AEDVILJAD (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Hanna Seeder
MK13 -TE1
AEDVILJAD
Õpimapp
Juhendaja : õp. Aive Antson
Tallinn 2013
1.1 Küsimused
1. Porrulauk on:
a) varsköögivili
b) sibulköögivili*
c) mugulköögivili
2. Sibulates ei leidu:
a) B-vitamiine
b) C-vitamiine
c) D-vitamiine*
3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses:
a) mõruks*
b) magusamaks
c) siniseks
4. Naeris sarnaneb oma omadustelt:
a) kartulile
b) maapirnile
c) kaalikale*
5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu:
a) sealiha
b) herneid*
c) seesamiseemneid
6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad:
a) toksilist glükosiidi fasiini*
b) valku
c) mineraalaineid
7. Viliköögivili on:
a) rabarber
b) arbuus*
c) kaalikas
8. Tomatid annavad vähe kaloreid , sest:
a) nad on punased
b) nad sisaldavad palju vett*
c) nad valmivad suvel
9. Bataat on:
a) mugulköögivili*
b) lehtköögivili
c) puuvili
10. Jamsist ei saa:
a) jahu
b) soodat*
c) tärklist
11. Kartulisordid on:
a) Laura*
b) Agnes
c) Marianne
12. Luuviljad on:
a) kirsid , aprikoosid, nektariinid jms*
b) apelsinid , mandariinid, sidrunid jms
c) maapähklid, india pähklid, sarapuupähklid jms
13. Õun ei sisalda:
a) A-vitamiini
b) K-vitamiini*
c) C-vitamiini
14. Marjad sarnanevad keemiliselt koostiselt:
a) puuviljadele*
b) lehtköögiviljadele
c) juurviljadele
15. Viinamarjadest valmistatakse:
a) viina
b) viskit
c) brändit*
16. Tsitrusviljade koores on:
a) oliivõli
b) eeterlike õlisid*
c) kookosõli
17. Veri - ja poolveriapelsinide maitse on:
a) hapu
b) mõru
c) magus*
18. Papaia on:
a) melonitaoline*
b) arbuusitaoline
c) mangotaoline
19. Kõige suurema rasvasisaldusega puuvili on:
a) avokaado *
b) kiivi
c) hurmaa
20. Kreegid on:
a) kollast värvi
b) sinakat värvi*
c) punast värvi
1.2 Lehtköögiviljad
Nimetus
Kuju
Värvus
Kulinaarne kasutus
Aedsalat
Salatilehe kuju varieerub olenevalt liigist.
Salati pehmed lehed on enamasti rohelised, mõnel liigil punased.
Aedsalatit kasutatakse enamasti toorelt.
Peasalat
Peasalati lehekodarikus kujuneb pea, mis võib olla üsna tihe ja kaalub 120-250g. Lehed on kräsulised.
Välimised lehed on rohelised, sisemised, mis pole valgust saanud, jäävad valkjaks või kollaseks.
Kasutatakse toorelt, sobib kõige paremini ribasalatiteks, võileibade peale, vinegrettkastmega segasalatitesse või salatikompositsioonidesse ning muidugi ka omaette toidulisandiks. Mõned tugevamad peasalati sordid taluvad kuumtöötlemist ja sobivad täidiste pakkimiseks , ka ribadena supi sisse.
Võisalat ehk pehme peasalat
Võisalati on suured pehmed lehed, mis moodustavad õhulise salatipea.
Võisalati lehed on helerohelised.
Kasutatakse toorelt. Maitse on väga hõrk. Võisalat on Euroopas hinnatud.
Jääsalat
Jääsalati kräsulised lehed kasvavad lahtiselt ega moodusta pead.
Lehed on rohelised, vahel otstest punakad.
Lehed on maheda maitsega, mõnusalt krõmpsuvad. Kasutatakse segasalatite tegemisel. Talub lühiajalist kuumutamist kuumade võileibade koostisosana või wokis.
Rooma salat
Rooma salat moodustab tiheda leheroseti. Ta sarnaneb peasalatiga, ent on sellest koredam ja piklikuma kujuga.
Pealmised lehed on sügavrohelised, sisemised heledamat värvi ja nende roots on kollane.
Toiduks tarvitatakse rooma salatit enamasti toorelt. Keeduviljana kasutatakse teda nagu spinatit.
Bataavia salat
Rohelised mahlased lehed moodustavad koheva avatud pea.
See salat võib olla nii punaka värvusega (tuntud Lollo Rosso nime all) kui ka heleroheline.
Bataavia salat sobib garneerimiseks ja salatiks.
Tammelehesalat
Salatilehed on tammelehekujulised. See on väga dekoratiivne ja kohev salatipõõsas.
Lehed on tumerohelised, rohkem või vähem punase varjundiga.
Sobib kasutamiseks võileibadel, roogade kaunistamiseks ja segasalatites.
Salatsigur
Tema lehed on suured ja õrnad, jämedate laiade rootsudega. Suuremal osal sortidest moodustavad lehed ka pea.
Salatsiguri lehed on valged, otsad kollakasrohelised.
Sobib salatitesse, liha- ja kalatoitudesse ja kuumadeks suupisteteks.
Endiivia ehk lehtsigur ehk friseesalat
Lehed on vähem või rohkem kähardunud ja sügavalt lõhised. Taim moodustab laia lehekodariku ja koheva peataolise moodustise.
Kollast südamikku ümbritsevad rohelised välislehed.
Sobib värske salatina, eelistada tuleks sisemisi lehti.
Eskariool ehk sile endiiviasigur
Sarnaneb endiiviaga, kuid ta lehed on laiad ja siledapinnalised ning leheserv terve, veidi hambuline.
Lehtpeet ehk mangold
Lehtpeet on vähem arenenud juure, kuid tugevama lehekodarikoga. Lehed on suured, kergelt kähardunud või siledad. Leheroots on pikk ja lihav.
Lehtpeedi varred võivad olla punased või valged.
Toiduks kasutatakse lehti (nagu spinat ) ja varsi (nagu spargel). Väga noori varsi ja lehti kasutatakse toorsalatites. Täiskasvanud lehtpeet sobib liharoogade, soojade salatite ja suppide valmistamiseks. Annab toidule kergelt punapeeti iseloomustava maitse.
Spinat
Spinat on mahlakate lehtedega rohttaim .
Spinati lehed on tumerohelised.
Spinatit kasutatakse salatites, suppides ja püreedes.
Hapu oblikas
Tugevast sammasjuurest kasvab välja kodarik nooljate, terveservaliste, veidi lihakate lehtedega. Ülaosast harunev vars kasvab 30- 100cm kõrguseks.
Oblika lehed on rohelised, varasuvel ilmub väikestest punakatest õitest pikk pöörisõisik.
Hapuoblika lehed sobivad toorelt või keedetult suppidesse ja salatitesse. Vene köögis tehakse oblikatest pirukatäidist. Oblikalehtedega saab pehmendada liha ning neid võib kasutada marineerides sidruni või äädika asemel.
Tüümian ehk aed- liivatee
Aed-liivatee on 30-40 cm kõrgune alusel puitunud vartega poolpõõsas . Varred hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad tugevad lehed on äärtest veidi rullis ja näivad seetõttu nõeljatena. Varte tippudes on männastesse koondunud õied . Viljaks on pähklike .
Õied on roosad, lillad või valkjad, varred ja lehed rohelised.
Sobib lihatoitude ning vorstide maitsestamiseks, juustukastmetesse, tomati- ja kartulitoitudesse.
Oregano ehk pune
Taime kõrgus 30–70 cm. Varred harunevad ülaosas ning on tihedalt lehistunud. Lehed rootsulised, piklikmunajad, kuni 1 cm pikkused. Väikesed õied asuvad tihedates õisikutes võrse tippudes.
Õied on valkjad, lillakad kuni purpursed, taim ise roheline.
Pitsa , liha- ja tomatiroogade maitsestamiseks.
Majoraan
Majoraan meenutab kujult punet.
Taim on värvuselt roheline.
Sobib suppidesse, pajaroogadesse, hautistesse ja eri tüüpi vorstidesse.
Salatkress
Varred on pikad ja tihedalt lehistunud, lehed on piklikud ja kitsad.
Vars ja lehed on rohelised, õis kollane.
Sobib lisada suppidesse, valmis kala-, liha- ja köögiviljatoitudesse, kuid kuumutamata.
Piparmünt
Kandiline vars püstine, peaaegu paljas . Lehed piklikud või süstjad, paljad, mõnikord alumisel pinnal roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Õisik tihe, tähkjas
Tavaliselt tumerohelised, kuid mõnikord värvuvad punakaks. Õied on roosad või lillad.
Liha- ja aedviljaroogade maitsestamiseks. Taimetee tegemiseks.
Aedsalvei
Maapinnalt harunev vars on alumises osas puitunud, ülalt aga rohtne . Pealt krobelised, nahkjad ja pikliksüstjad lehed. Kobarasse koondunud huulõied asetsevad varre tipus.
Lehed on noorelt hallikasviltjad, hiljem hallikasrohelised. Õied on sinakaslillad.
Lihatoitude, hautiste ja suppide maitsestamiseks, lisatakse toiduvalmistamise lõpus.
Estragon
Kuni 1 m kõrgune vars on sirge. Lehed kitsad, lineaalsed, pisut karvased ja ilma rootsuta. Leheserv terve või veidi hambuline. Õied on väikesed, ümarad ning koondunud kohevatesse pööristesse.
Õied on valkjaskollased või kollakasrohelised. Estragoni vars ja lehed on rohelised.
Kala- ja mereannikastmete maitsestamiseks.
Aed-harakputk
Aed-harakputke vars on 30–60 cm kõrge, püstine ja harunev. Varred harunevad juba alusel. Õrnad, üldkujult kolmnurksed liitlehed mitmekordselt sulgjad, võivad olla pisut karvased. Väikesed ilmetud õied on koondunud sarikõisikutesse. Vili koosneb kahest piklikust seemnest.
Taime vars ja lehed on rohelised, õied valged.
Salatite, hautiste ja köögiviljasuppide maitsestamiseks.
Aedkoriander
Aedkoriandri peen vars on 20-60 cm kõrgune. Alumised lehed tavaliselt sulglõhised, ülemised kaheli- või kolmelisulgjad. Vili on kerakujuline laguvili.
Aedkoriander on roheline, õied valged või roosakad ja valminud seemned on kollakaspruunid.
Mereandide, lihatoitude ja küpsetiste maitsestamiseks.
Meliss
Melissi erinevate liikide varred on kandilised, lehed asuvad vastakalt ning on reeglina südajad või ovaalsed.
Taime varred ja lehed on rohelised, õied kas kollased või valged.
Riisi, kala ja puuviljasalatite maitsestamiseks.
Rosmariin
Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused .
Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised.
Pastaroogade, kala ja liha maitsestamiseks.
Aed-piparrohi
Aed-piparrohu vars kasvab 30- 40cm kõrguseks. Lehed on sulgjad.
Taime lehed ja vars on rohelised, õied valged.
Lisatakse toiduvalmistamise lõpus salatitesse, suppidesse ja hautistesse.
Põld-võõrkapsas ehk rukola
Põld-võõrkapsas kasvab looduses tavaliselt mõnekümne sentimeetri pikkuseks, pottides eelistatakse lühivarrelisi sorte . Seemnete läbimõõt küünib paari millimeetrini ja nad valmivad lühikestes kõtrades. Rukola õied on lihtsa neljatise ehituse ja tagasihoidliku välimusega.
Kahvatukollaseid kroonlehti ilmestavad peened violetsed jooned. Taim ise roheline.
Sobib riisi- ja pastaroogadesse, munatoitude kõrvale, suppidesse.
Basiilik
Taime kõrgus 15–40 cm.
.Basiiliku lehed on rohelised ja läikivad.
Sobib liha-, muna-, seene-, pastatoitude maitsestamiseks ja värvikamaks muutmiseks. Samuti värsketes salatites ja taimetee tegemiseks.
Rabarber
Rabarber on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast .
Lehed rohelised, varte värvus varieerub rohelisest punaseni, valmis viljad pruunikad.
Sobib jookide, kissellide, keediste ja küpsetiste valmistamiseks.
Spargel ehk harilik aspar
Taimel on lühikeste harunemata juurtega risoom . Selle ülemisest osast arenevad jämedad võrsed. Noor võrse ehk n-ö küünis sirgub maa-aluse juure küljes. Täiskasvanud aspari vars puitub. Tugevasti harunenud vars on püstine ja võib kasvada 1,5 – 2 m kõrguseks. Taime varrel kasvavad kaharad, 3–6 kaupa kimpu kogunenud 1–3 cm pikkused ja 1 mm laiused harud ehk kladoodid. Õied on kellukakujulised 4,5–6,5 mm pikad, paiknevad kas üksikult või 2-3 kaupa. Vili on väike mari, mille läbimõõt on 6-10mm.
Sparglit on kahte värvi – valge ja roheline. Õite värv varieerub rohekasvalgetest kollakateni. Hariliku aspari vili on punane.
Spraglit võib keeta ja aurutada. Söömiseks lisatakse võid või sojakastet. Saab valmistada ühepajatoite, salateid ning lisada supile.
Apteegitill ehk fenkol
Alumiste leherootsude paksenenud tüvedest moodustunud suur ja lihav sibulataoline ebamugul. Sellest tõusevad ülespoole tihedalt kõrvuti seisvad sirged varred, mis tipnevad õrnade sulgjate lehtedega.
Fenkoli ebamugul on valge või rohekasvalge, varred helerohelised.
Võrsemugulat ja noori lehevarsi tarvitatakse toorelt salatite ja toortoitude valmistamiseks. Hea maitselisand liha- ja kalaroogadele ning kastmete juurde, eriti sobilik kala küpsetamisel tulel või grillimisel.
Petersell
Vars on paljas ja peensooneline. Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 3–5 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kujuga. Lehed kolmnurksed, alumised kahelisulgjad, 3–4 lõhestunud lehekesega.
Peterselli juur on hallikas või kollakasvalge, valkjaskollase sisuga. Lehed rohelised, õied kollakasrohelised.
Toiduks kasutatakse juuri ja lehti värskelt või kuivatatult, lehed sobivad ka külmutamiseks. Peterselli kasutatakse liha- ja kalatoitude ning juustu maitsestamiseks, garneerimiseks, kuivatamiseks, sügavkülmutamiseks.
1.3 Kapsad
Nimi
Maitse, kuju, värvus
Toiteväärtus
Kulinaarne kasutus
Iseloomulik tunnus
Valge peakapsas
Kapsa spetsiifiline kibekas maitse on tingitud sinepiõlidest.
Tihedalt üksteise vastu surutud lehed moodustavad lühikese varre ülemises osas pea. Kapsapead võivad olla mitmesuguste erinevate kujudega: ümarad, teravatipulised, lapikümarad. Tavaliselt on lehed kaetud sinakashalli vahaja kirmega. Kapsapea ise on heleroheline.
Sisaldab märkimisväärset kogust C-vitamiini, sisaldab ka E-, K- ja U-vitamiini.
Kapsast võib süüa toorelt (salatina) või kuumtöödeldult.
Hapendamine teeb kapsa kergemini seeditavaks, muudab tekstuuri ja maitset , kuid säilitab vitamiinid ja mineraalained .
Punane peakapsas
Sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõik selle taime maapealsed osad on punakas- kuni sinivioletsed. Pea on valge kapsa omast väiksem ent tihedam ja kõvem.
Sisaldab C-, E-, K- ja U-vitamiini.
Punast peakapsast kasutatakse
salatiteks, marineerimiseks, garneerimiseks
Punane peakapsas talub öökülmi ilma kahjustusteta.
Kähar peakapsas ehk savoia kapsas
Erineb peakapsast oma kähardunud peenekublaliste lehtede
poolest. Kähar peakapsas on õrnakoeline, hea maitsega.
Sisaldab rohkelt valku ja C-vitamiini, on kõrge toiteväärtusega.
Kasutatakse suppides, ühepajatoitudes ja värskelt salatites.
Rohke valgusisalduse tõttu ei sobi hapendamiseks.
Rooskapsa ehk
brüsseli kapsa
Varrel paiknevate lehtede kaenlas moodustuvad peakesed, mida on
olenevalt sordist 20–70. Peakesed võivad olla ümara
või poolümara kujuga ning hele -
kuni tumerohelise, mõnikord antotsüaanisisaldusest tingitult punaka värvusega.
Rooskapsas sisaldab
kergesti omastatavat valku,
C - vitamiini ja mineraalaineid kolm korda rohkem kui nt
valge peakapsas.
Rooskapsast kasutatakse värskena, külmutatult ja kuumtöödeldult.
Rooskapsas on külmakindel taim. Talub hästi kuni –12° külma ja talvitub hästi kasvukohal.
Lillkapsas ehk
õisikkapsas
Lillkapsal on lihakas õisik. Värv võib varieeruda valgest kollakani. Lehed ja juured rohelised.
Toiduks tarvitatavas lihakas õisikus leidub rohkesti asendamatuid aminohappeid sisaldavat valku, samuti süsivesikuid ja vitamiine.
Toiduks kasutatakse valmimata õisikut, lehed ja juured eemaldatakse. Teda võib kasutada toorelt, kuumtöödeldult,
konservitult. Lillkapsas on dieetköögivili ning sobib hästi laste- ja dieettoiduks.
Avanenud õisik ja tumedad plekid näitavad
õisiku vananemist
Spargelkapsas ehk
asparkapsas ehk brokoli
Õisik sarnaneb lillkapsa õisikuga. Välimised lehed peavad olema sügavrohelised ning varred tugevad.
Sisaldab rohkelt valku, A- ja C-vitamiine, kiudaineid, mineraalaineid ja süsivesikuid.
Toiduks tarvitatakse
brokoli õisikut koos lihakate õievartega. Võib aurutada, keeta, praadida ja süüa toorelt.
Sobib hästi konserveerimiseks ja sügavkülmutamiseks.
Artišok
Artišoki õisiku kuju
on kerajas, kooniline , lameümarik, ovaalne ,
soomuste värv
sõltuvalt sordist rohelisest tumelillani. Meeldiva, kergelt magus-suitsuse maitsega.
Toiduks on õisiku lihakas põhi, mida keedetakse või konserveeritakse. Samuti tee tegemiseks.
Rahvameditsiinis kasutatakse artišokki kui sapierituse ja seedimise soodustajat ning ta on maitse ja nime andnud Itaalia liköörile Cynar.
Nuikapsas ehk
koolrabis
Mugula koore värvus võib olla kollakas , heleroheline või isegi punakaslilla, sisu on alati valkjas . Vananedes muutub vars puiseks ja maitsetuks
Sisaldab rohkesti kiudaineid, taimseid valke, A- ja C-vitamiine, kaaliumi , kaltsiumi ja rauda. Lehtedes palju mineraalsooli, vitamiine ja valku.
Toiduks kasutatakse mugulataolist jämedat vart. Süüakse toorelt riivituna salatiks, keedetuna
liharoogade lisandiks,
kasutatakse
suppides ja hautistes.
Sobib ka külmutamiseks, kuid siis vajab u 3 minutit pikkust blansheerimist.
Romaani lillkapsas ehk
romanesco ehk
minarettkapsas
Lillkapsa ja
spargelkapsa teisend, mille tihedad õisikud meenutavad jõulukuuske. Õisik on heleroheline, teravatipuline ja püramiidja kujuga. Romaani lillkapsa maitset kirjeldatakse lillkapsa ja spargelkapsa vahepealsena.
Lillbrokoli ehk
õisbrokoli ehk
roheline lillkapsas
Lill- ja spargelkapsa teisend. Lillkapsalt on pärit kuju, brokolilt värvus. Suhteliselt uued teisendid on kollane, lilla ja pruun lillkapsas. Kasutamisvõimalused
on samad mis lillkapsal.
Lehtkapsas ( kale )
Ei moodusta „pead”
nagu tavaline kapsas. Lehtkapsal on rohelised ja käharaservalisi dekoratiivsed lehted.
Lehtkapsa varre külge kinnituvad kähardunud, sageli pikavarrelised lehed. Lehtede värvus võib samuti olenevalt sordist olla sinakas - või
punakasvioletne, hele-
või tumeroheline. Vars lõpeb pead mittemoodustava ladvapungaga.
Sisaldab rohkelt C-vitamiini, karoteeni, kaltsiumi, valku
ja rauda.
Lehtkapsa puine roots tükeldatakse ja pannakse küpsema enne lehtede lisamist. Hakitud lehtkapsas sobib salatitesse,
suppidesse ja vormiroogadesse. Nii roheline kui ka lilla lehtkapsas sobivad roogade
kaunistamiseks
Lehtkapsas on hilissügisene ja talvine köögivili. Koristamist alustatkse pärast esimesi öökülmi. Madalas temperatuuris muutub tärklis lehtedes suhkruks, mille tõttu maitse paraneb .
Hiina kapsas ehk paksoi
Ei moodusta üldse pead. Süüakse põhiliselt hoopis lihakaid leherootse, harva ka noorte taimede maapealset osa tervikuna . Botaaniliselt ei ole hiina ja pekingi kapsas üldsegi mitte kapsad, vaid hoopis naerid, millel aga juurvilja asemel lehti
süüakse.
Sisaldab märkimisväärsel hulgal valku ja C-vitamiini.
Kasutatakse eelkõige värskelt,
samuti keedetult-
hautatult. Enne toiduks kasutamist tuleb ta pesta ja kuivatada.
Hiinas süüakse hiina kapsa lehti kuivatatult. Sobib hapendamiseks.
Merikapsas
Lehed on suured ja lihakad ning täiesti sinakashallid. Leheserv on ebaühtlaselt hambuline. Maitselt kibedam kui valge peakapsas.
Lehed sisaldavad rikkalikult B1-
vitamiini, seemned õli. Tugevdab kilpnäärmetalitlust ja kiirendab üldist ainevahetust.
Toiduks tarvitatakse
merikapsa noori lehti ja pleegitatud võrseid nii toorelt kui ka keedetult.
Kasvab Lääne-Eesti liivadel .
1.4 Pähklid
Nimi
Kuju, maitse
Kulinaarne kasutus
Toiteväärtus
Iseloomulik tunnus
Sarapuupähkel ehk metspähkel
Pähkel on 1–2½ cm pikk ja 1–2 cm lai, ümar, kuid mitte kerakujuline, vaid lopergune. Pähklikoore kuju, ehitus ja kasvukoht puuvõras on tähtsad sarapuuliikide eristamise tunnused. Pähkli tuum on söödav. Seda katab õhuke tumepruun nahk.
Neid süüakse maiustusena ning kasutatakse kompvekkide,
halvaa , pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Sobivad kala- ja lihatoitude, salatite maitsestamiseks. Õli ei sobi kuumutamiseks.
Rasva-, valgu- ja kiudainerikas, sisaldades A-, E-, ja B-vitamiine, magneesiumi, kaaliumi, rauda, tsinki ja seleeni .
Energeetiline väärtus: 664kcal 100g kohta
Sarapuupähklid on ainsad Eestis
looduslikult kasvavad pähklid.
Fundukk
Suureviljaline sarapuupähkel.
Fundukis on oluliselt E-vitamiini ja magneesiumi. Energeetiline väärtus: 680 kcal 100g kohta.
India pähkel ehk
akažuu.
On neerukujuline nakar .
India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses,
kuid ka lihtsalt maiustamiseks.
Sisaldab E-vitamiini, provitamiini A ja B-
grupi vitamiine, kaaliumi-, fosfori-
ja magneesiumiühend
eid. Sisaldab rohkesti süsivesikuid.
Energeetiline väärtus: 572kcal 100g toote kohta.
Tähtsaima B-
grupi vitamiinina
sisaldab india pähkel B1-vitamiini
e tiamiini e optimismivitamiini. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi.
Mandlid
Mandlid on magusa maitsega heledad piklikud pähklid.
Mandleid kasutatakse kondiitritööstuses martsipani valmistamiseks jms, nad sobivad liha ja kanaliha maitsestamiseks, neist valmistatakse likööri ja mandlipiima.
Sisaldavad palju kasulikke toitained ja oomega6 rasvhappeid , samuti oluliselt E-vitamiini, kaaliumi, seleeni, vaske, magneesiumi ja kaltsiumi.
Energeetiline väärtus: 640kcal 100g tootes
Mandlid jagune
vad kahte rühma: magusad ja mõrumandlid. Eeterlike õlide tõttu kasutatakse
mõrumandleid parfümeeriatööstuses. Mürkainetest puhastatuna saab
neist mõrumandliõli.
Maapähkel ehk
arahhis ehk hiina pähkel
Kõige parem maitse on maapähklitel kergelt
röstituna.
Neid kasutatakse kondiitritööstuses, Aasias on nad kõikide liha- ja köögiviljaroogade
levinud lisand . Pressimisel saadakse pähklitest õli, mis ei kaota kuumutamisel oma toiteväärtust.
Maapähkel sisaldab B-rühma vitamiine ( tiamiin , riboflaviin,
niatsiin). Samuti on maapähklites märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit , kaaliumi, rauda ja magneesiumi.
Energeetiline väärtus: 620 kcal 100 g tootes
Maapähkel ei ole tegelikult pähkel vaid hoopis kaunvili , mis valmib mullas.
Kreeka- ehk
väärispähkel
Kreeka pähkli tuum on kujult eriliselt sopiline ning seetõttu meenutab inimese peaaju .
Kreeka pähklit võib süüa tervelt, purustatuna või jahvatatuna, niisama või röstitult.
Näiteks
võib
neid lisada
magustoitudele, aga ka kastmetele, võileibadele, juustule ja põhiroogadele.
Kreeka pähkel sisaldab rohkesti H-, E- ja B-rühma vitamiine,
mineraalainetest kaaliumi ja kaltsiumi. Ta sisaldab ka
koobaltit.
Energeetiline väärtus: 698kcal 100g tootes.
Pähklipuu puit on väärtuslik mööblipuit. Seemneõli kasutatakse värvi ja seebi valmistamiseks.
Pekaanpähkel
Kujult meenutab kreeka pähkleid, aga maitselt magusam .
Neid kasutatakse
kondiitritööstuses, magustoitudes.
Nad sisaldavad
palju tiamiini, tsinki, vaske, magneesiumi.
Energeetiline väärtus: 875kcal 100g tootes.
Pekaanpähklid rääsuvad kiirelt oma kõrge
rasvasisalduse tõttu.
Parapähkel ehk
brasiilia pähkel
Brasiilia pähkel eristub teistest pähklitest suuruse poolest (on 5–6cm pikk).
Parapähklitest tehakse külmpressitud õli. Parapähkleid tarbitakse naturaalselt eraldi
või pähklisegudes. Parimad on nad
röstitult, seejuures veeretatakse neid suhkru- ja kakaosegus. Lisandina
kasutatakse neid
šokolaadides, jäätistes, kondiitritoodetes. Tehakse pähklivõid.
Parapähkel sisaldab
rohkesti seleeni, tsinki, mangaani , vaske, rauda ning E- ja B4-vitamiini.
Energeetiline väärtus: 703kcal 100g tootes.
Brasiilia pähkel on tänu vilja
de unikaalsele koostisele üks hinnatumaid pähklipuid kogu maailmas.
Tuumas leiduv seleen kaitseb vananemise vastu
ja on vähivastase toimega.
Pistaatsiapähkel
Botaaniliselt on pistaatsiapähklid
luuviljad ja asuvad tihedate kobaratena okste ümber sarnaselt astelpajumarjadega.
Pähkli rohekas tuum on väike ja ümmargune,
maheda maitseline
ning veidi magus. Pähklit katab peen pruunikas kest ning ümbritseb õhuke suhteliselt kõva koor, mis lõheneb vilja küpsedes
pikisuunas .
Enamasti on pistaatsiapähkel müügil soolatuna või röstituna, sobivad ka lisamiseks salatitele, kastmetele, kondiitritoodetele ja jäätistele.
Väga suure valgusisaldusega. Sisaldab ka kaaliumit, magneesiumit, vaske ja tiamiini. Sisaldavad suurel hulgal mono - ja polüküllastumata rasvu.
Energeetiline väärtus: 642kcal 100g tootes.
Erksam roheline värvus näitab pähkli kõrget kvaliteeti.
Piinia - ehk
seedermännipähkel
Seedermännipähklid on väga õlirikkad, 1–2cm pikad ning värvuselt hele- kuni tumepruunid. Koore all on
pehme söödav tuum.
Piiniapähklitest jahvatatakse jahu,
nendega maitsestatakse soolaseid ja magusaid suupisteid.
Neist valmistatakse seedripähkli rasva. Müügil on piiniapähklid
toorelt ja röstituna.
Piiniapähkel
sisaldab rohkesti B-
rühma vitamiine ja D-vitamiini,
samuti antioksüdante, kaaliumi, fosfori- ja magneesiumiühendeid.
Energeetiline väärtus: 674kcal 100g tootes
Piiniapähklid on tegelikult männiseemned, mis valmivad
okaspuudele omaselt käbides kolm aastat, enne kui seemned saavutavad täisküpsuse.
Kookospähkel
Kookospalmid on kuni 25 m
kõrgused sulgjate tumeroheliste läikivate lehtedega puud.
Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse.
Kääritatud kookospiima kasutatakse edukalt veini- ja
likööritööstuses. Pähkli kuivatatud sisu kasutatakse riivitult kondiitritööstuses, see on tooraineks
kookosõli ja -või saamisel.
Kookospähklist valmistatakse likööri Pina Colada.
Kookospähkel sisaldab foolhapet, C- ja B-vitamiini, kaaliumi, fosforit, magneesiumi ja
kaltsiumi.
Energeetiline väärtus: 354kcal 100g tootes
Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks
nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul.
Kastan
Õhukese tumepruuni , nõrgalt puitunud koorega
pähkel, mille
sisemuses asub veidi kortsulise kollakaspruuni kestaga seeme –pähklituum. Maitseb mõrkjalt ja jahuselt.
Kastaneid praetakse ja keedetakse. Kuivatatud kastanitest valmistatakse jahu, millest omakorda leiba. Kastanitest
valmistatakse magustoite, püreesid ja hautisi. Toorelt süües riivitakse salatisse segatuna kohupiima, kodujuustu või jogurtiga. Eriti maitsvad on kergelt kupatatud ja siis glasuuritud kastanid.
Kastan sisaldab tärklist, kuni 17%
suhkruid, kaaliumi, C- ja B-rühma
vitamiine.
Söödavate kastanite erivorm on maroonkastanid, mis on küll tavalistest mõnevõrra väiksemad, kuid seevastu
meeldivama
maitsega. Maroonkastanid on muna- või südamekujulised,
kolmnurkse lapiku alusega.
Söögi- ehk
vääriskastan
Head kastanid on
rasked, läikivad ja sitked, halvad kastanid kerged.
Kui kastanid vette
panna, vajuvad
kvaliteetsed
kastanid põhja
ja halvad jäävad pinnale hulpima
Koolapähklel
Koolapähkli seemned on punased või valged.
Koolapähklitest valmistatakse ekstrakti, millest omakorda koolajooke- ja tablette .
Sisaldavad alkaloide, kofeiini ja teobromiini.
Makadaamia ehk
austraalia pähkel
Makadaamia pähklipuu vili on kaetud nahkja pehme läikiva viljakestaga, mille all on omakorda väga kõva luustunud kest. Makadaamia pähklite söödav osa on kujult ümarapoolne, kergelt esilekerkiva tipuga.
Eriti
väärtuslik on peaaegu värvitu ja väga maitsev õli.
Energeetiline väärtus: 660-740kcal 100g
kohta.
Luustunud
viljakest on tugev, selle purustamiseks on juurutatud lausa spetsiaalsed pähklitangid.
Muskaatpähkel
Muskaatpähkel on muskaatpähklipuu aromaatse maitsega seeme, tumepruuni koorikuga tugeva lõhna ja maitsega vürts .
Muskaatpähkel on üks paremaid maitseaineid. Teda riivitakse, jahvatatakse ja kuvatatakse. Kuulub vürtsisegude koostisesse. Sobib maksa- ja liharoogadega.
1.5 Ristsõna
1. ...pähkel, tuntud maitseainesegudes.
2. Kuivatatud viinamarjad
3. Tige.. (mis mari?)
4. Kust omistavad taimetoitlased valke?
5. Koolrabis ehk..
6. Ainuke Eestis kasvav pähkel
7. ...pähkel
8. Hirnu... ( kõnekäänd )
9. Küdoonia ehk..
10. Pähkel, mis ei ole tegelikult pähkel.
11. Toit, mida tehakse hapendatud kapsast.
12. Pohl ehk... (rahvakeeles)
13. … kapsas
14. Magus aedmari
15. Suureviljaline sarapuupähkel
16. Coca -Cola algmaterjal
17. Must-, valge- ja punane ...
H
M
A
U
A
P
V
S
R
U
A
K
L
A
K
A
K
S
A
Ä
M
H
A
H
A
P
R
O
Õ
A
R
T
Ä
N
E
P
E
I
H
P
A
H
I
F
O
S
1T
2O
3I
4T
5U
6T
7E
8R
9V
10I
11S
12L
13I
14K
15U
16L
17T
S
K
S
I
S
K
N
A
S
A
U
I
A
N
A
A
I
K
E
K
P
A
E
S
K
N
S
D
P
R
N
E
D
A
Ä
A
K
U
A
A
U
Ä
A
R
P
H
N
S
P
S
K
D
S
K
P
K
K
A
E
E
S
L
L
Kasutatud kirjandus
http://www.aialeht.ee/news/ravimtaimed/mida-teha-rooma-salatiga.d?id=25026401
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kaubandusalane_toidukaupade_6pik.pdf
http://www.aiamaailm.ee/salat/27-aedsalat-aficion.html
http://toidutare.ee/toidust/kokakool/D75F/
http://www.ohtuleht.ee/76686
http://www.epl.ee/news/melu/spinat-moodne-malts.d?id=50886651
http://et.wikipedia.org/wiki/Aedpetersell
http://et.wikipedia.org/wiki/Aed-liivatee
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_pune
http://et.wikipedia.org/wiki/Aedmajoraan
http://et.wikipedia.org/wiki/Kress
http://et.wikipedia.org/wiki/Piparm%C3%BCnt
http://et.wikipedia.org/wiki/Aedsalve i
http://et.wikipedia.org/wiki/Estragonpuju
http://et.wikipedia.org/wiki/Aed-harakputk
http://et.wikipedia.org/wiki/Aedkoriander
http://et.wikipedia.org/wiki/Meliss
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v%C3%BCrtsid/13D14/
http://www.eestiloodus.ee/artikkel1847_1840.html
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%BCrtsbasiilik
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/13E16/
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_aspar
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/k%C3%B6%C3%B6giviljad/1414A/
http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_peakapsas
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/k%C3%B6%C3%B6giviljad/kapsad/13D84/
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/k%C3%B6%C3%B6giviljad/kapsad/13DDF
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/k%C3%B6%C3%B6giviljad/kapsad/13E21/
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/k%C3%B6%C3%B6giviljad/kapsad/13DDC/
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/13E22/
http://et.wikipedia.org/wiki/Rooskapsas
http://et.wikipedia.org/wiki/Sarapuup%C3%A4hkel
http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_p%C3%A4hklipuu