Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"veeväljasurve" - 55 õppematerjali

veeväljasurve - veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub.
thumbnail
14
doc

LAEVA UJUVUS

J x = 2 y 3 dx L f ( J x ) ; 3 L 9 - 2 L 2 J y = 2 yx 2 dx 2 3 (L) 3 f ( J y ) ja J F = J y - AWP ( XF ) 2 . - L2 2.3.2. Teoreetiliste kaarte pindalade arvutus e. Bonjean'i mastaap Laeva mahulise veeväljasurve ja selle keskme pikipaiknevuse XB arvutamisel tunduva trimmi korral peab arvutama kõigi teoreetiliste kaarte pindalad tegeliku süviseni ja nende integreerimisel saame mahulise vee- väljasurve ning lõpuks kaarte pindalade epüürilt arvutame tegeliku XB. Vajalike andmete kiireks leidmiseks soovitas 19. sajandi algul prantsuse insener Bonjean kolme mõõtkavaga diagrammi ­ Bonjean'i mastaapi. See mastaap koostatakse teoreetiliselt jooniselt saadud mõõtmete alusel, ta

Merendus → Laevandus
69 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus kui on täidetud tingimused: (Vt. Joon. 5.2.) P= xg=xb yg=yb Joon. 5.2. See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaa- lub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks

Ehitus → Laevaehitus
232 allalaadimist
thumbnail
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 4.1.) Joon. 3.3. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõstejõuga või ujuvusjõuga). Selle ühisnäitaja  rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). Ujuvuskese on ühtlasi laeva veealuse osa mahukese. Ujuvusjõud on suunatud vertikaalselt üles. Vee peal ujuva laeva tasakaalutingimuseks on raskusjõu ja ujuvusjõu võrdsus ja nende rakenduspunktide paiknemine ühel vertikaalsel sirgel. (Vt. Joon. 3.4.) P=Δ 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias

Ametid → Ametijuhend
31 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Laevateooria

Depth Parda kõrgus D m Freeboard Vabaparda kõrgus f m Aft keel draught Ahtri kiilusüvis TAK m Fore keel draught Vööri kiilusüvis TFK m Trim Trimm t m Displacement volume Mahuline veeväljasurve (DISV) m3 Displacement mass Mass-veeväljasurve (DISM) t Waterplane area coefficient Veeliinitasandi täidlustegur CWP - Block coefficient Üldtäidlus- e. plokktegur CB - Ship's speed Laeva kiirus v sõlm Density Tihedus t/m3

Merendus → Laevandus
77 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Laeva teooria

lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolmnurk = P korda Tagurpidi kolmnurk Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud p=1.025tonni/kuupmeetrit

Ehitus → Laevade ehitus
106 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Laevakere kuju ja omadused

4.6. Peamõõtmed mitte ainult ei näita laeva suurust vaid ka iseloomustavad teda. Suhted L/B, B/d, H/d, L/H, B/H annavad laevakere esmase iseloomustuse ja avaldavad mõju laeva mereomadustele. · mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, · B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, · H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse, · jne. Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. (Vt.Tahvel 4.III Veeväljasurve) Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Kaalulise ja mahulise veeväljasurve suhteid vaatleme järgmises loengus. 4.3. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT.

Ehitus → Laevaehitus
167 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pukseerimine

Pukseeritava laeva takistus: R = R´f + R´a + R´l + Rsk + Rtr, kus Rsk ­ sõukruvi takistus, Rtr ­ puksiirtrossi takistus. Veetakistus koosneb kahest komponendist: hõõrdetakistusest Rf = f * * V * 1.83 * 10 ­5 [kN] ja karedustakistusest Rk = 0.09 * (CB * * V4 / L2) [kN], kus f ­ laeva pikkusest olenev hõõrdetegur, ­ merevee tihedus kg/m3, ­ laeva veealuse osa pindala ( = 1,05 L (1,7 T + CB B, kus Cb ­ veeväljasurve täidlustegur (CB =/LBT), L ­ laeva pikkus m, B ­ laeva laius m, T ­ laeva süvis m, V ­ laeva kiirus m, ­ laeva kaaluline veeväljasurve tonnides, - laeva mahuline veeväljasurve m3. Õhutakistus oleneb nii laevade liikumiskiirusest kui ka tegutseva tuule kiirusest: RA = C * (YA/2) * SVPM * (U±V)2 * 10-3 [kN], kus C ­ voolujoonelisuse tegur, YA ­ õhu tihedus (umbes 1,25 kg/m3), SVPM ­ laeva veepealse osa projektsioon keskkaare tasandile m2, U ­ tuule kiirus m/sek, V- laeva kiirus

Ehitus → Laevade ehitus
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hellenism

· Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ­ ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes ­ kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Transpordilaevade üldomadused

11.2004. kateldes ja õli töötavates mehhanismides), meeskonda koos pagasi, toiduvaru ja mageda joogi- ning pesuveevaruga. Siia kuulub ka ballastvesi kui seda vaja on. Seega kujutab dedveit kõigi muutuvate lastide summat s.t. neid, mis võivad muutuda reisi kestel (nagu laeva varud) või reisist reisi (nagu kasuliku lasti mass). Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Veeväljasurve. ( või D) (Tahvel 3.VI) Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus, klassifikatsiooniühingu nõuetes ette nähtud varuosad), veega kateldes ja õliga mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka "surnud varu" - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata.

Ehitus → Laevaehitus
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hellenismiperiood

Hellenismiperiood ALEKSANDER SUURE VALLUTUSRETK JA HELLENISMIPERIOODI ALGUS Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) Philippos II poeg (Makedoonia suurriigi rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad ­ monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLE...

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
8
docx

FÜÜSIKA EKSAM

vedeliku horisontaalsetest mõõtmetes. — Pascali seadus – Hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. — Archimedese seadus ehk üleslükkejõud – Kui keha on osaliselt või täielikult voolises siis mõjub talle üleslükkejõud, jõu suund on vertikaalselt üles ja arvuliselt on võrdne keha poolt välja tõrjutud voolise kaaluga. — Veeväljasurve - Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. — Bernouelli võrrand - seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. — Torricelli seadus – Määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse.

Füüsika → Füüsika ii
45 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vene Keel I sõnadetöö - laeva ehitus

Ühiskajut- кают-кампания. 3. Tala-балка 48. Köök- камбуз. 4. Plaadistus- oбшивка 49. Laoruum- кладовые 5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14

Keeled → Vene keel
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eksamiküsimused 2007 Laevaehitus

asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19

Ehitus → Laevaehitus
38 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Laeva Püstuvus

kiilupunktist K (loodpunkti N) KN Righting Lever Püstuvuse moment GZ Righting Moment KM = KG + GM; KM = KB + BM; = Konstantse mahuga laeva väiksel (õigem ­ lõpmatult väiksel!) kallutamisel põiki kaldenurgani () ujuvuskese B ( varem v.k. kirjanduses C ­ ­ ) liigub ringikaart mööda (lihtsustavalt ­ peaaegu!) uude punkti B1. Sellesse punkti rakendub ujuvusjõud ­ , kus ­ vee tihedus [t/m3] ja ­ mahuline laeva veeväljasurve [m3]. Ujuvusjõud ja temaga võrdne raskusjõud W, mis rakendub alati laeva raskuskeskmesse G moodustavad 23 3. Laeva püstuvus jõupaari, mille momenti nimetatakse püstuvuse momendiks, sest ta püüab laeva viia tagasi algpüstasendi tasakaalu. Ristlõik GZ, mis on ristsirge ujuvusjõu mõjujoonele punktist G kuni punktini Z, nimetatakse staatilise püstuvuse õlaks. Püstuvuse moment väljendub korrutisena W GZ , s.t

Merendus → Laevandus
219 allalaadimist
thumbnail
3
doc

VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS

liigi ruum ­ ruumis veetase ei ühti välisveega, st. ruumis on kas püsiva mahuga või kahanev õhupadi. Ruumide liigid võivad üle minna ühest teise. Näiteks esimese liigi ruum vee ära pumpamisel võib muutuda kolmanda liigi ruumiks. Näidis 4. Topeltpõhja vigastuse tõttu filtreerus vesi kaubatrümmi ja saavutas sügavuse tv = 0,8m. Trümmi pikkus lt = 30,0m ja laius bt = 22,0m. Trümmi täituvuse tegur µ = 0,6. Topeltpõhja kõrgus a = 1,5m. Laeva andmed enne avariid: Mass veeväljasurve = 19 200t Süvis miidlis Tm = 8,20m Veeliinitasandi pindala Awp = 2 850m2 Algmetatsentri kõrgus GM0 = 0,5m Arvutada püstuvuse muutus avariist. Lahendus: 1. Avarii vee maht trümmis = µ lt bt tv = 0,630220,8 = 317m3; tv 0,8 2. Avarii vee raskuskese kiilult ( KG ) t = a + = 1,5 + = 1,9m ; 2 2

Merendus → Laevandus
31 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-

Ehitus → Laevaehitus
112 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

· veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid · jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole.

Ehitus → Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-

Merendus → Laevandus
101 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Füüsika Eksam

Rõhk staatilises tasakaalus oleva vedeliku mingis punktis sõltub selle punkti sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetest p= p0 + ϱ gh 31. Pascali seadus rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 32. Archimedese seadus, üleslükkejõud mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 33. Veeväljasurve Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes 34. Bernouelli võrrand Toru kitsenemine 35. Torricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse. S1 v1 S2 v2 = 36. Aerodünaamiline üleslükkejõud Lennuki tiivad

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Oasis of the Seas referaat

oktoobrist 2009 maailma suurim reisilaev. Selle tiitli kaotas ta 29. Oktoober 2010, kui Turu sadamast väljus tema sõsarlaev Allure of the Seas, mis on samasugune, kuid siiski 5 cm pikem. Laeva kodusadam on Nassau Bahamal. Tehnilised andmed Oasis of the Seas on 360 m pikk, 47 m lai ja süvisega 9,3 m. Laeva laius on 60,5 m, aga veejoonel 47 m. Laev ulatub veepinnast 72 m kõrgusele. Laeval on reisijatele 16 tekki. Laeva mahutavus on 225 282 ja tema veeväljasurve on umbkaudu 100 000 t. Laev suudab arendada kiirust kuni 22,6 sõlme. Laeval on 3 Wärtsilä 12-silindrilist diiselmootorit, millest igaühe võimsusest on 13,86 MW ehk 18 590 hobujõudu, ja 3 Wärtsilä 16-silindrilist mootorit, millest igaühe võimsus on 18,48 MW ehk 24 780 hj. 16-silindrilised mootorid vajavad tööks igas tunnis mootori kohta 1377gallonit kütust ja 12-silindrilised 1033 gallonit. Mootorite koguvõimsus on 97 MW.

Muu → Ainetöö
5 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Laevade ehitus eksam

· Otstarve · Navigeerimispiirkond · Jõuseadme tüüp · Sõuseadme tüüp (arv) · Ehitusmaterjal · Arhitektuuri tüüp · Liikumisviis · Ujuvus- ja liikumispõhimõte Peamine merelaevade klassifikatsioon põhineb laeva otstarbele: · Transpordilaevad · Kalalaevad · Eriotstarbelised laevad · Teenistus- ja abilaevad 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus Laeva mahulised andmed · või DISV ­ laeva mahuline veeväljasurve kuupmeetrites. Displacement · BRT ­ kogumahutavus ehk brutomahutavus BRT. BRT mõõtühikuks oli mahumõõt 100 kuupjalga · NRT ­ registernetomahutavus · Lastimahutavus ­ laeva lastiruumide (tankide) kogumaht. Veel on lastimahutavus: · Autovedajatel ­ liinimeetrites autodele · Reisilaevadel ­ reisijate arv · Reisiparvlaevadel ­ reisijate ja autode arv · Konteinerlaevade lastimahutavus ­ TEU

Ehitus → Laevade ehitus
158 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Erialane sõnastik

Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanduse erialane sõnastik Koostaja: Regita Eesmaa Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2008 A Administratsioon- haldusaparaat, asutuse juhtkond Akt- toiming, tegu, ametlik dokument, toimik, dokumendikaust Aktiva- bilansi vasak pool, passiva vastand Aktsiis- kaudne riigimaks tarbekaupadelt Aviis- teatekiri kauba saatmise või rahasumma ülekandmise kohta Argument- tõestusvahend, põhjend Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamin...

Logistika → Laomajandus
46 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana-Kreeka mõju tänapäeva euroopale

Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreek...

Ajalugu → Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

FÜÜSIKA EKSAM

või levib väikesest avast välja ● lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha 24. Pascaliseadus ● hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 25. Archimedese seadus, üleslükkejõud ● üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. ● Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 26. Veeväljasurve ● ujuva laeva või mõne mu aluse poolt enda alt väljatõrjutud vee hulk. ● mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljenatakse ruumalaühekutes ● kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessid ● isotermiline protsess (T=const.) p1 V 1 = p2 V 2 V1 V2 ● Isobaariline protsess (p=const.) T1 = T2

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA EKSAMIKS

valguslainet, toimub selles ruumipunktis nende lainete liitumine resltantlaineks. Valguslainete disfraktsioon: kõrvale kaldumine sirgjoonelisest levimisest ning kandumine tõkke taha. 24. Pascali seaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. 25. Archmidese seadus kohaselt mõjub igas vedelikus või gaasis asetsevale kehale ülestõkkejõud. Ülestõkkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. 26. Veeväljasurve on mingi eseme või asja poolt väljatõrjutud vee hulk. 27. Isoprotsessid: on protsess, kus lisaks ideaalse gaasi kogusele jääb veel muutumatuks mõni gaasi makroparameeter. Võib muutumauks jääda gaasi rõhk, temperatuur, ruumala. 28. Aine agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. 29. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab ruumis teisi paiknevaid elektrilaenguid

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
31
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

sügavamale (setib, upub), kui keha tihedus on väiksem vedeliku omast, siis lükkab vedelik keha ülespoole. · Cartesiuse tuuker. o Kummikilele vajutades saab suurendada rõhku mensuuri sees, mistõttu väheneb kumminuku ruumala ja tihedus kasvab. Kumminukk vajub sügavamale. Rõhku alandades nukk paisub, tema ruumala suureneb, tihedus väheneb ja nukk tõuseb pinnale. · Jäämägi, laevade veeväljasurve. o Jäämägi ­ mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäämassiiv, mis ujub meres või on merepõhja kinni jäänud. o Veeväljasurve ­ vee kogus, mille ujuv laev välja tõrjub. Sõltub vee tihedusest (see omakorda soolsusest ja temperatuurist) ja sellest kas laev on tühi, osalises või täislastis. Mõõdetakse ruumalaühikutes, nn mahuline veeväljasurve, (kasutatakse harva) või

Füüsika → Keskkonafüüsika
38 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Laeva Sildumisseade

Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Joon. 10.6.1. Sildumisseadme skeem, koostisosad ja nende paigutus: 1- automatiseeritud haalamisvints, 2- suunav rull, 3- kuuerullikuline otsaklüüs, 4- trossipidur (antud juhul kettpidur), 5- kolme rulliga kiip, 6- puksiirklüüs

Ehitus → Laevade ehitus
59 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Hellenismiperiood

Hellenismiperiood (kokkuvõte) Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem. vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem Süüria piiresse, ja Makedoonia. Viimase võ...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hellenism

Süvenev spetsialiseerumine aitas saavutada paljudes teadusharudes silmapaistvat edu · Eukleides ­ matemaatik, koostas mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid" ­ võttis kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni · Archimedes ­ matemaatik, füüsik, leiutaja, sõnastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse; paljude leiutiste seas üks tähtsamaid oli kruvi, mida tollal kasutati peamiselt veetõstukina · Aristarchos ­ esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. See arvamus ei leidnud siiski pooldajaid ja langes unustusse · Enamik astronoome oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Seda põhjendas astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka lühikokkuvõte 2

Stoikud ­ ,,maailma juhib saatus, kõik on paika pandud, inimene peab püüdma tunnetada oma saatust, sellele tuleb alluda, inimese mõistus on suure maailma peegeldus, kõiksus on kõiges ja kõikjal, kui elu ei kõlba, võib ennast ära tappa. · Teadus ­ teadused spetsialiseeruvad, keskuseks saab Aleksandria, erilised saavutuseg geomeetrias ja astronoomias. Eukleides ­ tõestas geomeetria põhialused Archimedes ­ füüsik ja leiutaja, veeväljasurve, kruvi, kindlused jne Ptolemaios ­ tegi maailmakaardi, arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu, arvas, et universumi keskpunkt on Maa.

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Vetelvedu mõisted

DEMURRAGE DESPATCH / DESPATCH MONEY - tasu kokkuhoitud aja eest DEVIATION CLAUSE - klausel laeva õigusest ettenähtud laevateest kõrvale kalduda DISBURSEMENTS - kulud, väljamaksed laevakulude katteks sadamas DOWN TO HER MARKS - laev on laaditud tema maksimaalse lubatud süviseni, kas vastavalt vajadusele kas talve-, suve- või troopiliste koormusjoontega DRAFT OR DRAUGHT - süvis DRAFT SURVEY – aevale laaditud või lossitud lasti massi arvutamine laeva veeväljasurve muutuste mõõtmise põhjal 1(4) DROPPING LAST OUTWARD SEA PILOT - viimase väljaviiva merelootsi laevalt lahkumine DUNNAGE - (lasti) separeerimistööd EVEN IF USED – kasutusel puhkuse ja eranditega seoses EX (POINT OF ORIGIN) – müüja jaoks on kaup tarnitud, kui ta annab kauba ostja käsutusse müüja territooriumil või mõnes muus nimetatud kohas EXCEPTED – välja arvatud

Keeled → Erialane inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
15
doc

HÜDROSTAATIKA

1.HÜDROSTAATIKA Tihedus on vedeliku massi ja ruumala suhe ehk ruumalaühiku mass m = , V mis laeva jaoks merevees laeva mingi massi ja mahulise veeväljasurve puhul on SW = , kus ­ SW on merevee tihedus; ­ ­ laeva massveeväljasurve; ­ ­ laeva mahuline veeväljasurve. SI süsteemis on tiheduse ühikuks kg/m3, kuid merenduses on levinum t/m3, sest tiheduse arvväärtus tuleb kolm suurusjärku väiksem. Erinevate vedelike tihedus on erinev ja normaaltingimustel näiteks: ­ merevesi SW = 1,025 t/m3;

Ehitus → Laevade ehitus
59 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika eksam

- Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha. 24. Pascali hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi (aukudega pudel). 25. Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga ja on jõud mis surub vedelikku või gaasi asetatud keha üles. nt pall vee alla. 26. Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessi käigus ei muutu üks olekuparameetritest ja vastav parameeter taandub gaasi olekuvõrrandist välja. Isotermilise protsessi käigus ei muutu temperatuur. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu rõhk a=pdeltaV. Isohoorilise protsessi käigus ei muutu ruumala, gaas ei paisu ja järelikult tööd ei tee.

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

Laevade klassifikatsioon: Sõjalaevad ja tsiviillaevad Otstarve, navigeerimispiirkond, jõuseadme tüüp, sõuseadme tüüp(arv), ehitusmaterjal, arhitektuuri tüüp, liikumisviis, ujuvus- ja liikumispõhimõte. Merelaevade klaaifikatsioon: transpordi, kalalaevad, eriotstarbelised, teenistus ja abilaevad. Transpordilaevade alaliigid: segalastilaevad, tankerid, balkerid, konteinerlaevad, RO- RO laevad, reisilaevad 10.Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus DISV- laeva mahuline veeväljasurve kuuptmeetrites BRT-kogumahutavus ehk brutomahutavus. BRT= 2,83 m3 See on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste täielik ruumala BRT mahumõõdus, millelt on maha arvutatud kahekordse põhja ja mõningate teenistuslike ruumide ruumalad. Nii määrati 1969 aastani. NRT-registernetomahutavus. Sama, mis BRT, aga summaarne ruumide maht maha arvutatud (ruumid, mis ei sobi kommerskauba, reisijate, meeskonna, tekimehhanismide, navigatsiooniseadmete paigutamises) GT_ kogumahutavus

Merendus → Laevandus
106 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

õla ja -momendiga) laev. Kaadumisnurk ­ angle of vanishing stability k­ kreeninurk, mille juures püstuvus kaob s.t. taastav õlg GZ omandab nullväärtuse; numbriliselt sama, mis püstuvuse ulatus (range of stability). KG ­ laeva raskuskeskme kõrgus kiilust. KN ­ tinglik taastav (püstiv) õlg, oletades, et laeva raskuskese asub kiilul; püstuvuse ristkõvera ordinaat. Kihiparandus ­ layer correction DISm ­ trimmiga laeva keskmise süvise järgi määratud veeväljasurve korrektuur, mis tuleneb miidli ja ujuvuskeskme F erinevatest asenditest piki laeva; positiivne, kui F-ile lähem laeva ots on "all"ja negatiivne, kui see on "ülal". Korrigeeritud (vedel) KG või GM ­ fluid KG or GM ­ laeva KG või GM peale vabapinnaparanduste tegemist. Kreenikatse ­ inclining test ­ laeva raskuskeskme kõrguse määramine kaalu põiksuunas ümberpaigutusest tekkiva kreeninurga järgi

Merendus → Laeva elektriseadmed
84 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Laevakaravanid jääs. 1) tavaline karavan; 2) koondkaravan; 3) liidriga karavan; 4) liidriga karavanis on laevad abijäämurdjate puksiiris. Joon. 11.15. Mitme jäämurdlaga karavanid jääs. Erinevad töövõtted. Ülemisel joonisel on näidatud milline abijäämurdjatest aitab vabastada laeva kinnijäämisel. Karavani kogunemiskohta saabunud laeva kapten teatab juhtivale JM-le (edaspidi räägime ainult temast, kusjuures see võib olla ka teenindav JM) oma laeva jääklassi, veeväljasurve, jõuseadme võimsuse, sõukruvide arvu ja materjali, laeva pikkuse, laiuse ja süvise, navigatsioonivahendite (radar) võimalused ning sidevahendite olemasolu. JM võib huvi tunda ka laeva vee, toidu ja kütusevarude kohta ja laeva kapteni kogemuste kohta jääs töötamisel. Karavani juhtiva JM kapten valib karavani marsruudi, määrab laevade järjekorra rivis, vahemaa suuruse laevade vahel, karavani liikumiskiiruse, annab korraldused pukseerimise ja

Merendus → Ohutus ja ohuteave
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kreeka ajalugu (2000 eKr - 30 eKr.)

põhinesid argielu teemadel mitte poliitikal. · Filosoofias juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle. ( Epikuros, stoitsistlik koolkond) · Idamaadesse asudes toimus religioonide segunemine. Religioonis ilmusid uued jooned ja austama hakati ka idamaiseid jumalaid. · Teadusharud muutus omaette valdkondadeks. Sõnastati geomeetria põhialused ja leiutati kruvi. Avastati kehade veeväljasurve seadus. Teati et maa on kerakujuline ja ka umbkaudset ümbermõõtu.

Ajalugu → Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
26
xlsx

Eesti-inglise-vene laeva mehaanika terminoloogia sõnastik

ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...

Ehitus → Laevade ehitus
39 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Tehnikaajaloo 10.klassi kursus

1836 Francis Pettit Smith (ENG) sõukruvi 1863 Le Plongeur mootorallveelaev 1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid Rooma kaubalaevad Viikingi laevad Purjelaevad 1807 Aurulaevad

Tehnika → Tehnikalugu
19 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus.

Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal. Parv pandi liikuma tõuketeiba abil. Kui jõgesid ja järvi, hiljem ka meresid hakati kasutama kui mugavaid ühendusteid, ilmus aer. Aerust on arheoloogilisi andmeid juba IX aastatuhandest e.m.a. Peaaegu samast ajast on ka esimesed ühest tüvest tehtud paatide leiud. Keskmise kiviaja lõpul kasutusele tulnud ühest puutüvest välja raiutud või välja põletatud paati. tuleb lugeda suureks progressiks. Kuid erinevates maa...

Merendus → Eriala seminar
8 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kreeta-Mükeene ajalugu

§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esiajalugu

inimene saaks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Epikuros ja tema järgijad uskusid,et kõik koosnb. aatomitest ja surm täh. inimese hingeaatomite ahela lagunemist; stoitsism-maailm toimub jumaliku korra järgi, tark inimene lepib oma saatusega ja saab oma hirmudest võitu. teadus-Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi;matem. Eukleides koostas teose ,,Elemendia", Archimedes-kehade veeväljasurve seadus,astronoom Aristarchos;hakati koostama horoskoope. religioon-vanad jumalad jäid püsima, kuid nende kõrvale tulid ka paljud ida jumalad, jumalate samastamine, Isis oli Vahemere kõige populaarsem jumalus, Isise pühamud rajati Kreekasse, It-sse, religioon oli seega Kreeka ja Idamaade sulam.

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Sildumine

Vendrid: kasutatakse laevakere kaitseks sildumisel teise laeva või kai külge. Valmistatud elastsest materjalist. Viskeliin: mõeldud sildumisotsa kaldale andmiseks. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjestus pinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Rambid Laevas on viis rampi, mis on üksteisest erinevad ,aga omavad kõik suurt tähtsust. Rambid on hüdrauliliselt liigutatavad. Vööri ramp: Pikkus 18,0 m , see on koos labadega.

Ehitus → Laevade ehitus
48 allalaadimist
thumbnail
50
docx

KRUIISILAEVAD Victoria Luise´st Quantumini

TSIRGULIINA KESKKOOL 8. klass Kristen Kanep KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Uurimistöö Juhendaja: Ivo Pill Tsirguliina 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 KRUIIs......................................................................................................................... 4 KRUIISILAEVAD........................................................................................................... 6 KRUIISILAEVADE KIR...

Merendus → Laevandus
6 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Sinuhe Mika Waltari

laeva sertifikaadi välja alates 100. brutoregistertonnist. Vene tsaaririigis ja Eesti vabariigis enne 1940. aastat ja nõukogude okupatsiooni lõpuni kanti registrisse laev alates 20. brutoregistertonnist. Laeva kasutatakse lasti ja reisijate vedamiseks või eriotstarbeliste majanduslike, teaduslike, tehniliste või sõjaliste ülesannete täitmiseks. Laevu ehitatakse ka ajaviite ja spordi jaoks. Laeva iseloomustavad tema tehnilised näitajad, veeväljasurve, mahutavus ja dedveit ning ka üldpikkus, veeliinipikkus, laius ja süvis. Laeva käitumine erinevates ilmastikutingimustes, sõiduohutus, konstruktsiooni täiuslikkus ja stabiilsus on laeva omaduste näitajad, millest tuleneb laevaklass. Üheksas raamat: KROKODILLISABA Kaptah oli neile Egiptuses ostnud vaeste linnaosas maja ning Sinuhe hakkas seal, põhimõtteliselt tasuta, vaeseid ravima, kuna kellelgi polnud raha. Tuli välja, et selle raha eest,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

1ml/liter üle 10 aastaseks perioodiks 1979. Vähenemise tõttu ansoovised, esmastele tootjatele, planktoni ja copepods, lõppes nagu Läga mitte toidu kasvava settereaktsiooni teguriga 10. (Cushing'i, 1982) Üks mõju see tulemus aeglus, mida ökosüsteem suudab kohaneda häirete. Muutus temperatuur võib olla suurem pikaajaline mõju üle minnes kalade populatsioonide uus piirkond, kus on rohkem kooskõlas temperatuuriga. See võib tähendada, mille veeväljasurve on tootja ja tarbija seda kogu tootmise süsteem on märgatavalt vähenenud. Muutused tuul mudeleid, mis on põhjustatud kas El Ei või muude kliima tsüklid vähendab Tõusuhoovus piki California Washingtoni, põhjustades drastiliselt vähendada maksumäära säilimist lõhe. Kuna toit kaob muud kalad liiguvad kaugemale avamere, kuid lõhe noorlõhe tulevad läbi jõgede ei ole muud valikut kui jääda rannikuvetes

Merendus → Kohuseteadliku kalapüügi...
8 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Laomajandus

ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C-gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B kesk...

Logistika → Laomajandus
103 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam-...

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

veest välja tõsta. See oli kasulik, sest nii said nad vedada laeva kaldale, et seal seda parandada, ning viia laeva ühest järvest või jõest teise. Tänu sellele võimalusele said viikingid purjetada ka kaugemale Euroopa sisemaale. Norras ja Taanis leitud võrdlemisi hästi säilinud laevade jäänuste põhjal teame, et viikingilaevad olid umbes 20 - 24 m pikkused ja 3 - 5 m laiused. Nad kaalusid tühjalt umbes 8,5 tonni, meeskonna ja varustusega ulatus veeväljasurve aga 18 - 20 tonnini. Iga laev mahutas 20 - 50 meest ja 8 ­ 14 hobust. Viikingite laevameistrid kasutasid laeva ehitamisel klinkerit (tuntud ka kui ülekattega laudis) ­ ehitusstiili, mille puhul löödi lauad kinni nii, et üks laud kattis teise ülemist serva. See andis laevale metsikutes vetes parema paindlikkuse. Pardaplangud olid omavahel ühendatud raudneetidega. Viikingite laevad olid tavaliselt mõlemalt poolt ühesuguste otstega

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Muuseumid

Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.­15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks...

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun