse ka pardastringereid, mis raamkaari läbides katkestatakse. Need peavad toestama tavalisi kaari, kannavad kergemate kaarte pingeid üle raamkaartele. Teki all jätkub raakkaar raampiimiga, mis on raamkaarega ühesuguse profiiliga. Raamkaared tugevdavad laevakere konstruktsiooni suurendamata märgatavalt laeva kaalu. Kuid raamkaared ja pardastringerid on lastiruumis ebamugavad, segavad lasti paigutamist. See tingib lastiruumides vaid tavaliste kaartega parda kasutamist ja jätab raamkaared kasutamiseks masinaruumides ja laeva otstes. Tankerite ja pardatankidega balkerite konstruktsioonis on aga raamkaared kasutusel kogu kere pikkuse ulatuses, kuna ei takista neis lasti paigutamist. Ruumipiimid on pardast pardani ulatuvad talad, mis otstega toetuvad pardastringeritele. Nad ei kanna tekke ja töötavad vaid survele. Kasutati eriti purjelaevades. Tänapäeval esineb ruumipiime vaid laeva otstes (võimalik, et ka
3.52. Vedeldatud naftagaasi tanker. Konteinerilaev (Containership, Container Cartier) 25 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Standartiseeritud mõõtmetega merekonteinerite veoks konstrueeritud laev. Enamasti paigutatakse konteinerid lastiruumides üksteise peale juhttaladest moodustuvatesse pesadesse (pesa- või kärg-konteinerilaev). Suur osa konteinereid veetakse tekil. Lastimahutavuse mõõtühikuks on TEU (Twenty foot equivalent unit) 20-jalase konteineri ekvivalentühik. Suurimad konteinerilaevad võtavad pardale juba üle 14000 TEU. Suurtest konteineriteminalidest ja vastupidi toimetatakse konteinereid väiksemate fiiderkonteinerilaevadega. Joon. 3.53.
Umbes 4-5 tundi enne eeldatavat laeva saabumise aega sadamasse alustatakse lasti ettevedu laost kaile, kus frontaallaadurid kuhjastavad lasti. Kui laev on sadamas ja valmis lastimiseks, siis kutsub stividor kohale mobiilse hüdraulilise kraana ning alustatakse kauba laadimist laeva trümmi. Lasti tõstmiseks kasutatakse greiferit ning samal ajal, kui kraana lastib kaupa, siis frontaallaadur lükkab pidevalt kaupa kraanale ette, et töö seisma ei jääks. Vajadusel toimub laeva lastiruumides ka lasti tihendamine, milleks kasutatakse buldooserit. Buldooser tõstetakse laeva trümmi ja lastimise lõppedes trümmist välja kasutades autokraanat. 3) Puidugraanul Puidugraanuli lastimine laeva trümmi toimub samade töövahendite ja töövõtetega nagu toimub ka puiduhakke lastimine. Kasutatakse greiferit ja frontaallaadurit, kus mobiilkraana tõstab greiferiga lasti trümmi ja frontaallaadur lükkab kaupa pidevalt
lastud, lüüakse laevakella, kui kaks seeklit märgi. mennikuga immutatud takku. 8 Pilet vees siis kaks korda. ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja Lastiruumides on kauba niiskumise madalamale vööris paiknevast ringtulest. ärahoidmiseks poordil vee kondenseerumise 1) Milline on IALA-A 2) Lastiruumide hooldamine Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld tagajärjel paigutatud higilauad- paiknevad
), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide .... jne. veoks.Laeval on mahukad kaubaruumid (lastiruumid= trümmid) avarate lastiruumiluukidega, mitu tekki. Omab lastimis-lossimisseadmeid.Topeltpõhja vahelised ruumid (tankid) on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballastvee tankidena. Külmutus-segalastilaevad Lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond, lastiruumid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuuri reziimist kauba lastiruumides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa; jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa; universaalsed külmutuslaevad. Spetsialiseeritud segalastlaevad Liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks. Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. (Langh Shipping Co)
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest; oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel; omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest; saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest; ...
aastas, Eesti aastatarbimine on 330 000 tonni vedelkütust. Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust ja kergemat diislikütust. Ameerika Ühendriikides moodustab bensiin 45 % kogu tarbitavast kütusest, sama protsent Lääne-Euroopas on 25 ja Jaapanis 14. MARPOL 73 määratluse järgi on õlitanker laev, mis on ehitatud ja kohandatud nafta vedamiseks lastiruumides. Termin hõlmab ka laevu, mis on ehitatud puistlastide ja naftaveoks (combination carrier), samuti vedelkemikaalide tankereid ja gaasiveolaevu, kui neead on osaliselt või täielikult lastitud naftaga. Lasti järgi jaotatakse õlitankerid toornafta- (crude oil) ja valmistoodetetankeriteks (product tanker). Tankerid jaotatakse täiskandevõime järgi väikesteks, keskmisteks ja suurteks tankeriteks. Toornaftatankerite dwt jääb 100 000...540 000 t vahele. Keskmise suurusega tankereid (40 000..
kuivendussüsteem töökorras. Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude kaitse võrgud katta kotiriidega, et ära hoida pilside ummistumist kaubaga. Lastiruumi viivad trepid peavad olema korras, torude ja kaablitrasside kaitsed terved. Põhjatankide manluugid peavad olema hermeetilised, kaetud kaitsekaantega. Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta, väikesi avausi võib remontida kasutades vastava diameetriga polte ja mennikuga immutatud takku. Lastiruumides on kauba niiskumise ärahoidmiseks poordil vee kondenseerumise tagajärjel paigutatud higilauad- paiknevad paralleelselt üksteisele, mõõtmed 50 x 120 mm. Enne laadimise algust tuleb lastiruum puhtaks pühkida, vajadusel pesta ja kuivatada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon. Aitab
Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude kaitse võrgud katta kotiriidega, et ära hoida pilside ummistumist kaubaga. Lastiruumi viivad trepid peavad olema korras, torude ja kaablitrasside kaitsed terved. Põhjatankide manluugid peavad olema hermeetilised, kaetud kaitsekaantega. Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta, väikesi avausi võib remontida kasutades vastava diameetriga polte ja mennikuga immutatud takku. Lastiruumides on kauba niiskumise ärahoidmiseks poordil vee kondenseerumise tagajärjel paigutatud higilauad- paiknevad paralleelselt üksteisele, mõõtmed 50 x 120 mm. Enne laadimise algust tuleb lastiruum puhtaks pühkida, vajadusel pesta ja kuivatada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon. Aitab ka deratisatsiooni tunnistuse olemasolust, kui
liikurmasinad, masinaehitustooted, tarindid jne), veoühikutes (konteinerid, treilerid, lihtrid jne), puiste- või eluslastina (elusloomad). Kuivlastilaevadeks liigitatakse kõik alused, mis on mõeldud vedama lastiruumides (trümmides) ja avatud laevatekil pakkimata kaupu ja puistelaste. Erinevaid pakkimata tükikaupu vedavad laevad ja puistelastilaevad on kujunenud aja jooksul välja kind- lateks laevatüüpideks, millel on oma valdkonnas kindlad funktsioonid. Vedellastilaevadel veetakse peamiselt toornaftat, mootorikütuseid, vedelgaasi ja vedelas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
