Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laeva Luugiseade (1)

1 Hindamata
Punktid
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001.
Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Laevaehitus . Teema 7-4. Luugiseade.
Luugiseade.
Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel.
Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel .
Luugikate puidust luugikaantega.
Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest eemaldatavate piimide, puidust luugilaudade ja kattepresendi olemasolu. H-profiiliga piimid asetatakse vastavatesse pesadesse luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht. Luugilaudadega suletud luuk kaetakse 1-3 kihi presendiga. Present kinnitatakse luugikrae serval pressides teda terassiinide ja kiilude abil tugevasti vastu luugikrae seina. Presendi peale asetatakse veel põiksiinid ehk tormisiinid, mis otstes liigendite või pingutitega luugikrae serva taha kinnitatakse ja tugevasti vastu presenti sururakse hoidmaks paigal luulilaudu. Siinid võivad koosneda kahest osast ja olla keskelt täiendavalt vintpingutiga pingutatud. Puitkiilud presendi pressimiseks vastu luugikrae seina lüüakse sisse alati eespoolt, et peale käiv laine neid aja jooksul välja ei lükkaks. Töö selliste luugikatetega on füüsiliselt raske ja aeganõudev käsitsitöö. On teada palju juhuseid kus torm on sellised luugikaaned merel lahti kiskunud ja viinud laeva kriitilisse situatsiooni, ka hukkumisele.
Joon. 7.4.1. Puidust luugilaudadega kaetav luuk. 1- eemaldatav piim, 2- luugilauad, 3- piimi pesa, 4- luugikrae sein, 5- kiil , 6- ligipressiv siin, 7- present, 8- tormisiin, 9- vintpinguti.
Mehhaniseeritud luugikatted.
Selliste luugikatete korral on võimalik laadluuke sulgeda kasutades laeva, kalda või luukidesse sisse ehitatud mehhaanilisi vahendeid. Töö on kiire ja veetihedus igas olukorras tagatud.
Eemaldatavad või pontoon-tüüpi luugikaaned tõstetakse laeva või kalda lastitöötlusvahenditega (poomid, kraanad ) luukidelt ära ja paigutatakse tekile või kaldale selliselt , et nad lastitöid ei segaks. Vajadusel tõstetakse nad oma kohtadele tagasi, kus paigutuvad luugikraesse nagu pontoonid. Veetihedus saavutatakse mitmesugust liiki tihendite kasutamisega. Kaaned fikseeritakse kindlalt oma kohale mingi kinnitava seadmega.
Joon. 7.4.2. Pontoon-tüüpi luugikaaned. 1- luugikaaned-pontoonid, mida liigutatakse laeva enda või kaldal paiknevate tõsteseadmete abil
Avatavad või kõrvale tõmmatavad luugikaaned võivad mingi mehhanismi abil olla kõrvale tõmmatud kas tervenisti või osade (sektsioonide) kaupa. Meetodeid on mitmeid.
Seda tüüpi luugikatted võivad olla
kohalt tõstetud ka nende endi koosseisus olevate tungraudadega. Kaaned tõstetakse tungraudadega pesadest välja, asetatakse ratastele ja sõidutatakse kõrval paikneva kaanesektsiooni peale.
Joon. 7.4.3. Tungraudadega tõstetav luugikaan. 1- tung-raudadega tõstetav luugikaan; 2- tungraua kronstein luugikaanel; 3- ratastel liikuv luugikaan, mis lükatakse tungraudadega tõste-tava alla.
Ratastel liikuvad luugikaante sektsioonid võivad olla nihutatud luugi kohalt vööri ja ahtri suunas, või erineval kombel parraste poole
Joon. 7.4.4. 6- luugikaan; 7- rattad ; 8- otsmine kinnitusseade
Joon. 7.4.5a ja b. Sellist luukide avamise meetodi kasutatakse enamasti puistlasti-laevadel (balkeritel).
Laialt kasutusel on mitmesugused variandid MacGregori tüüpi kõrvale tõmmatavatest sektsioonilistest luugikaantest (vaata Joon. 7.4.6.). luugikate koosneb reast sektsioonidest, mis omavahel on ühendatud lühikeste kettidega. Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast, milledel sektsioon saab liikuda piki luugikrae eendit. Kummalgi pool on ka üks keskmine veidi kaugemale välja ulatuv ratas. Need viimatinimetatud rattad on veidi nihutatud luugisektsiooni raskuskeskme suhtes.
Kõrvaletõmmatud luugisektsioonide jaoks on luugi otsa taga mastihoone teki all spetsiaalne koht. Luugikrae külgeenditelt saavad alguse veidi ülespoole kaldu olevad relsid. Neid relsse mööda hakkavad liikuma sektsioonide kaugemale välja nihutatud rattad. Kuna need rattad on sektsiooni raskuskeskme suhtes veidi nihutatud, vajub luugikrae otsast üle sõitnud ja nüüd ainult neile ratastele toetuv sektsioon vertikaalasendisse. Nii viimast sektsiooni vintsi abil tõmmates lükkuvad kõik sektsioonid üksteise järel ettenähtud kohta kus nad võtavad vähe ruumi ja ei sega lastitöid. Sulgemiseks tõmmatakse viimast sektsiooni luugi suunas ja ta veab kõik teised ühenduskettide abil enda järele.
Joon. 7.4.6. MacGregori süsteemi kõrvaletõmma-tavad luugikatted. a) üldvaade, b) avamise ja sulgemise skeem, c) rataste paigutus sekt -siooni otsas; 1- luugikrae, 2- knaap või obadus, 3- suunavad relsid, 4- mastihoone, 5- esimene sektsioon, 6- vintsile minev tross , 7- viimane sektsioon, 8- otsakinniti, 9- sektsioonidevaheline kinniti, 10- sõidurattad, 11- ühenduskett, 12- keskmine ratas suunaval relsil liikumiseks, 13- plokk trossi jaoks luugi sulgemisel.
Joon. 7.4.7. MacGregori tüüpi luugikaanega töötamise mitmesugused staadiumid. a) avamise algstaadium, esimese sektsiooni keskmine ratas jõuab suunavale relsile; b) esimene sektsioon on võtnud vertikaalasendi, c) luugikaan on täielikult lahti, kõik sektsioonid on vertikaalasendis; d) luugi sulgemise algus, kaks viimast sektsiooni on luugi kohal ja sõidavad ratastel pikiluugikrae eendit, ühenduskett tõmbab järgmist sektsiooni luugi kohale.
Joon. 7.4.8. Ühenduskette asendavad jäigad varvad.
Joon. 7.4.9. Liikuma panev mehhanism (elektri- või mõni muu mootor) on viimase sektsiooni sees.
Joon. 7.4.10. Sama..
Siin on kohane rääkida ka MacGregor süsteemi luugikatete veetiheduse tagamisest ja nende ratastele tõstmise mehhanismist.
Veetihedus tagatakse kummitihendite abil, mis toetuvad luugikrae servale ja surutakse kinni omaenda raskusega, millele lisandub kinnitite ja pingutite poolt tekitatav surve.
Sektsioonide vahekohtades laskub ühe sektsiooni kummitihend teise spetsiaalsele äärikule ja pressitakse kinni kiilude abil.
Joon. 7.4.11. Luugikatete tihendid . a) tihend luugikrae peal; b) tihend luugisektsioonide vahel: 1- luugi-sektsioon, 2- kummitihend, 3- luugikrae äär,.4- kiil, 7- kõrval-sektsioon.
Luugisektsioonide ratastelt maha laskmine võib toimuda väga mitmesuguste võtetega.. Levinuimad neist on kujutatud Joonisel 7.4.12.
Joon. 7.4.12. a) ekstsentrilise teljega rattasüdamik võimaldab spetsiaalse võtme abil sektsioon ratastele asetada või tihendile lasta; b) ratas sattub auku luugikrae eendis ja laskub allapoole vajudes tihendile, sektsiooni tõstmiseks tihendilt ratastele täidetakse eendis olev ava ekstsentriku abil nii, et ratas koos sektsiooniga tõuseb eendi tasandile.
Kasutatakse jällegi spetsiaalset kangi-võtit.
Pööratavad ja volditavad luugikatted.
Joon. 7.4.13. Mitmesuguseid pööratavaid luugikatteid.
Joon. 7.4.14. Kaheks volditav luugikate (2- hüdraulikasilindrid paiguta -takse otsahinge sisse).
Selliste luugikatete avamine ja sulgemine toimub enamasti hüdraulikaseadmete abil, kuid kasutatakse ka lihtsamat moodust lastivintsile viidud otsa abil (Joon. 7.4.15.)

Joon. 7.4.15. Mitmeks volditav luugikate
Joon. 7.4.16. Neljasektsioonilise kokkuvolditava luugikaane välimise paigutusega hüdraulikaseadmed.
Kokkurullitavad luugikatted.
Selliseid kasutatakse vaid spetsialiseeritud laevadel, kus nad täidavad mingit erilist ülesannet või nõuet.
Ookeanil tegutsevatel kaubalaevadel selliseid luugikatteid praktiliselt ei kasutata.
Joon. 7.4.17. Näiteis kokkurullitavatest luugikatetest.
Tihendid.
Tihendite mitmekesisus on suur. Eri kohtades ja eri tüüpi luugikatetel kasutatakse ka erinevaid tihendeid.
Joon. 7.4.18. ja 7.4.19. Näiteid kõikvõimalikest tihenditest.
Joon. 7.4.18.
Sulgurid .
Sulguritega tagatakse luugikatete veetihedus ja ohutus. Sulgurid sisaldavad endas pinguteid, mis seavad tihendid pinge alla. Sulgurid hoiavad luugikatted kohal igasugustes tingimustes olenemata ilmast.
Joon. 7.4.19. Mitmesugused vintsulgurid.
Joon. 7.4.20. Mitmesugused ekstsentriksulgurid.
Joon. 7.4.21. Kiil- ja klambersulgurid.
Presendiga kaetav luuk
Näha on kinnitav latt ja kiilud
Kinnituslatt ja kiil presendiga kaetaval luugil
Luugikate
Pealekuti tõstetud luugikatted
Seadeldis luugikatete liigutamiseks
Kerge sildkraana luugikatetega töötamiseks
Suletud, sektsioonidest koosnev (MacGregor-tüüpi) luugikate
Näha on sektsioone ühendavad ketid
Suletud MacGregor tüüpi luugikate
Näha on sektsioone ühendavad ketid.
Rattad, millel luugisektsioon liigub, on pesades ja luuk seetõttu tihenditele laskunult veetihedalt suletud.
Luugisektsioonide ühenduskoht
Sektsioonide rattad on pesadesse laskunud ja luuk tihenditele vajunult veetihedalt suletud.
Veetihedalt suletud liigikate
Näha on sektsioonide vahelist veetihedust tagavad kiilud, mis suruvad ühe sektsiooni teise küljes olevatele tihenditele. Eesplaanil on näha pingutit, mille abil luugikatte servad mereklaaris olekus tihenditele surutakse, millega tagatakse veetihedus piki luugi perimeetrit.
Hüdraulikaseadmete abil kokku volditav luugikate avamise protsessis
Vööri volditud avatud luugikate
Avatud luugikatted kokkuvolditult
Balkeri ratastel liikuvad, parraste poole avanevad luugikaaned
17
Vasakule Paremale
Laeva Luugiseade #1 Laeva Luugiseade #2 Laeva Luugiseade #3 Laeva Luugiseade #4 Laeva Luugiseade #5 Laeva Luugiseade #6 Laeva Luugiseade #7 Laeva Luugiseade #8 Laeva Luugiseade #9 Laeva Luugiseade #10 Laeva Luugiseade #11 Laeva Luugiseade #12 Laeva Luugiseade #13 Laeva Luugiseade #14 Laeva Luugiseade #15 Laeva Luugiseade #16 Laeva Luugiseade #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor BRABUS ROCKET Õppematerjali autor
Laeva luugiseade

Sarnased õppematerjalid

Laeva Lastiseade
14
doc

Laeva Lastiseade

Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise

Laevade ehitus
Laevaruumid ja ehituse detailid
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel

Laevade ehitus
Laevade arhitektuur
29
doc

Laevade arhitektuur

võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani (Joon. 3.1). Näit. mõned sadamapuksiirid ja puistlastilaevad (Joon. 3.2.). Joon. 3.1. Joon. 3.2. 1

Laevade ehitus
Laeva ujuvus ja mereomadused
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-

Laevaehitus
Ujuvus-mere- ja eksplomadused
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur  omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;  oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel;  omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest;  saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest;

Ametijuhend
Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused
18
doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid. *Kambüüs; toidu valmistamisel rasvad lenduvad. 2. Trosside tugevus (katkemistugevus, SWL) *Töökoormus - suurim koormus, mida tross võib kannatada pikaajalise kasutamise perioodil kindlaks määratud konkreetsetes tingimustes. *Katkekoormus - väikseim koormus, mille juures tross katkeb. Töökoormus on tavaliselt 5-6 korda väiksem kui katkekoormus. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled Laev mis omab käiku vee suhtes; *vaade vöörile (vasakul roheline tuli, keskel üleval kaks punast tuld, üksteise peal ja paremal punane tuli ) *vaade ahtrile (üksteise peal kolm tuld, alustades alt ülesse; valge, punane, punane. *Kui ei oma käiku vee suhtes, siis on mastis kaks punast tuld, üksteise peal Pilet 2 1. Mis on tuletõrjevahendid, nende märgistus Vahendid: *Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m

Merepraktika
Laevade ehitus
75
doc

Laevade ehitus

Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse ­ näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid ­ tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e

Laevandus
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse ­ näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid ­ tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus.

Laevaehitus




Meedia

Kommentaarid (1)

j8rr profiilipilt
j8rr: aitas
12:30 05-03-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun