Köögiviljad ja seened (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Kaaliumi - 460 mg Magneesiumi - 180 mg 44. Köögiviljade olulisus. - väärtuslike dieetiliste omadustega tervistav toit, - sisaldavad rohkesti vett, suhteliselt vähe valke ja rasvu, - energeetiline väärtus võrdlemisi madal,  - tõstavad söögiisu, - parandavad valkude jt toiduainete omastamist. Otsese raviva toimega on fütontsiide sisaldavad köögiviljad (küüslauk, söögisibul, mädarõigas jt). Lisaks põhilistele toidukomponentidele (valkudele, rasvadele, süsivesikutele) sisaldavad köögiviljad rohkesti: - vitamiine, - mineraalaineid, - orgaanilisi happeid, - ballastaineid jt koostisosi. Need omakorda: - normaliseerivad ja stimuleerivad seedenäärmete sekretsiooni, - pidurdavad käärimisprotsesse seedekulglas,

Toiduainete õpetus

5

doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused

Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 ­ 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult,

Toitlustus

5

docx

Köögiviljad

1.2. Bataat · Kasvatatakse enam Põhja ja Taga-Kaukaasias · Kujult piklik ja raskem kui kartul · Sisaldab rohkesti süsivesikuid, eriti suhkruid 1.3. Maapirn · Kasvatatakse kaukaasiamaades · Mugulad on piklikud, silindrilised, värtnataolised ja ümmargused · Maapirn ei sisalda tärklist, kuid on insuliinirikkad (12-20%) · Kasutatakse toiduks nii keedetult kui praetult 2. Juurviljad · köögiviljad, milledel toiduks kasutatakse juurt  · sisaldavad rohkelt süsivesikuid, mineraalsooli, vitamiine, maitse- ja lõhnaaineid 2.1. porgand · Sisaldab rohkelt kiudaineid (soodustavad seedimist) · Sisaldab C-vitamiini, B-rühma vitamiine, foolhapet ja suhkruid · Mineraalainetest P, Se, Mg, Ca, Na, Mn Kasutamine: · Toorsalatina · Suppides · Putrudes · Prae lisandina · Pajaroogades · Pirukate täidistes · Wokiroogades · Marinaadides

Toiduaine õpetus

13

pdf

KT küsimuste vastused TAIMNE

Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 ­ 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:  - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite,

Bioloogia

6

doc

Puu-ja köögiviljad

Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed ­ omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid ­ annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin ­ punases kaunpipras solaniin ­ kartul, tomat parkained ­ maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained ­ teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll ­ roheline; karotiin ­ oranz, oranzikaspunane, likopiin ­ punane Lämmasikained ­ tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest valgurikkmadon kaunviljad, kapsad, spinat, sibul, porgand. puuviljadest on erandiks pähklid ­ valke kuni 20%. Enamikus puu- ja köögiviljades alla 1%. Rasvad ­ väga väikestes kogustes, erandiks pähklid ­ 50-70%

Toitumisõpetus

34

doc

AEDVILJAD

Samuti värsketes salatites ja taimetee tegemiseks. Rabarber Rabarber on suurte juurmiste Lehed rohelised, varte värvus Sobib jookide, kissellide, lehtedega ja tugeva juurikaga varieerub rohelisest punaseni, keediste ja küpsetiste püsikute perekond tatraliste valmis viljad pruunikad. valmistamiseks. sugukonnast. Spargel ehk Taimel on lühikeste Sparglit on kahte värvi – Spraglit võib keeta ja harilik aspar harunemata juurtega risoom. valge ja roheline. Õite värv aurutada. Söömiseks Selle ülemisest osast varieerub rohekasvalgetest lisatakse võid või arenevad jämedad võrsed. kollakateni. Hariliku aspari sojakastet. Saab valmistada

Köögi õpetus

14

doc

Toiduainete taimne toore, kordamisküsimused

Optimaalne õhuniiskus 90 – 95%. Säilitatav köögivili peab säilitamise ajal olema kuiv. Säilitatavaid köögivilju ümbritsev keskkond peab olema madalama temperatuuriga. Tagatud peab olema normaalne ventilatsioon. Säilitamisel oluline valgus. Köögivilju säilitatakse pimedas (valgus intensiivistab elutegevust). Sanitaarsete tingimuste täitmine. 52.Köögiviljade säilitamise mõjurid. sordiomadustest, - kasvutingimustest, - köögivilja valmivusastmest, - köögivilja kvaliteedist (haigused-kahjurid; väetusrežiim; vihmutamine; ilm koristamisel; koristuse, transpordi ja sorteerimise tehnoloogia), - koristusjärgse töötlemise kvaliteedist, - hoidlate mikrokliimast, - säilitamise sanitaarsetest tingimustest. 53.Köögiviljadele esitatavad standardnõuded. valminud (ka eritingimustele vastav valmimisaste – kaugele transporditav);

Toiduainete taimne toore

8

doc

5 köögivilja

vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust. Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Tomat Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Tomat on väga valgusnõudlik. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati- pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%

Toiduainete õpetus

Kommentaarid (0)