Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervise psühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stress, psühholoogia, meditsiin, alkohol, käitumuslik, uskumus, käsitlus, toimetulek, reaktsioon, lähenemine, sõltuvus, haiguskäitumine, emotsioon, hüpo, stressor, meditsiiniline, kontrollikese, adrenaliin, tervises, emotsioonid, suitsetamine, preventsioon, motivatsioon, kroonilise, eritus, hindab, tervisega, salus, depressioon, valiidsusNing alahinnatakse tervise sotsiaalseid, keskkondlikke ja teisi aluseid. Sotsiaalpoliitiline: Peetakse tervist kujundavaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundab omakorda poliitiline kontekst. Meditsiiniline: On defineeritud negatiivse kaudu e tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Siin ei räägita sotsiaalsetest, kultuurilistest, käitumuslikest, keskkondlikest ja teistest teguritest. Akadeemiline: On kaks suuremat valdkonda seotud: psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste piirialal nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset kontseptsiooni. Statistiline: Tervise mõiste statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. Kui biomeditsiinilised näitajad on korras, on inimene terve; kui ei ole korras, ei ole inimene terve. Holistlik: Hõlmab kõiki, kuid on liiga lai, raske määratleda, kinnitada, sest ei tea, kust piirid lähevad. Käsitlused läbi ajaloo
* majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puudutata mingeid muid tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni. Kõik on omavahale seotud. * statistiline kui biomeditsiinilised näitajad on normis, siis on inimene terve, muidu mitte. Statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. * holistlik kõikehõlmav terviklik kontseptsioon. disease tuntud, objektiivselt määratletud patoloogiline protsess illness objektiivne patoloogia puudub
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis.
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8
elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet,
Perestruktuurist tulenevad tegurid (töötud, haiged, puudega, palju, üksikvanem KK tegurid (elupiirkond, ressursid, võimalused) Kogukonna ja ühiskonna elus osalemine (enese potensiaali realiseerimine) 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Heaolu dimensioonid Füüsiline/kehaline dimensioon (tervis, sport) • Normaalne anatoomiline areng • toimetulek igapäeva-tegevustega • füüsiline vorm (fitness) • tervislik/normaalne toitumine • vältida kuritarvitusi Sotsiaalne dimensioon (sotsioloogia, poliitika, majandus) • Suhtlemine • Lähedustunne • respekt ja tolerantsus teiste suhtes • turvalisus, kindlustunne Emotsionaalne dimensioon (rahulolu, enesehinnang) • toimetulek stressiga • emotsioonide väljendusvõime • Eluga rahulolu Intellektuaalne dimensioon
Aristotelesest (384-22 e.m.a) ja Kreeka filosoofidest mitmetes teadusharudes kajastavates valdkondades. Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutadapsühholoogilisi ja sotsiaalseid nagu geograafia,filosoofia, meditsiin, sotsioloogia, psühholoogia, tervishoiu Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks. ökonoomika ja tervisedendus Läänemaades on huvi heaolu mõõtmise vastu rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete Kultuur kui tervisemõjur- Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat
Vaimne tervis info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus; Emotsionaalne dimensioon: toimetulek stressiga, emotsioonide väljendusvõime; emotsionaalne tervis kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista; Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhtes; sotsiaalne tervis mina-pilt, suhted teistega; eetiline/spirituaalne aspekt väärtushinnangud; saavutuslik aspekt kuidas olla edukas; Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi; füüsiline/kehaline tervis; seksuaal- ja reproduktiivtervis. Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti. Töödimensioon: saavutada töö ja puhkuse tasakaal. 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga. Elukvaliteet iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed
Tervise dimensioonid 1) vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalneaspekt – väärtushinnangud 5) saavutuslikaspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal-ja reproduktiivtervis Heaolu dimensioonid 1) Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi 2) Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhte 3) Emotsionaalne dimensioon: toimetulekstressiga, emotsioonide väljendusvõime 4) Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt 5) Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse 6) Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab
tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi
Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega ... Taimi Nilson MA sotsioloogia [email protected] KIRJANDUS: Hess B.B., Markson E.W., Stein P.J. Sotsioloogia. Külim, Tallinn 2000 Aimre I. Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn 2001 Sotsioloogiliste uurimuste publikatsioonid, näit: Titma M. (toim). Sõjajärgse põlvkonna ...; Kutsar D. (toim). Elutingimused Eestis ... ; Trumm A., Roots A. jt Leinsalu, M., Kunst, A., Kasmel, A., Habicht, J. Social ingualities in health in Estonia: main report. Tallinn: Ministry of Social Affairs of Estonia. (2002). Köhler K; "Välditav suremus Eestis ja selle seosed sotsiaalmajanduslike näitajatega" TEES: Sotsioloogia uurib inimeste ja inimrühmade käitumise otsest-objektiivset seotust ühiskonna strukturaalse arenguga Sotsioloogiline vaatekoht Uurib inimeste käitumist grupis Grupikonstruktsioone Enesepeegeldust Kollektiivne tegelikkus Sotsiaalsed struktuurid "Sõnaseletus" Sõna SOTSIOL
Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata.
· et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Organisatsioonipsühholoogia (organizational) · psychology) · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factors psychology or engineering psychology ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD · Kognitiivne plahvatus · Professionalismi suurendamine juhtimises · Empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele · Suureneb inimressursiga tegelemine · Rahvusvahelistumine · Tehnoloogia arengu mõjutused PSÜHHOLOOG ORGANISATSIOONIS : Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel
närvisüsteemi. Olenemata uimasti manustamise viisist, jõuab uimasti varem või hiljem ajju. Uimastid: *Alkohol *Nikotiin *Kofeiin *Amfetamiin *Kokaiin *Heroiin Uimastit tarbides annab inimene käest võime kontrollida seda, mis temaga juhtub. *Hallutsinogeenid LSD Muudavad ümbritseva taju ning põhjustavad nägemis-, puute- ja haistmismeelepetteid *Stimulandid nikotiin, kofeiin, amfetamiin Mõjuvad üldiselt ergutavalt, suurendades jutukust ja liikumistahet *Depressandid alkohol, heroiin Pidurdavad närvisüsteemi aktiivsust 2) Stressiga toimetulek See kuidas inimene stressiga toime tuleb, oleneb eelkõige temast endast ning tulemus võib inimese jaoks olla kas positiivne või negatiivne. Stressiga toimetulek: *Stressori kõrvaldamine nt kui sul on raske hommikul ärgata ja voodist püsti saada, siis mine õhtul varem magama või leia keegi, kes sind varem üles ajaks. *Situatsiooni ümberhindamine muuda oma hinnangut ja pööra
Samas tuntakse ka segatüüpi uuringut, milles on ühendatud edasi ja tagasivaatava uuringu tunnusjooned. Juhtkontrolluuringud. Enamiku haiguste korral on uute juhtude esinemine suhteliselt harv sündmus. Seega kohortuuringus, tagamaks küllaldast juhtude arvu, tuleb teada paljude isikute eksponeeritust ja jälgida neid pikka aega. Lahenduseks on kasutada infot ekspositsiooni kohta mitte kogu uuringurahvastikus, vaid sellest moodustatud valimis. Selline lähenemine on omane juhtkontrolluuringule ehk haigelähtesele uuringule. Haigestumiskordaja ligikaudne arvväärtus on umbes kaks korda suurem eksponeeritutel, võrreldes Juhtkontrolluuring [Case-control study] uuring, mis alustab uuritava haigusega loomade (või karjade) määramisest ja sobiva, ilma haiguseta loomade (karjade) kontrollgrupi (võrdlus-) määramisest. Seda liiki uuring eeldab andmete kogumist nimetatud kahe grupi suhtes toimivate
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata)
see ei ole inimese nõrkus, vaid haigus nagu iga teine ning vajab arsti sekkumist. DEPRESSIOONI TÜÜBID Depressioon on keerukas haigus ja sümptomid on igal inimesel erinevad ning selleks pole mitte 4 üksnes halb enesetunne. Eelkõige tuleb mõista selle haiguse iseloomu, kuna see aitab vähendada hirmutunnet ja segadust. Kliiniline depressioon Depressioon on emotsionaalne reaktsioon kaotusele ja pettumusele. Reaktsiooni võivad vallandada mitmesugused sündmused. Depressioon tekitab organismis sageli füüsilisi (füsioloogilisi) muutusi. Haigusena on depressioon kiire kuluga ning tekitab sageli inimestes segadust: "Ma ei saa aru, miks ma ennast nii halvasti tunnen... Kõik on ju korras..." Psüühiliste sümptomitega kaasnevad füüsilised sümptomid, mida põhjustab keemiline väärtalitlus närvi- ja hormonaalsüsteemis.
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis.
toitumismustrid, ülekaalulisus ja kaalu ohje Individuaalsel nõustamisel peab kasutama kaalutletult Ei sobi haiguste raviks ega erivajaduste korral Keskkonna jätkusuutlikkus Eesti soovituste uuendamine, 2012- ▪ Piiratud ressurss alusmaterjalide koondamiseks ▪ Huvide deklaratsioonid ▪ Eesti sotsiaalmajandusliku kontekstiga arvestamine Lisateemad: toiduohutus, uni-puhkus-öötöö, enesepiiratud toitumine, alkohol ja kofeiin, jätkusuutlik tarbimine Koosolekute protokollid ja otsused on kättesaadavad www. terviseinfo.ee 338 lehekülge - spetsialistidele Avalik arutelu- 2016, publitseerimine ◦ Normatiivide muutmiseks, s.h institutsionaalseks toitlustamiseks (lasteaiad, koolid, haiglad) ◦ Defitsiidi, liia hindamine uuringutes ◦ Elanikkonna teavitamiseks Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 Mõisted Koostamise protsess Olukord Eestis Liikumissoovitused Toitumissoovitused
tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus; tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks; elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist; tervisemõjur – sotsiaal-majanduslik, käitumuslik, psühhosotsiaalne või keskkondlik tegur, mis võib omada rahvastiku tervisele soovitavat või ebasoovitavat mõju; haiguste ennetamine – inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks; tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine;
tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud.Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele.Tundmused on olulisemaid psüühilise tegevuse regulaatorid.Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluvaldustega.Neis peegeldub vahetult nähtuste,olukordade,seisundite tähtsus ja tähendus iseendile.Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse suunitlusega reaktsioon.Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma,siis emotsioon annab sellele liikumisele,aktiivsusele energia ja jõu(rõõm,vaimustus,afekt jms) või vastupidi,võtab selle ära(ängistus,tusk,mure,hirm jt).Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks. 1.2 Emotsioonide otstarve Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1)emotsioonid hindavad - isikuid,olusid,situatsioone,nähtusi,seisundeid jne sõltuvalt sellest,kas need vastavad isiksuse vajadustele või
· Paljudes ühiskondades määrab sugu, millise staatuse inimene saab ja millised võimalused tal oma elus on nt paljudes aasia riikides tähendab naiseks sündimine automaatselt võimust ilmajäämist, ohtu olla näljas või saada varakult tapetud kui ebasoovitav pereliige · Hiina ja ühe-lapse-poliitika 14. seksuaalsuse funktsionalistlik, konfliktiteoreetiline ja sümbolistlik perspektiiv? Funktsionalistlik lähenemine: seksuaalsus on võimas kirg, mida tuleb teadlikult kanaliseerida sotsiaalselt produktiivses suunas. Lastele õpetatakse juba varakult sobivaid soorolle ja seda, milline on aktsepteeritav seksuaalkäitumine Konfliktiteoreetiline perspektiiv: lähtub samuti sotsialiseerimise mudelist, kuid keskendub sellele, kes määrab normid. Sotsiaalse kontrolli agentideks võivad olla riik, kohalikud omavalitsused, religioossed
*normaalne – ühiskondlikele normidele vastav, selline, nagu inimene on olnud sajandeid NORMID - subjektiivne norm (iga inimese enda reaalsus) - kultuurinorm (enamus) - normatiivne norm (ideaal) - statistiline norm (tekitab äärmuste probleemi – intelligentsuse hindamine) - kliiniline norm (ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne) PSÜHHOPATOLOOGIA selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia (kui sügavalt on inimese taju, mõttekäik häiritud ja millised on mälu probleemid) - WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste ja vigastuste puudumine - Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi - haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla
järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista
funktsioone sellega hindate? tehakse esimese 22. Mida teha lapse isutuse korral? Kindlatest õigus; on igaühel õigus tervise kaitsele; on igal ja viienda eluminuti lõpul, hinnatakse vastsünd: söögikordadest kinnipidamine; Toidukordade lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, südame löögisagedust, hingamist, nahavärvust, vahepeal ei tohi anda lapsele maiustusi ega mahla. tööle ja heaolule; ressurss; oluline tingimus lihastoonust, reaktsioon ärritusele. Vahepalaks sobivad puu-ja köögiviljalõigud või elamiseks; Puudega lapsel on õigus 8. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku leivakäär; Piima ja piimatoodete päevane kogus 1- täisväärtuslikule elule ja osalusele ühiskonnas (art toidu erinevusi: RP poolt: Rinnapiimas on 3.a. lapsele on 500-600ml (kuni 3klaasi); Mahla 23); Lapsel on õigus võimalikult heale tervisele,
Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine, mis aitab suurendada vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti. 2002. aastast rakendunud rinnavähi sõeluuringu tulemusena on oluliselt kasvanud rinnavähi varajases staadiumis avastamine.
probleeme kõrgenenud vererõhuga. Statistikaandmete ja epidemioloogiliste uuringute tulemuste võrdlemisel selgub, et kõrgvererõhutõve esinemissagedus on Eestis alahinnatud vähemalt paarkümmend korda. Südame- veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. Üks nendest haigustest on "Insult" Insuldil ehk ajurabandusel on kaks vormi - veresoone lõhkemine või veresoone ummistumine peas. Üldjuhul on sümptomid ühe kehapoole halvatus, jäsemete ning näo tuimus, kõneraskused. Sümptomid võivad tekkida aga väga äkki, ilma igausguse hoiatuseta. Edasi on kõige olulisem tegutseda kiiresti, sest tänapäeval nendel juhtudel, kui on tegemist veresoone umbumisega, saab kasutada trombolüüsi ehk trombi lõhustamist. Selle tegevuse
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad. 3 5 SISUKORD HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5 PÄRILIKKUS LK.8 GENEETILISED HAIGUSED LK.9 REUMATOIDARTRIIT LK.11 ELUVIIS LK. 13 TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI VÄLISMAAL LK.18 HUVID JA HOB
Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema
· Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I
....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
Tegelikult: Juhendame Nõustame Selgitame Vestluse juhtimine Kliendi abistamine Ottawa konverents 1986. a. Terviseedendus ehk uus üldine tervis: on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada. Seega nii indiviid kui rühm peavad realiseerima oma püüdlused selleks, et rahuldada oma vajadusi ja toime tulla ümbritsevas keskkonnas. Lapse avastamine Meditsiin on pööranud vähe tähelepanu laste kaitsmisele tulenevalt ükskõiksusest ning võimetusest mõista, mida noortel on pakkuda. Igal päeval tehakse jõupingutusi hoidmaks veidi kauem elus jõuetuid, kokkuvarisemise äärel olevaid vanu kehasid, samas kui teised, kes hiljem võiksid olla kasulikud, surevad tuhandete kaupa, ilma et keegi vaevuks neid aitama või isegi läbi vaatama. - Šoti arst, 1769 Arvamused lastest
..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad...
annaabi.ee 
