Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised vanuselised muutused toimuvad närvisüsteemis?
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused.

Kordamisküsimused eksamiks.


  • Tervise kaasaegne käsitlusmõiste, erinevad lähenemised ja mudelid.
    Tervis on multidimensionaalne mõiste,   sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus  ja elu mõtte tunnetusel.
  • Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid , tervisesüsteem, rahvastikutervis.
    Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist.
    Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi.
    Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks.
    Tervishoid- on tervisekaitse ja arstiabi süsteem, mille ülesanne on:
    • edendada (tugevdada ja kaitsta) inimese tervist,
    • ennetada /vältida haigusi, puudeid , vigastusi ja mürgistusi ning
    • neid diagnoosida, haigeid ravida ja tervis taastada.
    Tervisesüsteem hõlmab kõiki ressursse, osapooli ja nende tegevusi, mille esmane eesmärk on edendada, taastada või säilitada tervist
    Rahvastiku tervis- on haiguste ennetamise teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks, vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks   ühiskonna organiseeritud jõupingutuste läbi.
  • Tervisemõjurid - mõiste, liigid (bioloogilised, psühholoogilised sotsiaalsed), tasandid , levinumad mudelid.
  • Tervise biopsühhosotsiaalne mudel, selle erinevus ja eelised võrreldes bioloogilise/meditsiinilise käsitlusega.
    Erinevus:
    Bioloogiline ­, meditsiiniline käsitlus:
    • lahutas keha ja vaimu (body/mind), näeb haiguste tekkes ainult biomeditsiinilisi faktoreid, kujutlused ja emotsioonid ei mõjuta kehalisi haigusi.
    • haiguse põhjuseks kas välised (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised tegurid ( vaskulaarsed , immunoloogilised, ainevahetuslikud)
    • ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad.
    • Selles mudelis ei olnud kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril

    Biopsühosotsiaalne:
    • psühho- sotsiaalsete ja bioloogiliste faktorite interaktsiooni tervises ja haiguste tekkes
    • kõiki tervise- häireid võib nimetada psühhosomaatilisteks, kuna aju saab ja interpreteerib signaale nii välis- kui organismi sisekeskkonnast

    Eelistused :
    • Biopsühhosotsiaalne mudel on realistlikum, selle aluseks on üldine süsteemiteooria, st midagi ei eksisteeri isoleeritult, vaid kõik süsteemid on omavahel seotud
    • Psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid mõjutavad bioloogilisi funktsioone ning on olulised tervise säilitamisel ja haiguste tekkes. See mudel tähtsustab käitumuslikke faktoreid nii haiguse kujunemise kui ravi aspektist , nii haige- kui arstipoolselt. Seega peaks meditsiiniline diagnoos sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse mõju hinnangut, et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke ravisoovitusi.

  • Organismi kaitsemehhanismid ja immuunsus.
    Organismi kaitsemehhanismid – esmased (nahk, ripsmed )fagotsüütide ehk õgirakkude süsteem fagotsütoos
    Immuunsus organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või muud antigeeni omadustega võõrainet, osaleb organismi sisekeskonna säilitamises, koosneb – harknääre, punene luuüdi , põrn, lümfisülmed
  • Sisenõrenäärmed ja hormonaalne süsteem ( hüpofüüs , neerupealis, kõhunääre ).
    Hormonaalsüsteem ehk endokriinsüsteem koos närvisüsteemiga
    moodustavad keha kontrolli- ja koordinatsioonisüsteemid.
    • Sissenõrenäärmed – produtseerivad ja eitavad verre hormone
    • Hüpofüüs vastutab kasvuhormooni tootmise eest
    • Neerupealne toodab adrenaliini
    • Kõhunääre toodab insuliini

  • Närvisüsteemi jaotus ja põhielemendid (neuron, närv, juhtetee; hall- ja valgeaine roll närvitegevuses; mõisted: sensoorne , motoorne , vegetatiivne ).
    • Hallollus – koondub selja- ja peaajus piiritletud kogumikes ehk tuumadeks
    • Valgeollus – viib impulse ühest kohast teisse
    • Juhteed – närvikiudude vaheldumisel on üksikud närvisüsteemi osad omavahel seostatud , nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhtteedeks
    • Närvirakk – neoron
    • Vegetatiivne närvisüsteem juhib sisseelundite tegevust
    • Motoorne närvisüsteem – liikumine
    • Sensoorne – meeleelundid

  • Millised vanuselised muutused toimuvad närvisüsteemis?
    • Vananedes väheneb ensüümide, retseptorvalkude ja transmitterite süntees. Vanaduses väheneb valutundlikkust nõrgendavate enkefaliinide ja endrofiinide süntees, mis koosneb serotoniini produktsiooni langusega häirib valuvastase süstmeemi talitlust. Selle tulemusene häirivad unerežiim, meeleolu, isu, tugevnevad valuaistingud ja depressioon , väheneb motoorne aktiivsus ja haveneb mälu.

  • Tähtsamad neurotransmitterid ja nende tähendus organismi elutegevuses ( ärevus , meeleolu, valu, sõltuvus ).
    • Neurotransmitter – keemiline aine nt adrenaliin, domapiin, atsetüülkoliin, vabaneb

    nõrvilõpmetest ja tagab närviimpulsu e info ülekande ühelt närvirakult teisele.
    • Serotoniin – tuju, emotsioonide ärevus, imulsiivsuse regulatsoon
    • Noradrenaliinil ja serotoniinil on oluline roll ka valutundlikkuse regulatsioonis
    • Noradrenaliin ja dopamiinmotivatsioon , tahe , energia, huvi, rahuldustunne ja motivatsioon.
  • Psühhoneuroimmunoloogia ning neurohumoraalse regulatsiooni mõiste ja olemus.
    Psühhoneuroimmunoloogia uurib seoseid käitumise, närvisüsteemi ja
    immuunsüsteemi vahel.
    Humoraalne regulatsioon  (ladina sõnast ''humor'' '(keha)vedelik') on organismi talitluse regulatsioon veri või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniline ühend kaudu. 
    Humoraalne regulatsioon koos neuroregulatsiooniga moodustab neurohumoraalne regulatsioon. 
  • Närvisüsteemi kahjustuse põhjused ja tagajärjed/puuded.
  • Mõisted: afaasia , agraafia , aleksia; halvatus , tikid, spasm , vesipea , PCI; isheemia , hüpoksia .
    • Afaasia- võimetus end kõnes ja kirjas väljendada või aru saada, seda põhjustab ajukoorekeskuste kahjustus.
    • agraafia -kesknärvisüsteemi häire, ajukahjustusest tingitud kirjutamisvõimetus
    • A(düs) leksia – haiguslik lugemisvõimetus, ajukoore lugemiskeskuse vigastus, alaareng

    Halvatus – tahtelise liigutuste nõrkus või puudumine
    Tikid on vastutahtelised liigutused, mis enamasti on funktsionaalsed, s.t. nende esinemisel pole leitud aju orgaanilist kahjustust
    Spasm- tahtest sõltumatu ühe või mitme lihase jõuline kokkutõmme
    PCI- tserebraalparalüüs ( paralysis cerebralis infantilis) on looteeas või varajases lapsepõlves saadud ajukahjustusest tingitudfüüsilise arengu mahajäämus, millega võib kaasneda ka vaimse arengu mahajäämus.
    • Vesipea – ajuvedelikku liigne tekke või selle äravoolu takistus, kaasasündinud

    arenguhäire või ajuhaigus
    • Verevaegus – isheemia
    • Hüpoksia on kas kogu organismi või üksikute organite või kudede hapniku puudus.

  • Tervisepsühholoogia olemus/sisu, tähtsus tänapäeval ja kasutusvõimalused sotsiaaltöös ja -pedagoogikas/tervisedenduses
    Tervisepsühholoogia õpetab mõistma tervise ja haiguse psühholoogilisi ilminguid kui osa inimese elust ja tegevusest.
    Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/ elukvaliteet , tegevusvõime ja turvalisus
    Tervisepsühholoogia tähtsus tänapäeval (Sheridan, Radmacher 1992):
    • Sajandite jooksul on haiguste ja surma põhjused oluliselt muutunud: nakkushaiguste epideemiate asemel on arenenud riikides esiplaanile tulnud nn. elustiilihaigused (nim. ka postmodernsed või küllusehaigused), milles on tähtis osa
    terviskäitumisel ja seda mõjustavatel psühholoogilistel teguritel.
    • Muutused tervishoiusüsteemis.
    • Rahvatervise psühholoogia keskendub tervisehäirete preventsioonile kogukonnas
    ning on osutunud kuluefektiivseks – odavam on parandada rahvastiku tervist
    haiguse ennetamise ja terviskäitumise mõjustamise kaudu kui järjest kallineva
    haiglaravi ja meditsiinitehnoloogia rakendamisega võrreldes
    • Üha parem psühholoogiliste ja sotsiaalsete mõjurite osatähtsuse mõistmine
    haiguste kujunemisel (riskikäitumine – suitsetamine , alkohol , narkootikumid ;
    söömishäired; psühhosomaatilised häired teadvustamata närvipingest ja konfliktidest – nt valu, kõrge vererõhk, siseelundite talitluse häired).
    • Ka otseselt mittepsühholoogilistel põhjustel tekkinud haigusi/tervisehäireid on
    võimalik ravida/leevendada teatud psühhoteraapia meetodite abil (nt kognitiivne käitumisteraapia).
    Kehaline (somaatiline) haigus põhjustab muutusi ka inimese psüühikas:
    Raskemad haigused sunnivad inimest eemale jääma igasugustest tegevustest. Tihti vajab ta koguni teiste abi ja hoolitsust.
    • Psüühiline reaktsioon sõltub suurel määra haiguse või vigastuse iseloomust.
    • Arsti (ka sotsiaaltöötaja) ülesanne on haigusteadvuse tundmaõppimine ja haige asjatute kartuste hajutamine.
  • Heaolutunne, tegevusvõime ja turvalisus kui tervisemõjurid.
    Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/elukvaliteet, tegevusvõime ja turvalisus
    Heaoluseisund sõltub ühelt poolt paljude ekso - ja endogeensete faktorite kombineeritud toimest ning teiselt poolt indiviidi reageerimise iseärasustest välis- ja sisekeskkonnast tulenevatele mõjuritele.
    Elukvaliteedi all mõeldakse inimeste endi hinnangut oma kohale elus, eesmärkidele, ootustele, standarditele, ning suhetele ümbritseva kultuuri ja väärtushinnangute süsteemiga.
    Tegevusvõime toimetulek igapäevaelu (liikumine, riietumine, söömine , pesemine),
    suhtlemine teiste inimestega on aluseks inimese autonoomsusele e iseseisvusele elus.
    Tegevusvõime psühholoogilised eeldused on otsustusvõime ja mälu, info hankimine
    ja töötlemine, uskumuste kujunemine, õppimine ja oskuste kasutamine töös ja
    sotsiaalsete suhete hoidmiseks.
    Turvalisus:
    Lootus oma olemasolu jätkumiseks
    - Füüsiline ja psüühiline puutumatus
    - Isiksuse eheduse säilitamise võimalus
  • Isiksus, hoiakud ja uskumused tervisemõjuritena.
    Isiksus on indiviidi ainulaadne ja suhteliselt stabiilne käitumise, mõtlemise ja tundmise viis, mis iseloomustab kohanemist ümbritsevate oludega. See on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest.
    Isiksus on süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (nt. infotöötlus, toimetuleku tahe, emotsioonide reguleerimine, interpersonaalsed protsessid, identiteedi kujunemine.
    Iseloomujooned kirjeldavad inimese baaskalduvusi (füüsilised ja isiksuseomadused , vaimsed võimed), mis on kindlate mõtlemis-, tundmis -ja käitumismustrite aluseks ning mõjutavad mõningaid dünaamilisi protsesse.
    Olulisemad isiksuse omadused on:
    • Temperamendiomadused
    • Vaimsed võimed
    • Iseloom
    • Väärtused
  • Stressi mõiste ja liigid. Stressreaktsioon organismis - füsioloogilised ja psühholoogilised aspektid.
    Mõiste:
    Stress on organismi pingeseisund, mis tekib sise- või väliskeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused (vt adaptatsioonisündroom).
    Liigid:vaegstress, eustres, distress, stress
    füsioloogiliselt - SNS ja HPA telje aktiveerumine:
    käivitub hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stresshormoonid, mis mõjutavad kõiki elundeid.
    psühholoogiliselt :
    - emotsionaalselt - negatiivsed emotsioonid (masendus, ärevus, viha, hirm)
    - kognitiivselt - pealetükkivad mõtted, tähelepanu nõrgeneb Þ sooritusvõime halveneb
    - käitumuslikult – uni, isu, agressiivsus , suits, alkohol jm uimastid.
  • Stress ja haigused. Psühhosomaatika mõiste ja olemus.
  • Vastupanuressursid stressile. Tunnetatud sidususe /koherentsuse mõiste.
    Vastupanuressursid stressile
    • Materiaalsed
    • Füüsilised – tugevus, füüsiline veetlus
    • Kultuurilised – traditsioonid, kombed, rituaalid.
    • Psühhosotsiaalsed:
    - sotsiaalne võrgustik ja toetus – toimib positiivselt kõigis stressi faasides
    - teadmised (elustiili mõju tervisele, stressi toimemehhanism)
    - haridus (töökoht, sissetulek),
    • Isiksuslikud - - enesehinnang , toimetulekustrateegiad
    tunnetatud sidusus ( sense of coherence). Seda võib vaadelda kui autonoomset sisemist ressurssi, mis on oluline tegur stressiga toimetulekul ning vaimse ja füüsilise tervise säilitamisel. Tunnetatud sidususel on oluline roll stressiolukordades, vahendades stressori seost tervisega ning soodustades edukat toimetulekut: tugeva tunnetatud sidususega inimene on tegutsemisvalmis, emotsioonidest vähem häiritud ja toimetulekule suunatud ning suudab ootamatutes ebameeldivates olukordades lahendusi otsida (Antonovsky, 1987).
    ⇒ sisemine vastupanuvõime , tugevus eneses , sailnotkus (recilience). Moiste
    tuleneb mehhaanikast ja tahendab elastsust, kuju tagasi votmist. Inimeses tahendab
    see vastupanuvoimet, visadust, voimet hakkama saada rasketele olukordadele vaatamata
    – inimene paindub, kuid ei murdu - positiivne kohanemiskaitumine (Rannala
    magistritoo 2000).
  • Ärevuse ja depressiooni tekke bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed põhjused ning tagajärjed.
  • Uimasti /narkootikumi mõiste ja liigid ning tarvitamise bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed põhjused ja tagajärjed;
    Uimasti – keemiline aine, mis mõjutab inimese enesetunnet , käitumist ja teda ümbritse maailma tajumist, seadusega lubatud, narkootikum on seadusega keelatud.

    Põhjused uimastite tarvitamiseks:
    • Et tähistada midagi või uputada muresid
    • Mõnu, lõbu/naudingu ja põnevuse pärast; igavusest
    • Et tunda end seltskonnas mõnusasti; sõprade survel
    • Tõelisusest põgenemiseks ja stressi põhjustava olukorra vältimiseks või pinge maha võtmiseks
    • Et toime tulla võõrutussümptoomide, depressiooni, himu või madala enesehinnanguga ;
    • Suurendamaks enesekindlust, energiat, sooritusvõimet
    • Leevendamaks teisi psühholoogilisi, psühhiaatrilisi või füüsilisi probleeme, sh valu.

  • Sõltuvuse olemus ja liigid ning rehabilitatsioonipõhimõtted.
    • Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine või tegevus omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad: tugev tung tarvitada ainet, võimetus kontrollida aine koguseid, tarvitamise, tegevuse kestvust, võõrutusseisund aine tarvitamise lõppedes.
    • Sõltuvuse liigid: füüsiline, psüühiline, sotsiaalne, majanduslik, seksuaalne.
    • Rehhabilitatsiooni põhimõtted: on sotsialiseerumise inensiivne toetamine selleks otstarbeks sobivate tegevuste kaudu. Muutused eluviisis ei saa toimuda lühikese aja vältel ja ilma spetsialistide toeta. Seetõttu viivad sotsialiseerumist toetavaid programme läbi vastavated institutsioonides sobiva ettevalmistuse saanud töötajad.

  • Ägeda ja kroonilise valu olemus, valubioloogia ja -psühholoogia – mida sellest saab sotsiaaltöötaja/ tervisejuht oma töös kasutada.
    Krooniline valu muudab inimese isiksust, põhjustades unetust, keskendumisraskusi, pettumust, depressiooni, sotsiaalset eraldatust, töövõimetust ja vaegurlust.
    Toimetulek, valukäitumine ja füüsiline puue sõltuvad enam kognitiivsetest teguritest kui isiksuse omadustest või psühhopatoloogiast ( Linder , Posto et al 2000).
  • Haiguse ja puude mõiste.
  • Silma ja kõrva ehitus ja talitlus (miks tekib pimedus, värvipimedus, topeltnägemine , lühi- ja kaugnägevus; kuulmislanguse põhjused tingituna keskkõrvast ja sisekõrvast)
    • Lühinägevus – kaugus läätsetest võõrkestani pkendatud või silma murdmisvõime liiga suur, seega valguskiired koonduvad ene võõrkestale sattumist
    • Kaugnähgevus – silma valgusmurdmisvõime nõrgenenud või silma optiline telg tavaises lühem, valguskiired seega koonduvad võrkkestast tagapool.
    • Värvipimedus – kui üks kolvikeste liigist puudub siis on
    • Keskkõrv – helilained kanduvad trummikilele, mis hakkab võnkuma, keskkõrvas kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad ajutüvesse ja siis kuulmskeskusesse – nii kuuleme helisid ja kõnet
    • Muutused ja haired sissekõrvas või kuulmiskeskuses – inimene ei taju valjusid helisd.
    • Keskkõrvapõletik, kui see levib sissekõrva siis võib viia kurtuseni.

  • Kroonilise haiguse mõju inimesele ja sellega toimetulekut mõjutavad tegurid.
  • Stigma ja sildistamine - mõiste ja seos tervisega.
  • Infarkti, astma , diabeedi olemus.
  • Hariduse ja vaesuse mõju tervisele.
    Haridus mõjustab tervist rohkem kaudselt, kujundades teiste mõjurite
    vahendusel ja kaasabil eeldused heaks terviseks. Need mõjurid on:
    • Töö – mure töökoha kaotamise pärast vüi töötus ; rahulolu tööga
    • Majanduslik olukord
    • Sotsiaal-psühholoogilised ressursid :
    - sotsiaalne tugi - perekond või üksindus ;
    - eluhoiakud – enesehinnang, tunnetatud sidusus – paremad
    haritumatel inimestel
    - elulaad – esmatähtis terviseressurss (liikumine, toit, suitsetamine,
    alkohol)
    • Inimese tervis oleneb suuresti tema väärtushinnangutest. Just
    kõrgharidusega inimesed on hakanud teravamalt tajuma, et vaimse töö
    edukuse tagab korras tervis.
    Rahuolu -mida kõrgem on haridustase, seda enam ollakse rahul oma
    tervisega. Kõrgema haridusega inimeste seas on vähem ka haigusnähte ja
    stressisümptomeid.
  • Keskkonna ja kultuuri mõju tervisele.
    Kultuur on bioloogilise, psühholoogilise ja geograafilise teguri liitunud mustrite kogumik.
    Tervist mõjutavad:
    _ Geneetika
    _ Perekultuur, väärtushinnangud
    _ Kooli/lasteaiakultuur
    _ Elamiskultuur - sotsiaalpoliitika , ökoloogia
    _ Käitumiskultuur
    _ Kunsti mõju tervisele
  • Terviskäitumist määravad tegurid ja käitumise muutmise protsess( faasid ).
    . Terviskäitumine – igasugune tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks; kujuneb neis sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkondlikes tingimustes, kus inimene elab ja töötab
    • Toitumiskäitumine
    • Kehaline aktiivsus
    • Sõltuvust tekitavate ainete tarbimine
    • Turvakäitumine tähendab turvameetmete rakendamist riskiolukordades ( kondoom , turvavöö, helkur, kiiver , liigesekaitsed jne)
    ­­ Esimene samm terviskäitumise muutmisel on hindamine (assessment), mis sisaldab:
    • kindlate eesmärkide seadmise
    • oma käitumise monitooringu
    • interventsiooni - sobivate meetodite valiku terviskäitumise muutmiseks, milles võtme­­ elemendiks on jõustamine/võimestamine (reiforcement)- enda autasustamine/ kiitmine selliselt , et see toetaks/julgustaks jätkama muutuste elluviimist tervis­käitumises.

    Edaspidiselt on oluline hinnang (evaluation) edusammude suhtes näitamaks, kas valitud programm töötab.
    Terviskäitumine on indiviidi tasandil mõjutatud:
    • lähikeskkonnast (terve kool, terve pere jt.), see aga omakorda riigi tervisetingimustest
    • kriitilistest eluoskustest, sealhulgas teadmistest;
    • hoiakutest (väärtushinnangutest, suhtumisest enesesse ja teistesse);
    • uskumustest.

    10, 20, 22, 24, 26, 30
  • Vasakule Paremale
    Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused #1 Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused #2 Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused #3 Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused #4 Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused #5 Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused #6 Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused #7 Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor viktoria85 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Tervise psühholoogia
    25
    doc

    Tervise psühholoogia

    tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panustada - Personaalselt väga erinev- Sotsiaalne väärtus - kui palju ühiskond panustab tervisesse - mida ühiskond mõtleb tervisest ja kuidas sellesse panustatakse. - Erinev panus vastavalt sotsiaalsele klassile - Vastavalt vanusele Tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas. Salutogenees (Ladina k. Salus- tervis Geneesis- areng) - otsib ja uurib tervisemõjureid ning nende kujunemist. Patogenees- otsib ja uurib haiguste kulgemise seaduspära. TULEMUS VÕIB OLLA MITMETE TEGURITE KOOSMÕJUL. A. Antonovski Tervis kui tasakaaluseisund või pigem ebastabiilne pidevalt muutuv, aktiivne adaptatsiooniprotsess?

    Psühholoogia
    Tervis ja heaolu
    54
    docx

    Tervis ja heaolu

    Eri ühiskondades on heaolu kriteeriumid erinevad. 1) welfare (hoolekanne) – inimeste üldine haoluseisund, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustek ja tagatistel tööpuuduse puhuks. 2) wellness: • seisund, kus ollakse haigusest vaba, tuntakse end elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek

    Inimeseõpetus
    Tervis ja heaolu
    30
    docx

    Tervis ja heaolu

    tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele. ebavõrdsus – üldmõiste, mida kasutatakse üksikisikute ja gruppide tervise erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel. ebaõiglus tervises – selline ebavõrdsus tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnedest õiglusetuse vormidest. Ebaõiglust tervises ei põhjusta mitte ainult bioloogilised ja tervishoiust sõltuvad tegurid või negatiivsed elustiili valikud. Peamiselt mõjutavad seda sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, milles inimesed elavad ja töötavad ehk tervise sotsiaalmajanduslikud mõjurid.

    Inimeseõpetus
    Tervis ja heaolu eksami küsimused vastused
    6
    docx

    Tervis ja heaolu eksami küsimused/vastused

    võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab suhet keskkonna iseärasustesse. 0füüsilise aktiivsuse soodustamine või mittesoodustamine (kõnd või sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Elanikkonna heaolu iseloomustavad: 1989. a. Ottawa Hartas toodi esmakordselt välja tervise ja elukvaliteedi jalgrattasõit, sportimisvõimalused jms). • Majanduslik jõukus• Madal töötuse määr• Kõrge tootlikkus• Võimaluste omavaheline seos 9. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule. mitmekesisus• Elanike hea tervislik seisund • Kõrge haridustase jne Mis on elukvaliteet

    Meditsiin
    Kordamisküsimused - tsükliõpe
    10
    doc

    Kordamisküsimused - tsükliõpe

    arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks. Heaolu on inimeste üldine heaoluseisund, mis arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse puhuks. 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Dimensioonid: Intellektuaalne dimensioon; õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt. Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse. Vaimne tervis ­ info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus; Emotsionaalne dimensioon: toimetulek stressiga, emotsioonide väljendusvõime; emotsionaalne tervis ­ kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista; Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine,

    Sotsioloogia
    Tervisepsühholoogia konspekt
    19
    docx

    Tervisepsühholoogia konspekt

    oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease ­ tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness ­ olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne ­ füüsiline ­ sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, milleni indiviid või teatud grupp inimesi on võimelised realiseerima

    Psüholoogia
    Mis on tervis ja mis on haigus-Erinevad kontseptsioonid
    11
    doc

    Mis on tervis ja mis on haigus? Erinevad kontseptsioonid

    Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis ­ personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne ­ organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline ­ rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline ­ peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline ­ konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puudutata mingeid muid tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline ­ tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda ­ psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni

    Tervisepsühholoogia
    Tervis ja heaolu kordamisküsimused
    20
    docx

    Tervis ja heaolu kordamisküsimused

    millega seostuvad nii tööhõive võimaluste kasutamine kui sissetulekute tase, vanus ja sugu; perestruktuurist tulenevad tegurid – töötud ja/või haiged/puudega pereliikmed, suur ülalpeetavate arv (lapsed), üksikvanema pered; ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid – elupiirkonna eripärast tulenevad võimalused või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida; kogukonna ja ühiskonnaelus osalemine (kuuluvuse mõõde Allardti järgi) 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Tervise dimensioonid 1) vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalneaspekt – väärtushinnangud 5) saavutuslikaspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal-ja reproduktiivtervis Heaolu dimensioonid

    Tervis ja heaolu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun