Tervis ja heaolu (1)

TERVIS JA HEAOLU
1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid.
Tervis on....
• täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948).
• tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984).
• igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986).
• universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999.
• Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla.
• Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel & Lipand 2007)
• Tervis on multidimensionaalne mõiste, sisaldades endas nii füüsilist kui psühholoogilist heaolu, tegutsemis- ja eneseteostusvõimet, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskust ning elu mõtte tunnetust. (Kasmel & Lipand 2007)
Heaolu:
• on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil.
• Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida. Erinevatel inimestel ja ühiskonnarühmadel on vajaduste rahuldatusest erinevad arusaamad. Eri ühiskondades on heaolu kriteeriumid erinevad.
1) welfare (hoolekanne) – inimeste üldine haoluseisund, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustek ja tagatistel tööpuuduse puhuks.
2) wellness :
• seisund, kus ollakse haigusest vaba, tuntakse end elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty).
• multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin)
• aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks
3) well-being Wellness wheel
*Objektiivne heaolu:
...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule
- Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek , suremus -statistika
- Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek
- Areng ja aktiivsus- haridus , kirjaoskus, tööhõive , puhkus/ hobid , sõltumatus
- Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas
- Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon , haigusega kohanemisvõime
*Subjektiivne heaolu
Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse ( õnnelikkus ) ja globaalse (w) aspekti.
• Subj. heaolu muutustes seoses elusündmustega ja nendega kohanemisel (abiellumine, abikaasa surm, töötus ) on inimeste vahel suured erinevused.
• Välisfaktorid omavad subjektiivse heaolu suhtes suhteliselt vähest tähtsust, isegi kui need sündmused tekitavad positiivseid emotsioone (nt loteriivõit).
Uurides heaolu ja õnnelikkust, tuleb arvesse võtta nii konteksti kui indiviidi.
E. Allardti heaolukäsitlus.
Heaolu -> vajaduste rahuldatus
Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga ; soovid seonduvad õnnelikkusega
• having : vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes - sissetulek, eluase , tööhõive, tervis, haridus
• loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid
• being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž , asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine
Heaolu
Õnn
Elatustase
Vajadused, millega rahulolu tuleneb materiaalsete ja impersonaalsete ressursside omamisest ja nende kasutamise võimalustest.
Subjektiivsed hinnangud ja arvamused sellest, kui rahulolevana indiviid ennast tunneb, lähtuvalt tema materiaalsetest elutingimustest.
Elukvaliteet
Vajadused, millega rahulolu tuleneb inimsuhetest ja viisist, kuidas indiviid on seotud teiste inimeste ja ühiskonnaga.
Subjektiivsed hinnangud ja arvamused sellest, kui rahulolevana indiviid ennast tunneb, lähtuvalt tema inim. ja ühiskondlikest suhetest.
S. Hirdi heaolukäsitlus.
Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed
Objektiivne heaolu
↑↓
Subjektiivne heaolu
↑↓
Psühholoogiline heaolu
E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal
• üks produktiivsemaid psühholooge maailmas
• defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule
• 3 raamatut subjektiivsest heaolust/elukvaliteedist
- eluga rahulolu, posit. emotsioonid
- temperamendi ja isiksuse mõju
- majanduse ja kultuuriliste erinevuste mõju heaolule
Subjektiivset heaolu kultuuritasemel suurendab:
• Rahvuslik koguprodukt
• Poliitiline vabadus
• Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus
• Rahuldavad suhted võimu ja kodanike vahel
• Usalduse kõrge tase
• Efektiivsed rahva- institutsioonid
Uuring rahvuste kohta:
• Lääne kultuuris nähakse positiivseid ja negatiivseid emotsioone vastandina (ei saa olla samaaegselt
rõõmus ja kurb). Heaolu parandamiseks püütakse tõsta posit. emotsioone
• Aasias dialektiline filosoofia, sobitab need vastandid teineteisega. Heaolu parandamiseks püütakse langetada negatiivseid emotsioone.
I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel.
1. Sites – heaolu tasandid
- personaalne
- suhtetasand – ühendab kõiki
- organisatsiooni tasand
- kogukonna/ühiskonna tasand
2. Signs – heaolu tunnused igal tasandil
• personaalne heaolu
- enesemääramine ja kontrollitunne oma elu üle
- enesetõhusus
- füüsiline ja vaimne tervis
• suhtetasand
- armastus
- hoolivus ja sidusus
- emotsionaalne toetus
• organisatsiooni heaolu
- töötajate osalemine otsuste tegemisel
- töötajate/ kolleegide vahel hea kommunikatsioon
- selged rollid ja produktiivsus
• kogukonna/ühiskonna heaolu
- puhas keskkond
- diskrimineerimise puudumine
- turvaline naabruskond
- head koolid ja tööhõive võimalused
- eelkõige suhted seovad ja hoiavad alal inimeste heaolu kogukonna tasandil.
• Organisatsiooni heaolu peegeldub töötajate toetavates suhetes, mis tulenevad retsiprooksusest ja usalduskultuurist; need on edendatavad empaatia ja hoolimise/kaasaelamise ning konstruktiivse tagasiside kaudu.
• Kollektiivne heaolu peegeldub kõigekülgses juurdepääsus tervishoiule, mis tuleneb sotsiaalse õigluse põhimõttest ning on edendatav sotsiaalse liikumise kaudu, mis püüdleb selle poole, et luua, säilitada ja parandada institutsioone, mis pakuvad teenuseid kõigile kodanikele, olenemata vahenditest.
3. Sources – haolu allikad
• Enesehinnangu kujundamise oskus -> personaalse heaolu
• Hoolitsetus ja suhtlemise positiivne kogemus varases lapsepõlves
• osalusstruktuurid, selge rollijaotus, tõhusad tavad tekitavad organisatsiooni heaolu (wellness)
• kohesiooni - ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid -> kogukonna/ühiskonna heaolu
4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanitele
• Parimad tulemused iga tasandi jaoks saavutatakse kui töötame samaaegselt igal rindel.
5. Sünergia – arusaam kõigi tasandite, tunnuste, allikate ja strateegia ühendatusest.
• Solidaarsus ja meeskonnatöö jõud on see, mis seob muutusi personaalsel, organisatsiooni ja kogukonna/ühiskonna tasandil.
• Integreeritav järgmisse valemisse: heaolu tasand (site) peegeldub konkreetsetes tunnustes ( sign ), mis tulenevad teatud allikatest (source) ning on edendatav kindla strateegiaga ( strategy ).
Heaolu muutused ühes tasandites mõjutavad ka teisi tasandeid.
Tervisega seotud mõisted
Tervisega seonduvad mõisted: (salutare.ee/moisted)
• eluviis - Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis , mis võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele.
• ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises – mõiste tervise erinevuste määramiseks ; ebavõrdsus tervises, mis on ülekohtune
• haigus – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus.
• haiguste ennetamine (preventsioon) - Haiguse vältimine olemasoleva(te) riskiteguri(te) vähendamise näol ja haiguse arenemise pidurdamine või peatamine ning tekkinud tagajärgede vähendamine.
• keskkonnatervis - valdkond , mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid.
• sotsiaalne kapital - Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet.
• sots. sidusus - Ühiskonna suutlikkus kindlustada kõigi tema liikmete heaolu, vähendades ebavõrdsust ja vältides polarisatsiooni
• sots. toetus - Kättesaadav abi üksikisikutele ja inimgruppidele, mis võib pakkuda tuge ebasoodsate elujuhtumite ja elamistingimuste puhul ning tõsta inimeste elukvaliteeti.
• sots. tõrjutus - Olukord, milles inimesel pole lubatud osaleda tegevustes või olla mingi organisatsiooni liige
• tervisedendus - protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist.
• terviskasvatus - Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine.
• terviseindikaator/tervisenäitaja -
• tervisekaitse - Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad. Käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele.
• terviseprofiil - Tervist iseloomustavate põhinäitajate kogum, mis annab ülevaate mingi piiritletud inimgrupi tervise hetkeolukorrast ning võimaldab seda hinnata ja analüüsida.
• terviskäitumine - Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.
• riskikäitumine - Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele.
• riskitegur - Riskitegur on mingi väliskeskkonna olukord, käitumisviis või inimese psühhofüüsiline seisund, mis võib põhjustada vastuvõtlikkust haigustele, põdurust või vigastusi.
• tervisekultuur - Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis.
• vaesus - Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest.
• võimestumine - Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi.
• võrgustik - Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev koostöögrupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel, tegelemaks tekkinud probleemidega
Tervishoid :
• hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste (SM veeb).
• Tervishoiu tegevusvaldkond on piiratud - ei ole suuteline tegelema tervise arenduse/edenduse protsessidega, kuna tervisemõjurid asuvad valdavalt väljaspool traditsionaalse tervishoiu valdkonda (A.Kasmel).
Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga.
-Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks.
- Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga .
- Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks.
- Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.
Elukvaliteet:
• Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega.
• Kontseptsioon , mis ühendab kompleksselt inimese füüsilist tervist, psühholoogilist seisundit , iseseisvuse taset, sotsiaalseid suhteid, isiklikke tõekspidamisi ja suhet keskkonna iseärasustesse.
(1989. a. Ottawa Hartas toodi esmakordselt välja tervise ja elukvaliteedi omavaheline seos.)
• Kõige laiemas tähenduses iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades ( Land 2001).
•Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete näitajatega: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet.
• elukvaliteeti mõistetakse kui individuaalset heaolu, mida mõjutavad objektiivsed elamistingimused ja subjektiivsed hinnangud (Zapf 2000: 4).
Elukvaliteedi ressursid: sissetulek - indiviidi/leibkonna materiaalne heaolu; tervislik seisund; töö; suhted sõprade ja perega ; kaasatus kogukonda ; isiklik turvalisus; emotsionaalne heaolu (Cummins 1996); tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud ka isiklik vaba aeg.
Elukvaliteedi dimensioonid: materiaalsed elamistingimused (sissetulek, tarbimine, rikkus); tervis; haridus; isiklikud tegevused (töö jm põhitegevused); poliitiline osalemine; sotsiaalsed suhted ja võrgustikud; keskkond; turvalisus.
Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed.
Wellness dimesioonid (Kozier):
• Füüsiline/kehaline dimensioon : toimetulek igapäeva-tegevustega; füüsiline vorm (fitness); tervislik/normaalne toitumine; vältida kuritarvitusi;
• Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine; lähedustunne; respekt ja tolerantsus teiste suhtes
• Emotsionaalne dimensioon: toimetulek stressiga; emotsioonide väljendusvõime
• Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime; võime kasutada infot efektiivselt
• Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse
• Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet , mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti
• Töödimensioon
Heaolu dimensioonid:
• Füüsiline e. kehaline heaolu - normaalne anatoomiline areng; bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine .
• Vaimne heaolu e. hingeline tasakaalustatus – ellusuhtumine , positiivne häälestatus, oprimism, seesmine rahulolu, õnnetunne
• Emotsionaalne heaolu – kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus
• Psühholoogiline heaolu – mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohenemisvõimega
• Sotsiaalne heaolu – sotsiaalse võrgustigu struktuur ja toetus, integratsioon ühiskonda ja toimetulek oma sotsiaalsetes rollides; turvalisus, kindlustunne, suhtlemisvõimalused
Hõlmab erinevate vajaduste rahludamise võimalusi. On seotud eelkõige tervise, eluaseme , hariduse, ühiskondlike teenuste ja kultuurist osasaamisega ning rolliga ühiskonnas. Sisaldab suhteid inimestega, kellega oleme kontaktis .
*Mida suurem on ebavõrdsus, seda tugevamalt on eristatavad sotsiaalsed hierarhiad ning seda kehvemad inimestevahelised suhted. See aga paisutab stressi taset ühiskonnas ning suurendab stressist põhjustatud tervisehädade levikut.
*Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, madala sissetuleku, töötuse või kehva tervise (erivajaduse) tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ja tema juurdepääs ressurssidele ning teenustele on piiratud.
Tervise dimensioonid (Kasmel & Lipand):
1) vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus
Vaimne tervis on:
- heaoluseisund, mis võimaldab indiviidil realiseerida oma võimeid, tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda ühiskonnaelus.
- Seega tähendab VT enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist - see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus (WHO 2001; Terviseinfo)
2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista
3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega
4) eetiline/spirituaalne aspekt– väärtushinnangud
5) saavutuslik aspekt – kuidas olla edukas
6) füüsiline/kehaline tervis
7) seksuaal - ja reproduktiivtervis
Seksuaal- ja reproduktiivtervis:
Seksuaaltervis on inimese võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, ilma riskita nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse ja hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ja sunduse ees.
Reproduktiivtervis e sigivustervis on seksuaaltervise üks osa hõlmates eeskätt rasestumisega, rasedusega, sünnitusega ning emade ja laste tervisega seonduva.
---
Vaimne tervis
Vaimne tervis - heaoluseisund,kus inimene realiseerib oma võimeid, saab hakkama igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks.
Inimeste jaoks on vaimne tervis vahend, mis võimaldab neil realiseerida oma intellektuaalset ja emotsionaalset potentsiaali ning leida ja täita oma rolli ühiskondlikus, kooli- ja tööelus.
Ühiskonna seisukohast aitab kodanike hea vaimne tervis kaasa jõukuse, solidaarsuse ning ühiskondliku õigluse kasvule. Halb vaimne tervis mitmekordistab kodanike ja sotsiaalsüsteemide kulusid, kahjusid ning koormust.
Vaimselt terve inimene:
• tajub maailma realistlikult,
• on teadlik oma tundmustest ja käitumismotiividest ning
• suudab kontrollida oma käitumist ja teatud määral jagu saada oma masendusest, hirmust ja halvast enesetundest,
• on adekvaatse enesehinnanguga, suudab sõlmida lähedasi inimsuhteid, suudab töötada ja sotsiaalselt suhelda,
• tema tegevused on põhiliselt stabiilsed, suudab kasutada enesevalitsemise vahendeid saamaks hakkama isiklike eluprobleemidega.
Vaimset tervist mõjutavad:
• Sotsiaal-majanduslikud põhjused
• Sotsiaalne tugi ja suhted
• Individuaalsed tegurid
• Kultuuriga seotud väärtushinnangud
• Keskkondlikud mõjurid
• Ühiskondlikud struktuurid ja vahendid
Vaimset tervist kaitsvad tegurid:
• Psühhosotsiaalsed, elu- ja toimetulekuoskused; kõrge enesehinnang ja autonoomsus .
• Sotsiaalne toetus negatiivsete elusündmuste korral; enseabigrupid; keegi, kellega saab rääkida.
• Ligipääs ressurssidele ja vaimset heaolu toetavatele teenustele, võimalused kehaliseks, loominguliseks ja uurimis- /õppetegevuseks.
Vaimse tervise riskitegurid:
• Negatiivsete elusündmuste ja –kogemuste sagedus ja mõju – kuritarvitused, suhete katkemine, pikaaegne haigus või puude kujunemine
•Sotsiaalne isolatsioon ja kõrvalejäetus.
• Deprivatsioon ja ebavõrdsus.
• Majanduslikud raskused ja töötus.
• Keskkondlikud tegurid – elukvaliteet, töökeskkond , turvalisus
Vaimse tervise loomise alused:
• Vaimse tervise parandamine läbi põhjaliku vaimse tervise poliitika
• Vaimselt tervete kogukondade ülesehitamine
• Füüsilise keskkonna kujundamine
• Vaba aja veetmise võimaluste pakkumine
• Laste vaimse tervise parandamine
• Vaimselt tervete koolide edendamine
• Vaimselt terve töökeskkonna edendamine
• Eakate vaimse tervise parandamine
Vaimse tervise häire all mõeldakse kannatusi või raskusi põhjustavat, meditsiinilist tähelepanu nõudvat käitumist või psüühilist sümptomit, millega võib kaasneda suurenenud oht surra või kaotada töö- ja/või teovõime.
Psüühikahäired ja ühiskond:
• Psüühikahäired on kõrge esinemissagedusega – pea iga teine inimene kogeb elu vältel seisundit,mis on diagnoositav ps.häirena.
• Sageli on ps. häire varase algusega ja saadab kroonilise kulu tõttu inimest kogu elu.
• Ps. häired on aladiagnoositud ja alaravitud –põhjuseks vähene teadlikkus, hoiakud ja väärarvamused (nt depressiivsust peetakse nõrgaks tahtejõuks, laiskuseks, iseloomunõrkuseks jne).
• Ps. häiretest tingitud kulud ühiskonnale on suured – kaudsed kulud moodustavad ~ 80% haigestumisega seotud kuludest . Ehkki suremus on madal, on kulud seotud vähese produktiivsusega kodus, koolis ja tööl, lisaks inimlikud kannatused.
Ühiskonna vaimse tervise näitajad peegelduvad ka:
• alkoholi ja mõnuainete kasutamine
• enesetapud
• koolivägivald
•psühhosomaatilised haigused
•hoiakud ja käitumistavad
•suhtumine psüühikahäiretega isikutesse
•vaimse tervise kajastamine meedias
• rahastamise prioriteedid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil
Paranemine
• Personaalne paranemine (personal recovery )- lootus, identiteet, tähendus ja isiklik vastutus
• Kliiniline paranemine (clinical recovery)- sümptomid, sotsiaalne toimetulek, relapsi ennetus ja riskijuhtimine .
• Paranemine ei ole vaid vabanemine probleemidest, vaid teekond tagasi ellu.
• Depressiooni seos psühholoogilise heaoluga (r – 0,4-0,55)
J. Enneti seitse soovitust ühiskonna raviks:
1. tugev pere
2. rahvuslik usk,
3. üksmeel
4. tarkus on tarviline vara
5. piiri peab tunnetama
6. haiguste ennetamine
---
Tervise konseptsioonid (Kasmel & Lipand):
• Biomeditsiiniline
• Teaduspõhine
• Majanduspoliitiline
• Kultuuriline
• Holistlik - biopsühhosotsiaalne
• Tervise mandala
• Tervise funktsionaalne kontseptsioon – suutlikkus - indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, s.t tervis kui igapäevaelu ressurss
• Võimestumine - Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi.
Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga.
• Tervis kui muutuv seisund – salutogenees - Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva paranemise protsess.
• salutoloogia – Teadus, mis uurib tervise arengu ehk salutogeneesi protsesse.
Antonovsky salutogeneesi mudel:
---
Kogukonna Suutlikkuse Indeks- Kasmel, Lipand:296
hindab paikkonna töögruppide suutlikkust 4 valdkonnas:
• Võrgustiku aktiveerimine - inimeste osavõtt paikkonna tegevustest, suhtlussidemeid gruppide ja organisatsioonide vahel ja töögruppide ning võrgustike loomisi paikkonnas.
• Paikkonna pädevus - inimeste teadlikkus ja kogemused ning nende omandamise protsess koolituste ja muu infovahetuse kaudu gruppide/organisatsioonide sees ja vahel.
• Probleemilahenduse juhtimise oskused – võime kasutada probleemide kindlakstegemisel ja lahendamisel (projektijuhtimisel) efektiivseid ja tulemuslikke meetodeid.
• Toetava keskkonna loomine - töögruppide suutlikkus kohalike poliitiliste otsuste mõjutamisel, ressursside hankimisel, heade sotsiaalsete suhete /võrgustike loomisel ning teadmiste ja oskuste arendamisel.
---
Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid.
Tervisetegurid/ - mõjurid e. determinandid :
• sellised tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi paremas või halvemas suunas, sh omavahel põimunud üksikmõjurid ja nende kombinatsioonid
• WHO (1948): elustiil (terviskäitumine) 50%; keskkond 20%, pärilikkus 20%, tervishoid 10%
• WHO (1986): rahu, peavari , haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus , stabiilne ökosüsteem , jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus
• Peetakse tõenduspõhiseks, et arenenud riikides omavad tervise mõjuritest kõige suuremat osakaalu sotsiaalsed determinandid, mis kujundavad peamiselt sellesse gruppi kuuluvate riikide haiguskoormust ja elukvaliteeti. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus,
sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted.
Miks peaks vähendama sotsiaalset ebaõiglust tervises?
1. Ebavõrdsus ei ole eetiliselt aktsepteeritav
2. Rahvastiku tervist mõjutab tulemuslikumalt laiade gruppide tervise edendamine
3. Pikaaegne sotsiaalne ebavõrdsus tervises eeldab ühiskonnalt suuremaid väljaminekuid
4. Kehvem tervis tekitab sotsiaalse tõrjutuse
5. Sotsiaalne ebavõrdsus tervises toob endaga kaasa negatiivsed mõjud majandusele
Sotsiaalne kapital (inimestevaheline sidusus, usaldus, toetus, võrgustikud, sotsiaalsed normid) on üks olulisemaid tervisemõjureid
• omavalitsustel on suhteliselt väheste pingutuste ja investeeringutega võimalik seda tõhusalt kasvatada
• on omadus laieneda väiksemategi hea tahte avaldustega
• kogukonnas , kus on kõrge s.k., jäävad lapsed elama, kõigil on paremad tervisenäitajad ning kõrgem elukvaliteet ja heaolu.
Heaolu mõjutavad tegurid:
• individuaalsed tegurid - haridus ja funktsionaalsed võimed, millega seostuvad nii tööhõive võimaluste kasutamine kui sissetulekute tase; vanus ja sugu
• perestruktuurist tulenevad tegurid - töötud, haiged/puudega pereliikmed ; suur ülal- peetavate arv (lapsed), üksikvanemapered jm
• keskkonnast tulenevad tegurid – elupiirkonna eripärast tulenevad võimalused või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida
• kogukonna ja ühiskonna elus osalemine - seotud eneseaktualiseerimise ja potentsiaali realiseerimisega.
Millest oleneb subjektiivne heaolu?
•Ligikaudu 50-60% subjektiivse heaolu individuaalsetest erinevustest saab seletada pärilikkuse ja isiksuseomadustega – neurootilisus ja ekstravertsus
•Mõned elusündmused (abiellumine, lähedase surm, lahutus või suur loteriivõit) võivad eluga rahulolu suurel määral ajutiselt tõsta või vähendada; töötuks jäämine või puude kujunemine vähendavad subjektiivset heaolu dramaatiliselt ja pikaajaliselt, kui mitte alatiseks.
• Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja ootustest elukvaliteedile, mis sõltuvad: inimese tunnetatud vajadustest, lapsepõlves omandatud tõekspidamistest , haridusest ja silmaringist, harjumusest, mitmetest elukäiku mõjutanud asjaoludest.
Kultuuri mõju tervisele ja heaolule.
Kultuur kui tervisemõjur
Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks.
• Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond
• Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervist omandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika
• Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust ).
Kultuuri mõju subjektiivsele heaolule:
• Kontiinum individualismilt kollektivismile
• Individualistlik ühiskond/kultuur pakub inimesele rohkem vabadust; keskmiselt kõrge subj. heaolu, kõrge rahulolu abieluga, kuid palju lahutusi, suitsiide ja kuritegevust; edukus toob au ja lugupidamist, kuid kaotusvalu on kibedam.
• Kollektivistlik kultuur vähendab inimese vabadust, kuid pakub kaitset üksilduse ja välistab hälbiva käitumise.
• Loovus , kunstid ja kultuur mõjutavad positiivselt inimeste tervist ja heaolu
• Kultuuri ja kunsti kaudu me võime leida tähendusi oma kogemustele , väljendada oma mõtteid ja emotsioone, luua ja alal hoida suhteid, avastada oskusi ja andeid nii endas kui teistes.
• Need kogemused annavad võimaluse integreerida keha, vaimu ja hinge; õppida end tundma ja teha muutusi elustiilis.
• Kultuur mõjutab märgatavalt subjektiivse heaolu komponentide seoseid :
• Eestis on olulised ellujäämisega seotud väärtused (vähene usaldus ja tolerantsus, kasin poliitiline aktiivsus, keskkonnateadlikkus ja isiklik algatus ) - positiivsete emotsioonide osakaal rahulolu hinnangutes ei ole oluline; inimeste rahuloluks ja õnneks piisab sellest kui elu on “normaalne”,st asjad ei lähe väga halvasti.
• Seega sõltub hea elu tähendus kultuuris valitsevatest väärtushinnangutest
Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga.
Tervis lähtub:
• inimese bioloogilisest pagasist
• välisteguritest (üldised sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnatingimused , sh kultuur ja poliitika), mis mõjutavad inimeste individuaalset bioloogilist ja geneetilist olemust
• tegevustest ja otsustest, mis hõlmavad enamiku indiviide ja elualasid meie ühiskonnas
• inimeste suhtumisest/hoiakutest ja vastutusest ning suutlikkusest teha valikuid
*Subjektiivne tervis/ Tervise enesehinnang:
• on usaldusväärne üldise tervise näitaja, mis peegeldab kuidas inimene ise hetkel oma tervist hindab;
• on leitud seoseid rahvastiku tervise- ja tervisekäitumise näitajatega - suremus, haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne distress ja suurem arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu. ( Tuuli Ruus 2011)
Hea enesetunne ja rahulolu vaatamata tõsisele haigusele
Haigused puuduvad, hea enesetunne
Halb enesetunne, rahulolematus – rasked haigused, tugevad valud
Halb enesetunne - puudub sotsiaalne, füüsiline või vaimne heaolu, haigusi ei ole
Tunnetatud tervis sõltub järgnevatest teguritest: Psüühiline/psühholoogiline heaolu; Ühtekuuluvus ; Turvalisustunne; Rahulolu (elämänhallinta, life control); Elukvaliteet; Sotsiaalne tugi
•Subjektiivse tervise hindamine peegeldab rohkem heaolu ja sotsiaalset tervist kui haiguste puudumist
•Oma tervisele halva hinnangu andmist seostatakse otseselt haigusega, mitte niivõrd heaoluga.
•Nii meestel kui naistel on erinevates vanuse- rühmades kõrgema haridustaseme puhul hinnang olulisel kõrgem
•Suurema sissetulekuga vastanute tervisenäitajad on paremad kui kui väiksema sissetulekuga inimestel.
Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga.
Tervise edendamine:
•on ideoloogia, mis tõstab tervise ja heaolu teiste väärtuste seas esile ning tähtsustab üksikindiviidi, kogukonna ja ühiskonna vajadust saavutada kontroll tervistmääravate tegurite üle.
• eesmärgiks on tugevdada indiviidide ja kogu rahvastiku tervist selle positiivses, kõikehõlmava heaolu (mitte üksnes haiguste ja puuete ennetamise) tähenduses ( Blair et al Child Public Health, 2004).
• on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise ja seda määravate tegurite üle ning parandada seeläbi oma tervist.
• käsitleb tervist laiemalt - majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike ja käitumuslike tervisemõjurite kaudu.
• Inimese tervisekäitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele, õpi- ja töövõimele, aga ka elukvaliteedile ja heaolule.
• Oma terviseseisundi ja patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja parandada ravitulemust.
Terviseendenduse eetika - Tervisedendaja peab olema tõenduspõhise tervisesõnumi kandjaks ja selle eest vastutama, sest valed valikud võivad kahjustada suuri inimrühmi ning TE sekkumised mõjutavad mitte üksnes inimeste tervist, vaid ka ühiskonna väärtushinnanguid ja isegi riigi majandust.
• Eetika on terviseenduse süda, põhineb väärtushinnangutel - mis on õige, vale hea või halb.
Rahvatervis (public health)
•Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmale suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu (Kasmel, Lipand 2007: 515).
• See, mida meie kui ühiskond koos teeme, et tagada inimestele tingimused, mis aitavad neil terve olla.
• uus rahvatervis – tervisekaitse, haiguste ennetus ja tervisedendus (vt Kasmel, Lipand 2007: 134-135) -
vajadus mobiliseerida ressursse ja teha põhjendatud investeeringuid poliitikasse, programmidesse ja teenistustesse, mis loovad, säilitavad ja kaitsevad tervist läbi tervisliku eluviisi ja tervist soodustava elukeskkonna
• ökoloogiline rahvatervis – käsitleb tervise seost keskkonnaprobleemidega, rõhutab tervise saavutamise ja säästva arengu ühist alust, keskendub majanduse ja keskkonna tervise determinantidele ning vahenditele, millega majandusliku investeeringu alusel luuakse paremad rahvastiku tervisenäitajad, suurem tervise õigluspärasus ja ressursside säästev kasutamine.
Rahvastiku tervis (population health) - Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase.
---
Aktuaalsed terviseprobleemid Eestis:
Enim haiguste ja suremuse tõttu kaotatud eluaastaid põhjustavad:
• Südame- veresoonkonna haigused
• Õnnetused-vigastused
• Kasvajad
• Riskitegurid: alkohol , suitsetamine, ülekaalulisus
Üldiselt on Eesti rahvastiku tervis viimasel aastakümnel paranenud (EIA 2012/2013: 41).
•Samas on ka mitmeid põhjusi muretsemiseks, näiteks suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, puudulik füüsiline aktiivsus, ohtlike nakkushaiguste levik (eeskätt HIV ja seksuaalsel teel levivad nakkused) ning vigastused ja mürgistused .
•Alkohol on üks peamisi globaalseid riskifaktoreid sotsiaalse kahju ning halvenenud tervise osas.
•Legaalsete uimastite ning ka mõne illegaalse uimasti osas on tarvitajate osakaal vähenenud, kuid on jätkuvalt kõrgem Euroopa keskmisest (EIA 2008:31).
Eesti elanike tervise viimase aastakümne trendid lubavad teha kokkuvõtte, et:
• vanemaealine osa eesti rahvastikust elab kauem
• keskealine elab tervislikumalt
• noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju
Olulisemad elanikkonna tervist iseloomustavad näitajad:
• Keskmine eeldatav eluiga,
• demograafilised näitajad ( sündimus , suremus, iive)
• surma põhjuse,
• imikusuremuskordaja
• haigestumuskordaja
• vaegurlus
• riskitegurite esinemissagedus
• enesehinnang tervisele
• Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti.
• Hea tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste
• Haiguskoormuse e tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud eluaastad = YLL (enneaegne surm) + YLD (haiguskaotus)
Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga.
Haiguste ennetamine:
1) primaarset preventsiooni – haiguse ärahoidmine (nt immuniseerimine)
2) sekundaarset preventsiooni – juba tekkinud haigusprotsessi peatamine või pidurdamine selle varajase avastamise (nt skriining ) ja sobiva raviga ,
3) tertsiaarset preventsiooni – väljakujunenud haiguse ägenemise või krooniliste seisundite väljakujunemise ärahoidmine efektiivse taastusravi abil.
Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustest :
Kroonilised haigused põhjustavad 86% surmadest ja 77% haigustest; nende hulk kasvab Euroopas pidevalt, kuid EL riigid kulutavadpreventsioonile vaid 2-3% oma eelarvest.
Läbi elustiili muutuste (õige toitumine ja füüsiline aktiivsus) on ärahoitavad
- kuni 90% 2. tüüpi diabeedist
- 80% südamehaigustest
- peaaegu 50% kasvajatest.
---
Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule.
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete
mehhanismide vahendusel biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. (Selye) Faasid : alarm, vastupanu, kurnatus
Stressreaktsioon
• on organismi mittespetsiifiline reaktsioon
• ei ole seotud konkreetse stiimuliga
• tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust
sellega toimetulekuks,
• kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang.
Stressihinnangud:
1) Esmane (emotsdionaalne) hinnang olukorrale: oht, kahju/kaotus või võimalus/ väljakutse
2) Teisene ( kognitiivne ) hinnang – toimetulekuks vajalikud ressurssid, strateegiad, olukorra ümberhindamine
Stressitekitajana tajutakse suure tõnäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääle. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. Mida tõsisemalt võimusse suhtutakse ja mida vähem seda omatakse, seda suurem on stress selle saavutamise, hoidmise ja kaotamisega seoses.
Majanduse ning tervise ja heaolu seosed.
Tervis mõjutab majanduslikke tulemusi arenenud riikides peamiselt nelja kanali kaudu (nii indiviidi kui ka riigi tasemel):
- suurenenud produktiivsus,
- suurem tööjõu pakkumine,
- paremad oskused kõrgema hariduse ja parema koolituse läbi
- rohkem säästusid füüsilisse ja intellektuaalsesse kapitali investeerimiseks.
Tervise mõju majandusele Eestis
Hea tervis mõjutab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasemel.
• Majanduskasv (vähe haigeid, palju töötegijaid)
• Hea haridus ja kvalifitseeritud tööjõud
• Pikeneb tööiga
• Maksudest laekuva tulu suurenemine
• Ostuvõime suur
• Ühiskonnale luuakse palju teenuseid ja kaupu
• Ravile ja sotsiaalhoolekandeleväikesed kulud
Väiksema tervisekaotusega maakondades on vähem allpool vaesuspiiri elavaid inimesi ja proportsionaalselt enam oma tervist heaks või väga heaks hindavaid inimesi.
Parema tervise saavutamist takistab majanduslik olukord, mida ei saa parandada halva tervise tõttu.
Terviseteenuse kättesaamatuse põhjus Eestis on enam kui pooltel juhtudel majanduslik.
Majanduslangus ja tervis:
•Suureneb haigestumine ja suremus (töötute suremusmäär erineb töötavate inimeste omast 20- 25%; 3% töötusega kaasneb 4,5% suitsiidide esinemissagedus, 2,5% vägivaldne suremus)
•Tõusevad kulutused indiviidile ja tervishoiule
•…mida suurem on inimeste panus oma tervishoiu - kuludesse, seda madalam on eeldatav eluiga
• Langevad toimetulekuvõimalused ja produktiivsus
•Tõuseb vajadus sotsiaalkaitse kulutustele
Mida tuleks teha, et vähendada halva tervise mõju majandusarengule
Kõige kuluefektiivsemad meetodid (st ühe eluaasta päästmine on kõige odavam) on need, mille sihtgrupiks
on kogu rahvastik. Enamasti nõuavad need odavamad meetmed laiemat lähenemist kui üksnes tervishoiusektorisiseselt:
- Võidelda suitsetamise ja alkoholi tarbimisega, eriti noorte seas
- Vähendada vigastussuremust ja – haigestumust
- Suurendada elanikkonna liikumisaktiivsust.
Majandus ja narkootikumid :
"Kui majanduses on head ajad, siis tarbimine kasvab, kui majandusel läheb kehvemini, siis langeb ka tarbimine. Seega võib ka hetkel nii Eestis kui maailmas kergelt taastuma hakanud majandus anda tõuke järgnevate narkomuulade tekkeks " - Risto Kasemäe.
Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud.
Kuidas mõõta tervist?
1) Lapse varajase arengu indeks
ECDI – lapse varajase arengu küsimustik . Hindab 5 valdkonda: füüsiline areng ja heaolu; sotsiaalne kompetentsus; emotsionaalne küpsus; keeleline ja kognitiivne areng; üldised teadmised ja kommunikatsioon.
2) Tervise enesehinnang e. tunnetatud tervis
3) Psühholoogiline heaolu
4) Eluga rahulolu
5) Suutlikkuse indeks – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid (WHO 1986)
6) Sotsiaalse kapitali indeks
7) Füüsilise tervise näitajad
Subjektiivne heaolu – mõõdikud
defineeritud kui inimese hinnangut oma elule; seda on raske mõõta, kuid annab õigema pildi heaolust:
kognitiivne aspekt – rahulolu
- the Satisfaction With Life Scale (Diener et al 1985) jm
emotsionaalne aspekt – õnnelikkus
- the Affectometer 2 (Kammmman, Flett 1983)
- the Affect Balance Scale (McDowell, Newell 1987)
Globaalne mõõde - elukvaliteet
- the Quality of Life Profile (Univ. of Toronto )
- Sense of Coherence Scale (Antonovsky 1993)
---
Laps ja tervis
*Lapse tervise kujunemisel on oluline: geneetiline eelsoodumus, üsasisene areng, prenataalnse abi süsteem, perinataalne kahjustus, varane lapseiga , vanemate teadmised, sotsiaalne taust, arstiabi ja õenduse kvaliteet ja kättesaadavus, ühiskonna suhtumine.
*Eesti laste ja noorte sagedasemad terviseriskid seoses eluviisi ja keskkonnaga: vigastused, vähene kehaline aktiivsus, uimastite tarbimine, riskialdis seksuaalkäitumine , ebatervislik toitumine.
* Lapsevanemad määravad lapse elutingimuste ja arengukeskkonna kvaliteedi, mis mõjutab laste heaolu, kuid perekonna võimalused sõltuvad sellest, millised on sotsiaalmajanduslikud tingimused ühiskonnas.
*Puudulikud vanemlikud oskused kahjustavad rängalt lapse tervist ja lapse heaolu. Head ja usalduslikud perekondlikud suhted on lapse depressiooni ja suitsiidi kaitseteguriks.
*Raputatud lapse sündroomi all kannatab 40,5 alla üheaastast last 100 000 lapse kohta (USAs 26).
*Viimaste aastate lõikes on 41% 1-4 aastaste laste surmadest tinginud õnnetusjuhtumid, mürgistused või traumad.
*2012.a. registreeriti 50 imikusurma. Vanuses 0-4 suri samal aastal 66 last ja vanuses 5-9 näol hukkus 7 last.
*Eesti paistab ELs silma keskmisest kõrgema narkoainete ja alkoholi tarvitamise sagedusega 15–16a. kooliõpilaste seas.
* Väärkoheldud lapsel võivad välja kujuneda käitumishäired, tema psüühiline ja emotsionaalne heaolu on saanud kahjustada, mis omakorda soodustavad krooniliste haiguste tekkimist ja nõrgendavad üleüldist immuunsussüsteemi. Pideva hirmutunde, valu või stressi tagajärjel on lapsel kõrge kortisooli tase, mis kahjustab lapse ajus tekkivaid sünapse, limbilist süsteemi; hirmule ja stressile vallanduvad neurokeemilised ained kujundavad ajustruktuuri, soodustades hüperaktiivsust, ärevust või agressiivsust. Lapse väärkohtlemine võib kärpida mälu eest vastutava ajupiirkonna hipokampuse kasvu, mis võib olla selgitus , kuidas lapsepõlves kogetud stress suurendab riski kannatada täiskasvanuna erinevate psüühikahäirete all, alates depressioonist, skisofreeniast ja traumajärgsest ärevushäirest kuni isiksusehäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvusteni välja. Samuti võivad lapseeas kogetud vaesuse ja väärkohtlemise tagajärjel vahetuda geenid, mis on aktiivsed aju arenguprotsessis.
Õpilaste psüühikahäireid põhjustavad:
*Koolimured – kasvav vaimne pinge, võistlev õhkkond, suured klassid, ületöötanud õpetajad, koolivägivald, nõrgad õpivõimed.
*Pereprobleemid:
- ebastabiilsus , vanemate lahkuminek
-vaesus, vanemate töötus või hirm töötuks jääda
-tööga ülekoormatud vanemad
-töömigratsioon- perest eemal töötav(ad) vanem(ad)
*Varases eas põetud kroonilised haigused
Lapse heaolu
Moodustub perekonna kontekstis ja on otseselt seotud perekonna toimetulekuga.
- kodu õhkkond on esmatähtis, kuid ka
- koolikeskkond on õpilase arengu seisukohalt otsustava tähendusega, et areneda, õppida, muutuda üksteisele mõistetavaks, saades seeläbi võrdsed õigused ja võimalused ühiskonnas osalemiseks.
*Eesti õpilaskonda ähvardavad ohud -> kriisid :
• Õppetöö üle jõu käiv koormus,
• õpilaste krooniline väsimus ja
• tervistkahjustav käitumine,
• vastumeelsus kooli suhtes, igavlemine koolis,
• kalduvus kasutada vägivalda,
• õpetaja huvipuudus õpilase edasijõudmise suhtes õppetundides, õpetaja sallimatus/vähene usaldatavus õpilaste suhtes.
*Laste heaolu on seotud nende:
- turvalisusega
- elamistingimustega
*Laste heaolu sõltub kahest aspektist:
- lapse pere toimetulekust ühiskonnas
- laste toimetulekust peres
*Õpilaste heaolu koolikeskkonnas on laste arengu seisukohalt otsustava tähendusega, kuid see on tugevalt lapse isiklikke valikuid piirav , seetõttu on tähtis seal heaolu (well-becoming) saavutamine.
*Lapse õigustel põhinevast lähenemisest tulenevalt saab laste heaolu defineerida kui laste õiguste realiseerimist ja igale lapsele iseendaks olemise võimaldamist.
*EU laste heaolu indeks: materiaalne olukord, eluase, tervis, subjektiivne heaolu, haridus, laste suhted, kodanikuaktiivsus , turvalisus.
Peamised koolitervishoiu probleemid:
- eluviisi muutused, agressiivsuse kasv, suurenenud nõuded koolis – õpiraskused
- riski- ja erivajadustega laste arvu kasv
- koostöö erialaspetsialistide vahel sageli nõrk
- kehtivad KTH seadused ja määrused puudulikud
- koolitoit, noorsportlased, kutsesuunitlused
• Kahjuks väheneb Eestis noorte seas tervist soodustavate ja suureneb tervist kahjustavate tegurite esinemine ning seda kiiremini kui teistes arenenud maades.
• Koolinoorte seas on viimasel aastakümnel järsult suurenenud ülekaaluliste poiste ja tüdrukute arvukus ja sama järsult vähenenud füüsiliselt aktiivsete laste hulk.
• Selline dünaamika ennustab oluliselt suurenevat haigestumist ja arstiabi kasutamist selles põlvkonnas paari aastakümne pärast.
---
Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga.
*Heaolu, selle tase ja rahulolu eluga sõltub:
- Inimese käsutuses olevatest ressurssidest (haridus, tervis, sotsiaalne võrgustik, materiaalne kindlustatus)
- Inimese ootustest heaolu ja elukvaliteedi tasemele
*Rahulolu – aspekt, kus inimene saab ise mõjutada, kas lõpptulemus on positiivne või negatiivne ehk kas inimene tunneb end õnnelikuna või mitte. Rahulolu eluga sõltub otseselt sellest, milliseid eesmärke ja soove inimene endale seab.
•Üldise eluga rahulolu peamine mõjutaja on just positiivseks hinnatud lähisuhted, mitte hinnangud sotsiaalsele staatusele , majanduslikule olukorrale või isegi tervisele.
-Paarisuhetes on olulised läheduskäitumised ja avatus, mis toob rahulolu. Avatuse vähenemise tõttu langeb ka partnerite lähedus ning kasvab rahulolematus.
-Pereeluga rahulolematus lükkab veerema "rahulolematuseratta", mis haarab edasi liikudes ka teisi eluvaldkondi.
Õnn ja rahulolu
•Stutzer (2003) – õnne võib vaadelda kui subjektiivset hinnangut individuaalsele olukorrale
•Veenhoven (1993) – mida paremaks hindavad inimesed oma elukvaliteeti tervikuna, seda õnnelikumaks võib neid pidada.
•Glatzer (1984): õnn on pigem afektiivne seisund; rahulolu on pigem kognitiivne hinnang (mis sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest).
• õnnelikkus koosneb kolmest komponendist, neis igaüht eraldi peab mõõtma subjektiivset heaolu uurides:
− Positiivne afektiivsus
− Tegevus/hõivatus, sh loovus, eesmärk (engagement/state of flow -> sense of self)
− Tähendus ( meaning )
Pikaaegse õnnelikkuse hindamisel tuleb arvestada ka inimese temperamenti.
• Õnnelikkus on tingitud:
- 50% geneetilistest teguritest (genetics),
- 40% psühholoogilistest ja käitumuslikust teguritest (volitional factors) ja
- 10% keskkonnast (circumstances).
Õnne valem:
• (Anu Realo )
Psühholoogid määratlevad õnnelikkust ja head elu subjektiivse heaolu kaudu, millel on:
1) kognitiivne komponent
neurootilisus
vanus
sotsiaalne kapital
sissetulek
tööalane staatus
kodakondsus
meelekindlus
- rahulolu eluga üldse või abielu, töö, materiaalse olukorraga jms
- kuivõrd tähendusrikas ning eesmärgipärane on inimese elu
2) afektiivne komponent
- viitab inimeste kalduvusele kogeda sagedamini positiivseid ja harvem negatiivseid emotsioone.
Õnnelikkel inimestel on:
- parem tervis ja nad elavad kauem
- Edukamad ja õnnestunud abielud
- Rohkem sõpru ja paremad sotsiaalsed suhted
- Suurem sissetulek
- Nad saavad tööga paremini hakkama
- On tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega
• (Margit Sutrop )
- teadmine sellest, mis on õnn, aitab meil oma elu teadlikumalt ja paremini elada – nii üksikisiku kui kogu ühiskonna tasandil
- Õnne mõiste võtab kokku kõik selle, mis on inimeste meelest ihaldusväärne ja väärtuslik
- Antiikfilosoofid uurisid asjatult , kas ülim õnn seisneb rikkuses, meelelises naudingus või mõtisklemises ….
Õnnelikkus
...on kõige üldisem positiivne emotsioon, kuulub baasemotsioonide hulka.
- Laiemas tähenduses on õnnelikkus elukvaliteedi ja heaolu sünonüüm.
- Veenhoveni (2004) väitel defineeris õnnelikkust kui valu ja meeldivuse summat (“the sum of the pleasure and pain”) Jeremy Bentham (1789).
- Uuringutest on selgunud, et abielus inimesed on õnnelikumad, eluga rohkem rahul ning nende tervis on parem ja eluiga pikem, ka läbipõetud haiguste järel
- Cantrili (1965) arvates on õnnelikkus eduka vananemise indikaator.
*Vanemad inimesed on õnnelikumad
• vananedes õpitakse oma tunnetega paremini toime tulema .
• vanemad pööravad tähelepanu pigem positiivsele kui negatiivsele infole
• kuigi eakatel on noortest märksa väiksem sotsiaalne võrgustik, veedavad nad kvaliteetaega nende seltsis , kellest nad lugu peavad.
Richard Stevens – ÕNNEMANIFEST:
- Naera südamest vähemalt kord päevas.
- Tee iga päev mõni heategu .
- Natuke liigutamist: kolm korda nädalas 30 minutit sporti.
- Igal õhtul mõtle viiele asjale, mille eest oled tänulik .
- Hoolitse mõne taime või looma eest.
- Leia iga päev aega sõpradega vestlemiseks.
- Vähenda televiisori vaatamist poole võrra.
- Kingi endale midagi.
Olulised heaolu ja õnnelikkuse ennustajad:
• ajaveetmine teiste inimestega on oluline subjektiivse heaolu allikas (Myers 2000). Õnnelikel inimestel on
võtmeküsimuseks ajaveetmine pere ja sõpradega.
• Õnnetuste puhul on üheks oluliseks vastupanuvõime (resilience) teguriks kohesiivne pere ja toetav sotsiaalne võrgustik; sotsiaalsete suhete kvaliteet on tähtis, abistamaks meid õnnetustega toimetulekul, samuti üldiselt meie subjektiivse heaolu suurendamisel.
• Õnnelikkust suurendab ka religioosne usk ja praktika, kuigi ei ole teada, kas see on tingitud usust kõigekõrgemasse või sotsiaalsest suhtlemisest ja toetavast võrgustikust koguduses.
• Õnnelikkus ja rõõm võivad olla eraldiseisvad heaolust, kuid sageli kogetud rõõm võib tingida üldise heaolu tõusu, suurendada avatust uuele kogemusele ja see omakorda on seotud sotsiaalse suhtlemise ja kontaktidega.
• Õnnelikkus on seotud ka heategevusse pandava raha ja võõraste abistamisega.
• Rõõm suurendab loovust, probleemilahendus- ja otsustusvõimet ning innovaatilisust ja läbirääkimisoskusi ( Isen 2000).
• Positiivne afekt suurendab paindlikku mõtlemist. Kõik need on seotud subjektiivse heaolu tõusuga.
• Ei ole teada, kas olulisem on üksik rõõmuemotsioon või üldine positiivne afektiivsus.
• oluline subjektiivset heaolu suurendav tegur on kontrollitunne oma elu üle, mis on mõnede uurijate arvates esmane hea vaimse tervise ja heaolu allikas (Taylor, Brown 1988), ka töötajate heaolus on oluline tunnetatud kontrollitunne ( Spector 2002).
• Heaolutunne paraneb ka juhul, kui kontrolli olemasolu on illusoorne – need kes arvavad , et kontrollivad oma elu, on õnnelikumad (Taylor, Brown 1988).
• temperamendi ja isiksuse individuaalsed iseärasused moduleerivad paljusid heaolu tegureid.
• Huvi soodustab heaolu, suurendab hõivatust.
• Tänulikkus – suurendab sotsiaalset kohesiooni, suurendab retsiprooksust. Tänulikkus on meeleoluga enam seotud kui emotsioon, on teatud mööduv meeleolu seisund, suurendab pro-sotsiaalset käitumist.
• Kui meile tehakse head, teeme ka teistele head. Tänulikkus ja õnnelikkus on seotud ringikujuliselt (Watkins 2004).
• Tänulikkus seotud positiivsete emotsioonidega, ei tea, kas tänulikkus on otse seotud heaoluga või läbi positiivsete emotsioonide.
• Materialism – raha tagaajamine ja himustamine; mida materialistlikumad me oleme, seda vaesem ja kesisem on meie elukvaliteet,
• heaolu tähendab olemist ühenduses oma lähikondlaste ja sõpradega ning hõivatust meelepärase töö või tegevusega,
• õnn ei ole mitte eesmärk elus vaid tagajärg
• Vajadus kuuluda on inimesel suurem vajadusest olla rikas, olla vajalik on inimloomule omasem kui vajadus omada raha.
• Positiivsed emotsioonid
- muudavad inimesed efektiivsemaks, loovamaks, samuti sotsiaalselt integreeritumaks ja tervemaks, laiendades kognitiivseid protsesse.
- laiendavad indiviidi mõtlemise repertuaari, mis lubab edendada isiklikke ressursse, mis suurendavad adaptatsioonivõimet, tugevdades tervist.
- ei teki ohtlikes olukordades , vaid turvalises keskkonnas.
Psühhosotsiaalne , psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus.
Psühhosotsiaalne heaolu
...on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla.
Psühhosotsiaalne heaolu on töötaja subjektiivne hinnang oma heaolule, mis hõlmab emotsionaalset seisundit (tööga seotud positiivsed ja negatiivsed elamused), oma toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt .
Psühholoogiline heaolu näitab:
- kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel,
- kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid,
- kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk,
- mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi ja
- kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes.
J. C. Christopher:
• Meie arusaamad psühholoogilisest heaolust on kultuurilise eelduste ja väärtuste kimp, st kultuurispetsiifilised ja mitte universaalsed.
• Ei saa eksportida oma arusaamu psühholoogilisest heaolust (nagu autonoomsus või õnnelikkus) teistesse kultuuridesse.
Subjektiivne heaolu on liialt kitsas andmaks hinnangut üldise heaolu kohta.
• See on vaid üks võimalus paljudest, kuidas uurida ja edendada heaolu.
• Enesehinnangu kasutamisel on oht ülehinnata subjektiivset heaolu ja alahinnata heaolu objektiivseid faktoreid.
• Mõõtes vaid subjektiivset heaolu, jäävad kõrvale keskkonnamõjud.
• Õnnelikkuse tase ja heaolu objektiivsed näitajad ei ole sageli kooskõlas.
C. Ryffi heaolukäsitlus.
•Tema uurimused keskenduvad psühholoogilisele heaolule:
– multidimensionaalne hindamisskaala , mis on tõlgitud enam kui 25 erinevasse keelde ja on kasutusel kogu maailmas.
- psühholoogilise heaolu ealine, sooline, sotsiaalmajanduslik, etniline /minoriteedist olenev jm varieeruvus
• Positiivse vaimse ja füüsilise tervise seosed
psühholoogiline heaolu hea vaimne tervis.
Ryff 1989:
• Autonoomsus
• Keskkonna valimise/loomise oskus
• Positiivsed suhted teistega
• Elu eesmärk
• Isiklik kasv
• Enese/mina aktsepteerimine
• Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg.
• Inimesed, kellel on seatud eesmärgid ja nad tegutsevad nende täitmise nimel, kasvab psühholoogiline heaolu pidevalt, kuid subjektiivne heaolu on pidevas muutumises vastavalt sellele, kuidas on inimese elus kordaminekuid ja ebaõnnestumisi.
• Heaolu aitavad hoida kõrgel tasemel eesmärgid elus ja positiivne suhtumine.
• Inimesed, kel on vasaku ajupoolkera otsmikusagar enam aktiveeritud, tunnevad rohkem positiivset ja vähem negatiivset emotsiooni, samuti on see seotud kõrgema antikeha vastusega.
• Heaolu kogemus soodustab mitmete bioloogiliste süsteemide tõhusat toimimist, mis võib aidata hoida organismi alistumast haigusele, või kui haigus/ ebaõnn on juhtunud, võib aidata kaasa kiirele taastumisele.
• Psühholoogiline heaolu võib olla tervist kaitsev.
• Hedooniline heaolu näitas vaid üht seost biomarkeritega: HDL oli seotud positiivse afektiga, mõõdetud MASQ abil, mis hindab õnne ja elu naudingut.
• Kõrge eudaimooniline heaolu vananevatel naistel seostus :
madalama igapäevase sülje kortisooli, põletikku tekitavate tsütokiinide, kardiovaskulaarse riski taseme ja kestvama REM unega; madalama glükosüleeritud hemoglobiini taseme ning väiksema talje- puusa ümbermõõdu suhte ja kogu/HDL-kolesterooli suhtega, samuti kaalusid nad vähem.
• Kõrge autonoomiaga naistel oli noradrenaliini tasemed kõrgemad.
Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega.
Hedonism ‘lõbu, nauding ’
• Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut.
• Naudingut mõistetakse hedonismi eri variantides erinevalt. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu.
• Anhedoonia e naudinguvõimetus - huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest.
Eudaimonism ‘õnn, õndsus’
• Antiikaja elukäsituse põhimõtteid,
• eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht
• Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel.
• Eudaimooniline e. psühholoogiline heaolu – personaalne areng ja täiustumine , oma potentsiaali realiseerimine
• Hedooniline e. subjektiivne heaolu – eluga rahulolu ja õnnelikkus
---
Töötaja tervis ja heaolu
Töö on olulise tähtsusega tervise sotsiaalne mõjur vähemalt kolmel põhjusel (Marmot ja Feeney 1996):
1.Tööl on keskne koht töötaja heaolu saavutamisel, sest töö tagab sissetuleku ja võimaldab laiemat ühiskondlikku tegevust, töötingimused mõjutavad otseselt inimese elukvaliteeti, töökeskkonna riskitegurid võivad põhjustada vigastusi, kutsehaigusi ja pikaajalisi tervisehäireid.
2. Töö omab otsest mõju üksikisikule, tema perele ja sotsiaalsele keskkonnale.
3.Tootmisprotsess võib omada füüsilist ja keskkonnast tingitud mõju mitte ainult töötajale vaid ka tema töökohta ümbritsevale keskkonnale.
*Tervis ja heaolu töökohal:
• Tööstress ja depresioon -> heaolu langeb, toimetulekuvõime langeb -> töövõimetus
• Heaolu mõjutavad kõige enam töökoha kvaliteet, karjääri väljavaated jms.
Eakate heaolu
iseloomustavateks näitajad on:
- subjektiivne eluga rahulolu,
- toimiv sotsiaalvõrgustik ,
- toimetuleku ressursside olemasolu
- eneseabiliikumises osalemine.
hindamisel tuleb arvesse võtta:
• elatustaset
• suhteid
• eneseteostust
• tegevuses püsimist
Eakate kõrge elukvaliteedi eelduseks on:
- eluks sobiv, eakasõbralik elukeskkond,
- toimiv tugivõrgustik , sh lähisugulased ( järeltulijad )
- inimese enese hea tervis ja toimetulek
- inimese psühholoogiline tugevus.
Gerogoogika ( Tõnu Ots) - õpetus iseendas toimuvatest muutustest seoses vananemisega ja nendega kohanemisest ehk vananemise õppimine.
Aktiivsena vananemise arengukava 2013-2020
• Eesmärk: vanusesõbraliku ühiskonna kujundamine, eakate elukvaliteedi ja võrdsete võimaluste kindlustamine
• Otsene sihtrühm: 50-aastased ja vanemad inimesed
• Aktiivsena vananemine võimaldab inimestel enda heaolu tagamiseks kasutada oma füüsilist, vaimset ja sotsiaalset potentsiaali kogu elu vältel (Active Aging... WHO 2002 )
• Active ageing= positive ageing = successful ageing
• Eduka vananemise eeldused: hea tervis, rahuldav majanduslik olukord, kindlustunne, kontaktid lähedastega, abi saamise võimalus, turvatunne ja usaldus ühiskonna suhtes ning soov ja võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osaleda.
---
Legatumi heaolu indeks (Legatum Prosperity Index) ja heaolu Eestis.
• Kõige õnnelikumad rahvad maailmas on need, kelle riigis on mitte ainult kõrge SKP, vaid kes on ka õnnelikud, terved ja vabad kodanikud.
• Index moodustub 9 ala-indeksi keskmistest skooridest, mille alusel võrreldakse erinevaid riike.
• Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemus- rahvustesse.
• Eesti heaoluindeks tõusis pingereas 33. kohalt 31. kohale, kuid sel aastal oli 35.
• Kaheksa liitnäitaja hulgas on üks —isiklikud vabadused— milles Eesti on 70-nes!
Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas.
• Elukeskkonna korraldus määrab oluliselt inimese psühhosotsiaalse heaolu ja tema tervisliku seisundi.
• Tervise säilitamiseks ja parandamiseks on vaja korraldada töö- ja elukeskkond nii, et vähendada või kõrvaldada keskkonnast tulenevate füüsikaliste ( müra , kiirgus jne), keemiliste (keskkonnareostus) ja bioloogiliste (nakkushaiguste levik jne) ning sotsiaalsete ja psühhosotsiaalsete (stress, tõrjutus, sõltuvushäired jms) ohutegurite kahjulikku toimet.
• Elukeskkonnas võivad ohutegurid meid mõjutada nii otseselt kui kaudselt , eelkõige õhu, vee ja toidu kaudu.
Keskkond ja tervis
• Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on hinnata raske.
• Enim tuntud tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele.
• Uus, teravnev keskkonna- ja terviseprobleem on müra.
• Kliimamuutused , stratosfääri osooni lagunemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti kahjustada tervist.
Keskkonna valdkonnad, mis võivad mõjutada tervist:
• suurenenud nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus , kanalisatsioon, jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused;
• risk juhustest- tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate materjalide käitlemisel;
• risk mootorsõidukite liikluses vigastuste või keskkonna- reostuse näol;
• kahjustused haavatavatele ökosüsteemidele, mis omavad tähtsust inimese tervisele;
• mõju tervisele tingituna muutustest lõhna, müra, tolmu, putukate, pimeduse , vibratsiooni, rikutud valgustuse osas;
• füüsilise aktiivsuse soodustamine või mittesoodustamine ( kõnd või jalgrattasõit , sportimisvõimalused jms).
Ökoloogiline lähenemine:
• rõhutab tervikliku ja süstemaatilise käsitluse olulisust sotsiaalprobleemide ning inimeste ja nende elukeskkonna vastastikuse suhte kohta.
• Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga.
• Ökoloogilise jalajäljega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn–maa ökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides.
• Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri- ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija, jalgratturi- ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu.
Sotsiaalse kapitali ja sidususe seosed tervise ja heaoluga.
Sotsiaalne kapital:
• võrgustikud, normid, usaldus, mis hõlbustab koordinatsiooni ja koostööd vastastikuse kasu huvides.
• on potentsiaalne inimese vaimse ja füüsilise tervise mõjutaja nii positiivses kui negatiivses mõttes; võib mõjutada rahulolu ja õnnelikkust sotsiaalsete võrgustike ja sotsiaalsete suhete kaudu
• Indiviidi tasemel mõõdetakse isikliku sotsiaalse võrgustiku ulatuse ja kvaliteediga
Sotsiaalse kapitali tasandid ja seos tervisega:
1) Mikro - e indiviidi tasand – väga tugev seos, eriti vaimse tervise osas. Kõik, mida sa vajad on armastus>sõprus
• Halva tervisega inimestel (eriti vaimse tervise osas) märkimisväärselt väiksem sotsiaalne võrgustik.
• Krooniliste haiguste põdejatel on vähem lähisuhteid ja sõpru ning nad hindavad toetuse kvaliteeti madalamaks vaatamata võrgustiku suurusele.
• Sotsiaalselt isoleeritud inimestel, kes on haaratud vabatahtlike ühenduste tegevusse, on parem tervis.
Kuidas lähisuhted mõjutavad tervist?
• Toetavad sotsiaalsed suhted on võimelised modifitseerima/leevendama stressreaktsioone ja nende negatiivset toimet organismis mitmel viisil:
- instrumentaalne - majanduslik abi, ning abi igapäevaeluga toimetulekul, kodustes töödes
- psühholoogiline /emotsionaalne abi– võimaldab avada stressorite tähendust ja parandab toimetulekut.
• Sotsiaalne toetus muudab käitumuslikke reaktsioone stressile (suits, alkohol jms), mistõttu lähisuhete mõju meeste füüsilisele tervisele on tugevam kui naistel.
• Individuaalsed põhilised käitumisreaktsioonid on mõjustatud varaste toetavate suhete kvaliteedist varases lapseeas.
Ei väldi haigestumist, kuid soodustavad paranemist ning vähendavad ägenemisi ja suremust - seega sots. kapital on oluline krooniliste haiguste ravis .
2) Meso- e grupi-, kogukonna/paikkonna tasand – mõõdukas seos tõestatud
• Etniline ja grupisidusus mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist – bonding efekt.
• Tihedad gruppidevahelised sidemed mõjutavad kogukonnaliikmete tervist – diskrimineerimine /märgistamine/ suitsidaalsus või haiguste levik ning vastastikune toetus; läbisaamine naabritega on olulisem füüsilistest elutingimustest.
• Töö olemasolu ning head suhted töökaaslaste ja naabritega seostuvad õnnelikkuse ja parema tervisega – nn ökoloogiline efekt
3) Makro- e rahvastiku/riigi tasand
- On tõendatud tugev sotsiaalse kapitali ökoloogiline efekt õnnelikkuse, eluga rahulolu ja suitsiidide sageduse suhtes
- Seos on komplekssem füüsilise tervise suhtes, vähe on tõendeid sotsiaalse kapitali ja vaimse tervise seostest rahvuslikul tasemel
Sotsiaalne sidusus:
• põhineb inimese heaolu edendavatel ühiskonnasidemetel ja sellega seostub iseseisvus , hüvede kättesaadavus, isiklik areng, inimväärikuse austamine, vastustundlik osalemine, kuuluvustunne ja ühised väärtused.
• on nagu puu, mille juured on suhted, usaldus, väärtused, tunded, teadmised, st sotsiaalne ja kultuuriline kapital
• Euroopa Nõukogu definitsiooni järgi on sotsiaalne sidusus ühiskonna võime tagada kõigi liikmete heaolu.
• Sidusus toodab sotsiaalset kapitali, mida võib defineerida mitteametlike väärtushinnangute ja käitumisnormide kogumina, mida grupi liikmed samade eesmärkide nimel koostööd tehes ühiselt tunnustavad.
• Usaldus toimib nagu määrdeaine, mis paneb igasuguse grupi või organisatsiooni tõhusamalt tegutsema (Fukuyama 2002).
Kehaline aktiivsus, tervis ja heaolu.
Füüsiline heaolu – normaalne anatoomiline areng, toimetulek; bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine.
Füüsiline aktiivsus aitab leida/saavutada inimese potentsiaali ning selle kaudu heaolu suurendada, just eudaimoonilist heaolu.
Hariduse mõju tervisele ja heaolule.
Hariduse tase mõjutab objektiivset ja sotsiaalset heaolu. Parem haridus võimaldab paremat töökohta, mis omakorda võimaldab paremat elu ja suuremat tõenäosust, et selle eluga ollakse rahul. Puudub tõenäosus, et satutakse madala haridustaseme tõttu sotsiaalse tõrjutuse ohvriks.
E. Allarti heaolukäsitluses on hea hariduse omamine vajaduste rahulamine, mis on aluseks heaolule.
Oluline sotsiaalne tervisemõjur.
HIV- nakkus , uimastid ja tuberkuloos Eestis- olulisemad probleemid, mis mõjutavad nii haigestunu kui teiste ühiskonnaliikmete tervist ja heaolu.
HIV – pikemas pildis võib lõppeda nakatanu surmaga. Teiste nakatamise võimalusele negatiivne mõju lähedaste heaolule.
Uimastid – rikub uimastitarvitaja tervist, muudab ajutegevust aeglasemaks. Mõjutab negatiivselt ka uimastitarvitaja lähedasi – võimalikud tülid, õnnetused jm probleemid
Tuberkuloos – Tõsine nakkushaigus .
Igasugused terviseprobleemid alandavad heaolutunnet nii haigel kui tema lähedastel.
Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused /dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad).
- Keskmine eluiga:
- Oodatav eluiga sünnimomendil 2013. aastal: M=72 ja N=81
- Tervelt elatud eluaastad:
- Suremus: 2013. aastal suremuse üldkordaja = 11,57
- Sündimus: 2013. aastal sündimuse üldkordaja = 10,27
- Loomuliku iibe kordaja 2013. aastal =-1,05
+ seminaride küsimused:
Uimastite valge raamat
Põhimõtted:
- ennetus on tulemuslikum kui tagajärgedele reageerimine
- sõltlaste ravi on tulemuslikum kui nende karistamine
- illegaalsete ja legaalsete uimastite kahjud on omavahel seotud
- eelistame tõenduspõhiseid või teadmistepõhiseid lähenemisi
- raviteenuste puhul on tagatud isikute privaatsus
- ravi ja kahjude vähendamine on vabatahtlik
Uimastite tarvitamise vähendamise poliitika:
I Mõjusuund: vähendada narkootikumide kättesaadavust
1. narkootikumide pakkumise vähendamine
II Mõjusuund: narkootikumide tarvitamise alustamise ennetamine
2. universaalne ennetuse süsteem
3. varase märkamise ja sekkumisele suunamise süsteem
III Mõjusuund: sõltlaste tervenemise aitamine
4. kahjude vähendamise süsteem
5. sõltuvusravi ja taastusabi süsteem
6. taasühiskonnastamise teenuste süsteem
Tubakapoliitika roheline raamat
Tubakapoliitika eesmärgid:
- oodatava eluea kasv meestel 72,5 ja naistel 82,2 aastani
- tervena elatud eluea kasv sünnimomendil mmestel 57,1 ja naistel 62 aastani
Alkoholipoliitika roheline raamat