J x = 2 y 3 dx L f ( J x ) ; 3 L 9 - 2 L 2 J y = 2 yx 2 dx 2 3 (L) 3 f ( J y ) ja J F = J y - AWP ( XF ) 2 . - L2 2.3.2. Teoreetiliste kaarte pindalade arvutus e. Bonjean'i mastaap Laeva mahulise veeväljasurve ja selle keskme pikipaiknevuse XB arvutamisel tunduva trimmi korral peab arvutama kõigi teoreetiliste kaarte pindalad tegeliku süviseni ja nende integreerimisel saame mahulise vee- väljasurve ning lõpuks kaarte pindalade epüürilt arvutame tegeliku XB. Vajalike andmete kiireks leidmiseks soovitas 19. sajandi algul prantsuse insener Bonjean kolme mõõtkavaga diagrammi Bonjean'i mastaapi. See mastaap koostatakse teoreetiliselt jooniselt saadud mõõtmete alusel, ta
lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus kui on täidetud tingimused: (Vt. Joon. 5.2.) P= xg=xb yg=yb Joon. 5.2. See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaa- lub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks
lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 4.1.) Joon. 3.3. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõstejõuga või ujuvusjõuga). Selle ühisnäitaja rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). Ujuvuskese on ühtlasi laeva veealuse osa mahukese. Ujuvusjõud on suunatud vertikaalselt üles. Vee peal ujuva laeva tasakaalutingimuseks on raskusjõu ja ujuvusjõu võrdsus ja nende rakenduspunktide paiknemine ühel vertikaalsel sirgel. (Vt. Joon. 3.4.) P=Δ 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Depth Parda kõrgus D m Freeboard Vabaparda kõrgus f m Aft keel draught Ahtri kiilusüvis TAK m Fore keel draught Vööri kiilusüvis TFK m Trim Trimm t m Displacement volume Mahuline veeväljasurve (DISV) m3 Displacement mass Mass-veeväljasurve (DISM) t Waterplane area coefficient Veeliinitasandi täidlustegur CWP - Block coefficient Üldtäidlus- e. plokktegur CB - Ship's speed Laeva kiirus v sõlm Density Tihedus t/m3
lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolmnurk = P korda Tagurpidi kolmnurk Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud p=1.025tonni/kuupmeetrit
4.6. Peamõõtmed mitte ainult ei näita laeva suurust vaid ka iseloomustavad teda. Suhted L/B, B/d, H/d, L/H, B/H annavad laevakere esmase iseloomustuse ja avaldavad mõju laeva mereomadustele. · mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, · B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, · H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse, · jne. Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. (Vt.Tahvel 4.III Veeväljasurve) Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Kaalulise ja mahulise veeväljasurve suhteid vaatleme järgmises loengus. 4.3. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT.
Pukseeritava laeva takistus: R = R´f + R´a + R´l + Rsk + Rtr, kus Rsk sõukruvi takistus, Rtr puksiirtrossi takistus. Veetakistus koosneb kahest komponendist: hõõrdetakistusest Rf = f * * V * 1.83 * 10 5 [kN] ja karedustakistusest Rk = 0.09 * (CB * * V4 / L2) [kN], kus f laeva pikkusest olenev hõõrdetegur, merevee tihedus kg/m3, laeva veealuse osa pindala ( = 1,05 L (1,7 T + CB B, kus Cb veeväljasurve täidlustegur (CB =/LBT), L laeva pikkus m, B laeva laius m, T laeva süvis m, V laeva kiirus m, laeva kaaluline veeväljasurve tonnides, - laeva mahuline veeväljasurve m3. Õhutakistus oleneb nii laevade liikumiskiirusest kui ka tegutseva tuule kiirusest: RA = C * (YA/2) * SVPM * (U±V)2 * 10-3 [kN], kus C voolujoonelisuse tegur, YA õhu tihedus (umbes 1,25 kg/m3), SVPM laeva veepealse osa projektsioon keskkaare tasandile m2, U tuule kiirus m/sek, V- laeva kiirus
· Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. kateldes ja õli töötavates mehhanismides), meeskonda koos pagasi, toiduvaru ja mageda joogi- ning pesuveevaruga. Siia kuulub ka ballastvesi kui seda vaja on. Seega kujutab dedveit kõigi muutuvate lastide summat s.t. neid, mis võivad muutuda reisi kestel (nagu laeva varud) või reisist reisi (nagu kasuliku lasti mass). Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Veeväljasurve. ( või D) (Tahvel 3.VI) Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus, klassifikatsiooniühingu nõuetes ette nähtud varuosad), veega kateldes ja õliga mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka
Stoitsism kõik on jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega mõttetu ja halb. Filosoofia aitab inimestel hirmudest ja muredest vabaks saada. TEADUSE ARENG Eratosthenes arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise järjestuse. Eukleides ,,Elemendid", kus sõnastas elemenetaargeomeetria põhitõed. Archimedes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. ,,Heureka!". Tiguülekanne ja sõjatehnilised seadmed. Astronomid maa on kerakujuline Aristarchos esitas helitsentrilise (päikesekeskse maailmapildi) Hakati koostama horoskoope. MUUTUSED RELIGIOONIS Jumalaga isiklikumat lähedust pakkuvad müsteeriumid. Isis sai kõige pop jumaluseks Idamaade ja kreeka uskumuste sulam.
vedeliku horisontaalsetest mõõtmetes. — Pascali seadus – Hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. — Archimedese seadus ehk üleslükkejõud – Kui keha on osaliselt või täielikult voolises siis mõjub talle üleslükkejõud, jõu suund on vertikaalselt üles ja arvuliselt on võrdne keha poolt välja tõrjutud voolise kaaluga. — Veeväljasurve - Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. — Bernouelli võrrand - seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. — Torricelli seadus – Määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse.
Ühiskajut- кают-кампания. 3. Tala-балка 48. Köök- камбуз. 4. Plaadistus- oбшивка 49. Laoruum- кладовые 5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14
asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19
kiilupunktist K (loodpunkti N) KN Righting Lever Püstuvuse moment GZ Righting Moment KM = KG + GM; KM = KB + BM; = Konstantse mahuga laeva väiksel (õigem lõpmatult väiksel!) kallutamisel põiki kaldenurgani () ujuvuskese B ( varem v.k. kirjanduses C ) liigub ringikaart mööda (lihtsustavalt peaaegu!) uude punkti B1. Sellesse punkti rakendub ujuvusjõud , kus vee tihedus [t/m3] ja mahuline laeva veeväljasurve [m3]. Ujuvusjõud ja temaga võrdne raskusjõud W, mis rakendub alati laeva raskuskeskmesse G moodustavad 23 3. Laeva püstuvus jõupaari, mille momenti nimetatakse püstuvuse momendiks, sest ta püüab laeva viia tagasi algpüstasendi tasakaalu. Ristlõik GZ, mis on ristsirge ujuvusjõu mõjujoonele punktist G kuni punktini Z, nimetatakse staatilise püstuvuse õlaks. Püstuvuse moment väljendub korrutisena W GZ , s.t
liigi ruum ruumis veetase ei ühti välisveega, st. ruumis on kas püsiva mahuga või kahanev õhupadi. Ruumide liigid võivad üle minna ühest teise. Näiteks esimese liigi ruum vee ära pumpamisel võib muutuda kolmanda liigi ruumiks. Näidis 4. Topeltpõhja vigastuse tõttu filtreerus vesi kaubatrümmi ja saavutas sügavuse tv = 0,8m. Trümmi pikkus lt = 30,0m ja laius bt = 22,0m. Trümmi täituvuse tegur µ = 0,6. Topeltpõhja kõrgus a = 1,5m. Laeva andmed enne avariid: Mass veeväljasurve = 19 200t Süvis miidlis Tm = 8,20m Veeliinitasandi pindala Awp = 2 850m2 Algmetatsentri kõrgus GM0 = 0,5m Arvutada püstuvuse muutus avariist. Lahendus: 1. Avarii vee maht trümmis = µ lt bt tv = 0,630220,8 = 317m3; tv 0,8 2. Avarii vee raskuskese kiilult ( KG ) t = a + = 1,5 + = 1,9m ; 2 2
veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-
· veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid · jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole.
veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-
Rõhk staatilises tasakaalus oleva vedeliku mingis punktis sõltub selle punkti sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetest p= p0 + ϱ gh 31. Pascali seadus rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 32. Archimedese seadus, üleslükkejõud mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 33. Veeväljasurve Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes 34. Bernouelli võrrand Toru kitsenemine 35. Torricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse. S1 v1 S2 v2 = 36. Aerodünaamiline üleslükkejõud Lennuki tiivad
oktoobrist 2009 maailma suurim reisilaev. Selle tiitli kaotas ta 29. Oktoober 2010, kui Turu sadamast väljus tema sõsarlaev Allure of the Seas, mis on samasugune, kuid siiski 5 cm pikem. Laeva kodusadam on Nassau Bahamal. Tehnilised andmed Oasis of the Seas on 360 m pikk, 47 m lai ja süvisega 9,3 m. Laeva laius on 60,5 m, aga veejoonel 47 m. Laev ulatub veepinnast 72 m kõrgusele. Laeval on reisijatele 16 tekki. Laeva mahutavus on 225 282 ja tema veeväljasurve on umbkaudu 100 000 t. Laev suudab arendada kiirust kuni 22,6 sõlme. Laeval on 3 Wärtsilä 12-silindrilist diiselmootorit, millest igaühe võimsusest on 13,86 MW ehk 18 590 hobujõudu, ja 3 Wärtsilä 16-silindrilist mootorit, millest igaühe võimsus on 18,48 MW ehk 24 780 hj. 16-silindrilised mootorid vajavad tööks igas tunnis mootori kohta 1377gallonit kütust ja 12-silindrilised 1033 gallonit. Mootorite koguvõimsus on 97 MW.
· Otstarve · Navigeerimispiirkond · Jõuseadme tüüp · Sõuseadme tüüp (arv) · Ehitusmaterjal · Arhitektuuri tüüp · Liikumisviis · Ujuvus- ja liikumispõhimõte Peamine merelaevade klassifikatsioon põhineb laeva otstarbele: · Transpordilaevad · Kalalaevad · Eriotstarbelised laevad · Teenistus- ja abilaevad 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus Laeva mahulised andmed · või DISV laeva mahuline veeväljasurve kuupmeetrites. Displacement · BRT kogumahutavus ehk brutomahutavus BRT. BRT mõõtühikuks oli mahumõõt 100 kuupjalga · NRT registernetomahutavus · Lastimahutavus laeva lastiruumide (tankide) kogumaht. Veel on lastimahutavus: · Autovedajatel liinimeetrites autodele · Reisilaevadel reisijate arv · Reisiparvlaevadel reisijate ja autode arv · Konteinerlaevade lastimahutavus TEU
T Turundus- tagab ettevõtte kohanemise turuoludega, käsitleb turu-uurimist, müügikorraldust, turustamist jms Tehnoloogia- tootmismenetlus, menetluste kogum Transiit- läbivedu, läbisõit Terminal- otspunkt, lõppseade, sideliin Teflon- kaubamärk Tarnija-varustaja, tegeleb kauba tarnimisega, hankija Tellimustsükkel- algab kliendi juures ning lõppeb kliendi juures, muud sellega seotud toimingud Tulu- omandatud raha või hüved, kasu ettevõttele U - V Veeväljasurve- laeva poolt väljasurutud veekoguse kaal Vaakumpakend- õhutihe pakend, mille sees on ümbritseva õhu rõhust madalam rõhk Veoühik- poolhaagised, treilerid, täishaagised, konteinerid, raudteevagunid Varud- tagavara, reserv W - Õ Õigusabi- sellega tegelevad õigusbürood, advokaadibürood ja notarid Ä - Ö Ökonoomika- majandusteadus haru, loodussõbralikkus Ü Ülavoog- logistilises ahelas ostuturg, koosneb tarnijatest ning allhankijatest X - Y -
Phytagorase teoreeme täisnurksest kolmnurgast teab tänapäeval peaaegu igaüks. Phytagoras leidis, et maailm on seletatav arvude abil ning kõik on omavahel arvuliselt seoses. Matemaatik Eukleidese geomeetria põhialused kehtivad tänapäevani. Vana-Kreeka arst Hippokrates pani aluse inimese tervisliku seisundi defineerimisele ning temast alates on kasutusel mõiste ,,arsti eetika", mis lähtub Hippokratese vandest. Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes avastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse. Kreeka filosoofide Sokratese, Platoni ning Aristotelese mõtted ning arutlused panid aluse filosoofia sünnile. Sokrates juurdles inimese vooruse ja hüve leidmise üle. Sokratese küsimusi- esitades-vastuseni-jõudmise meetod pani aluse ratsionaalsele arutlusele. Platon uskus, et on olemas ideede maailm, mis on meie tavapärasest maailmas tegelikult palju reaalsem. Aristotelese
või levib väikesest avast välja ● lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha 24. Pascaliseadus ● hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 25. Archimedese seadus, üleslükkejõud ● üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. ● Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 26. Veeväljasurve ● ujuva laeva või mõne mu aluse poolt enda alt väljatõrjutud vee hulk. ● mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljenatakse ruumalaühekutes ● kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessid ● isotermiline protsess (T=const.) p1 V 1 = p2 V 2 V1 V2 ● Isobaariline protsess (p=const.) T1 = T2
valguslainet, toimub selles ruumipunktis nende lainete liitumine resltantlaineks. Valguslainete disfraktsioon: kõrvale kaldumine sirgjoonelisest levimisest ning kandumine tõkke taha. 24. Pascali seaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. 25. Archmidese seadus kohaselt mõjub igas vedelikus või gaasis asetsevale kehale ülestõkkejõud. Ülestõkkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. 26. Veeväljasurve on mingi eseme või asja poolt väljatõrjutud vee hulk. 27. Isoprotsessid: on protsess, kus lisaks ideaalse gaasi kogusele jääb veel muutumatuks mõni gaasi makroparameeter. Võib muutumauks jääda gaasi rõhk, temperatuur, ruumala. 28. Aine agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. 29. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab ruumis teisi paiknevaid elektrilaenguid
sügavamale (setib, upub), kui keha tihedus on väiksem vedeliku omast, siis lükkab vedelik keha ülespoole. · Cartesiuse tuuker. o Kummikilele vajutades saab suurendada rõhku mensuuri sees, mistõttu väheneb kumminuku ruumala ja tihedus kasvab. Kumminukk vajub sügavamale. Rõhku alandades nukk paisub, tema ruumala suureneb, tihedus väheneb ja nukk tõuseb pinnale. · Jäämägi, laevade veeväljasurve. o Jäämägi mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäämassiiv, mis ujub meres või on merepõhja kinni jäänud. o Veeväljasurve vee kogus, mille ujuv laev välja tõrjub. Sõltub vee tihedusest (see omakorda soolsusest ja temperatuurist) ja sellest kas laev on tühi, osalises või täislastis. Mõõdetakse ruumalaühikutes, nn mahuline veeväljasurve, (kasutatakse harva) või
Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Joon. 10.6.1. Sildumisseadme skeem, koostisosad ja nende paigutus: 1- automatiseeritud haalamisvints, 2- suunav rull, 3- kuuerullikuline otsaklüüs, 4- trossipidur (antud juhul kettpidur), 5- kolme rulliga kiip, 6- puksiirklüüs
ligikaudse toimumisaja) Samas võimaldas teaduse suurem spetsialiseerumine saavutada paljudel üksikaladel silmapaistvat edu. Nii koostas matemaatik Eukleides (4. sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles sõnastas elementaar geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. sajand eKr) aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Muutused religioonis Kõik vanad jumalad jäid püsima ning nende kõrvale andsid kreeklased koha paljudele ida jumalatele. Seejuures leidsid kreeklased oma ja võõrastel jumalatel olulisi ühisjooni ning hakkasid neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeter aga Ištari, Hathori või Isisega. Isis saigi hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks
Süvenev spetsialiseerumine aitas saavutada paljudes teadusharudes silmapaistvat edu · Eukleides matemaatik, koostas mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid" võttis kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni · Archimedes matemaatik, füüsik, leiutaja, sõnastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse; paljude leiutiste seas üks tähtsamaid oli kruvi, mida tollal kasutati peamiselt veetõstukina · Aristarchos esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. See arvamus ei leidnud siiski pooldajaid ja langes unustusse · Enamik astronoome oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Seda põhjendas astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes
Stoikud ,,maailma juhib saatus, kõik on paika pandud, inimene peab püüdma tunnetada oma saatust, sellele tuleb alluda, inimese mõistus on suure maailma peegeldus, kõiksus on kõiges ja kõikjal, kui elu ei kõlba, võib ennast ära tappa. · Teadus teadused spetsialiseeruvad, keskuseks saab Aleksandria, erilised saavutuseg geomeetrias ja astronoomias. Eukleides tõestas geomeetria põhialused Archimedes füüsik ja leiutaja, veeväljasurve, kruvi, kindlused jne Ptolemaios tegi maailmakaardi, arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu, arvas, et universumi keskpunkt on Maa.
DEMURRAGE DESPATCH / DESPATCH MONEY - tasu kokkuhoitud aja eest DEVIATION CLAUSE - klausel laeva õigusest ettenähtud laevateest kõrvale kalduda DISBURSEMENTS - kulud, väljamaksed laevakulude katteks sadamas DOWN TO HER MARKS - laev on laaditud tema maksimaalse lubatud süviseni, kas vastavalt vajadusele kas talve-, suve- või troopiliste koormusjoontega DRAFT OR DRAUGHT - süvis DRAFT SURVEY – aevale laaditud või lossitud lasti massi arvutamine laeva veeväljasurve muutuste mõõtmise põhjal 1(4) DROPPING LAST OUTWARD SEA PILOT - viimase väljaviiva merelootsi laevalt lahkumine DUNNAGE - (lasti) separeerimistööd EVEN IF USED – kasutusel puhkuse ja eranditega seoses EX (POINT OF ORIGIN) – müüja jaoks on kaup tarnitud, kui ta annab kauba ostja käsutusse müüja territooriumil või mõnes muus nimetatud kohas
1.HÜDROSTAATIKA Tihedus on vedeliku massi ja ruumala suhe ehk ruumalaühiku mass m = , V mis laeva jaoks merevees laeva mingi massi ja mahulise veeväljasurve puhul on SW = , kus SW on merevee tihedus; laeva massveeväljasurve; laeva mahuline veeväljasurve. SI süsteemis on tiheduse ühikuks kg/m3, kuid merenduses on levinum t/m3, sest tiheduse arvväärtus tuleb kolm suurusjärku väiksem. Erinevate vedelike tihedus on erinev ja normaaltingimustel näiteks:
- Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha. 24. Pascali hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi (aukudega pudel). 25. Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga ja on jõud mis surub vedelikku või gaasi asetatud keha üles. nt pall vee alla. 26. Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessi käigus ei muutu üks olekuparameetritest ja vastav parameeter taandub gaasi olekuvõrrandist välja. Isotermilise protsessi käigus ei muutu temperatuur. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu rõhk a=pdeltaV. Isohoorilise protsessi käigus ei muutu ruumala, gaas ei paisu ja järelikult tööd ei tee
Laevade klassifikatsioon: Sõjalaevad ja tsiviillaevad Otstarve, navigeerimispiirkond, jõuseadme tüüp, sõuseadme tüüp(arv), ehitusmaterjal, arhitektuuri tüüp, liikumisviis, ujuvus- ja liikumispõhimõte. Merelaevade klaaifikatsioon: transpordi, kalalaevad, eriotstarbelised, teenistus ja abilaevad. Transpordilaevade alaliigid: segalastilaevad, tankerid, balkerid, konteinerlaevad, RO- RO laevad, reisilaevad 10.Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus DISV- laeva mahuline veeväljasurve kuuptmeetrites BRT-kogumahutavus ehk brutomahutavus. BRT= 2,83 m3 See on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste täielik ruumala BRT mahumõõdus, millelt on maha arvutatud kahekordse põhja ja mõningate teenistuslike ruumide ruumalad. Nii määrati 1969 aastani. NRT-registernetomahutavus. Sama, mis BRT, aga summaarne ruumide maht maha arvutatud (ruumid, mis ei sobi kommerskauba, reisijate, meeskonna, tekimehhanismide, navigatsiooniseadmete paigutamises) GT_ kogumahutavus
õla ja -momendiga) laev. Kaadumisnurk angle of vanishing stability k kreeninurk, mille juures püstuvus kaob s.t. taastav õlg GZ omandab nullväärtuse; numbriliselt sama, mis püstuvuse ulatus (range of stability). KG laeva raskuskeskme kõrgus kiilust. KN tinglik taastav (püstiv) õlg, oletades, et laeva raskuskese asub kiilul; püstuvuse ristkõvera ordinaat. Kihiparandus layer correction DISm trimmiga laeva keskmise süvise järgi määratud veeväljasurve korrektuur, mis tuleneb miidli ja ujuvuskeskme F erinevatest asenditest piki laeva; positiivne, kui F-ile lähem laeva ots on "all"ja negatiivne, kui see on "ülal". Korrigeeritud (vedel) KG või GM fluid KG or GM laeva KG või GM peale vabapinnaparanduste tegemist. Kreenikatse inclining test laeva raskuskeskme kõrguse määramine kaalu põiksuunas ümberpaigutusest tekkiva kreeninurga järgi
Laevakaravanid jääs. 1) tavaline karavan; 2) koondkaravan; 3) liidriga karavan; 4) liidriga karavanis on laevad abijäämurdjate puksiiris. Joon. 11.15. Mitme jäämurdlaga karavanid jääs. Erinevad töövõtted. Ülemisel joonisel on näidatud milline abijäämurdjatest aitab vabastada laeva kinnijäämisel. Karavani kogunemiskohta saabunud laeva kapten teatab juhtivale JM-le (edaspidi räägime ainult temast, kusjuures see võib olla ka teenindav JM) oma laeva jääklassi, veeväljasurve, jõuseadme võimsuse, sõukruvide arvu ja materjali, laeva pikkuse, laiuse ja süvise, navigatsioonivahendite (radar) võimalused ning sidevahendite olemasolu. JM võib huvi tunda ka laeva vee, toidu ja kütusevarude kohta ja laeva kapteni kogemuste kohta jääs töötamisel. Karavani juhtiva JM kapten valib karavani marsruudi, määrab laevade järjekorra rivis, vahemaa suuruse laevade vahel, karavani liikumiskiiruse, annab korraldused pukseerimise ja
põhinesid argielu teemadel mitte poliitikal. · Filosoofias juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle. ( Epikuros, stoitsistlik koolkond) · Idamaadesse asudes toimus religioonide segunemine. Religioonis ilmusid uued jooned ja austama hakati ka idamaiseid jumalaid. · Teadusharud muutus omaette valdkondadeks. Sõnastati geomeetria põhialused ja leiutati kruvi. Avastati kehade veeväljasurve seadus. Teati et maa on kerakujuline ja ka umbkaudset ümbermõõtu.
tekkepunkt,rõhupunkt pressure point tihedus density tinavaba tin-free triivnurk drift angle turbulentne voolamine turbulent flow ujuvuskese center of buoyancy üleslükkejõud buoyacy lift vaba voolu ala free flow area, free field valem, mat. Seos equation varuosad spare parts veealune osa (laevakere) underwater hull veeväljasurve displacement vöörilained bow waves vöörtääv stempost abienergeetikaseade auxiliary powerplant abimehhanismid auxiliary machinery ahter stern aurulaev steamship, steamer auruturbiin steam turbine avariielektrijaam emergency generating set, stand-by generating set
1836 Francis Pettit Smith (ENG) sõukruvi 1863 Le Plongeur mootorallveelaev 1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid Rooma kaubalaevad Viikingi laevad Purjelaevad 1807 Aurulaevad
rooliaeru, mida tuleb lugeda järgmiseks tehniliseks saavutuseks laevaehituses. Joon. 1.5. Viikingite laev. Aer jäi kauaks ajaks laeva peamiseks liikuma panevaks jõuks vaatamata purje olemasolule (Joon. 1.6.). Kreeklaste ja roomlaste sõjalaevadel oli kuni 3 rida aere. Neid nimetati trieerideks (Joon. 1.7.). (Räägitakse isegi 5-st, kuid seda on raske uskuda.) Purje kasutati vaid pärituule korral. Kuid need laevad olid küllalt suured: veeväljasurve (laeva mass) kuni 1000 tonni ja kandsid kuni 1000 meest. (pikkus kuni 70m ja laius kuni 16m). Aerude jõul liikuma pandavate laevade üldnimeks on galeer. Erinevates modifikatsioonides jäid galeerid kasutusele (eriti sõjalaevastikus) kuni purjelaevade ajastu lõpuni. Nad kandsid ka purjesid ja kuni kolm masti. Hiljem, kui põikpuri asendati araablastelt omistatud pikipurjega, nimetati sellist laevatüüpi galeassiks (Joon. 1.8.). Joon. 1.6. 3
filosoofia aitab muredest ja hirmust vabaks saada. 6. Teadus: Teadus ei püsinud enam samas raamis filosoofiaga, iga teadusharu süvenes eraldi. Eratosthenes Aleksandria raamatukogu juht, arvutas Maa meridiaani, koostas Kreeka ajaloo kronoloogia / Eukleides matemaatik, kes koostas teos ,,Elemendid", kus ta sönastas elementaargeomeetria pöhialused / Archimedes Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja, kes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse, leiutas tiguülekande, mis leidis kasutust veetöstukina ja söjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitja / Aristarchos astronoom, kes esitas heliotsentrilise (päikesekeskse) maapildi maa liigub ja köik muu seisab / idamaine astroloogia, 12 soidiaagimärki, horoskoop 7. Religioonis: Ülelinnalised usupidustused muutusid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumiks. Kreeka panteon (jumalate süsteem) sulandus idamaade usundiga. §21 Kunst
inimene saaks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Epikuros ja tema järgijad uskusid,et kõik koosnb. aatomitest ja surm täh. inimese hingeaatomite ahela lagunemist; stoitsism-maailm toimub jumaliku korra järgi, tark inimene lepib oma saatusega ja saab oma hirmudest võitu. teadus-Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi;matem. Eukleides koostas teose ,,Elemendia", Archimedes-kehade veeväljasurve seadus,astronoom Aristarchos;hakati koostama horoskoope. religioon-vanad jumalad jäid püsima, kuid nende kõrvale tulid ka paljud ida jumalad, jumalate samastamine, Isis oli Vahemere kõige populaarsem jumalus, Isise pühamud rajati Kreekasse, It-sse, religioon oli seega Kreeka ja Idamaade sulam.
Vendrid: kasutatakse laevakere kaitseks sildumisel teise laeva või kai külge. Valmistatud elastsest materjalist. Viskeliin: mõeldud sildumisotsa kaldale andmiseks. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjestus pinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Rambid Laevas on viis rampi, mis on üksteisest erinevad ,aga omavad kõik suurt tähtsust. Rambid on hüdrauliliselt liigutatavad. Vööri ramp: Pikkus 18,0 m , see on koos labadega.
Mahutavus tähendab laeval, palju laeval sees ruumi on. 1 registertonn = 2,83 m3. Näiteks laeval Prinzezzin Victoria Luisel on mahutavus 4409. See summa tuleb korrutada 2,83 m3. 4409x2,83=12477m3. Seega on laevas sees 12477m3 ruumi. Maailma suurimal laeval Allure of the Seasil on mahutavus 225282 brt. Seega on laeval sees 637548m3 ruumi. Võrreldes vanemate laevadega on uutesse laevadesse tohutult ruumi juurde tulnud. Veeväljasurve tähendab meremaailmas laevade kaalu. Süvis on laeva osa, mis jääb vee alla. Kõik kruiisilaevad maailmas on ehitatud terasest. Muidugi uuemate ja vanemate laevade teras erineb palju. Vanemate laevade teras oli raske, rabe ja krobeline. Aegamööda hakati terasele lisama lisandeid, mis muutis terase pehmemaks, kergemaks ja vastupidavamaks. Võimsused on laevadel muutunud tohutult. Esimesed laevad näiteks Victoria Luise töötav aurumasinate jõul mida köeti kivisöega
laeva sertifikaadi välja alates 100. brutoregistertonnist. Vene tsaaririigis ja Eesti vabariigis enne 1940. aastat ja nõukogude okupatsiooni lõpuni kanti registrisse laev alates 20. brutoregistertonnist. Laeva kasutatakse lasti ja reisijate vedamiseks või eriotstarbeliste majanduslike, teaduslike, tehniliste või sõjaliste ülesannete täitmiseks. Laevu ehitatakse ka ajaviite ja spordi jaoks. Laeva iseloomustavad tema tehnilised näitajad, veeväljasurve, mahutavus ja dedveit ning ka üldpikkus, veeliinipikkus, laius ja süvis. Laeva käitumine erinevates ilmastikutingimustes, sõiduohutus, konstruktsiooni täiuslikkus ja stabiilsus on laeva omaduste näitajad, millest tuleneb laevaklass. Üheksas raamat: KROKODILLISABA Kaptah oli neile Egiptuses ostnud vaeste linnaosas maja ning Sinuhe hakkas seal, põhimõtteliselt tasuta, vaeseid ravima, kuna kellelgi polnud raha. Tuli välja, et selle raha eest,
1ml/liter üle 10 aastaseks perioodiks 1979. Vähenemise tõttu ansoovised, esmastele tootjatele, planktoni ja copepods, lõppes nagu Läga mitte toidu kasvava settereaktsiooni teguriga 10. (Cushing'i, 1982) Üks mõju see tulemus aeglus, mida ökosüsteem suudab kohaneda häirete. Muutus temperatuur võib olla suurem pikaajaline mõju üle minnes kalade populatsioonide uus piirkond, kus on rohkem kooskõlas temperatuuriga. See võib tähendada, mille veeväljasurve on tootja ja tarbija seda kogu tootmise süsteem on märgatavalt vähenenud. Muutused tuul mudeleid, mis on põhjustatud kas El Ei või muude kliima tsüklid vähendab Tõusuhoovus piki California Washingtoni, põhjustades drastiliselt vähendada maksumäära säilimist lõhe. Kuna toit kaob muud kalad liiguvad kaugemale avamere, kuid lõhe noorlõhe tulevad läbi jõgede ei ole muud valikut kui jääda rannikuvetes
Vedaja vastutus Vedaja vastutab kauba kadumise, kahjustamise ja veo hilinemise eest. Vedaja ei ole vastutav kahjudest, mis on põhjustatud kauba puudulikust kvaliteedist, kauba puudulikust või halvast pakendist, kauba erilisest vastuvõtlikkusest kahjustustele, saatja / vastuvõtja hooletusest või veast, kauba mittetäielikust või väärast markeerimisest ja olukorrast, mida vedaja ei võinud ennetada ega vältida. Veeväljasurve Laeva poolt välja surutud veekoguse kaal. Veovahend Transpordivahend, mis on võimeline toimetama oma jõuallika abil kaupa ühest punktist teise. Veovahenditeks on näiteks veoauto, veduk, veduk koos poolhaagisega, veoauto koos täishaagisega. Virnastamine Kaupade hoiustamine laos ilma riiulikonstruktsioone kasutamata. Ülemised kaubaalused rõhuvad alumistele, mis eeldab, et virnastatav kaup on suhteliselt kerge ja/või pakendid on tugevad ja kompaktsed. Efektiivne kauba ladustamise viis
terviku raames, siis hellenismiaegset teadust iseloomustab nende süvenev eraldumine. Selline teaduste spetsialiseerumine võimaldas paljudel üksikaladel saavutada silmapaistvat edu. Nii koostas Aleksandria matemaatik Eukleides (4. saj eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles ta sõnastas elementaargeomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. saj eKr) formuleeris aga muu hulgas ka hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Pärimuse kohaselt olevat ta selle peale tulnud vannis istudes, hüpanud sealt ennastunustavas vaimustuses välja ja hüüdnud: ,,Heureka!" (kr k ,,leidsin"). Temalt pärineb ka suurel hulgal sõjatehnilisi seadmeid kivi- ja nooleheitjaid. Hellenismiajastu astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Ligilähedaselt osati isegi Maa ümbermõõtugi välja arvutada. Üks tolle ajajärgu astronoome, Aristarchos /-rhos/ (4.-3
veest välja tõsta. See oli kasulik, sest nii said nad vedada laeva kaldale, et seal seda parandada, ning viia laeva ühest järvest või jõest teise. Tänu sellele võimalusele said viikingid purjetada ka kaugemale Euroopa sisemaale. Norras ja Taanis leitud võrdlemisi hästi säilinud laevade jäänuste põhjal teame, et viikingilaevad olid umbes 20 - 24 m pikkused ja 3 - 5 m laiused. Nad kaalusid tühjalt umbes 8,5 tonni, meeskonna ja varustusega ulatus veeväljasurve aga 18 - 20 tonnini. Iga laev mahutas 20 - 50 meest ja 8 14 hobust. Viikingite laevameistrid kasutasid laeva ehitamisel klinkerit (tuntud ka kui ülekattega laudis) ehitusstiili, mille puhul löödi lauad kinni nii, et üks laud kattis teise ülemist serva. See andis laevale metsikutes vetes parema paindlikkuse. Pardaplangud olid omavahel ühendatud raudneetidega. Viikingite laevad olid tavaliselt mõlemalt poolt ühesuguste otstega
Alates 26.01. 2004.a. Lennusadamas. UNIKAALSUS: · On ainuke sõjaeelsest iseseisvusajast säilinud aurulaev Eestis ja kogu Baltikumis. · Etendas olulist rolli nii Soome kui ka Eesti Vabadussõjas. · On maailma suurim säilinud aurujäämurdja ning peale kõige veel üsna originaalilähedases korras, olles sellega maailma mastaabis unikaalne tehnikamälestis. Allveelaev Lembit TEHNILISED ANDMED Veeväljasurve 665,5 t (pinnal), 853,4 t (vee all); põhimõõdud 59,5 x 7,5 x 3,6 m; kiirus pinnal 13,7 sõlme, vee all 8,5 sõlme; sukeldumissügavus 90 m; autonoomsus 4 nädalat; diiselmootorid 2 x 600 hj; elektrimootorid 2 x 395 hj; välimise teraskorpuse paksus 5 mm, sisemisel 12 mm. Relvastus: 4 torpeedotoru vööris, 8 torpeedot, 10 vertikaalset miinitoru, 20 miini, 40 mm kahur Bofors, 7,71 mm kuulipilduja Lewis. Meeskonnaliikmeid 32. Eesti Meremuuseum EHITUSLUGU 21.12.1933.a
annaabi.ee 
