Tervis ja heaolu eksami küsimused/vastused (0)

1. Tervise ja heaolu käsitlused/ definitsioonid .
Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese põhiõigus, Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla.Heaolu Üldjuhul peetakse silmas inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Elanikkonna heaolu iseloomustavad:
• Majanduslik jõukus• Madal töötuse määr• Kõrge tootlikkus • Võimaluste mitmekesisus • Elanike hea tervislik seisund • Kõrge haridustase jne
Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. welfare • wellness • well-being Heaolu (well-being) uurimise ajaloost 1 Heaolu mõistega on tegeldud: ammustest aegadest alates Aristotelesest (384-22 e.m.a) ja Kreeka filosoofidest mitmetes teadusharudes nagu geograafia,filosoofia, meditsiin , sotsioloogia, psühholoogia , tervishoiu ökonoomika ja tervisedendus Läänemaades on huvi heaolu mõõtmise vastu suurenenud eriti alates 1950 (sotsiaalsed tegurid rahvastiku tasemel ja individuaalse heaolu skaalad Agraarühiskonnast industriaalühiskonda üleminekul hinnati eeskätt materiaalsete kaupade omamist – sellega seotu tähendas ka rahva üldist heaolu.Industrialiseerimise laienedes hakati tähtsustama heaolu maksimeerimist, andes samas sellele subjektiivse, indiviidist lähtuva tähenduse. Peale II MS muutunud majanduslikes ja ühiskondlikes tingimustes hakati tähelepanu pöörama indiviidide ja väiksemate gruppide olukorrale, arvestades majanduslike tegurite
kõrval ka jaotuse küsimust, ebavõrdsust, regioonide elutingimusi.Materiaalsete väärtuste kõrval muutusid olulisteks mittemateriaalsed väärtused nagu rahulolu, kuuluvus, eneserealiseerimine.
Heaolu (well-being) dimensioonid/aspektid
Füüsiline e kehaline heaolu – tervise ja spordi valdkond - normaalne anatoomiline areng, toimetulek - bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine
Vaimne heaolu e hingeline tasakaalustatus -psühholoogia ja eetika valdkond- ellusuhtumine - positiivne emotsionaalne häälestatus- optimism - seesmine rahulolu- õnnetunne Heaolutunde dimensioonid/aspektid
Emotsionaalne heaolu kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus, toimetulek stressiga ,emotsioonide väljendusvõime Psühholoogiline heaolu on mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohanemisvõimega. Sotsiaalne heaolu sotsiaalse võrgustiku struktuur ja toetus, integratsioon ühiskonda ja toimetulek oma sotsiaalsetes rollides. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida. Erinevatel inimestel ja ühiskonnarühmadel on vajaduste rahuldatusest erinevad arusaamad Eri ühiskondades on heaolu kriteeriumid erinevad. Intellektuaalne dimensioon on õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt Spirituaalne dimensioon on usk kõike ühendavasse jõusse Keskkondlik dimensioon on võime edendada tervise mõõdet , mis parandab – elatustaset– elukvaliteeti
Heaolu sisaldab nii tervisekogemuse kui hetke heaolutunde ja määrab inimese elamused oma tervisliku seisundi suhtes. Seejuures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu. Tervisega samavõrra olulised on heaolu kujunemisel positiivsed sotsiaalsed suhted, mis kaitsevad inimest stressi negatiivse toime eest. Heaolu hõlmab laialdase mõistelise ala, mille tuntud piirikivideks on tajuelamused,tundeelamused ja meeleolud. Enamus uurijaid kogu maailmas vaatlevad heaolu kui funktsiooni sotsiaalses struktuuris ja juurdepääsu ühiskondlikele ressurssidele. See ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks.
Heaolu, hüvang - welfare ( hoolekanne ) on inimeste üldine heaoluseisund, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse puhuks.Heaolu tähendab, et tunnetatakse oma kohta maailmas, ollakse seal kodus ning elus valitseb tasakaal vaatamata katsumustele. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on heaolu aluseks olnud rahulolu ja jätkusuutlik suhe loodusega (ecopsychology). See ei ole püsiseisund, vaid oleneb elutervest tasakaalust soovide ja vajaduste vahel (met and unmet needs
2. Tervisega seotud mõisted.1.Eluviis, 2.ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises 3.haigus,haigusteennetamine( preventsioon ) 4.keskkonnatervis 5. rahvatervis ja rahvastiku tervis 6.salutogenees, salutoloogia 7.sotsiaalne kapital , sidusus, toetus ja tõrjutus 8.tervisedendus ja terviskasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine , riskikäitumine ja –tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine , võrgustik
3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid.
Tervisetegurid/- mõjurid e determinandid: sellised tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi paremas või halvemas suunas, sh omavahel põimunud üksikmõjurid ja nende kombinatsioonid• WHO (1948): elustiil (terviskäitumine) 50%; keskkond 20%, pärilikkus 20%, tervishoid 10% • WHO (1986): rahu, peavari , haridus , sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus , stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus , inimõiguste austamine ja võrdsus
Tervisemõjurid -Peetakse tõenduspõhiseks, et arenenud riikides omavad tervise mõjuritest kõige suuremat osakaalu sotsiaalsed determinandid, mis kujundavad peamiselt sellesse gruppi kuuluvate riikide haiguskoormust ja elukvaliteeti. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus , sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Haridus, sissetulek, positsioon, töö olemasolu; Inimesed madalamal sotsiaalmajanduslikul positsioonil surevad nooremas eas ja on sagedamini haiged; Tegemist on ebaõigluse fenomeniga ning seda peetakse 21 sajandi suurimaks rahvatervise probleemiks.Tervist mõjutavad majanduslikest teguritest enam sotsiaal- psühholoogilised faktorid – sotsiaal -võrgustik ja inimeste kindlustunne. Tervis ja heaolu on tugevalt seotud sellega, kas ollakse aktsepteeritud või mitte
Heaolu mõjutavad: 1 individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed võimed, millega seostuvad nii tööhõive võimaluste kasutamine kui sissetulekute tase; vanus ja sugu
perestruktuurist tulenevad tegurid – töötud, haiged/puudega pereliikmed ; suur ülal- peetavate arv (lapsed), üksikvanemapered jm Ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid – elupiirkonna eripärast tulenevad võimalused või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida Kogukonna ja ühiskonna elus osalemine ( kuuluvuse mõõde Allardti järgi); seotud eneseaktualiseerimise ja potentsiaali realiseerimisega. Sotsiaalteaduslikes uurimustes on heaolu defineerimisel üheks populaarsemaks meetodiks lähtumine Allardti heaolu dimensioonide käsitluses
4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed.
Tervise dimensioonid-• vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus• emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista• sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega • eetiline/spirituaalne aspekt– väärtushinnangud • saavutuslik aspekt – kuidas olla edukas• füüsiline/kehaline tervis• seksuaal - ja reproduktiivtervis
5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga .
Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks.
- Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga .
- Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks.
- Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid
ELUKVALITEET ( quality of life)
• Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega.• Kontseptsioon , mis ühendab kompleksselt inimese füüsilist tervist, psühholoogilist
seisundit , iseseisvuse taset, sotsiaalseid suhteid, isiklikke tõekspidamisi ja suhet keskkonna iseärasustesse.
1989. a. Ottawa Hartas toodi esmakordselt välja tervise ja elukvaliteedi omavaheline seos
Mis on elukvaliteet? EIA 2008, 2009
Kõige laiemas tähenduses iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades.
Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete näitajatega: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport , turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Alates 1980. aastatest on elukvaliteedi mõiste muutunud üha enam indiviidikeskseks – elukvaliteeti mõistetakse kui individuaalset heaolu, mida mõjutavad objektiivsed elamistingimused ja subjektiivsed hinnangud . Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmiseks tuleb kasutada kõrvuti nii objektiivseid kui ka subjektiivseid näitajaid, millel mõlemal on omad head ja vead. Objektiivsete sotsiaalsete näitajatena mõistetakse neid, mis esitavad sotsiaalseid fakte olenemata personaalsetest hinnangutest, subjektiivsed näitajad seevastu peegeldavad just individuaalseid tunnetusi ja hinnanguid sotsiaalsetele tingimustele. Elukvaliteedi ressursid : sissetulek - indiviidi/leibkonna materiaalne heaolu, tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega , kaasatus kogukonda , isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud ka isiklik vaba aeg Elukvaliteedi dimensioonid e mõjurid materiaalsed elamistingimused (sissetulek, tarbimine, rikkus); tervis; haridus isiklikud tegevused (töö jm põhitegevused); poliitiline osalemine; sotsiaalsed suhted ja võrgustikud; keskkond; turvalisus. Elukvaliteet on mitmedimensionaalne näitaja. WHO küsimustikud elukvaliteedi mõõtmiseks
WHO QOL-100 ja selle lühendatud, 26-st küsimusest koosneva variandi WHO QOL-BREF, mis on ka Eestis kasutusele võetud. WHO QoL lühiversioon käsitleb nelja dimensiooni:- Üheks parimaks indikaatoriks on enesehinnanguline terviseseisund (füüsiline tervis ja psühholoogiline seisund)- Sotsiaalne keskkond (võrgustik, inimsuhted );- Elukeskkond (looduslikud ja majanduslikud tingimused) Tervist nimetatakse tihti inimese elukvaliteedi aluseks ja eelduseks
6. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid /mõõdikud Olulisemad elanikkonna tervist iseloomustavad näitajad:
Keskmine eeldatav eluiga, demograafilised näitajad (sündimus, suremus , iive), surma põhjused, imikusuremuskordaja, haigestumuskordaja, vaegurlus, riskitegurite esinemissagedus , enesehinnang tervisele.
Rahvatervis (public health)
_ Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja elueapikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmale suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu_ See, mida meie kui ühiskond koos teeme, et tagada inimestele tingimused, mis aitavad neil terve olla. uus rahvatervis – tervisekaitse, haiguste ennetus ja tervisedendus vajadus mobiliseerida ressursse ja teha põhjendatud investeeringuid poliitikasse, programmidesse ja teenistustesse, mis loovad, säilitavad ja kaitsevad tervist läbi tervisliku eluviisi ja tervist soodustava elukeskkonna
- ökoloogiline rahvatervis – käsitleb tervise seost keskkonnaprobleemidega, rõhutab tervise saavutamise ja säästva arengu ühist alust, keskendub majanduse ja keskkonna tervise determinantidele ning vahenditele, millega majandusliku investeeringu alusel luuakse paremad rahvastiku tervisenäitajad, suurem tervise õigluspärasus ja ressursside säästev kasutamine. Rahvastiku tervis (population health) - Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Eesti on tervisenäitajatelt madal-keskmise arengutasemega riik 2006.a andmetel sünnimomendil ennustava 52 tervelt elatud eluaasta poolest nii meeste kui naiste lõikes Euroopas ühel viimastest kohtadest . Eestis on harituse indeksi ja eluea indeksi erinevus suurimaid kogu maailmas: eestlased on küll võrdlemisi hästi haritud, kuid kehva tervise ja sellest tulenevalt lühikese elueaga. Eesti elanike madala keskmise eluea põhjusi võib otsida nii meie ajaloost kui ka kliimast , isegi geneetikast. Kuidas mõõta tervist? • Lapse varajase arengu indeks• Tervise enesehinnang e tunnetatud tervis• Psühholoogiline heaolu• Eluga rahulolu• Suutlikkuse indeks – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid (WHO 1986)• Sotsiaalse kapitali indeks• Füüsilise tervise näitaja
7. Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga.
Tervise enesehinnang(self- reported health, self-rated health, perceived health, tunnetatud e subjektiivne tervis)
• on usaldusväärne üldise tervise näitaja, mis peegeldab kuidas inimene ise hetkel oma tervist hindab;
• on leitud seoseid rahvastiku tervise- ja tervisekäitumise näitajatega - suremus,haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne distress ja suurem arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu.
Subjektiivse tervise hindamine peegeldab rohkem heaolu ja sotsiaalset tervist kui haiguste puudumist Oma tervisele halva hinnangu andmist seostatakse otseselt haigusega, mitte niivõrd heaoluga. Nii meestel kui naistel on erinevates vanuse- rühmades kõrgema haridustaseme puhul hinnang olulisel kõrgem Suurema sissetulekuga vastanute tervisenäitajad on paremad kui kui väiksema sissetulekuga inimestel.
Objektiivne heaolu – mõõdikud on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviid hinnangust oma elule
Lähenemisi on mitmeid, kuid universaalselt kasutatav ja üheselt aktsepteeritud heaolu definitsioon ja mõõdik puuduvad; on sama palju definitsioone kui selle fenomeni uurijaid Igal mõõdikul on omad tugevad ja nõrgad küljed, erinevad mõõdikud on head erinevates situatsioonides
8. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas.
Keskkond ja tervis- Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on hinnata raske. Enim tuntud tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele. Uus, teravnev keskkonna- ja terviseprobleem on müra . Kliimamuutused , stratosfääri osooni lagunemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti kahjustada tervist.
Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus , kanalisatsioon, jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate materjalide käitlemisel; 0risk mootorsõidukite liikluses vigastuste või keskkonna- reostuse näol ; 0kahjustused haavatavatele ökosüsteemidele, mis omavad tähtsust inimese tervisele; 0mõju tervisele tingituna muutustest lõhna, müra, tolmu, putukate, pimeduse, vibratsiooni, rikutud valgustuse osas; 0füüsilise aktiivsuse soodustamine või mittesoodustamine ( kõnd või jalgrattasõit, sportimisvõimalused jms).
9. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule.
Kultuur • on teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, mõtlemistüüpide, uskumuste jms. ühiskonnaelu intellektuaalsust väljendavate nähtuste kogum, mis saab sotsiaalselt toimida üksnes materialiseerunud kujul, s.o. konkreetsete inimeste vahendatuna läbi kindlate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide • Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutadapsühholoogilisi ja sotsiaalseid terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks.
Kultuur kui tervisemõjur- Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks.
0Perekultuuri ( lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond 0Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervist omandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika 0Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust ).
Kultuuri mõju subjektiivsele heaolule• Kontiinum individualismilt kollektivismile• Individualistlik ühiskond/kultuur pakub inimesele rohkem vabadust; keskmiselt kõrge subj. heaolu, kõrge rahulolu abieluga, kuid palju lahutusi, suitsiide ja kuritegevust; edukus toob au ja lugupidamist, kuid kaotusvalu on kibedam.• Kollektivistlik kultuur vähendab inimese vabadust, kuid pakub kaitset üksilduse ja välistab hälbiva käitumise.
Loovus, kunstid ja kultuur mõjutavad positiivselt inimeste tervist ja heaolu- • Kultuuri ja kunsti kaudu me võime leida tähendusi oma kogemustele , väljendada oma mõtteid ja emotsioone, luua ja alal hoida suhteid, avastada oskusi ja andeid nii endas kui teistes. • Need kogemused annavad võimaluse integreerida keha, vaimu ja hinge; õppida end tundma ja teha muutusi elustiilis.
Kultuur mõjutab märgatavalt subjektiivse heaolu komponentide seoseid: • Eestis on olulised ellujäämisega seotud väärtused (vähene usaldus ja tolerantsus , kasin poliitiline aktiivsus, keskkonnateadlikkus ja isiklik algatus) - positiivsete emotsioonide osakaal rahulolu hinnangutes ei ole oluline; inimeste rahuloluks ja õnneks piisab sellest kui elu on “normaalne”,st asjad ei lähe väga halvasti. • Seega sõltub hea elu tähendus kultuuris valitsevatest Väärtushinnangutest
Subjektiivset heaolu kultuuritasemel suurendab: • Rahvuslik koguprodukt • Poliitiline vabadus • Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus • Rahuldavad suhted võimu ja kodanike vahel • Usalduse kõrge tase • Efektiivsed rahva- institutsioonid
10. Hariduse mõju tervisele ja heaolule.
11. Majanduse ning tervise ja heaolu seosed.
Tervise ja majanduse seosed, Tervis mõjutab majanduslikke tulemusi arenenud riikides peamiselt nelja kanali kaudu (nii indiviidi kui ka riigi tasemel):_ suurenenud produktiivsus, _ suurem tööjõu pakkumine,_ paremad oskused kõrgema hariduse ja parema koolituse läbi_ rohkem säästusid füüsilisse ja intellektuaalsesse kapitali investeerimiseks. Tervise mõju majandusele Eestis 2006 Hea tervis mõjutab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasemel-• Majanduskasv (vähe haigeid, palju töötegijaid)• Hea haridus ja kvalifitseeritud tööjõud • Pikeneb tööiga •Maksudest laekuva tulu suurenemine• Ostuvõime suur• Ühiskonnale luuakse palju teenuseid ja kaupu• Ravile ja sotsiaalhoolekandele väikesed kulud
Tervise mõju majandusele Eestis
• Täiskasvanute suremuse vähendamisel 1,5% aastas on 25 aasta pärast tulemuseks 14% kõrgem SKP inimese kohta.• Väiksema tervisekaotusega maakondades on vähem allpool vaesuspiiri elavaid inimesi ja proportsionaalselt enam oma tervist heaks või väga heaks hindavaid inimesi.
• Parema tervise saavutamist takistab majanduslik olukord, mida ei saa parandada halva tervise tõttu.• Terviseteenuse kättesaamatuse põhjus Eestis on enam kui pooltel juhtudel majanduslik. Majanduslangus ja tervis:
Suureneb haigestumine ja suremus (töötute suremusmäär erineb töötavate inimeste omast 20-25%; 3% töötusega kaasneb 4,5% suitsiidide esinemissagedus, 2,5% vägivaldne suremus) Tõusevad kulutused indiviidile ja tervishoiule mida suurem on inimeste panus oma tervishoiu - kuludesse, seda madalam on eeldatav eluiga Langevad toimetulekuvõimalused ja produktiivsus. Tõuseb vajadus sotsiaalkaitse kulutustele
Mida tuleks ette võtta, et vähendada halva tervise negatiivset mõju eesti majandusarengule ja suurendada inimeste heaolu?
Kõige kuluefektiivsemad meetodid (st ühe eluaasta päästmine on kõige odavam) on need, mille sihtgrupiks on kogu rahvastik . Enamasti nõuavad need odavamad meetmed laiemat lähenemist kui üksnes tervishoiusektorisiseselt:
_ Võidelda suitsetamise ja alkoholi tarbimisega, eriti noorte seas_ Vähendada vigastussuremust ja – haigestumust_ Suurendada elanikkonnaliikumisaktiivsust
Heaolu ja majandusareng Selgitamaks, et ühiskonna üldareng liigub aktsepteeritavas suunas, tuleb mõõta: Heaolu või elukvaliteedi erinevate aspektide objektiivset taset ja teisel poolt subjektiivset heaolu - nende taju ühiskonna liikmete poolt. Majanduslikku rikkust ja selle jaotumust
Inimkapitali aspekti: ühiskonnaliikmete tervislik seisund ja haridustase ning ning ligipääs tervishoiu- ja haridusteenustele Sotsiaalkapitali aspekti- valitsemiskorraldus, sh eriti sotsiaalpoliitika + rahulolu
12. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga.
Salutogenees• Antonovsky salutogeneesi mudel • Salutogenees – uus paradigma rahvatervises. • Tervisesuutlikkus - indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, s.t tervis kui igapäevaelu ressurss. tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Salutogeneetiline tervisemudel rajaneb teadmisel, et 1) sisemised ja välised muutused on inimese elu jooksul ootuspärased, 2) ressursid nende muutustega toimetulekuks on olemas ning 3) muutustega hakkamasaamine väärib investeeringuid ja pühendumist. Salutogeneetiline suhtumine seab eesmärgiks organismi ressursside suurendamise, võitlemaks seda nõrgestavate teguritega.
13. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga.
Tervise edendamine(health promotion )- on ideoloogia, mis tõstab tervise ja heaolu teiste väärtuste seas esile ning tähtsustab üksikindiviidi , kogukonna ja ühiskonna vajadust saavutada kontroll tervistmääravate tegurite üle. eesmärgiks on tugevdada indiviidide ja kogu rahvastiku tervist selle positiivses, kõikehõlmava heaolu (mitte üksnes haiguste ja puuete ennetamise) tähenduses
Tervise edendamine • on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise ja seda määravate tegurite üle ning parandada seeläbi oma tervist.• käsitleb tervist laiemalt - majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike ja käitumuslike tervisemõjurite kaudu.• Inimese tervisekäitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele, õpi- ja töövõimele, aga ka elukvaliteedile ja heaolule.• Oma terviseseisundi ja patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja parandada ravitulemust.
Tervisedenduse eetika - • Tervisedendaja peab olema tõenduspõhise tervisesõnumi kandjaks ja selle eest vastutama, sest valed valikud võivad kahjustada suuri inimrühmi ning TE sekkumised mõjutavad mitte üksnes inimeste tervist, vaid ka ühiskonna väärtushinnanguid ja isegi riigi majandust.
• Eetika on terviseenduse süda, põhineb väärtushinnangutel - mis on õige, vale hea või halb.
tervise edendamise seotustervishoiusüsteemiga-Tervise edendamisel ei lähtuta kaasajal enam tuntud tervisekasvatuse ja -käitumise printsiibist ( suitsetamine , toitumine, liikumine, riskikäitumine), vaid seda käsitletakse laiemalt - inimese toimetulek ja kontroll oma elu mõjutavate tegurite üle, sh haigestumise korral.
Tulenevalt sellest toetab haigekassa tervise edendamises peamiselt tegevusi, mis suurendavad elanike teadlikkust terviseriskidest ja tervishoiusüsteemi toimimisest, et tervishoiuteenuste kasutamisel ja raviprotsessis oleks toetatud teadlikud valikud.
14. Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustest
Kroonilised haigused põhjustavad 86% surmadest ja 77% haigustest; nende hulk kasvab Euroopas pidevalt, kuid EL riigid kulutavad preventsioonile vaid 2-3% oma eelarvest.Läbi elustiili muutuste (õige toitumine ja füüsiline aktiivsus) on ärahoitavad - kuni 90% 2. tüüpi diabeedist - 80% südamehaigustest - peaaegu 50% kasvajatest. Meil on valida - kas preventsioon täna või interventsioon hiljem
15. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused /dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad ). Meeste ja naiste eluiga Eestis
Mehed:2007.- 67,1; 2008.- 68,6; 2009.- 69,8, 2010.- 70,6; 2011.- 71a. -terviseprobleemideta 52a.
Naised: 2007.- 78,7; 2008.- 79,2; 2009.- 80,1; 2010.- 80,5; 2011- 81a. -terviseprobleemideta 57a. 2010a. : Eestlaste oodatav eluiga oli 77 ja mitteeestlastel 73,7 aastat. Linnaelanike eluiga on 76,1 aastat ning maaelanike 75,4. - määravaks võib olla arstiabi parem kättesaadavus linnas. Uued näitajad rahvastiku terviseseisundi ja elukvaliteedi terviklikuks hindamiseks
• Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti.• Hea tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste• Haiguskoormuse e tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud eluaastad.Kolm peamist tervisekadu põhjustavat haigusgruppi
Statistika kohaselt elab keskmine Eesti naine tervena 57,2 aastat, samas mees ainult 53,1 aastat Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes on Eesti näitajad väga nigelad. Liidu keskmine on naistel 61,9 ja meestel 61,3 tervet eluaastat , mis moodustab vastavalt 74 protsenti ja 79 protsenti keskmise eurooplase elu kogupikkusest Kirjeldatakse lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel Global Burden of Disease (GBD)-haiguskoormus
Years of Life Lost (YLL)- suremuskaotus, enneaegne surm enne eeldatava eluea lõppu Years of Lived with Disability (YLD)- haiguskaotus Disability Adjusted Life Years (DALY)= YLL+ YLD - tervisekaotus
16. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaolu _ vajaduste rahuldatus
Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega
_ having : vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes - sissetulek, eluase , tööhõive, tervis, haridus
_ loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid
_ being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine
Allardti (1975) käsitlus heaolu mõõdetest:
Elatustase Heaolu Vajadused, millega rahulolu tuleneb materiaalsete ja impersonaalsete ressursside omamisest ja nende käsutamise võimalustest.
Elatustase Õnn Subjektiivsed hinnangud ja arvamused sellest, kui rahulolevana indiviid ennast tunneb, lähtuvalt tema materiaalsetest elutingimustest.Elukvaliteet Heaolu Vajadused, millega rahulolu tuleneb inimsuhetest ja viisist, kuidas indiviid on seotud teiste inimeste ja ühiskonnaga.
Elukvaliteet Õnn Subjektiivsed hinnangud ja arvamused sellest, kui rahulolevana indiviid ennast tunneb, lähtuvalt tema inimja ühiskondlikest suhetest.
17. S. Hirdi heaolukäsitlus.
18. C. Ryffi heaolukäsitlus.
Uurimused keskenduvad psühholoogilisele heaolule:
– multidimensionaalne hindamisskaala, mis on tõlgitud enam kui 25 erinevasse keelde ja on kasutusel kogu maailmas.- psühholoogilise heaolu ealine , sooline, sotsiaalmajanduslik, etniline /minoriteedist olenev jm varieeruvus
• Positiivse vaimse ja füüsilise tervise seosed
Psühholoogiline heaolu psühholoogiline heaolu _hea vaimne tervis ( HIRD 2003) Ryff 1989:• Autonoomsus • Keskkonna valimise/loomise oskus •Positiivsed suhted teistega • Elu eesmärk • Isiklik kasv • Enese/mina aktsepteerimine Seostub mõistetega tugevus/vastupanu (resilience), toimetulek, enesehinnang
19. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal.
üks produktiivsemaid psühholooge maailmas
• defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule • 3 raamatut subjektiivsest heaolust/elukvaliteedist - eluga rahulolu, posit. Emotsioonid - temperamendi ja isiksuse mõju - majanduse ja kultuuriliste erinevuste mõju heaolule
20. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel.
Heaolu kontseptsioon kogukonnas on paljutahuline, sisaldades nii objektiivset kui subjektiivset hinnangut, kasutades nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid mõõdikuid: Keskkond, Demograafia ja majandus, Avalikud teenused, Haridusvõimalused/-tase, Kuritegevuse tase ja hirm selle ees, Alkoholi ja narkootikumide kasutamine Tähtsad elusündmused, Toidunappus ja rasvumise levik, Tunnetatud õnnelik us, depressioon, stress and rõõmutunne ( sense of fun) 1. Sites – Heaolu tasandid :o personaalne o suhetetasandühendab kõiki (connects personal, organizational and community wellness) o organisatisiooni ja o kogukonna/ ühiskonna tasand 2 Signs- heaolu tunnused igal tasandil: o organisatsiooni heaolu: - töötajate osalemine otsuste tegemisel- töötajate/ kolleegide vahel hea kommunikatsioon- selged rollid ja produktiivsus o kogukonna/ühiskonna heaolu: - puhas keskkond- diskrimineerimise puudumine - turvaline naabruskond - head koolid ja tööhõive võimalused - eelkõige suhted seovad ja hoiavad alal inimeste heaolu kogukonna tasandil
Organisatsiooni heaolu peegeldub töötajate toetavates suhetes, mis tulenevad retsiprooksusest ja usalduskultuurist; need on edendatavad empaatia ja hoolimise/kaasaelamise ning konstruktiivse tagasiside kaudu. Kollektiivne heaolu peegeldub kõigekülgses juurdepääsus tervishoiule, mis tuleneb sotsiaalse õigluse põhimõttest ning on edendatav sotsiaalse liikumise kaudu, mis püüdleb selle poole, et luua, säilitada ja parandada institutsioone, mis pakuvad teenuseid kõigile kodanikele, olenemata vahenditest.
3. Sources – heaolu allikad:o Enesehinnangu kujundamise oskus personaalse heaolu o Hoolitsetus ja suhtlemise positiivnekogemus varases lapsepõlves o osalusstruktuurid, selge rollijaotus, tõhusad tavad tekitavad organisatsiooni heaolu (wellness) o kohesiooni - ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid kogukonna/ühiskonna heaolu 4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanditele. o Parimad tulemused iga tasandi jaoks saavutatakse kui töötame samaaegselt igal rindel. 5. Sünergia – arusaam kõigi tasandite, tunnuste, allikate ja strateegia ühendatusest.
o Solidaarsus ja meeskonnatöö jõud on see, mis seob muutusi personaalsel, organisatsiooni ja kogukonna/ühiskonna tasandil. Synergia on integreeritav järgmisse valemisse: o Heaolu tasand (site) peegeldub konkreetsetes tunnustes ( sign ), mis tulenevad teatud allikatest (source) ning on edendatav kindla strateegiaga ( strategy ). o Personaalne heaolu (site) peegeldub enesejuhtimises (sign), mis tuleneb võimalustest (source) kasutada kõne- ja valikuvabadust, ning on edendatav võimestumise kaudu (strategy).
Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being: sites, signs, sources, strategies, synergy)personaalse, suhete-, organisatsiooni ja kogukonna/ühiskonnatasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia. Heaolu muutused ühes nimetatud tasanditest mõjutavad ka teisi tasandeid
Synergy of sites, signs, sources and strategies allikate ja strateegiate kombinatsioon, samaaegne töö kõigil tasanditel.
21. Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga. Vaimne tervis (VT) on: heaoluseisund, mis võimaldab indiviidil realiseerida oma võimeid, tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda,,ühiskonnaelus. Seega tähendab VT enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist - see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus Kaks peamist lähenemist VT-le ja hea VT tunnused: Rahulolu ja heaolu
Heaolu, selle tase ja rahulolu eluga sõltub:- Inimese käsutuses olevatest ressurssidest (haridus, tervis, sotsiaalne võrgustik, materiaalne kindlustatus)
- Inimese ootustest heaolu ja elukvaliteedi tasemele
Rahulolu – aspekt, kus inimene saab ise mõjutada, kas lõpptulemus on positiivne või negatiivne ehk kas inimene tunneb end õnnelikuna või mitte. Rahulolu eluga sõltub otseselt sellest, milliseid eesmärke ja soove inimene endale seab. Üldise eluga rahulolu peamine mõjutaja on just positiivseks hinnatud lähisuhted, mitte hinnangud sotsiaalsele staatusele , majanduslikule olukorrale või isegi tervisele. Paarisuhetes on olulised läheduskäitumised ja avatus, mis toob rahulolu. Avatuse vähenemise tõttu langeb ka partnerite lähedus ning kasvab rahulolematus ( Katri -Evelin Kalaus (kliiniline psühholoog, psühhoterapeut - EE 24.10.2008.) Pereeluga rahulolematus lükkab veerema "rahulolematuseratta", mis haarab edasi liikudes ka teisi eluvaldkondi ( Narusk 1994-1999, sotsioloog). Õnn ja rahulolu Stutzer (2003) – õnne võib vaadelda kui subjektiivset hinnangut individuaalsele olukorrale Veenhoven (1993) – mida paremaks hindavad inimesed oma elukvaliteeti tervikuna , seda
õnnelikumaks võib neid pidada. Glatzer (1984): õnn on pigem afektiivne seisund; rahulolu on pigem kognitiivne hinnang (mis sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi
ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest
Olulised heaolu ja õnnelikkuse ennustajad: • ajaveetmine teiste inimestega on oluline subjektiivse heaolu allikas (Myers 2000). Õnnelikel inimestel on võtmeküsimuseks ajaveetmine pere ja sõpradega. • Õnnetuste puhul on üheks oluliseks vastupanuvõime (resilience) teguriks kohesiivne pere ja toetav sotsiaalne võrgustik.; sotsiaalsete suhete kvaliteet on tähtis, abistamaks meid õnnetustega toimetulekul, samuti üldiselt meie subjektiivse heaolu suurendamisel. • Õnnelikkust suurendab ka religioosne usk ja praktika, kuigi ei ole teada, kas see on tingitud usust kõigekõrgemasse või sotsiaalsest suhtlemisest ja toetavast võrgustikust koguduses. • Õnnelikkus ja rõõm võivad olla eraldiseisvad heaolust, kuid sageli kogetud rõõm võib tingida üldise heaolu tõusu, suurendada avatust uuele kogemusel ja see omakorda on seotud sotsiaalse suhtlemise ja kontaktidega. • Õnnelikkus on seotud ka heategevusse pandava raha ja võõraste abistamisega. • Rõõm suurendab loovust, probleemilahendus- ja otsustusvõimet ning innovaatilisust ja läbirääkimisoskusi • Positiivne afekt suurendab paindlikku mõtlemist. Kõik need on seotud subjektiivse heaolu tõusuga. • Ei ole teada, kas olulisem on üksik rõõmuemotsioon või üldine positiivne afektiivsus.
22. Psühhosotsiaalne , psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus. Subjektiivne heaolu • Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet , suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti, subjektiivsest heaolust erinevate autorite arvates
Elaine Fox 2008 Emotion Science , 322-327
• Diener et al 2006- abikaasa surm ja töötus vähendavad subj heaolu enim, adapteerumine kestab 8 aastat ja eelnev heaolutase ei pruugi taastuda
• Subj. heaolu muutustes seoses elusündmustega ja nendega kohanemisel ( abiellumine , abikaasa surm, töötus) on inimeste vahel suured erinevused.
• Välisfaktorid omavad subjektiivse heaolu suhtes suhteliselt vähest tähtsust, isegi kui need sündmused tekitavad positiivseid emotsioone (nt loteriivõit).
Uurides heaolu ja õnnelikkust, tuleb arvesse võtta nii konteksti kui indiviidi.
Subjektiivset heaolu kultuuritasemel suurendab:• Rahvuslik koguprodukt • Poliitiline vabadus • Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus • Rahuldavad suhted võimu ja kodanike vahel • Usalduse kõrge tase • Efektiivsed rahva-institutsioonid Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja ootustest elukvaliteedile, mis sõltuvad: inimese tunnetatud vajadustest ,
lapsepõlves omandatud tõekspidamistest, haridusest ja silmaringist,
harjumustest, mitmetest elukäiku mõjutanud asjaoludest (muutused ühiskonnas, tervislikus seisundisisiklikus või tööelus), Rahulolu mõjutab kiirus/ajapuudus, tunnetatud kohustus tulla toime
Subjektiivne heaolu kognitiivne aspekt – rahulolu, emotsionaalne aspekt – õnnelikkus, Globaalne mõõde – elukvaliteet, oluline subjektiivset heaolu suurendav tegur on kontrollitunne oma elu üle, mis on mõnede uurijate arvates esmane hea vaimse tervise ja heaolu allikas (Taylor, Brown 1988), ka töötajate heaolus on oluline tunnetatud kontrollitunne ( Spector 2002).
• Heaolutunne ja paraneb ka juhul, kui kontrolli olemasolu on illusoorne – need kes arvavad , et kontrollivad oma elu, on õnnelikumad (Taylor, Brown 1988). • temperamendi ja isiksuse individuaalsed iseärasused moduleerivad paljusid heaolu tegureid Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg.• Inimesed, kellel on seatud eesmärgid ja nad tegutsevad nende täitmise nimel, kasvab psühholoogiline heaolu pidevalt, kuid subjektiivne heaolu on pidevas muutumises vastavalt sellele, kuidas on inimese elus kordaminekuid ja ebaõnnestumisi. • Heaolu aitavad hoida kõrgel tasemel eesmärgid elus ja positiivne suhtumine. Meie arusaamad psühholoogilisest heaolust on kultuurilise eelduste ja väärtuste kimp, st kultuurispetsiifilised ja mitte universaalsed . • Ei saa eksportida oma arusaamu psühholoogilisest heaolust (nagu autonoomsus või õnnelikkus) teistesse kultuuridesse. Heaolu kogemus soodustab mitmete bioloogiliste süsteemide tõhusat toimimist, mis võib aidata hoida organismi alistumast haigusele, või kui haigus/ ebaõnn on juhtunud, võib aidata kaasa kiirele taastumisele.• Psühholoogiline heaolu võib olla tervist kaitsev. • Hedooniline(e õnne kui heaolu välise naudingu, õnnelikkuse, rahulolu ning positiivsete tunnete püsivuse tajumist ning valust hoidumist.) heaolu näitas vaid üht seost biomarkeritega: HDL oli seotud positiivse afektiga, mõõdetud MASQ abil, mis hindab õnne ja elu naudingut. • Kõrge eudaimooniline (tähendab õnnetunnet vaimsest japsüühilisestenesearengust, isiklikust kasvamisest ja maksimaalsesteneseteostusest.) heaolu vananevatel naistel seostus: madalama igapäevase sülje kortisooli, põletikku tekitavate tsütokiinide, kardiovaskulaarse riski taseme ja kestvama REM unega; madalama glükosüleeritud hemoglobiini taseme ning väiksema talje -puusa ümbermõõdu suhte ja kogu/HDL-kolesterooli suhtega, samuti kaalusid nad vähem. • Kõrge autonoomiaga naistel oli noradrenaliini tasemed kõrgemad.
Eakatel naistel on kõrge sihikindla tegevuse näitaja seotud madala põletikulise vastusega. • Kellel olid personaalse arengu ja elu eesmärgi näitajad kõrgemad, omasid ka HDL märgatavalt kõrgemat taset • Ka psühhosotsiaalseid ja sotsiaal-demograafilisi tegureid (nt kontrolli, toimetuleku, sotsiaalse toe, sotsiaalmajanduslike staatust) on seotud selliste biomarkeritega. • Inimesed, kel on vasaku ajupoolkera otsmikusagar enam aktiveeritud, tunnevad rohkem positiivset ja vähem negatiivset emotsiooni, samuti on see seotud kõrgema
antikeha vastusega.23. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. • Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. • Naudingut mõistetakse hedonismi eri variantides erinevalt. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu.
• Anhedoonia e naudinguvõimetus: - huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest
Eudaimonism • Antiikaja elukäsituse põhimõtteid, • eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht • Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemiselvabadusel ning välisoludest sõltumatusel.
Subjektiivse heaolu käsitlustes on kaks lähenemist:• eudaimooniline ja hedooniline heaolu
• Eudaimooniline heaolu – personaalne areng ja täiustumine (fulfilment)
• Hedooniline heaolu – rahulolu ja õnnelikkus
24. Sotsiaalse kapitali ja sidususe seosed tervise ja heaoluga.
Sotsiaalsed mõjud tervisele: tööhõive võimaluste loomine või piiramine; valitsuste tulubaasi mõju; kohaliku tööstuse ülevõtmise mõju; muutused sotsiaalsetes tingimustes (nt eluviis) võidemograafilistes muutustes, mis on juhtivad (tõenäosus alkoholi tarbimise muutustes); vaimne ja emotsionaalne heaolu ühiskonnas (nt arengud , mis põhjustavad või leevendavad ülemäärast stressi, ärevust, ebamugavust); võimalused meelelehutuseks või sotsialiseerumiseks Sekkumised (interventsioonid) heaoluparandamiseks võivad olla mitmesugused:o tuleb läbi viia kõigil tasanditel, soovitavalt kooskõlastatult; o peab arvestama ühiskonna mitmekesisust ja sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ning tegevuse tahtlikke ja mittetahtlikke tagajärgi; o projektid peaksid toimima võrgustikuskohtumised näost-näkku ja väikestes gruppides sidususe suurendamiseks , homogeensetes gruppides silla loomiseks erinevate gruppide vahel. Sotsiaalne kapital: o võrgustikud, normid, usaldus, mis hõlbustab koordinatsiooni ja koostööd vastastikuse kasu huvides. o on potentsiaalne inimese vaimse ja füüsilise tervise mõjutaja nii positiivses kui negatiivses mõttes; võib mõjutada rahulolu ja õnnelikkust sotsiaalsete võrgustike ja sotsiaalsete suhete kaudu o Indiviidi tasemel mõõdetakse isikliku sotsiaalse võrgustiku ulatuse ja kvaliteediga
Sotsiaalse kapitali tasandid ja seos tervisega o Mikro - e indiviidi tasand – väga tugev seos, eriti vaimse tervise osas o Meso- egrupikogukonna/paikkonna tasand – mõõdukas seos tõestatud o Makro- e rahvastiku/riigi tasand:- On tõendatud tugev sotsiaalse kapitali ökoloogiline efekt õnnelikkuse, eluga rahulolu ja suitsiidide sageduse suhtes - Seos on komplekssem füüsilise tervise suhtes, vähe on tõendeid sotsiaalse kapitali ja vaimse tervise seostest rahvuslikul tasemel Indiviidi e mikrotasemel- kõik, mida sa vajad, on armastus>sõprus o Halva tervisega inimestel (eriti vaimse tervise osas) märkimisväärselt väiksem sotsiaalne võrgustik. o Krooniliste haiguste põdejatel on vähem lähisuhteid ja sõpru ning nad hindavad toetuse kvaliteeti madalamaks vaatamata võrgustiku suurusele. o Sotsiaalselt isoleeritud inimestel, kes on haaratud vabatahtlike ühenduste tegevusse, on parem tervis. Meso-tase – kogukond /paikkond ja tervis. o Etniline ja grupisidusus mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist – bonding efekt. o Tihedad gruppidevahelised sidemed mõjutavad kogukonnaliikmete tervist- diskrimineerimine /märgistamine/ suitsidaalsus või haiguste levik ning vastastikune toetus; läbisaamine naabritega on olulisem füüsilistest elutingimustest. o Töö olemasolu ning head suhted töökaaslaste ja naabritega seostuvad õnnelikkuse ja parema tervisega – nn ökoloogiline efekt
Sotsiaalne sidusus: o põhineb inimese heaolu edendavatel ühiskonnasidemetel ja sellega seostub iseseisvus , hüvede kättesaadavus, isiklik areng, inimväärikuse austamine, vastustundlik osalemine, kuuluvustunne ja ühised väärtused. o on nagu puu, mille juured on suhted, usaldus, väärtused, tunded, teadmised, st sotsiaalne ja kultuuriline kapital o Euroopa Nõukogu definitsiooni järgi on sotsiaalne sidusus ühiskonna võime tagada kõigi liikmete heaolu Sotsiaalne kapital- o Sidusus toodab sotsiaalset kapitali, mida võib defineerida mitteametlike väärtushinnangute ja käitumisnormide kogumina, mida grupi liikmed samade eesmärkide nimel koostööd tehes ühiselt tunnustavad. o Usaldus toimib nagu määrdeaine, mis paneb igasuguse grupi või organisatsiooni tõhusamalt tegutsema .
25. Legatumi heaolu indeks ( Legatum Prosperity Index) ja heaolu Eestis.
The Legatum Prosperity Index: õitseng, s.o rikkus + heaolu
o Kõige õnnelikumad rahvad maailmas on need, kelle riigis on mitte ainult kõrge SKP, vaid kes on ka õnnelikud, terved ja vabad kodanikud.
o Index moodustub 9 ala-indeksi keskmistest skooridest, mille alusel võrreldakse erinevaid riike. Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemus- rahvustesse. o Eesti heaoluindeks tõusis pingereas 33. kohalt 31. kohale, kuid sel aastal oli 35. o Kaheksa liitnäitaja hulgas on üks —isiklikud vabadused — milles Eesti on 70-nes
26. Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule.
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel • biokeemilised •füsioloogilised • kognitiivsed ja • käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. Stressreaktsioon• on organismi mittespetsiifiline reaktsioon • ei ole seotud konkreetse stiimuliga • tekib siis kui inimene hindab olukorda
ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks,
• kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang Stressihinnangud on kahte tüüpi: • Esmane (emotsionaalne) hinnang olukorrale: (häda)oht, kahju/kaotus või võimalus/ väljakutse . • Teisene (kognitiivne) hinnang – toimetulekuks vajalikud ressurssid, strateegiad,
olukorra ümberhindamine Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke. • Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. • Mida tõsisemalt võimusse suhtutakse ja mida vähem seda omatakse, seda suurem on stress
selle saavutamise, hoidmise ja kaotamisega seoses.
27. Kehaline aktiivsus, tervis ja heaolu.
28. HIV- nakkus , uimastid ja tuberkuloos Eestis- olulisemad probleemid, mis mõjutavad nii haigestunu kui teiste ühiskonnaliikmete tervist ja heaolu. Majandus ja narkootikumid "Kui majanduses on head ajad, siis tarbimine kasvab, kui majandusel läheb kehvemini, siis langeb ka tarbimine. Seega võib ka hetkel nii Eestis kui maailmas kergelt taastuma hakanud majandus anda tõuke järgnevate narkomuulade tekkeks " ütles keskkriminaalpolitseid juhtiv kriminaalametnik Risto Kasemäe.
Aastate lõikes on Eesti narkomuulade tabamine pisut vähenenud , kuid see ei pruugi nii jääda, sest kokaiini käitlemise puhul on täheldatav teatav tsüklilisus. Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet , käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust;
Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist;
Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol , tubakas , energiajoogid ) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin , heroiin );
Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD);
Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid , depressandid, hallutsinogeenid , muud. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, barbituraadid (ehk rahustid , uinutid ja antidepressandid ), alkohol, GHB ehk korgijook , erinevad opioidid nagu heroiin, fentanüül , mooniekstrakt, morfiin , kodeiin, metadoon ja teised. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin, MDMA/ Ecstasy , kofeiin, nikotiin ja teised. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin , fentsüklidiin ehk PCP jne. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid , bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne.