Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ujuvus, mere- ja eksplomadused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võr, rein, raudsalu, loengud, ujuvus, tonn, süvis, parda, kere, mage, püstuvus, kütus, kreen, epüür, mageda, kandevõime, kuup, kreeni, tala, tõrjutud, laevakere, tsistern, kese, register, dedveit, veeliini, ujuvusvaru, magedas, ahtri, pinged, pardal, mahuline, teoreetilise, mahus, ujuvusjõud, raskusjõud, mehhanismide, soolase, laevas, vaheseinaKapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi.
Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal
2. Laeva ujuvus 2. LAEVA UJUVUS Archimedese seadus laevale Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus. 2.1. Laeva mõjujõud z XG z W
Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolmnurk = P korda Tagurpidi kolmnurk Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud p=1.025tonni/kuupmeetrit Püstuvus ehk stabiilsus Püstuvus on laeva võime pöörduda taagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral kallet mõõdetakse kreeninurgaga (ring mille sees on täpp)
Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega vee kohal kasutades vee ja kere vahel tekkivat õhukihti-ekraani ja kere kujust tulenevat tiiva efekti. 2.5. Kere materjali järgi. terasest kerega on valdav enamik tänapäeva laevu, eriti lasti vedavaid kaubalaevu; kergsulamitest valmistatakse väiksemate laevade keresid, kuna nende koormusetaluvus ei ole suurte laevade ja neis tekkivate suurte pingete kandmiseks küllaldane. Kuid materjali kasuks räägib tema kergus.; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge;
tekilised ja mahutavad kuni 30 lihtrit. Lastimine toimub eritõstukiga ja lõplik paigaldus vankersüsteemiga. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. BACAT (Barge aboard the catamaran). Need praamerid on katamaraani tüüpi ja lastitakse nn. doki põhimõttel. Enne lastimist ballastitakse laeva keretankid sellise süviseni, et on võimalik kas ahtrist või vöörist lastida lihtrid õigele kohale. Pärast lihtrite kinnitamist vabastatakse laev ballastist ja laeva süvis väheneb lubatud lastimärgini. Reis võib alata. RO-RO-laevad (Roll-on/roll-off ships RO-RO ships) Horisontaallaadimisega laevad e. RO-RO-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti hinnatud on see süsteem
tekilised ja mahutavad kuni 30 lihtrit. Lastimine toimub eritõstukiga ja lõplik paigaldus vankersüsteemiga. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. BACAT (Barge aboard the catamaran). Need praamerid on katamaraani tüüpi ja lastitakse nn. doki põhimõttel. Enne lastimist ballastitakse laeva keretankid sellise süviseni, et on võimalik kas ahtrist või vöörist lastida lihtrid õigele kohale. Pärast lihtrite kinnitamist vabastatakse laev ballastist ja laeva süvis väheneb lubatud lastimärgini. Reis võib alata. RO-RO-laevad (Roll-on/roll-off ships RO-RO ships) Horisontaallaadimisega laevad e. RO-RO-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti hinnatud on see süsteem
ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus PUISTLASTILAEVAD E BULKERID Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria Käikuvus
võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine),halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka
Laeva külgõõtsumise perioodi on võimalik katselisel teel leida veel enne merele minekut. LAMMING: Lämming (ingl. slamming) tekib kiilõõtsumise käigus laeva põhja vööripoolse osa veest välja tõusmisel, millele järgneb löök vastu lainet. Nii tekkivad suured dünaamilised pinged võivad viia kere konstruktsioonide ja seadmete ning süsteemide tõsiste vigastusteni. Lämming tekkib siis kui veest välja tõusnud laevapõhi laskub vette (vastutõusvasse lainesse) vertikaalse kiirusega rohkem kui 3 kuni 4 L m/sek. Löögi oht on seda suurem mida kõrgem on lainetus ja mida suurem on laeva kiirus. Lämmingut ei teki kui on rahuldatud tingimus L A max (10.12)
[ XB - ( XB)1 ] + m[ XB - ( XB )1 ] MTC t1 = TF1 - TA1 = 100( MTC )1 +t ( MTC )1 . Uued süvise väärtused vööris ja ahtris ning keskmine süvis TM määratakse valemitega: 29 3. Laeva püstuvus 1 ( XF )1 TF1 = T1 + - t1 2 L 1 ( XF )1 TA1 = T1 - + t1 2 L TF + TA1
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12
• Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise märgid annavad extreme draft’i. Extreme depth - pardakõrgus ülemisest tekist kiilu alumise osani. Freeboard - vertikaalne kaugus mõõdetuna mööda laeva parrast suvise lastiliini (või service draft) ja vabaparda vahel. Half Siding of Keel - horisontaalses suunas tasane laevapõhja osa mõõdetuna vasaku või parema parda poole laeva pikisuunas. Oluline info dokkimisel Tween Deck Height - vertikaalne kaugus kügnevate tekkide vahel mõõdetuna teki piimi pealt laeva parda ääres Air draft - laeva gabariitkõrgus Parallel Middle Body - laeva pikkus, millel laeva keskosa mõõt püsib muutumatuna ehk silindriline osa 3. Mille poolest erineb täidlane ja sale kerekuju? Saleda kerekujuga laev on kiirem kui täidlase kerekujuga laev Sellepoolest on täidlase kerekujuga laev lainetes palju sujuvam ja stabiilsem kui
kus Rsk sõukruvi takistus, Rtr puksiirtrossi takistus. Veetakistus koosneb kahest komponendist: hõõrdetakistusest Rf = f * * V * 1.83 * 10 5 [kN] ja karedustakistusest Rk = 0.09 * (CB * * V4 / L2) [kN], kus f laeva pikkusest olenev hõõrdetegur, merevee tihedus kg/m3, laeva veealuse osa pindala ( = 1,05 L (1,7 T + CB B, kus Cb veeväljasurve täidlustegur (CB =/LBT), L laeva pikkus m, B laeva laius m, T laeva süvis m, V laeva kiirus m, laeva kaaluline veeväljasurve tonnides, - laeva mahuline veeväljasurve m3. Õhutakistus oleneb nii laevade liikumiskiirusest kui ka tegutseva tuule kiirusest: RA = C * (YA/2) * SVPM * (U±V)2 * 10-3 [kN], kus C voolujoonelisuse tegur, YA õhu tihedus (umbes 1,25 kg/m3), SVPM laeva veepealse osa projektsioon keskkaare tasandile m2, U tuule kiirus m/sek, V- laeva kiirus m/sek. Takistus lainetusel: RL = kL * (Y/2)* * V2 * 10-3,
• Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma
Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata. Rooliseade on seadmete kompleks, mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel liikumissuuna muutuse. Laeva rooliseadmesse kuuluvad rool, roolimasin (ajam rooli pööramiseks), mehaaniline, elektriline või hüdrauliline rooliülekanne (jõuülekanne roolimasinalt sektori, rumpeli ja balleri kaudu roolile), ja juhtimisseadmed. Valdavalt on rooliseadme peamised elemendid paigutatud laeva ahtrisse. Roolileht võtab mingi parda poole nurga alIa seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi. Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt rooliülekande kaudu saadava jõu, muutes selle pööravaks. Baller on sirge või otsast kõverdatud silindriline teraspost. Roolilehe külge kinnitatakse baIler äärikühendusega või muul viisil (koonus-splindi ja kinnitusmutriga). Ballerit toetavad laagrid võivad olIa tugilaagrid (hingedega ja alt
- netoruumala 15 oC juures. Maatankide mõõtmistulemuste alusel koostatakse tunnistus, kus on näidatud: - vedeliku ruumala liitrites ja temperatuur - vedeliku ruumala liitrites15 oC juures - vedeliku ruumala barrelites 60 oF juures - mass tonnides - mass pikkades tonnides (long tons). Laeva tankide tühikute protokoll (ullage report) Protokollis näidatakse ära: - mõõtmise kuupäev ja kellaaeg - ilmastikutingimused - tanki number - tühik, mm - trimmi ja tühiku parandus - süvis ahtris ja vööris 10 - merevee temperatuur. 7.6. Vedellastide koguse määramine Oletame, et silindrikujuline nõu on täidetud tasemeni h 1 vedelikuga, mille temperatuur on 20 °C. Kui vedeliku temperatuur tõsta 40 °C-ni, tõuseb vedeliku pind tasemeni h 2. Ehkki vedelikutase on tõusnud, pole vedelikku lisandunud, sest vedeliku mass ja molekulide arv pole muutunud. Seega vedeliku mahu määramisel tuleb tingimata arvestada vedeliku temperatuuri
(consecutive voyages). Selle vormi korral laevad töötavad teatud aja jooksul ja ühel ja samal veo suunal ning samade sadamate vahel (Primorsk-Rotterdam). Selleks, et ühe aastaga oleks võimalik vedada 2 000 000 tonni toornaftat on vaja kasutada laeva, mis on võimeline korraga vedada umbes 80 000 tonni toornaftat, aga kuna sellel laeval peab olema vastav jääklass, et Primorsk sadamasse sisse sõita ja laeva pikkus ei pea ületama 307 m, laeva laius ei pea ületama 55 m ning laeva süvis ei pea ületama 15,85 m, siis tekkis problem laeva valimisega ja me otsustasime kasutada 2 laevu, mis hakkavad töötama marsruudil Primorsk- Maasvlakte Oil Terminal ( Rotterdam). Selleks, et vedada aastaga 2 000 000 t iga laev peab korraga vedama umbes 42 000 t ja peab tegema 2 reisi kuus. 11 5.SOBIVAIMA LAEVALIIKLUSE VORMI VALIK TÖÖSUUNDADEL VÕI LIINIDEL
laeva kursile ja kiirusele - kõigi meresõiduriistade ja päästevahendite seisundit, mida kasutatakse või mida võib- olla tuleb kasutada. - magnet- ja vurrkompassi õiendeid - nähtaval ja läheduses olevate laevade liikumiselemente - vahi jooksul ette tulla võivaid tingimusi ja ohtusid - rooli ja trimmi (diferendi) mõju ning süvise suurenemist madalas vees. - Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.). - Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega. - Kontrollima radari nõuetekohast tööd, veenduma logi töökorrasolekus ja märkima üles logi näidu. - Viima ennast kurssi tekil käimasolevate laevatöödega ( näiteks radari läheduses ). Et aga kindel olla, et kõik nüansid üksikasjalikult ülevaadatud saaks, selleks peab sillas olema kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
terminali. Kauba transportimiseks kõige sobilikum laevatüüp on puistelasti vedamiseks spetsialiseeritud balker, sest antud tüübi puhul võib kõige rohkem peale laadida kaupa. Laevade valimisel tuleb arvestada lähte- ja sihtsadamate tehnilised ning ekspluatatsioonilised näitajad, navigatsiooni tingimused ja kõige olulisem kauba kogus. 18 Laeva kogumahutavus, süvis mis võimaldab ohutu navigeerimist antud regioonis ning laeva tüüp antud lasti vedamiseks meile sobivad. 7. Laevareisi planeerimine selle ajaelementide lõikes 19 Reisi ajaliseks pikkuseks (reisi pikkuseks) nimetatakse summaarset ajakulu alates reisi algusest kuni selle lõpetamiseni. Reisi pikkust mõõdetakse kas ööpäevades või tundides. Reisi pikkus on laeva käiguaja ja seisuaja summa, seega: tr = tk + ts kus: tr - reisi pikkus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Logistika õppetool Lahtise turba vedu Eestist Portugali Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Autorid: xxxxxxxxx Õppejõud: xxxxxxxxxxx Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 Kauba iseloomustus .............................................................................................................. 4 Transportimistingimused ................................................................................................... 5 Ladustamisnõuded ............................................................................................................ 5 Lähtesadama kirjeldus ..................................................................................
annaabi.ee 
