Roovtala kohta: 1. Katusetala toetuspinna pikkuse leidmine: 2. Suuruse m1 ja m2 ning koormuse mõjuva efektiivpikkuse ly leidmine: Kuna , siis m2=0 3. Teguri kf leidmine 4. Kriitilise jõu leidmine: 5. Seina tingsaleduse leidmine kohaliku mõlkumise suhtes 6. Vähendusteguri leidmine: 7. Koormuse mõjuala arvutusliku efektiivpikkuse leidmine: 8. Seina arvutuslik kandevõime leidmine kohaliku mõlkumise suhtes: 5.10 Toeribi arvutus Toe- ja jäikusribi mõõtude valik tehakse enamasti järgmiselt: - toeribi paksus tala vöö paksus, - toeribi laius tala laius, - jäikusribi paksus = tala seina paksus, Valin kaks toeribi mõõtmetega 15×100×870 mm. Ristlõikeklass: Ristlõige kuulub 1.klassi. Seina maksimaalne töötav osa: 18 Ribi nõtkepikkuseks võetakse reeglina (nõtkeklass --> c): Jäikusribi intermoment peab rahuldama tingimust:
.............................................. 21 5.4.1 Ristlõike kontroll nihkepingete elastse jaotuse korral ....................................................................... 21 5.4.2 Ristlõike kandevõime nihkepingete plastse jaotuse korral ................................................................ 22 5.4.3 Seina nihkestabiilsus........................................................................................................................... 23 5.4.4 Toe- ja jäikusribi kandevõime leidmine.............................................................................................. 25 5.4.5 Tala seina kandevõime koondatud koormuste suhtes....................................................................... 26 5.5 Ristlõike kandevõime paindemomendi ja põikjõu koosmõju ............................................................... 28 5.6 Ristlõike kandevõime pikijõu ja põikjõu koosmõju ....................................................
3 M1 3 1,0 - painduva toeribi korral 0,592 355 960 8 Vbw, Rd = 10 -3 = 932 kN. 3 1,0 Nagu selgub, on (ootuspäraselt) jäiga toeribi korral põikjõukandevõime suurem kui painduva toeribi korral, samuti tõstavad seina jäikusribid põikjõukandevõimet tunduvalt. 5.2 Jäikusribide dimensioonimine (standard EV 1993-1-5) Jäikusribi stabiilsuskontrollil loetakse efektiivpindala hulka kummalgi pool ribi osa seinast laiusega 15t vt joon. 4.6. Kui lisaks tala seina lõikejõule mõjub jäikusribile veel väliskoormus, tuleks ribi arvutada nende summast lähtuvalt. Joon. 5.3: Jäikusribi efektiivpindala (kahe- ja ühepoolne ribi) Seina jäikusribi efektiivristlõike inertsimoment peab rahuldama järgmisi tingimusi: a (hwt w )3
valmistada. Kalduservatud äärte lahknemisnurk peab olema 60-90º. Õhukesi detaile keevitatakse ilma serva- mata. Üle 5 mm paksuste detailide keevitamisel ääred kalduservatakse. Enne keevitamist tuleb keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetall gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada õlist, roostest, tagist, niiskusest jmt. Terminid katteliide pragu jäikusribi rooste kaldu sisepinge e kalduservamata keevisliide sõlmplaadid nurkliide tagi otsliide torustikumuhv pilu vastakliide
kummipruss, 18- tihvt, 19- kork, 20- kate, 21- piiraja. Umbreeling. Tekst vaata Tahvel 9.V. Joon. 9.31. Umbreelinguid: 1, 20- umbreelingu plaadistus, 2, 21- tugi, 3, 23- reelingulatt, 4- tormiava, 22- jäikusribi Joon. 9.32. Teki külge needitud ja tõstetud (ujuv) pideva tormiavaga umbreeling. 17 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Reelingud. Joon. 9.33. Reelingud eemaldatavate postidega. Kaitserinnatisega, mida nimetatakse
Talastik koosneb samadest elementidest. Põhjastringerid võivad olla paigutatud harvemini. Peamisteks pikisidemeteks on tihedalt paigutatud jäikusribid. Stringerite väljalõiked ei tohi olla suuremad kui 0,5 stringeri kõrgusest. Sageli väljalõikeid tugevdatakse. Tihemini esineb tunnelkiil. Põhjasilluse ehitus talastiku pikisüsteemis. 1- põhjaplaadistus, 2- jäikusribi, 3- mitteveetihe täisfloor, 4- vertikaalkiil, 5- horisontaalkiil, 6- kergendusavadega põhjastringer, 7- tankilagi, 8- veetihe täisfloor, 9- kimmiknii, 10- kimmistringer. TEKISILLUSED Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Tekitalastik Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid.
Surutud seoseid tuleb kontrollida nõtkele (vt. Joon. 3.57). Sel juhul arvestatakse ka põiktalastiku ja põikvaheseintega kuna need suurendavad oluliselt pikiseoste stabiilsust. Tekiplaate tuleb kontrollida põikitalade vahelises ulatuses ning pikitalasid – põiktalade ja põikvaheseinte vahelises ulatuses. Koos pikiseosega töötab n.n. lisavöö. See on pikitala külge keevitatud plaadistuse teatud osa. Seega aitab stabiilsust ja ka üldtugevust parandada iga jäikusribi (Joon. 5.58). 42 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.57. Joon. 3.58. Plaatide nõtkumine. Kohaliku tugevuse arvutustel vaadeldakse; 1
Surutud seoseid tuleb kontrollida nõtkele. Sel juhul arvestatakse ka põiktalastiku ja põikvaheseintega kuna need suurendavad oluliselt pikiseoste stabiilsust. Tekiplaate tuleb kontrollida põikitalade vahelises ulatuses ning pikitalasid - põiktalade ja põik- vaheseinte vahelises ulatuses. Koos pikiseosega töötab n.n. lisavöö. See on pikitala külge keevitatud plaadistuse teatud osa. Seega aitab stabiilsust ja ka üldtugevust parandada iga jäikusribi. Kohaliku tugevuse arvutustel vaadeldakse; 1.Plaatide tugevust vee rõhu vastu võtmisel; 2. Plaate toetavate talade tugevust. Siia kuulub ka põhja, parda, teki ja vaheseinte üksikute plaatide ja talade tugevusarvutus. Vaadeldakse ka kaareraamide, vundamentide ja mastide tugevust. Üld- ja kohaliku tugevuse arvutuste põhjal saadud pinged summeeritakse ja võrreldakse lubatud pingetega. Arvutuslikud ei tohi ületada lubatud pingeid.
Surutud seoseid tuleb kontrollida nõtkele. Sel juhul arvestatakse ka põiktalastiku ja põikvaheseintega kuna need suurendavad oluliselt pikiseoste stabiilsust. Tekiplaate tuleb kontrollida põikitalade vahelises ulatuses ning pikitalasid - põiktalade ja põik- vaheseinte vahelises ulatuses. Koos pikiseosega töötab n.n. lisavöö. See on pikitala külge keevitatud plaadistuse teatud osa. Seega aitab stabiilsust ja ka üldtugevust parandada iga jäikusribi. Kohaliku tugevuse arvutustel vaadeldakse; 1.Plaatide tugevust vee rõhu vastu võtmisel; 2. Plaate toetavate talade tugevust. Siia kuulub ka põhja, parda, teki ja vaheseinte üksikute plaatide ja talade tugevusarvutus. Vaadeldakse ka kaareraamide, vundamentide ja mastide tugevust. Üld- ja kohaliku tugevuse arvutuste põhjal saadud pinged summeeritakse ja võrreldakse lubatud pingetega. Arvutuslikud ei tohi ületada lubatud pingeid. Tunduvalt alapingestatud
Surutud seoseid tuleb kontrollida nõtkele. Sel juhul arvestatakse ka põiktalastiku ja põikvaheseintega kuna need suurendavad oluliselt pikiseoste stabiilsust. Tekiplaate tuleb kontrollida põikitalade vahelises ulatuses ning pikitalasid - põiktalade ja põik- vaheseinte vahelises ulatuses. Koos pikiseosega töötab n.n. lisavöö. See on pikitala külge keevitatud plaadistuse teatud osa. Seega aitab stabiilsust ja ka üldtugevust parandada iga jäikusribi. Kohaliku tugevuse arvutustel vaadeldakse; 1.Plaatide tugevust vee rõhu vastu võtmisel; 2. Plaate toetavate talade tugevust. Siia kuulub ka põhja, parda, teki ja vaheseinte üksikute plaatide ja talade tugevusarvutus. Vaadeldakse ka kaareraamide, vundamentide ja mastide tugevust. Üld- ja kohaliku tugevuse arvutuste põhjal saadud pinged summeeritakse ja võrreldakse lubatud pingetega. Arvutuslikud ei tohi ületada lubatud pingeid.
annaabi.ee 
