Tervise psühholoogia (0)

Tervise psühholoogia 2014-08
Terrvise mõiste

• Tervis- (health, well- being)
  
• Tervis etähendus ning olemus.
  

Kuidas mõõta tervist ?
Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame.
Objektilised standardid:
Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist.
Psühholoogiline (vaimne) Tervis
Füüsiline tervis
Sotsiaalne tervis
Haiguse (disease, ilness) tähendus.
Tervis- erinevate komponentide kooskõla.
Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama . Mida ei saa üksteisest lahutada.
Haigus on vastatandatud tervisega .
Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega.
Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999).
Tervis kui

• Personaalne väärtus
  

• Kui palju panustad oma tervisesse
  
• Miks on vaja tervisesse panustada
  
• Personaalselt väga erinev-
  

• Sotsiaalne väärtus
  

• kui palju ühiskond panustab tervisesse
  
• mida ühiskond mõtleb tervisest ja kuidas sellesse panustatakse.
  
• Erinev panus vastavalt sotsiaalsele klassile
  
• Vastavalt vanusele
  

Tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas.
Salutogenees (Ladina k. Salus- tervis Geneesis- areng) - otsib ja uurib tervisemõjureid ning nende kujunemist.
Patogenees - otsib ja uurib haiguste kulgemise seaduspära.
TULEMUS VÕIB OLLA MITMETE TEGURITE KOOSMÕJUL.

Antonovski
Tervis kui tasakaaluseisund või pigem ebastabiilne pidevalt muutuv, aktiivne adaptatsiooniprotsess?
Pigem ebastabiilne pidevalt muutuv adaptsiooniprotsess, kuna sotsiaalne füüsiline ning psühholoogiline tervis on pidevas muutumises. Kuna mittemiski ei ole staatiline.
Ottawa harta (1986) esitab tervise tagamiseks kindlad eeltingimused: rahu, piisav sissetulek, toit ja eluase, stabiilne ökosüsteem ning vahendite säästlik kasutamine.
Jakarta Deklaratsioon (1997) toob 21. Sajandi terviseedenduses esile viis prioriteeti:

• sotsiaaln vastutus tervise nimel
  
• suurendada tervist toetavaid investeeringuid
  
• Laiendada koostööd tervisedenduses
  
• Tõsta ühiskonna suutlikkust ja anda volitusi üksikisikutele
  

Terviseedenduse põhimõtted:

• Võimestamine
  
• Osaluse suurendamine (võimalikult palju inimesi kaasa haaratud ning ise oma tervise nimel ka vaeva näeks, suudaksid oma plaane ellu viia)
  
• Holistilsus
  

-Täiskasvanu puhul: Kõike hõlmav, et vaimne tervis, füüsiline tervis, emotsionaalne tervis- tundeid reguleerida, suhteid sõlmida, sotsiaalne tervis- sotsiaalse toetuse mõõdikud, sotsiaalsesse tegevusse kaasatuse indikaatorid, kuivõrd isik suudab ise moraalsete printsiipidena tõhusana näidata.) Ei saa rääkida sama täiskasvanu ja lapse puhul sama.
Shonkoff, Phillips – Laste puhul : oluline on füüsiline tervis, sotsiaalne kompetensus, emotsionaalne küpsus, kognitiivsed ja keeleoskus , komunikatsiooni oskus ja üldised teadmised.

• Intersektoraalsus- erinevate sektorite vahelised vastasmõjud on arvesse võetud.
  
• Võrdsust arvestav
  
• Säästlikkus ja jätkusuutlikkus
  
• Multistrateegilisus
  

Haigus kui psühhofüüsilise struktuuri häirw, mis põhjustab ajutist või püsivatkahju, funktsiooni piiritust või invaliidsust ( haigus ja sellega seotud tunded ja reaktsioonid).
Te ei saa teha, teie toimimine on piiratud.
Tervise erinevad kontseptsioonid

• Funktsionaalne- milline on organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli. Väärtushinnangutele põhinetakse.
  
• Majanduspoliitiline- rõhutatakse indiviidi vastutust tervise eest, pööratakse vähe tähelepanu teistele teguritele.
  
• Sotsiaalpoliitiline- rõhutatakse sotsiaalse keskkonna olulisust ja seda mõjutavat poliitlist keskonda.
  
• Meditsiiline- negatiivsuse kaudu, tervis, kui puudub haigus. Ei tehta kultuurilistest jne teguritest.
  
• Akadeemiline - psüholoogia ja sotsioloogia koostiosana- tervis kui biopsühhosotsiaalsete teguritega seotud.
  
• Statistiline- määratletud norm, läbi organismi erinevate näitajate, kui näitaja on normis , siis terve, kui ei siis haige
  
• Holistlik , vaata tagasi.
  

Tervise ja haiguse käsitlused läbi ajaloo
Vaimu ja keha suhe- haigus seotud kurja vaimuga
Hipokrates – Pidas vaimu ja keha üheks koosluseks.
Humoraalne teooria- haigestumise teooria- haigusseisundid on seotud keha funktsioonidega.
Neli kehavedelikku- Suvi kollane sapp , Sügis Must sapp,. Talv Lima, Kevad Veri .
Mis viib tasakaalust välja- Välistegurid, Päike..
Platon
Eristas Keha ja vaimu.
Hing ja Vaim on oemuselt sarnane kogu maailmale. Hing on igavene , tekkimatu, hävimatu, liigumatu ning ise on liikumise põhjuseks.
Hing ideeline, keh aon tekkiv ja kaduv. Hinge tõelise olemuse moodustab Mõistus.
Galenos (129-199) Vana- Rooma arst ja anatoom
Toetus Hipokratese vaadetele. Loomade lahkamisele toetus
Arvas , millistele haigustele vastav isiksusetüüp mis oli määratud keha vedelike järgi vastavalt Hipokratesele. Võib ka haigestuda teatud haigustesse vastavalt.
Nägi, kui kehaline kui psüühiline haigus on kehalisel baasil.
Tõi sisse Mikroobi- haiguse tekitaja mõiste. Haigus võib lokaliseerida ennast kuhugile kehasse.
Rene Descartes ( 1596 -1650) Haigus on seotud mingi halva teo või muu sellise eest. Arstiteadus oli madalseisus.
Vaim ja Keha on omavahel lahutatud, kuid nende vahel on koostöö. Koostöö on piiratud. Vaim on mittematerjaalne. Keha on materjaalne, nad on sõltumatud, kuid koostöö on võimalik . Keha nähti kui masinat.
Hakati otsima , kas keha ja vaim on ikkagi ühendatud.
Esimene lahkamine 315 aastal.
18. sajandile pandi rõhku ümbritsevale keskkonnale. Kuna levisid erinevad epideemiad. Kanalisatsioon , prügimäed..
Nakkushaigused olid peamised surmapõhjused. Tervis, kui haigust ei ole.
Lahkamine oli arengus.
Jõuti teadmiseni, et haigus on seotud rakutasandil, mitte kehavedelikega.
Biomeditsiiniline lähenemine - haigus läbi rakutasandi, tehnoloogia arenes, inimese oma osalus madal. Diagnostika arenes läbi tehniliste vahendite.
Reduktsionistlik lähenemine- vaim, keha ja käitumine on seletatav ja taandatav rakutasandi, bio
Reduktsionism eitas tõendeid, et erinevad inimesed võiks erineval moel haiguseid põdeda, ei toodud sisse isiksust, kogemust, ega kultuurilist tausta.
Biopsühhosotsiaalne ja biomeditsiiniline lähenemine
Biomeditsiiniline
Biopsühhosotsiaalne lähenemine

• reduktsionistlik
  
• Hing- keha vastandus
  
• Haiguse tekitajaks patogeen
  
• Rõhuasetus haigusel .
  

• mitte- reduktsionistlik
  
• hinge ja keha ühtsus
  
• Haigusel mitmeid tekkepõhjuseid
  
• Rõhuasetus nii tervisel kui ravil
  
• Süsteemide teooria, kõik on omavahel seotud.
  
• Hierarhiline seotus .
  

Kahe astmeline monism:
Üks haigus: Leukeemia
Objektiivne:
- palavik
Subjektiivne
- tunneb, et on valud
Mis on Tervisepsühholoogia?
Tervisepsühholoogia on psühholoogiateadmiste kasutamine tervise edendamiseks ja....
Põhiküsimused:
- Kuidas haigusi är ahoida?

• Kes jääb haigeks ja miks?
  
• Kes paraneb ja miks?
  
• Millised tegurid on seotud haiguse kulu ja lõppega?
  
• Kuidas paranemist soodustada?
  

Tervisepsühholoogia:
Jälgib, hindab, määratleb probleemi, kogub andmeid, analüüsib andmeid, loob teooria kontrollib neid
Tervisepsühholoogia :
Seotud sotsioloogia, pedagoogika ning meditsiiniga
Tervisepsühholoogia kujunemiselugu 1
J. Watson
S. Freud (1920) psühhosomaatiline meditsiinivaldkond
Flanders Dunbar (1943)
Franz Alexander (1950)
Psühhosomaatiline meditsiin ( toetub psühholoogiale)
Teadvus Alateadvus Somaatiline (keha)
Tervisepsühholoogia 2

• 1970-ndad kätumusliku meditsiini teke
  
• Biotagasiside temaatika
  

Inimese osalus suureneb. Terviseõpetus õppeainena. Biotagasiside temaatika. 1974. Tervisepsühholoogia kui termin. Tegeletakse tervetega, et terved jääks terveks.
Tervisepsühholoogia kujunemislugu 3

• 1978 a. Asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru
  

Psühhosomaatika valdkonnad
Psühhosomaatika valdkond
Arenes välja 30ndatel. Arenes välja psühhoanalüüsist. Rõhutab, et keha ja vaim on mõlemad haigestumisega seotud. Inimesel on kaks kogemusvoogu: subjektiivne: emotsionaalne, mõte. Objektiivne - bioloogiline.
Ei saa piiri tõmmata objektiivsele ja subjektiivsele. Kasutatakse psühhosomaatiline jne..
Kehalised häired esinevad, kuid ei seleta sümptomeid. Bioloogilised põhjused puuduvad.
Täiskasvanute puhul seostatakse psühhosomaatiliste häirete põhjuseks rolli konflikte. Oma mina seostada omandatud rollidega. Tekib rollikonflikt. Konversiooninähud: emotsioonid epuhul, mis sotsiaalselt ei tohiks välja näidata.
Näiteks arts : kes ei tohiks olla ebakindel, kui on seda.
Kliiniline psühholoogia:
Käsitleb isiksuse kohanemist haigusega, käitumuslike reaktsioone, mis haigusega kaasneb. Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Depressioon . Sõltuvusteemad.
Meditsiiniline psühholoogia:
Suunatud puhtalt ravile, põhineb mehhanistlikul, reduktsionistlikkul mudelil. Arsti patsiendi suhe tuuakse sisse.
Käitumuslik meditsiin: Pedagoogika, psühholoogia, meditsiin. Tehnikad , kuidas tervist hoida ja ravida. Biotagasiside teema.
Meditsiiniline sotsioloogia:
Pereroll, sugulus , kultuur, haiguse põhjuste ja uskumustega tegeletakse.
Tervisepsühholoogia osutab:
Otsest abi: kohanemise õpetamine
Kaudne abi: uurimused, koolitused jne.

• praktikule informatiivseid ja rakenduslikke teadmisi.
  

Mis võis mõjutada tervisepsühholoogia kujunemist? (võib tulla eksamile)
Muutused haigustes ja keskkonnas. Säästlikud ja toimivad viisid. Pikk rahuaeg. Demograafilised probleemid. Ühiskondlik areng, mis muutub üha holistlikumaks.
Riskikäitumine: uimastid , suitsetamine , toitumine, vigastustega kaasnevad tegevused, liikumisvaegused.
Uurimismeetodid tervisepsühholoogias
• Ex post facto uurimus – tagantjärele, tekkepõhjuste otsimine
1) kriteeriumirühm (nt me uurime sportlaste edukust, millised olid tegurid) Me võtame praeguse hetke ning vaatame minevikku .
2) võrdlev uuring – Näiteks võtame 2 rühma, millel ühel on alkoholisõltuvus ja teisel ei ole ning otsime tegureid, miks teisel rühmal ei ole sõltuvust. Mida me saame teada? Seost.
X O; O X; YO (kolmas tegur, mille peale me ei tule).Võimalusi on mitu.
Uurimisprobleem , sõnastan hüpoteesi, mõõdikud, klassifikatsiooni põhimõtted.
• Üksikjuhtumi uuring – püüab leida põhjusttagajärgseost. Ei saa kasutada analüüsimiseks.
1)Uurivad – andmekogumine
2) Kirjeldavad
3)Selgitavad
Mille alusel me valime info? Otsese vaatlusega, salvestuste alusel, dokumentide alusel.
• Eksperiment – valim on uuringu all, katsetingimusi saab varieerida, probleem:ökoloogiline valiidsus (kas tegelikus elus on ka nii?)
• Ristlõikeuuring –uuring, mis on läbi viidud populatsiooni esindusliku valimi peal ja uurib haiguse või muu tervisega seotud karakteristiku seost, eksisteerivad ühes kindlas populatsioonis, ühel kindlal ajal.
• Longituuduuring – teatava nähtuse või teatud objekti grupivaatamine ajas.
1)retro
2) Prospektiivne
• Korrelatsiooniuring – seose leidmine. Vaatame kas temperatuuri seos on seotud enesetundega.
• Kliinilised katsed – ravimkatsed
Tervis kui sümbol
Sümbol on vahend millegi käsitlemiseks.
Tervist mõjutavad tegurid
Elustiil
Tervis, kui teatud tase, milleni indiviid või teatud grupp inimesi on võimeline realiseerima oma püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning muutma ja tulema toime keskkonnaga (WHO,1980).
- Millisesse gruppi me kuulume või tahame kuuluda?
- Kultuuriline või sotsiaalne taust
- Shinkoff ja Phillips aastast 2000 on tõestanud, et varajase lapseea areng kujundab elustiili väärtused ja selle tervise.
- Käitumine ja suremuskordajad (longituuduuring 7000 uuritavat ja 10 aastat, teadlased: Belloc, Breston,Enstrom) tervist ja elujõudu mõjutab 7 olulist käitumist
1) Piisav ööuni 7-8 tundi
2) Hommikune söömine ja iga päev
3) Mittesuitsetamine
4) Väljaspool toidukordi mitte söömine
5) Tervislik kehakaal (kehamassiindeks)
6) Alkoholi mõõdukas või mittetarbimine
7) Regulaarne kehaline aktiivsus (vähemalt 5 x nädalas, 30 minutit päevas)
Alkohol on esimene antidepressant 5 aastaga on antidepressantide kasutamine kasvas 35%
Omandatud eluviis on haiguste seisund.
90% kopsuvähkidest põhjustab suitsetamine, 80 % kroonilised kopsuhaigestumised, 40% südame- ja veresoonkonna haigestumised.
Nikotiin (bioloogiline) aine, mis tekitab füüsilist sõltuvust. Kesknärvisüsteem kohaneb ainega. Nikotiin väikestes kogustes rahustav toime, kaalualandav toime, ärrituvuse vähendamine. Nikotiinil on paradoks : Kui sa seda hakkad tarvitama , organism harjub sellega ja sa hakkad seda koguaeg aina rohkem tahtma. Nikotiini saamise lõppemisel toimuvad võõrutusnähud – peavalu, rahutus, unetus .
Õpitud käitumine -> igat käitumist saab õppida, nii head kui ka halba (positiivne kinnitus ).
Suitsetamine alkohol narkootikumid
Alkoholisõltuvus – ikaajalise alkoholi tarvitamise tagajärjel krooniline haigus. Pidev vastupandamatu alkoholimõju, võõrutussündroom, alkoholitolerantsus (järjest suuremad kogused ).
Liigtarvitamisega kaasnevad sotsiaalsed probleemid, tõusutendents Euroopa riikides, eriti Eestis. Naiste sõltuvus kujuneb palju kiiremini kui meestel (palju kahustavam).
Toitumine – diabeet , vähk, südamehaigused jms. Järjest suurneeb probleem laste ülekaalulises. Põhjused: ajapuudus (valmistoidud), võimalused, positiivsed emotsioonid. Väga palju on erinevaid soovitusi, raske leida tõde, mida süüa ja kuidas süüa. Otsitakse teid teadmiste ühtlustamiseks.
Füüsiline aktiivsus – aktiivsus, regulaarsus.
Bioloogia
Sugu, vanus, geneetiline tagasiside.
- Elustiil tuleb ka bioloogiasse.
- Roll : eluea pikkus jms
Soolised erinevused
- Struktuurid erinevad.
- Eluiga meestel madalam kui naistel
- Meestel esineb sagedamini välistingimustest haigused
- Naistel veresoonkonnahaigused vanemas eas
- Vigastussurmad ja alkohol
- Mees peab olema: kannatlik, tugev, mitte vinguma, vastupidav, terve
- Probleem: mida kõrgem on mehe sissetuek, seda harvem on arstikülastatavus
- Naistel on ägedad haigestumised, immuunsus on nõrgem
- Erinevad uurimused väidavad, kui me hakkame uurima naisi, kes töötavad meeste alal, siis stressimehhanism hakkab muutuma (nt politseinik )
Vanus
- Nooremas eas on organismi immuunsüsteem välja arenemata, mistõttu on nakkushaigustele vastuvõtlikkus suur. Mida noorem, seda rohkem vigastusi, mürgistusi, traumasid. Kesk- ja vanemas eas on mittenakkuslikud haigused ja vähkkasvajad.
Keskkond
Kõige suuremat osakaalu omavad sotsiaalsed tererminandid, sotsiaalsesse võrgustikku kuulumine, sotsiaalsed tingimused ühiskonnas –> määravad haiguskoormused
- Puhas vesi, puhas õhk
- Aastas sureb 13000000 keskkonnas tulenevatel põhjustel.
- Õhukvaliteet, puhas joogivesi , põllumajandus, toiduained, ilutooted, transpordiohutus, ohtlike materjalide ja jäätmete käitlemine, toidupuhtus ( toiduainetes sisalduvad kemikaalid ), muutused mikrobioloogilises keskkonnas (immuunsüsteem), demograafilised muutused, ülerahvastatus, töökeskkond.
- Lähim elukeskkond
- Üldine elukeskkond
Tervishoiusüsteem
Peab tervise eest hoolitsema ja arstiabi andma, see hõlmab ka taastusabi.
- Kollektivistlik aspekt – kultuuriline filosoofia, mis rõhutab indiviidi osa kui milleski suuremas. Rõhk on sellel tegevusel, mis on kollektiivi poolt sooritatud . Väiksem tähtus on isikul. See, mis on hea ühiskonnale, ei pruugi hea olla indiviidile.
- Indiviidi aspekt
- Holistlik aspekt – terviklik lähenemine, indiviid peab liituma ühiskonnaga täpselt samapalju, kui ühiskond peab liituma indiviidiga.
- Tervishoiusüsteem:
1) Terviseedendus 2) Ennetus 3) Ravi 4) Taastus
- Võib jagada arengut erinevateks perioodideks:
I 1840-1900 sanitaarperiood – nakkushaigused
II 1900-1930 – sanitaartegevus jätkus, lisandusid haiglad
III 1930-... – teraapia, ravimid ( insuliin , antibiootikumid ), kirurgia arenemine, diagnostika
IV 19990 lõpust saab alguse terviseedendus, biopsühhosotsiaalne, eesmärk edendada tervist.
Tervisekäitumine 16.09
Tervisekäitumine – vitamiinide söömine, uuringutes käimine.
Haiguskäitumine – inimene on haige. Inimene võtab ette tegevusi, et diagnoosida ja võimalikult vara probleem lahendada. Mingisugune haiguse tunnus on olemas.
Haige rollikäitumine – Käitub haigena, eesmärk on pühenduda enda ravimisele. Vabastab inimese teistest rollidest.
Käitumuslik patogeen- tervist kahjustav harjumus. Suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ebatervislik toitumine.
Käitumuslik immunogeen – regulaarne sport . Piisav uni. Tervislik toitumine.
Alati on inimesel mõni käitumuslik patogeen.
Tervist kaitev käitumine
Eesmärk: tervist kaitsta, tervist tugevdav , tervist parandada.
Tervisekäitumine,
Positiivsed kogemused kinnistavad sama tegevuse kordamist.
Tervisekäitumist mõjutavad tegurid

• isiksuseomadused
  

H. Eysenck Ekstravert , introvert
Mõlemal poolel on äärmused ja norm. Tõi välja neurootilisuse.
Seotud Suure viisikuga. Avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne .
Näiteks: isiksuse jooned suhteliselt püsivad- seotud tervisekäitumisega. Leitud Goldberg (2002), et isiksuse omadused ja toitumusharjumused on omavahel seoses.
Mida kõrgem on neurootilisuse näitaja, seda negatiivsemad on tervisekäitumise ilmingud., seda enam külastatakse arsti.
Et tervisekäitumist muuta, peab mõtlema oma isiksuse omadustele.

• Kontrollikese
  

Pärineb Rotter, 1966

• Inimene tunneb ise oma elu kontrollivat. Sisemine.
  
• Saatus, maailm kontrollib mu elu. Välimine.
  

Kaldudatakse emma kumma poole.
Multidimensionaalne tervisekontrollikese K. A. Wallston 1976
Üldistatud ootus saavutuste ja ebaedu kohta. Põhineb elukogemuse põhjal välja kujunenud arvamusest. Mis on põhjuslikud tegurid, mis tema elu ja tegevust määratlevad.
Internaalsem kontrollikese – sõltub endast, ei õppind piisavalt.
Eksternaalne kontrollikese – materjali oli liiga palju, küsimused olid rasked jne.
Internaalne - arvestab oma võimetega ja oma tegevusele eeldab vastavat tulemust. Algatusvõime, iseseisvamad, otsustelangetajad, uurivad. Otsuseid hiljem raske muuta.
Mida internaalseb, seda rohkem otsitakse infot, et eesmärki saavutada. Raskustele peetakse paremini vastu. Lepitakse tulu ootamisega. Valitakse enam väljakutseid. Orienteeritud positiivsetele tulemustele. Ennetatakse terviseprobleeme. Enam sotsiaalsete suhete toetust. Mõjutatakse rohkem. Kohaneb paremini. Parem huumorimeel. Rahuolu eluga kõrge.
Eksternaalne- edu, ebaedu tuleb välistest tingimustest. Usuvad, et mingi jõud mõjutab neid ning nad ei saagi sellega midagi ette võtta. Keskendub takistustele.
Bonetti, steptoe, wardle – Kui internaalne kontrollikese, siis võib ikkagi jätta oma tervise hooletusse. Teiste tegurite tõttu.
Grotz et. Al 2011 Soolised erinevused, meestel on kõrgemad internaalsed ja võimukamad.
Järeldus: tervisekontrollikese, on ajas püsiv? Ei ole ajas püsiv. Põhineb soolistele erinevustele. Seotud elusituatsioonidele.
Tunnetatud võimekus- suitsetaja, ei püüagi loobuda , kuna arvab , et ei saagi kunagi hakkama.
Scholz 2002 – leidnud, et naiste tunnetatud võimetus on madalam, kui meestel. Gross Buchanan väidavad vastupidist.
Naised, kes töötvad mehelikemal aladel, on tunnetatud võimetus madalam. Arvatakse, et sotsiaalne kontekst mängib rolli.

• Sotsiaalne mõju
  

Sotsiaalsed normid: on formaalsed ja mitteformaalsed reeglid, mis võivad olla vastuolus , mis ei pruugi anda üheseid käitumisjuhiseid. Seotud ka sotisiaalse keskkonnaga ning hoiakutega.
- isiklikud eesmärgid

• demograafilised faktroid, vanus,
  
• Tajutud riskiga seotud käitumine – üks põhjus miks inimesed jätkavad ebatervislike elusviisidega, on see, et inimene ei hinda adekvaatselt riski.
  
• Ebarealistlik optimism.
  
• Kui praegu ei ole, siiss ei tule ka
  
• Probleem on harv, ma ie tunne ühtegi sellist inimest, kellel oleks.
  

Weinstein - isikliku riski ttajumine ei ole ratsionaalne .
Joon palju alkoholi, aga ei suitseta.
Inimene ei hinda riski adekvaatselt ja seeläbi on risk haigestuda palju rohkem.
Erinevad terviseharjumused on mõjutatud erinevate faktorite poolt.
Käitumist säilitavad faktorid võivad muutuda.
Tervisekäitumist mõjutavad tegurid-
Intrapersonaalsed tegurid- teadmised, uskumused
Interpersonaalsed tegurid- isiksuste vahel. Sotsiaalne toetus, pere sõbrad, eakaaslased,
Institutsionaalsed tegurid- regulatsioonid , mis soodustavad tervisekäitumist. N: m:28 aastane, ei saa minna kohustuslikku kontrolli. Kõik peavad minema. Ei ole aega.
Kogukonnategurid- sotsiaalsed normid. Rahvastikutegurid- valitsuste, poliitikate ja seadustega, mis reguleerivad tervisearengut. N: kõik mehed peavad minema uuringutele, et minna ajateenistusse.
Tervisekasvatus -
On sotsiaalse tegevuse ja õppimikogemuste planeeritud kompleks, mille ideeks on võimaldada inimestel hallata oma tervist... Helkurid jne..
60ndad - Pereplaneerimine, kasvatus, tervisenõustamine.
70ndad – krooniliste haiguste ennetamine: katsetati 1. Hirmutamine ja teadmiste jagamine N: kuis a nii teed, siis saad selle. (Ei toiminud )
2. teadmiste jagamine hoiakute muutmine. (ei toimi) N:
3. afektiivsed lähenemise viisid: püütakse õpetada otsuste tegemist, püütakse arvestada arengulisi iseärasusi. Missugused on soovid ennast teostada. Sotsiaalsus, autoriteet, enesetunne.
4. Sotsiaalne mõjustamine- viidata sotsiaalsetele normidele. Julgutada noori ning teadvustada neid. Aktiivtöö noortega. Isemõtlemise julgustamine. Täiskasvanute eeskuju. Aktiivne õpetuslik meetod.
Tervisekasvatuse eesmärgid

• Preventsioon
  
• Tervise säilitamine ja parandamine
  
• Riskiteguritele eksponeerituse vähendamine.
  

Tervise edendamise valdkonnad

• Alkoholi liigtarvitamine ennetamine
  
• HIV’i ennetamine
  
• Laste ja noote tervise edendamine
  
• Narkomaana ennetamine
  
• Tervise dendamine paikkonnas
  

• Tervise edendamine tervishoiuasutustes
  
• Toitumine tervise edendamine töökohtades
  
• Tubakatarvitamine
  
• Tuberkoloositõrje
  
• Vähi ennetamine ja varane avastamine
  

Tervisekäitumise muutumine algab meie eneste seest....
Terviseharjumste muutmine
Hoiak - Tajutud uskumus , tervisejooks annab hea enesetunde terveks päevaks.

• Kognitiivne – Mõtted uskumused. Kui söön porgandit , siis mõjub see nahale hästi.
  
• Afektiivne - Emotsionaalne. Porgandit on mõnus süüa.
  

• Käitumuslik – Ma söön porgandit vähemalt korra nädalas.
  

Väärtuste ja ootuste süsteem.
Varased käsitluse:
Informatsioon- hoiaku muutus- käitumise muutus
Kui saadakse neg. Infot enda käitumise kohta, siis tekib kaitse hoiak. Et kui keegi ütleb, et kui ma suitsetamist ei jäta, siis saan kopsuvähi. Minul ei tule!
Hirmutamine ei tööta.
Terviseuskumuse mudel

• inimene võib muuta tervisekäitumist demograafilisest faktorist sõltuvalt: sotsiaalne klass, sugu, vanus.
  
• Oluline on kas inimene tajub ohtu oma tervisele, kas ta usub, et kindel käitumie, võib tähendada tema tevrisele ohu vähenemist.
  

Üldised väärtused

• Tervis
  

Tervison minu jaoks väärtuslik, tahan, et oleksin terve.

• Spetsiifiline Uskumus haavatavus- suitsetajana võin kergemini haigestuda
  
• Uskumused haiguse tõsidusest. Kopsuhaigusest naljalt lahti ei saa.
  

 veendumus , teatud käitumine vähendab ohtu.

• uskumus, teatud käitumise efektiivusesse teatud ohule. Kui suitsetamist vähendan, vähenb risk haigestuda.
  
• Käitumine toob rohkem kasu, kui kahju.
  

Põhjendatud tegutsemise teooria, põhineb kasu teoorial . Mis eeldab, et indiviid on aktiivne ja ratsionaalne otsuse langetaja ja hindab kasu.
* Suhtumine teatavasse käitumisviisi, mis on seotud uksumustega.
* Subjektiivsed normid (milline on arusaam, kuidas teised temast mõtlevad)  kujuneb kavatsus, et ma võiksin nii käituda  Käitumine.
Oluline on et, käitumine kujuneks välja personaalsus (mõjutab teda personaalselt)
Planeeritud käitumise mudel – Personaalsuse juurde lisandub veel kontrollitunnetus.
Enesetõhusus. Usub, et käitumise muutus toob kasu, tulemus on väärtuslik. Suudan ja saan hakkama, oma käitumis ekontrollimisega. Milline on suhtumine. (see mis ma teen on oluline mu jaoks) Normid- kõik teevad nii. (olulised minu jaoks) Ma saan seda teha, ning see sõltub minust. REALISTLIKUS ON TÄHTIS
Kombineeritakse teiste mudelitega.
Muutumise Transteoreetiline mudel – uskumuste dünaamiline dimensioon , aeg , tasu ja kulu omavaheline suhe. Mudel toob välja käitumise muutuse protsessi faasidena:
Terviseharjumuste muutmine

• Kaalutlemiseelne staadium- ma ei vaja muutusi. Lähedastel on probleem. Abi hakatakse otsima, kuna näiteks pere survestab. Inimene ise ei näe probleemi.
  
• Kaalutlemise staadium- mul on probleem, kui ma midagi muudab, võib see mulle kasu tuua. Probleem on teadvustatud.
  
• Ettevalmistuse staadium – olen valmis muduatust tegema. Teen seda. Olen valmis selleks. Lähiajal (kuu). Ebaõnnestujad jõuavad ikka ja jälle tagasi siia.
  
• Tegutsemise staadium. Ma tegutsen muutuse nimel, see on mulle oluline. Usun, et saan sellega hakkama.
  

• Säilitamise staadium- MA ei ole enam suitsetaja. 6 kuud tegevuse staadiumis .
  

Sotsiaalökoloogiline lähenemine- Keskkond toetab tervist. Enamjaolt passiivsed.
Auto – turvavöö-aktiivne, turvapadjad passiivne. Kiirusepiirangud - passiivne.
Kognitiivkäitumuslikud meetodid- õpetab eesmärki seadma, õpetab enesetasustamist. Alternatiivsete käitumiste leidmist, suhtlemis oskus, negatiivsete emotsioonidega toimetulek . Jne.
Eesmärgi püstitamise mudel- tegevuse sihipäraseks muutmine: eesmärk peab olema mõõdetav, jälgitav, spetsiifiline. Eesmärgiks seatakse pigem raskemad valikud. Peavad reaalselt saavutatavad olema. Isik peab tnnistama eesmärgid saavutatavaks. Tuleba nda tulemustest pidevalt tagasissidet. Rahulolu iseendaga tõuseb.
Takistuseks on sobimatud eesmärgid. Liiga raske eesmärk. Vähene tagasiside. Vähesed teadmised.
Kasutatakse mudelit palju. Kehaline aktiivsus, sõltuvuskäitumine, toitumine.
( Zimmermann - rohkem infot )Eneseregulatsiooni teooriad- kuidas indiviid korrigeerib oma käitumist. Jälgitakse kuidas käitun. Võrdlus- mis on norm, või aja teiljel.
Tervisega seotud käitumise korrigeerimine.
Korrigeerinjälginkorrigeerinjälgin....
Kasutatakse krooniliste haiguste puhul ning pedagoogikas.
Terviseharjumuste muutmine
Motiveeriv intervjuu ( Miller ja Rollnick, 1991)
alkoholi probleemidele välja töötatud) Lühiajaline teraapia, eesmärk muuta käitumist selleläbi, kuidas ta ise motiveeriks ennast muuta.
Toetutakse C. Rogers .
Üldpõhimõtted:

• vastutuse muutumise eest on kliendil
  
• strateegiad on toetavad
  
• eesmärgiks on tõsta kliendi sisemist motivatsiooni
  
• Argumendid muutumise poolt peavad tulema kliendilt endalt
  
• Eeldab tingimusteta aktsepteerimist.
  

Lähtutaks seisukohast , et motivatsioon on dünaamiline protsess, mitte staatiline, seda saab suunata. Teatakse kuidas sekkuda. Lähtutakse ambivalentsusest. Siseminemotivatsioon.
Terviseharjumuste muutmine
Üldpõhimõtted:

• vastutus muutumise eest on kliendil
  
• strateegiad on toetavad
  
• eesmärgiks on tõsta kliendi sisemist motivatsiooni
  
• argumendid muutumise poolt peavad tulema kliendilt endalt.
  
• Eeldab tingimusteta aktsepteerimist.
  

Ambivalentsus- vastolu, muutuste perioodis tegeletakse ambivalentsusega.
Motiveeriv intervijuu, inimene ise teeb argumente muutuse poolt. Fookus ei ole mitte muutumisel, vaid motivatsioonil. Väljaspoolt tulevad mõjud mõjuvad pärssivalt, halvasti. Inimest veenda ei ole võimalik. Oluline on peegeldamine . Tuleb lasta inimesel sõnastada tema väärtused.
Inimest panevad liigutama, tasu, või hirm millestki ilma jääda. Tuleb kliendis see ära tabada ning sellega teda motiveerida .
Esimene asi, püüad leida, selle, mida ta esimesena tahab muuta ning sellest kinni hakkata kohe.
Tolerantsus, kõigepealt peab tegelema sellega, et suudate tolerantsuse saavutada.
Haiguskäitumine
Käitumuslik aspekt- milliseid tegevusi tehakse igapäev
Keskondlik faktor- milline peab olema keskkond.
Informeeritus- kas inimesed saavad adekvaatset ja arusaadavat infot.
Tagajärgede vältimiseks tuleb tegeleda põhjustega.
On vaja teaduslikku lähenemist. Loodusteadus ja sotsiaalteadused.
Probleemid:

• Isiku tasand – tervist märgatakse, kui seda neam ei ole. Märgatakse liiga hilja . Isikud tahvad kohe näha kasu. Käitumise tagajärg tuleb alles hiljem.
  
• Tervishoid
  
• Ühiskond- millised on prioriteedid.
  

Haigustre ennetamine

• Primaarne preventsioon – mida inimene saab ära hoida. Küüslauk, kiiver.
  
• Sekundaarne preventsioon – haiguse varajane peatamaine. Haiguskäitumine ja haigerollikäitumine.
  
• Tertsiaarne preventsioon – kujunenud välja haigus, ägenemist hoitakse ära. Taastusravi. Invaliidsusega tegelemine.
  
• Kvaternaarne preventsioon – Kui on inimene paranenud haigusest ning üritatakse taaspihkemist vältida.
  

Kui inimene on pikak aega terve olnud, siis inimene kirjeldab emotsioonidega.
Kui ollakse haige, siis keskendudakse rohkem tegevuste piiramisele ning vältimisele.
Haiguse käsitlus I
Haigus on psühhofüüsiline struktuuri häire, mis põhjustab ajutist või püsivat kahj. Funktsiooni piiratust või invaliidsust.
Haigus on alati mitmetähenduslik ning haiguskogemused......
Haiguse käsitlused II
Haiguse Käsitlus III
Haiguse olemus. Klassifitseerimisel kasutatakse khte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning haiguse materiaalne alus.
Ontoloogiline- haigus kui iseseisev nähtus
Antropoloogiline- haigus on osa inimesesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku.
Haigekogemus hõlmab liigitamise ja seletamise terve mõistuse abil, mis on kättesaadav kõigile sotsiaalse grupi kihtidele ning vaevuste vormid, mis on põhjustatud haiguslike protsesside poolt.
Haigus kui läbielatud kogemus sellest, kuidas jälgitakse oma kehalisi protsesse. Hinnangu andmine. Ootused. (kuidas peaks käitruma, kudias olen õppinud käituma)
Haiguskäitumine- Haiguskäitumine hõlmab isiku omapoolse diagnoosimise, ravi algatamise ja otsustamise, millal otsida abi ning kellelt.
Õpitud haiguskäitumise mudelid.
Haiguskäitumine on defineeritud kombestikuga. (isiku omadused, sisemine konflikt (alateadvus), psühhofüsioloogiline, haiguskäitumine on seotud stressiga. Kognitiivkäitumuslik lähenemine- käitumise kombestik on seotud mie uskusmustega.
Interpersonaalne mõtlemine- kõigesuurem mõju on nimesel, tema perel ja ümbritseval keskkonnal.
Haiguskäitumise käsitlused
Adaptsiooniteooria – kas haigus kui kõrvalekalle on õige? Kas sellisel juhul näeme üldse haiguse põhjuseid. Haigus ongi loomulik osa elust. Kohanemine. Kultuurilise sotsiaalse, instutsionaalne ja biomeditsiiniline interaktsioon . Eristatakse haigestumist kui sotsiokultuurilist, kui sotsiobioloogilist nähtust. Mis on haige käitumine enne kellegi poole pöördumist. Kuidas kohanemiskätumine saab alguse.
Märgistamise teooria- missugune on kultuuriline keskkond, kus see käitumine toimub. Ühiskond märgistab staatuse, või sündmuse- positiivseks , või negatiivseks.
Oleneb, milline on sotsiaalne grupp, kuhu kuulutakse. Märgistajaks on Ekspert (arst) määrab diagnoosi, paneb prognoosi. Põhineb normidel . Haige, kas nõustub, või mitte.
Suchman’i mudel- 1. Kuidas läbi aja kujuneb suhe arstiga. Sümtomite kogemise aeg- patsient märkab, et midagi on valesti (füüsiline, kognitiivne, emotsionaalne tasand) 2. Eeldus haige rollist, otsitakse ise võimalusi hakkama saamiseks. Otsitaks ekinnitust enda haige rollile. 3. Arstiabi etapp – otsutatakse otsida meditsiinilist abi. 4. Sõltuva patsiendi etapp – antakse kontroll asrtile. 5. Taastumise etapp- loobub haige rollist. Normaalsed funktsioonid taastuvad .
Haiguskäitumist mõjutavad tegurid I

• Eelnev kogemus/haiguskogemus
  

Haigus Võib anda võimaluse teha asju, mida muidu tehja ei või.

• Uskusmused ( Mida peaks tegema-
  
• Haiguskäsitlused ( Kuidas isik oma sümptomeid tõlgendab ja neile reageerib)
  

Feldman 1966 uurinud, kas see haigus uskumus on sama, mida ta endale soovitab , kui teistele. Teistele soovitatakse arsti poole juba kergete sümptomitega pöörduda.
Personaalne vastumeelsus.
Soolised erinevused haiguskäitumises. Mehed- maskuliinsus.
Sotsiaalne klass –
Tegurid: teadmised, eelnev kogemus, info, päritolu, traditsioonid, käitumine.
Haigeks jäämine:, Mis toimus? Miks? Miks nüüd? Mida teha? Kuidas vältida?
Eneseregulatsioon
kognitiivne – aktiivne mudel.
Haigus, kui ebastabiilne seisund.
Kui on probleem, mis ohustab, siis püütakse tasakaal taastada. Haigus kui terve olemise vastandus
Eesmärgistatud tegevus tervise nimel.
 Vaata viite komponenti salididelt : eneseregulatsiooni mudel ja käsitlus.
Haiguse sotsiaalne käsitlus
Ei ole staatilist uskumust. On aktiivne ja produtseeriv ja muutuv. Kas on uskusmused inimese peas, või hoopis ka keskkonnas.
Ukumused ilmuvad arenevad sotsiaalse suhtlemise käigus.
Tähtis Tähendus, kuidas see tekib. Kust saab alguse.
Kontekst- isiklikku kogemust saab paremini mõista, kui isik on sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas.
Moscovici- kollektiivne jagamine, ehk “ühine teadvus”. Võõrad objektid enda jaoks võimalikult tuttavaks. Peab asetama võõrad teadmised enda süsteemi.
Ankurdamine – võõraste objektide klassifitseerimine ja nime panemine .
Võrdlus prototüübiga. Ühildan võimalikult sarnasega, mida juba tean. Või leian mingisugusegi ühisosa. Ala mull ei ole kõrvapõletiku old, kuid ühildan selle mingi puu põletikuga.
Objektifikatsioon – tundmatu või abstraktne muudetakse reaalseks.
Metafoorid aitavas mõista.
Protsess, mille abil omistatakse füüsilised omadused mingile kontseptsioonile või ideele.
Immateriaalne muudetakse materiaalseks.
Ankurdamist ja objektifikatsiooni kasutatakse- näiteks HIV’i puhul. Ma ei süsti narkootikume, ei ole kaitsmata vahekordi. Seda sorti uskumuse don kõik objektifitseeritud. ( Alber, Munafo 2008)
Haigestumine vanuseti, kuidas kogemist edasi anda.
Lapsed- objektifikatsioon- tuua mängu ja pilte ja metafoore. Lapsed ei saa aru, mida tähendab. Tähenduste homogeensus.
Nooruk- ükskõiksus, keha domineerib . Kõikvõimsuse tunne. Sõbrad, eakaaslased, sotsiaalne tunnustus. Süütunde kogemine. Arvab, et mis juhtub pereliikmega, juhtub ka nendega. Stigmatiseerituse teema.
Täiskasvanu – sotsiaalse vastutuse mudel. Verbalisatsioon kõrge. Kohustus sotsiaalset rolli kanda. Sotsiaalse rolli vabastus. Objektifikatsioon. Ankurdamine.
Vanur - näitajad kõrged, elukogemust palju. Lähtub pigem funktsionaalsusest, mida ta ei saa teha ning sellele järgneb emotsioon .
Tööga seotud haigus (kutsehaigus)
Krooniline haigus
Kuidas haigust ära tunda ja elada selle progresseeruva loomusega
Probleemide ja hädaolukorraga toimetulek.
Ravimite ja ravimeetodite efektiivne kasutus
Piisav treeningkoormus ja tervislik toitumine
Väsimuse valu ja uneprobleemidega toimetulek.
Otsute tegemine seoses ooma raviga
Koostöö arstide ja hooldajatega
Pere ja sõprade harimine haigusega seonduvalt.
Depressioon
Naistel 10-25 %
Meestel 5-12 %
Kroonilise haiguse puhul 33% (Goldberg 2012)
Kroonilise haiguse puhul usutakse ikkagi, et see haigus kaob ning sellest tullakse välja. Kaitstakse enesehinnangut.
(Moilanen)
Bernard, 2003
Kohanemine: kibestumise periood ja rahuperiood.
Kroonilisega haigusega kohanemisest mõjutavad tegurid.
Koostöö raviarstiga, head patsiendid , kes teevad, mis kästud, halvad patsiendid küsivad jne. Rikuvad reegleid.
Ainult 25 % patsientidest on halvad patsiendid, ülejäänud on kontrolli ära andnud.
Kroonilise haigusega kohanemist mõjutavad tegurid:
Koostöö raviarstiga
Enesekontroll ja enesehinnang
Plaanide tegemine
Stressi ohjamine – lõdvestus treeningud .
Isoleeritakse ennast keskkonnast.
Majanduslik toimetulek.
Lähisuhted.
‘’


Perekond ja haigestunu peres
Perekoinda võib vaadata kui süsteemi,, millelel on omane pereliikmete pidev mõju üksteisele.
Perekond mõjutab patsienti ja tema probleeme.
Patsiendi probleem võib mõjutada perekonna teisi liikmed.

• Probleemi eitamine ( kardetakse, püütakse oma eluga edasi minna, ei taha tunnistada, et ta haige on)
  
• Abituse tunne
  
• Depressioon, ärevus, süütunne.
  
• Ülemääreane sekkumine probleemi.
  
• Probleemiga leppimine , olukorra normaliseerumine.
  

Perekond ja haigus

• sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (sotsiaalselt madalama sissetulekuga peredel on raskem keskenduda haigusele ja lastele, kuna ollakse hõivatud tööga, või probleemide hulgaga , millega on vaja tegeleda)
  
• Geneetiline eelsoodumus
  
• Perekondlik taust (traditsioonid, hariduslik, rituaalid )
  
• Haiguse ja haiguskäitumise määratlemine.
  

• Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks.
  

Surmahaiguse psühholoogilised probleemid

• Pere tugi
  
• Jätkuravi küsimused
  
• Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed?
  
• Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused
  

Kübler- Ross ’i leinastaadiumid

Eitamine

Viha (kogu maailma, tervete jne.)

Kauplemine ( Kui ma näeksin ära lapselapse, siis olekin valmis surema jne.)

Depressioon

Leppimine
Stress , tööstress ja läbipõlemine
Eustress – Kohanemissündroom – organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulemiseks , mis annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust.
Stressorid
Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud .
Keskondlikud: Müra, muusika , koera haukumine
Sotsiaalsed: tähtajad
Füüsilised ja psühholoogilised : arengukriisid, õnnetused, traumad , haigestumised. Saavutusega seonduv .
Kognitiivsed:
Akuutne ja krooniline stress
Aukuutne stress on lühiajaline, Stressreaktsioon kaob stressori lakkamisel. Avaldab organisimile positiivset mõju, organism tugevneb.
Krooniline stress tähistab jätkuvat olukorda. Jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Unehäired, ebamäärased valuaistingud.
Bioloogilised teooriad 1
Võitle ja põgene
Cannon , W
Homoöstaasi peal on teema, püütaks eoragnismi tasakaalu saavutada. Püüab muuta organismi sisemiselt ( hormonaalne )või väiliselt (käitumuslik) . Lisab afektiivse komponendi. Organismil kaks võimalust, kas võitleb, või põgeneb. Ta ei räägi kestvusest ja määrast.
Sumpaatiline ja Parasümpaatiline
H. Selye (1956)
Hüpo- madal ja hüperstress- liiga kõrge.
Stress on mittespetsiifiline keha vastus igasugusele välismõjule. Toob sisse kestvuse ja määra teooria. Räägib ka süpaatilisest (süljeeritus vähenenud, seedeelundkond ei ole töös, südame töö tõuseb, lihase töö suureneb) organism on ativeeritud ja parasüpaatilisest (võrreldav une seisundiga , ohtu oprganismile ei ole) .
Hüpotalamo-hüpofüsaar-adrenokortikaalne telg .
Hüpotalamus- organismi sisekeskkonna reguleerimine (Põgenemine, söömine, joomine, reproduktiivkäitumine)
Stressor
Hüpotalamus
Glükokortisoolid
(Kortisool- suurendab
mälu protsesse, söögiisu
tõstab, liikumisaktiivsust prandab)
Hommikuti kõige suurem.
Kui tase koguaeg kõrge, sisi unehäires,
immuunsüsteem langeb,
mäluprotsessid muutuvad aeglasemaks.
Hüpofüüs
Katekolamiinid: adrenaliin , dopamiin , noradrenaliin) Südamelöögisagedus suureneb, vere hüübimine suureneb.
Neerupealise koor
Neerupealise säsi
H Selye
Üldise adaptsioonisündroomi kohanemisereaktsiooni kolm astete:
Stressor Häirevastupanukurnatus
Klassikaline Henry psühhoneuroendokriinne stressimudel
Viha suurenevad Adrenaliin, dopamiini ja noradrenaliini, testosterooni produktsioon .
Hirm Suurenevad Adrenaliin, dopamiini ja noradrenaliini, kortisooli produktsioon. Testosteroon jääb samaks.
Võimetustunne ehk kurbus - domineerib kortisooli eritus, testosteroon täielikult pärsitakse. Katekolamiinide produktsioon peatud.
Psühholoogilised teooriad I
Richard S. Lazarus (1966) rõhutas indiviidi ja keskkonnstressori vastastikkust toimet ja toimetulekut.
Esmane hinnang ja tunnetatud stress.
Stressiolukord, kui dünaamiline protsess.
Lazarus ja Susan Folkman defineerisid stressi kui suhet indiviidi ja keskkonna vahel, mida indiviid hindab, kui tema ressursse koormavat või ületavat ning tema heaolu ohustavat
Sündmuste stressilaadungi hindamine
Pole stiimulid head, ega halvad, Stressoriteks muutuvadf nad hinnangute tulemustena.
Ressursside säilitamise teooria ( HOBFOLL 1989
Inimesed püüdlevad ressursside saamise säilitamise ja kaitsmise poole.
Psühholoogiapõhised lähenemised:
Stress seotud:
Eluga rahulolul
Tunnetatud võimekusega
Emotsionaalse intelligentsusega
SÜMPTOMID
Füüsilised: südame pekslemine , kuivav suu või kurk , iiveldus, kurguvalud jne.
Emotsionaalsed : Ajataju muutumine, ärevus, ängistus, emotsionaalne labiilsus , viha, agressiivsus . Impulösiivsed otsused jne.
Käitumuslikud: sundliigutused, närviad küüsi jne.
Soolised erinevused, uurimuste tulemused:
Mehed
Mehed kasutavad sorhkem Võitle või põgene taktikat,
Eemaletõmbumine emotsioonidest, blokeerimine , pärssimine
Meestel tekitavad rohkem stressi, suhted, töö ja raha.
Naised
Erinevus seotud hormonaalse taustage, naiste käitumist juhib oksudotsiin.
Naised on neurootilisemad ja ebastabiilsemad.
Naistel on kõrgemad stressi näitajad.
Pigem suhted.
Nooruk- kõrgem stress suureneb agressiivne käitumine
Levinuimad stressi põhjused:

• Haigestumused
  
• Muutused igapäevaelus
  

• Süütunne raisatud aja ja kasutamata jäetud võimaluste pärast.
  

Toimetulekuprotsess (vaata slaide)
Pidevalt muutuvad kognitiivsed ja käitumuslikud püüded et hakkama saada väliste .......
Nõab pingutust
Pingutatakse et ohjata situatsiooni
Toimetulek on õpitud käitumise stressiolukorras reageerimiseks
Pidevalt muutuv protsess
Isikuomaduste ja keskkonna interraktsioon võib olla evokatiivne introvertne laps jäetakse eemale, kuna arvatakse,e t ta ei soovigi osaleda. , proaktiivne mõjub ilneb siis, kui inimene hakkab ise endale keskkondi looma, intovertne inimene, otsib ka endale sellise töö ( raamatukoguhoidja , reaktiivne .
Triaad

• subjektiivne kogemus e. Tunne.
  
• Neurofüsioloogilised muutused autonoomses ja kesknärvisüsteemis.
  
• Emotsiooni väljendus .
  

Stressiga toimetulek

• Sublimatsioon- suuname energia, mis on sotsiaalset aktsepteeritud, et oma tunnetega toime tulla. Viha Lähed poksi trenni.
  
• Aja ratsionaalne planeerimine .
  
• Sotsiaalne toetusvõrgustik.
  
• Oskus puhata .
  
• Füüsiline treening
  
• Hingamine
  
• Lõdvestumisoksused
  
• Toitumine
  

Äge stressreaktsioon
Äge stressreaktsioon- olulise raskusastmega mööduv häire,
Posttraumaatiline stresshäire- On kui hilinenud reaktsioon nt: liiklusõnnetus, surma näinud pealt vms. (Elatakse traumat korduvalt läbi.) unehäired, suitsiidimõtted jne. 6 kuud, siis peak silmnema.
Tööstress vaata salide
Tööstress