Tervis ja heaolu (0)

Tallinna Ülikool - Inimeseõpetus - Inimeseõpetus

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid.
Tervis ei ole ühiselt mõistetav. Tervis on multidimensionaalne, sisaldab füüsilist heaolu (pos kehatunnetus , haiguste sümp puudumine), psühholoogilist heaolu ( rõõm , õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund.
Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut.

Tervisega seotud mõisted.
eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele.
ebavõrdsus – üldmõiste , mida kasutatakse üksikisikute ja gruppide tervise erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel.
ebaõiglus tervises – selline ebavõrdsus tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnedest õiglusetuse vormidest. Ebaõiglust tervises ei põhjusta mitte ainult bioloogilised ja tervishoiust sõltuvad tegurid või negatiivsed elustiili valikud . Peamiselt mõjutavad seda sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, milles inimesed elavad ja töötavad ehk tervise sotsiaalmajanduslikud mõjurid .
haigus, haiguste ennetamine ( preventsioon ) – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Tervishoid hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste .
keskkonnatervis – valdkond , mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte , kaasa arvatud elukvaliteet , mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ning praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist.
rahvatervis – riigist inimeseni, ühiskond, haiguste ennetus (programmid jne), public. Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu.
rahvastiku tervis – üle maailmne, statistiline, population. Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase.
salutogenees, salutoloogia – ehk tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Teadus, mis uurib tervise arengu ehk salutogeneesi protsesse.
sotsiaalne kapital , sidusus, toetus ja tõrjutus – indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim , mis hoiab ühiskonda koos.
tervisedendus – protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist.
terviskasvatus – terviseedenduse osa. Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine.
terviseindikaator e tervisenäitaja – mingi spetsiifilise tegevuse, nähtuse või tulemuse mõõtmise näidik, vahend, kuvar või tähis, mida kasutatakse kvaliteedi parendamiseks, hindamiseks ja seireks. Mõõdetav üksikisiku, elanikkonna või keskkonna iseloomustaja, mida võib kasutada tervise ühe või enama aspekti kirjeldamisel (kvaliteet, kvantiteet ja aeg). Nt pindala, rahvaarv, tulumaks , asustustihedus, demograafilised näitajad, suremus , surmapõhjused, kasvajad , traumad, vaimne tervis, lapsed, suitsetamine , toitumine, füüsiline aktiivsus, kehakaal, vererõhk , keskkond, õhu kvaliteet, töökeskkond , finantseerimine, haiglaravi
tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus. Tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele, selles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad.
terviseprofiil – abivahend inimeste ja keskkonna terviseseisundi mõõtmisel, hindamisel, analüüsimisel, paremate tervisetulemite eesmärgistamisel ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja vahendite määratlemisel. Sisendiks on nii indikaatorite alusel kogutud statistilised andmed kui ka kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning tervise- ja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamused ja info.
terviskäitumine – käitumised, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks , haiguste ennetamiseks ja avastamiseks või oma tervise kahjustamiseks ( riskikäitumine ja –tegur). Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. Nt arstlik kontroll, vaksineerimine, titumine, füüsiline aktiivsus, suitsetamine, riskiv seksuaalkäitumine jne.
tervisekultuur – sisuks on uskumused, hoiakud, väärtushinnangud , teadmised, traditsioonid ja käitumisviisid, mida ühiskonnas peetakse parasjagu oluliseks või tunnustatakse kui üldist normi. Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis.
vaesus – sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. Jaotub: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus.
võimestumine – üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi.
võrgustik – üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev koostöögrupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel, tegelemaks tekkinud probleemidega.

Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid.
Heolu mõjutavad:

individuaalsed tegurid ( haridus , võimed, tööhõive , sissetulek, vanus, sugu)
Perestruktuurist tulenevad tegurid (töötud, haiged, puudega, palju, üksikvanem
KK tegurid (elupiirkond, ressursid , võimalused)
Kogukonna ja ühiskonna elus osalemine (enese potensiaali realiseerimine )

Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed.
Heaolu dimensioonid
Füüsiline/kehaline dimensioon (tervis, sport)

Normaalne anatoomiline areng
toimetulek igapäeva-tegevustega
füüsiline vorm ( fitness )
tervislik/normaalne toitumine
vältida kuritarvitusi

Sotsiaalne dimensioon (sotsioloogia, poliitika, majandus)

Suhtlemine
Lähedustunne
respekt ja tolerantsus teiste suhtes
turvalisus, kindlustunne

Emotsionaalne dimensioon (rahulolu, enesehinnang )

toimetulek stressiga
emotsioonide väljendusvõime
Eluga rahulolu

Intellektuaalne dimensioon

Õppimisvõime
võime kasutada infot efektiivselt

Spirituaalne dimensioon

usk kõike ühendavasse jõusse

Keskkondlik dimensioon

Võime edendada tervise mõõdet , mis parandab

elatustaset
elukvaliteeti

Töödimensioon

võime saavutada töö ja puhkuse tasakaal

Tervise dimensioonid

emotsionaalne tervis– kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista
sotsiaalne tervis– mina-pilt, suhted teistega
eetiline/spirituaalneaspekt– väärtushinnangud
saavutuslikaspekt– kuidas olla edukas
füüsiline/kehaline tervis
seksuaal- ja reproduktiivtervis
vaimne tervis– info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus (Vaimne heaolu, hingeline tasakaalustatus -psühholoogia ja eetika valdkond (ärevuse, depressiooni ja hiagusega kohanemisvõime )

Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga ning Eesti elukvaliteedi paradoksid.
Elukvaliteet iseloomustab kõige laiemas tähenduses inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades. Mõiste on muutunud üha enam indiviidikeskseks (individuaalne heaolu, mida mõjutavad obj elamistingimused ja subjektiivsed hinnangud ). Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks.
Ottawa Hartas 1989.a.toodi esmakordselt välja tervise ja elukvaliteedi omavaheline seos.
Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete näitajatega: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet.

Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud.
Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmiseks tuleb kasutada kõrvuti nii objektiivseid kui ka subjektiivseid näitajaid, millel mõlemal on omad head ja vead. Objektiivsete sotsiaalsete näitajatena mõistetakse neid, mis esitavad sotsiaalseid fakte olenemata personaalsetest hinnangutest, subjektiivsed näitajad seevastu peegeldavad just individuaalseid tunnetusi ja hinnanguid sotsiaalsetele tingimustele.

oodatav eluiga sünnimomendil

imikusuremuskordaja
enesehinnanguline üldine terviseseisund
pikaajalise haiguse olemasolu
igapäevaelu takistavate terviseprobleemide olemasolu
ülekaalulisus

Elukvaliteet on mitmedimensionaalne näitaja.
WHO küsimustikud elukvaliteedi mõõtmiseks:

WHOQOL-100
WHOQOL-BREF – lühendatud, 26 küs (enesehinnanguline terviseseisund, sotsiaalne keskkond, elukeskkond)
Better Life Index ( OECD )
Quality of Life (EL)

Kaasaegsed heaolu ja elukvaliteedi indeksid on keerulised ja kombineerivad majandusliku jõukuse näidikuid sotsiaalse statistikaga (nt eluaseme , keskkonna näitajad, hõive parameetrid , kodanike kaasatus ).

Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga.
Subjektiivse tervise hindamine peegeldab rohkem heaolu ja sotsiaalset tervist kui haiguste puudumist. Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja ootustest elukvaliteedile. Oma tervisele halva hinnangu andmist seostatakse otseselt haigusega, mitte niivõrd heaoluga. Ligikaudu 50-60% subjektiivse heaolu individuaalsetest erinevustest saab seletada pärilikkuse ja isiksuseomadustega – neurootilisus ja ekstravertsus .
Mõned elusündmused (abiellumine, lähedase surm, lahutus või suur loteriivõit, töökaotus) võivad eluga rahulolu suurel määral ajutiselt tõsta või vähendada.
Subjektiivne heaolu väljendab:

materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet
sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid
inimese personaalseid iseärasusi
maailmavaadet , suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse ( õnnelikkus ) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti

Objektiivne heaolu – mõõdikud on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule.

Füüsiline heaolu-kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika
Materiaalne heaolu-tulu, sissetulek
Areng ja aktiivsus-haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/ hobid , sõltumatus
Sotsiaalne heaolu-võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas
Emotsionaalne heaolu-ärevus, depressioon , haigusega kohanemisvõime

Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas
Planeedi ökosüsteem – ühesugune mõju kogu inimkonnale, sõltumata rahvusest, kultuurist, rikkustest ja muust materiaalsest.
Kliimast oleneb inimasustuse võimalikkus , eluviis, kujuneb välja kultuur oma uskumuste ja pärimustega.
Kui muutub looduslik keskkond, siis muutub ka (inimese) eluolu, sest muutused ökosüsteemis on otseselt seotud võimalikkusega elule, kuid ka tervisega ja heaoluga.
Kõige olulisemad keskkonna ja tervisega seotud tegurid on:

Globaalsed muutused (katastroofid, osoon , fosiil, soojenemine)
Saastatus
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine

Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on hinnata raske. Enim tuntud tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaar-oludega. Vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele.
Uus, teravnev keskkonna- ja terviseprobleem on müra.

Keskkonna mõju tervisele Eestis- tervise arengukavas prioriteetsed ja lahendust vajavad probleemid (sh ökoloogilise jalajälje mõiste ja olukord Eestis)
Ökoloogiline lähenemine rõhutab tervikliku ja süstemaatilise vaate kasutamise olulisust sotsiaalprobleemide ning inimeste ja nende elukeskkonna vastastikuse suhte käsitlemisel .
Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. Ökoloogilise jalajäljega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn-maa ökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides, kuid ei näita ära majandusseoseid ega taastumatute loodusvarade tarbimist.
Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri- ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija , jalgratturi- ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu.

Kultuuri mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis.
Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks.
Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond. Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervistomandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika .
Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust).
Eestis on olulised ellujäämisega seotud väärtused (vähene usaldus ja tolerantsus, kasin poliitiline aktiivsus, keskkonnateadlikkus ja isiklik algatus), positiivsete emotsioonide osakaal rahulolu hinnangutes ei ole oluline – inimeste rahuloluks ja õnneks piisab sellest kui elu on “normaalne”,st asjad ei lähe väga halvasti. Seega sõltub hea elu tähendus kultuuris valitsevatest väärtushinnangutest.

Hariduse mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis..
Sotsiaalne tervisemõju. Õpitulemus sõltub lisaks koolile õpilase varajasest sotsialiseerumisest, kodusest keskkonnast ja vanemate toetusest , aga ka geneetilistest teguritest. Seejuures on paljud uuringud kinnitanud koduse kultuurilise kapitali olulisust. Nt vanemate amet.
Eestis mõjutab sotsiaalne taust õpilaste õpitulemusi vähem kui enamikus teistes riikides. Eesti hariduse üheks tugevuseks peetakse tugevat ja ühtset põhikooli. Head õpitulemused on üks oluline eeldus, et olla edukas hilisemal haridusteel, kuid olulised on ka noorte haridusvalikud pärast põhikooli ja keskkooli.

Majanduse ning tervise ja heaolu seosed, sh ebavõrdsus- olukord Eestis ja tagajärjed.
Elanikkonna heaolu iseloomustavad: (sotsiaalne heaolu)

Majanduslik jõukus
Madal töötuse määr
Kõrge tootlikkus
Võimaluste mitmekesisus
Elanike hea tervislik seisund
Kõrge haridustase jne

Inimeste heaolu analüüsimiseks on otstarbekas mõõtaühiskonna ebavõrdsust, mis väljendub leibkondade sissetulekus. Mida suurem on ebavõrdsus, seda tugevamalt on eristatavad sotsiaalsed hierarhiad ning seda kehvemad inimestevahelised suhted. See aga paisutab stressi taset ühiskonnas ning suurendab stressist põhjustatud tervisehädade levikut. Nt haridus, sotsiaalne tõrjutus, majanduslik olukord, arstiabi, haigused, vaesus, töötus , puue, äärealadel elamine.

Eesti arengumudel post-2015
Eesti inimarenguaruanne. Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh rändest ja haridusest, siis veel keskkonnast, kultuuriruumist, jätkusuutliku poliitika arendamisest.

Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga.
Tervise kontseptsioonid:

Biomeditsiiniline
Teaduspõhine
Majanduspoliitiline
Kultuuriline
Holistlik - biopsühhosotsiaalne
Tervise mandala
Tervise funktsionaalne kontseptsioon - suutlikkus
Võimestumine
Tervis kui muutuv seisund - salutogenees ehk tervisesuutlikkus – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, st tervis kui igapäevaelu ressurss

Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga.
Tervise edendamine on ideoloogia, mis tõstab tervise ja heaolu teiste väärtuste seas esile ning tähtsustab üksikindiviidi, kogukonna ja ühiskonna vajadust saavutada kontroll tervistmääravate tegurite üle, mis võimaldab parandada seeläbi oma tervist. Eesmärgiks on tugevdada indiviidide ja kogu rahvastiku tervist selle positiivses, kõikehõlmava heaolu (mitte üksnes haiguste ja puueteennetamise) tähenduses.

Käsitleb tervist laiemalt - majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike ja käitumuslike tervisemõjurite kaudu.
Inimese tervisekäitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele, õpi- ja töövõimele, aga ka elukvaliteedile ja heaolule.
Oma terviseseisundi ja patsiendiõigustega kursis olek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja parandada ravitulemust.

Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga.
Haiguste ennetus on tervete inimeste kaasamine terviseuuringutele või ennetavatele terviseteenustele, eesmärgiga ära hoida välditavaid haigusi. Ennetus on ka tervisenõustamine, vaktsineerimine , raseduse jälgimine, sõeluuringud, patsiendijuhendite avaldmaine, tegevused haiguse tüstistuste ennetamiseks jne. Haiguse ennetamine on osa tervishoiuteenustest. Olulist rolli ennetuses kannavad perearst ja pereõde, kelle kohustuste hulka kuulub patsiendi tervise jälgimine ja läbi erinevate ennetustegevuste tema tervise hoidmine, et haigused ei tekiks või süveneks.

Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/ dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad).
Eestis on harituse indeksi ja eluea indeksi erinevus suurimaid kogu maailmas: eestlased on küll võrdlemisi hästi haritud, kuid kehva tervise jasellest tulenevalt lühikese elueaga. Eesti elanike madala keskmise eluea põhjusi võib otsida nii meie ajaloost kui ka kliimast, isegi geneetikast.
Eesti rahvastiku tervis on paranenud . Probleemiks on suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, inaktiivsus, ohtlike nakkushaiguste levik, sh HIV jm ja vigastused ning mürgistused .

vanemaealine osa eesti rahvastikust elab kauem
keskealine elab tervislikumalt
noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju

E. Allardti heaolukäsitlus.
Heaolu ⇒ vajaduste rahuldatus
Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega
having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes - sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus
loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid
being: mis indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga - isiklik prestiiž , asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine

S. Hirdi heaolukäsitlus.
Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed:
Objektiivne heaolu
↑↓
Subjektiivne heaolu
↑↓
Psühholoogiline heaolu

C. Ryffi heaolukäsitlus.
Uurimusvaldkond on psühholoogiline heaolu, multidimensionaalne hindamisskaala.
psühholoogiline heaolu ↔ hea vaimne tervis

Autonoomsus
Keskkonna valimise/loomise oskus
Positiivsed suhted teistega
Elu eesmärk
Isiklik kasv
Enese/mina aktsepteerimine

E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal.
Defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule.

eluga rahulolu, positiivsed emotsioonid
temperamendi ja isiksuse mõju
majanduse ja kultuuriliste erinevuste mõju heaolule

Subjektiivset heaolu kultuuritasemel suurendab:

Rahvuslik koguprodukt
Poliitiline vabadus
Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus
Rahuldavad suhted võimu ja kodanike vahel
Usalduse kõrge tase
Efektiivsed rahva- institutsioonid

I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel.
Viie tasandiline heaolu mudel. Heaolu muutused ühes nimetatud tasanditest mõjutavad ka teisi tasandeid. Personaalse, suhete-, organisatsiooni ja kogukonna/ühiskonna tasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia.
The five Ssof well-being:

Sites
Signs
Sources
Strategies
Synergy

Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga.
Õnne võib vaadelda kui subjektiivset hinnangut individuaalsele olukorrale. Mida paremaks hindavad inimesed oma elukvaliteeti tervikuna, seda õnnelikumaks võib neid pidada
Õnn on pigem afektiivne seisund; rahulolu on pigem kognitiivne hinnang (mis sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest)
Õnnelikkus koosneb kolmest komponendist, igaüht peab eraldi mõõtma subjektiivset heaolu uurides:

Positiivne afektiivsus
Tegevus/ hõivatus , sh loovus, eesmärk (engagement/state of flow ⇒ sense of self)
Tähendus ( meaning )

Psühhosotsiaalne , psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus.
Psühhosotsiaalne heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Psühhosotsiaalne heaolu on töötaja subjektiivne hinnang oma heaolule, mis hõlmab emotsionaalset seisundit (tööga seotud positiivsed ja negatiivsed elamused), oma toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt .
Psühholoogiline heaolu näitab:

kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel
kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid
kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk
mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi
kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes

Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks.
Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetke emotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg.

Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega.
Hedonism – inimese peamine eesmärk on nauding (sh rõõm ja heaolu) [rahulolu ja õnnelikkus]
Eudaimonism – meelelistest naudingutest loobumine, enesepiiramine , askees, sinemine vabadus. [ personaalne areng ja täiustumine ]

Sotsiaalse, tervise- ja inimkapitali mõisted ning seosed tervise ja heaoluga.
Sotsiaalne kapital on potentsiaalne inimese vaimse ja füüsilise tervise mõjutaja nii positiivses kui negatiivses mõttes, võib mõjutada rahulolu ja õnnelikkust sotsiaalsete võrgustike ja sotsiaalsete suhete kaudu. Sinna kuuluvad võrgustikud, normid, usaldus, mis hõlbustab koordinatsiooni ja koostööd vastastikuse kasu huvides.
Indiviidi tasemel mõõdetakse isikliku sotsiaalse võrgustiku ulatuse ja kvaliteediga
Seotus sidususe ja usaldusega:

Mikro- e indiviidi tasand – väga tugev seos, eriti vaimse terviseosas (armastus, sõprus)
Meso - e grupi-, kogukonna/paikkonnatasand – mõõdukas seos tõestatud
Makro- e rahvastiku/riigi tasand – tugev sotsiaalse kapitali ökoloogiline efekt õnnelikkuse , eluga rahulolu ja suitsiidide sageduse suhtes. Seos on komplekssem füüsilise tervisesuhtes, vähe on tõendeid sotsiaalse kapitali ja vaimse tervise seostest rahvuslikul tasemel

Selgitamaks, et ühiskonna üldareng liigub aktsepteeritavas suunas, tuleb mõõta:

Heaolu või elukvaliteedi erinevate aspektide objektiivset taset ja teisel poolt subjektiivset heaolu, nende taju ühiskonna liikmete poolt.
Majanduslikku rikkust ja selle jaotumust
Inimkapitali aspekti on ühiskonnaliikmete tervislik seisund ja haridustase ning ning ligipääs tervishoiu- ja haridusteenustele.
Sotsiaalkapitali aspekti - valitsemiskorraldus , sh eriti sotsiaalpoliitika + rahulolu

Legatumi heaolu indeks ( Legatum Prosperity Index) ja heaolu Eestis.
Kõige õnnelikumad rahvad maailmas on need, kelle riigis on mitte ainult kõrge SKP, vaid kes on ka õnnelikud, terved ja vabad kodanikud. Index moodustub 9 ala-indeksi keskmistest skooridest, mille alusel võrreldakse erinevaid riike.
Legatum Institute võtab tabelit koostades arvesse kaheksat näitajat:

majandus
ettevõtlikkus
valitsemine
haridus
tervis
turvalisus ja julgeolek
isiklikud vabadused
sotsiaalne kapital

Eesti on heaolu pingereas 31.kohal. Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse.

Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule.
Vaimne tervis on heaoluseisund, mis võimaldab indiviidil realiseerida oma võimeid, tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda ühiskonnaelus.
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda.
Stressreaktsioon:

on organismi mittespetsiifiline reaktsioon
ei ole seotud konkreetse stiimuliga
tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks,
kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang.

Stressihinnangud on kahte tüüpi:

Esmane (emotsionaalne) hinnang olukorrale: (häda)oht, kahju/kaotus või võimalus/ väljakutse

Teisene (kognitiivne) hinnang: toimetulekuks vajalikud ressurssid, strateegiad, olukorra ümberhindamine

Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. Mida tõsisemalt võimusse suhtutakse ja mida vähem seda omatakse, seda suurem on stress selle saavutamise, hoidmise ja kaotamisega seoses.

Kehalise aktiivsuse ning tervise ja heaolu seosed, saavutused ja puudujäägid Eestis.
Kehaline aktiivsus on organismi hea toimimise nimel ülioluline, kuna see aitab ära hoida haigusi, tugevdada tervist ning vähendada stressi ja depressiooni. Jõutreening aitab kasvatada lihaseid, mis toetavad skeletti, sh parandavad rühti, tänu sellele on vähem seljavalusi. Nähes füüsilise aktiivsuse tulemusi tõuseb meeleolu, inimesed saavad positiivse laengu ning motivatsiooni edasi tegutsemiseks. Trennides käimine võib tõsta ka sotsiaalselt suhtlust. Kehaline aktiivsus aitab toota endorfiine ehk mõnuhormoone, mis tekitavad heaolu tunde ja vähendavad valu tajumist.
Eesti elanike füüsiline aktiivsus on madal, liikumisega tegelevad regulaarselt vaid ligikaudu 10% naisi ja 15% mehi, mistõttu on Eesti südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremuse näitaja poolest esimeste riikide hulgas Euroopas. Terviseuuringud on näidanud passiivsete inimeste osakaalu suurenemist viimastel aastatel.

HIV- nakkus , uimastid ja tuberkuloos Eestis- olulisemad probleemid, mis mõjutavad nii haigestunu kui teiste ühiskonnaliikmete tervist ja heaolu.
Levinud Ida-Virumaal (Narvas) ja Tallinnas. Levib peamiselt seksuaalsel teel, aga ka narkootikumi tarvitavate inimeste seal (süstlad – al 2000.a). Tuberkoloosi nakatunud inimeste arv on langenud, aga kui mitte korralikult tarvitada ravimeid (mis on tasuta), siis võib haigusel tekkida multiresistentsus. Tõusnud on HIV-nakatunute arv tuberkoloosi haigete seas.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

greetem Õppematerjali autor

Tervise ja heaolu kordamisküsimused testiks valmistumisel. Välja on toodud nii mõisted (nt eluviis, keskkonnatervis, salutogenees jne) kui ka erinevad heaolu käsitlused jm.

tervis heaolu salutogenees elukvaliteet stress dimensioon kapital ennetus emotsioon tervise areng eluga rahulolu

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimused - tsükliõpe

1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted.

Sotsioloogia

docx

Tervis ja heaolu kordamisküsimused

1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999)

Tervis ja heaolu

docx

Tervis ja heaolu eksami küsimused/vastused

1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud

Meditsiin

docx

Tervis ja heaolu

TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi,

Inimeseõpetus

docx

Tervis kui väärtus ja heaolu allikas

Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka!

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Nimetu

Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine............................................

Kategoriseerimata

doc

Tervise bioloogilised-psühholoogi lised-sotsiaalsed alused.

Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist.

Bioloogia

docx

Ebavõrdus kui terviserisk ja heaolu mõjutaja

Tallinna Ülikool Ebavõrdsus kui terviserisk ja heaolu mõjutaja Referaat-essee Koostaja: Kristiine Värraval Tallinn 2014 Sotsiaalne ebavõrdsus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka niinimetatud heaolühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus –

Tervis ja heaolu

Rohkem sarnaseid