SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA (0)

1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA
Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad!
(Fletcher, C.M)
1.1 Kontakti loomine ja esmamulje
Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on
sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki
püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid
neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi
juttu puhuda.
Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki „õiget" esmamuljet,
mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid.
Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meelepärasemad kui
teised. Suuremale osale inimestest meeldivad inimesed, kes oskavad kuulata, ei anna hinnanguid jne. Keskendudes
neile universaalsetele tõdedele, oskad sa vahet teha, missugused sinu suhtlusstiili aspektid on üldiselt meeldivad ja
missugused seda ei ole, et võiksid endale teadvustada sõnumeid, mida sa endast kiirgad ja oodata soodsaid v.
ebasoodsaid reaktsioone teistelt.
Miks ma pean pingutama hea esmamulje jätmise nimel? Ma ei taha ennast muuta. Enda jaoks olulistele inimestele
meeldin ma just niisugusena nagu olen. Esmamulje teadvustamine on oluline põhjusel, et:
sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena , kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad ;
sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele
eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks)
uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad
seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil
Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot
ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter , mille käigus: 4
• inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad
( noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle)
• selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka
edaspidi käitud (tõenäoliselt on see noormees usaldusväärne, suhtlemisaltis ja abivalmis)
• seejärel nähakse sind nagu läbi filtri. Igaühele meeldib pidada ennast heaks inimesetundjaks ja mõelda:
„Ma teadsin esimesest hetkest, et ta on ..". Nad otsivad teavet, mis kinnitaks nende esmamuljet, ega otsi
või lausa eiravad sellist käitumist, mis sellega ei klapi. (nt. kui seesama noormees järgmisel kohtumisel on
hajevil v. eemaltõmbunud ega soovi suhelda ei pea me seda mitte tema isikuomaduseks vaid mingist
olukorrast tingituks).
Sagedasemad filtreerimisvead, mida esmamulje loomisel tehakse:
• „ aupaiste " - oletus, et ühe positiivse omadusega inimesel on veel terve hulk positiivseid omadusi, mida tal
aga üldse ei pruugi olla (nt. arvad , et rõõmsameelne inimene on ühtlasi tark, armastusväärne ja edukas,
kuigi sa pole iial näinud tema juures mingeid märke neist omadustest)
• „sarvede efekt" - negatiivsete omaduste ülevõimendamine (nt. eeldad, et kui kaastudeng on sageli
rahulolematu ja kaebleb, siis on ta tüütu, suhtlemisvõimetu ja nõrk)
Suhtlusprotsessi esimesel kohtumisel võib mõjutada see:
• kuidas sa ennast tunned - kohtudes ja kontakti luues uute inimestega panete esmajärjekorras tähele
omaenda tundeid: kas tunnete end mugavalt , energiliselt, tüdinenult, närviliselt, hirmunult jne. See on
normaalne, paratamatu ja loomulik protsess, mis juhatab sind märkama kuidas sa suhtled, missuguseid
olukord sa eelistad ja kellega soovid suhelda (nt. kui sa tajud , et sinu kursusekaaslane suhtub läbi
kehakeele sinusse üleolevalt, püüad temaga edasisi kontakte vältida)
• mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei
keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes.
Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad.
• mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes
positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu,
naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis
mulje sa talle jätsid.
• Kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus . Sageli
mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja
tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad
endast tõenäoliselt märksa parema esmamulje. Küsi endalt: millele on suunatud minu emotsionaalne
fookus esmakohtumisel? Kas ma mõtlen enda tunnetele v. mõtlen ma sellele, kuidas teised end
tunnevad?
Esmamulje ja edasise suhtluse edukus sõltuvad olulisel määral sinu suhtlemisvalmidusest ja huvitatusest.
Kas oled olnud võõras linnas ja otsinud tänavalt kedagi, kellelt teed küsida? Arvatavasti ei vali sa kedagi juhuslikult.
Sa hindad inimesi selle põhjal, kui suhtlemisaltina nad tunduvad , haarates kinni väikestest vihjetest, mida sulle 5
pakutakse. Samuti kiirgat sina selliseid vihjeid, mis ütlevad kas „ hoidke eemale" v. „minu poole võib julgelt
pöörduda". Seda näitab sinu kehahoiak, sinu vastus teise pilgule, sinu reageeringud ja suhtlemisviis .
Mõtlemiseks:
- kuidas sa suhteid tavaliselt lood?
- tuleta meelde mõni olukord, mil sa tahtsid kellegagi kõnelda või soovisid , et sinuga vestlust alustataks?
- mida sa siis tegid? Kuidas käitusid?
- kas ma jätan endast avatud ja huvitunud või kinnise ja endassetõmbunud inimese mulje?
- mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid?
- mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda?
- kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end
ebamugavalt?
Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega
Kui sa teed järgmist: võid teisele paista
Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne
Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne
Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel
Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu
Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne
Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik
Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane
Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid
käesolevast olukorrast (nt. kuidas sa said aru õppejõu poolt
seletatud kodutööst ja tähtaegadest)
ohutu, seltskondlikult ärgas, suhtlemisaldis
1.2. Eneseavamine ja -väljendamine
Eneseavamine teeb inimsuhted põnevaks ning loob läheduse
Ennast avamata ollakse suletud omaenda isiklikesse kogemustesse
Eneseavamine on tahtmatu , see toimub alati, kui ollakse inimeste seas
Eneseavamine on enesekohase informatsiooni edastamine
LEVINUD VÄÄRMULJED
Kui teed järgmist: siis võid arvata, et paistad kuid võid hoopis paista
Ei naerata Neutraalne , mõtlik, rahulik Partnerist mitte hüvitunud või võlututud,
külm
Keskendud enda eripärale,
mitte sarnasusele teistega
Huvitav, ekstsentriline Ligipääsmatu, enesekeskne, seltskondlikult
kohmetu
Pöörad vähe tähelepanu oma
välimusele ja stiilile
Loomulik, välisest muljest mitte
huvitatud
Seltskondlikult hooletu, loid,
enesessetõmbunud
Ootad , et sind esitletaks Neutraalne , tagasihoidlik Eemaelhoidev, kohmetu, tõrjuv, passiivne
Jälgid ja hindad teisi, enne kui
asud suhtlema
Ettevaatlik, tähelepanelik Mitte huvitatud, halva suhtlemisoskusega,
mõtetega mujal
Kasutad ettevalmistatud
tervitusfraase
Võluv, avatud, vaimukas Pealiskaudne , agressiivne, kalkuleeriv 6
Enesekohase info edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt
Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine
Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul.
Võtmesõnaks on enesekohane – tõeline MINA.
JOHARI AKEN
Eneseavamise plussid:
õpite end paremini tundma
inimsuhted muutuvad lähedasemaks
suhtlusringkond laieneb
süütunne leevendub
ammutate energiat
Eneseväljenduse kategooriad:
1) Tähelepanekud – faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud , lugenud või ise läbi elanud.
2) Mõtted – järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult
toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab.
3) Tunded – kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini
ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi.
4) Soovid – inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige täpsemalt oma soove.
Tõhusa eneseväljenduse reeglid:
sõnum peab oleme otsekohene
sõnumi peab edastama kohe
sõnum peab olema selge
sõnum peab olema sirgjooneline
sõnum peab kuulajat toetama – hoiduma peaks sildistamisest, sarkasmist, minevikus tuhnimisest,
negatiivsetest võrdlustest, süüdistavatest „sinadest“ ja ähvardustest.
1.3 Kehakeel ja ruumisuhted
Tavaliselt väljendatakse huvi teise vastu kehaliselt e. kuidas sa teise poole pöördud ja neid vaatad ning verbaalselt
- kuidas sa neid kõnetad, küsimusi esitad, kuulad ja vastad. Sageli oleme me rohkem teadlikud oma sõnadest kui 7
kehalistest väljendusviisidest. Samas on kehakeele mõistmine lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad
jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt:
7% - verbaalne (sõnad)
38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne.)
55% - kehakeel (põhiliselt näoilme)
Veel tasub kehakeelele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne
suhtlemine. Nt. Märkad, et sinu sõbranna on kuidagi kurb ja eemaletõmbunud. Küsid temalt: „Mis lahti on?". Ta
kehitab õlgu ja pöörab sulle selja ning ütleb vaikselt : „Ah, ei midagi. Kõik on hästi.". Sa ei usu tõenäoliselt oma
sõbranna juttu, vaid rõhutatud kehakeelt ning käid talle peale, et ta räägiks oma murest.
Mõtlemiseks:
∗ Kas sa pöörad tähelepanu oma kehakeelele uute inimestega tutvudes?
∗ Kas sa nõjatud nende poole, noogutad, naeratad?
∗ Kas sa mõtled sellele, kuidas mõni inimene võib end tunda, kui sa pöörad teistele rohkem tähelepanu kui
temale?
∗ Kas sa katkestad tavaliselt esimesena silmsideme?
∗ Püüad sa vaadata inimesele silma pisut kauem kui tavaliselt ja nemad pööravad esimesena pilgu ära?
Kui tihedat silmsidet sinult oodatakse ? Millised on tagajärjed normist kõrvalekaldumisel? Enamus inimesi hoiab
silmsidet 45 - 60 sekundit. Uurimused näitavad, et lühemat aega kestva silmsidemega inimesi peetakse
pealiskadusemaks, seltskondlikult vähem köitvaks ja vähem usutavamaks kui neid, kelle silmside kestvus oli
keskmine või kõrgem. Seega kui tahad kellestki eemalduda, võid vaadata talle silma vähem ja lühemat aega. Ent
kui tahad väljendada oma huvi või kiindumust, võid vaadata silma rohkem ja pikemalt .
Lisaks silmsidemele on suhtlemisel jälgida ka seda kuidas sa źestikuleerid ning kui lähedal sa oma vestluspartnerile
seisad.
Źestid Tegevus Tähendus
Käed
- Pea sügamine
- Nina puudutamine
- Peoga kaela hõõrumine
- Käte murdmine
- Käte kokku hõõrumine
- Põlvedele asetatud käed
- Selja taha põimitud käed
- Kukla taga ristatud sõrmed
- Sügavale taskusse topitud käed
- Rinnal ristatud käed
- kimbatus
- kahtlustav
- vihane v. nördinud
- kurvastus
- ootusärevus
- valmisolek
- eneseohjeldamine
- üleolek
- hirm reeta oma tundeid
- kaitsepositsioon v. salatsemissoov
Jalad
- Kaksiratsi toolil istumine
- Jalg üle tooli käepideme astatuna
- Pahkluu asetamine põlvele v. pahkluud on ristatud
- Jalg üle põlve v. selle kiigutamine
- Jalad ja jalalabad pööratuna in. poole
- üleoleku väljendus
- mulje, et sul on ükskõik
- vastuhaku märk
- tüdimus, viha, frustratsioon
- väljendab huvitatust teisest 8
Edward T.Hall kirjeldas 4 tsooni, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad:
1) intiimne tsoon (0 - 45 cm) - sellesse tsooni lubatakse armsam, lähedased sõbrad, vanemad. Võõrad inimesed
tunnevad tavaliselt piinlikkust v. ohtu, kui asjaolud sunnivad neid intiimset tsooni jagama ning neid ei kaitse
mitteverbaalne barjäär. Kujuta ette, et oled tipptunnil täiskiilutud bussis. Kuidas sa end seal tunneksid?
2) personaalne tsoon (45 - 120 cm) - mugav distants seltskonnas rääkimisel
3) sotsiaalne tsoon (120 - 360 cm) - sellisel kaugusel istud sa nt. kodus oma pereliikmetega, kes võivad lugeda,
televiisorit vaadata ja vestelda , ilma et tunneksid end kas üksildasena või suhtluseks kohustatuna
4) avalik tsoon (360 - 610 cm) - kasutatakse vähemametlikel koosviibimistel nt. õppejõud loengus
1.4 Käitumise hindamine
Igat inimest, kellega teil on mingi suhe, vaatate te läbi akna. Läbi selle näete kõiki tema käitumisi, kõike, mida ta
ütleb või teeb. Seda nimetatakse käitumise aknaks. Iga inimese jaoks on see erinev. Inimese sallivuse taset
mõjutavad 3 faktorit: „mina“, keskkond ja teine inimene.
Sallitav ala
(käitumine on vastuvõetav ja
ei tekita probleeme teile)
Mittesallitav ala
(käitumine ei ole teile
vastuvõetav ja tekitab probleeme)
Sageli kui räägime teise inimese käitumisest, võime arvata, et kirjeldame olukordi ja inimeis objektiivselt, kuid
oleme tegelikult nendele lisanud oma hinnangu ja tõlgenduse.
Käitumine on midagi, mida saab pildistada või salvestada , midagi mida me näeme ja kuuleme ja millele me ei ole
veel andnud oma tõlgendust. Käitumine ei ole see, mida me teistest inimestest või olukordadest arvame.
Käitumise hinnanguvabaks kirjeldamiseks:
kirjeldage täpselt, mitte ebamääraste sõnadega;
vältige sildistamist (nt. kobakäpp, saamatu , laiskvorst, hoolimatu)
vältige hinnangulisi sõnu (nt. sa hilined, sa virised, sa ei viitsi )
vältige absolutiseerimist (nt. mitte kunagi, alati, kogu aeg, pidevalt)
hoiduge oletustest motiivide iseloomu kohta (nt. sa ei suuda vait olla, sa ei viitsi mitte kunagi, sa ei hooli minust )
1.5 Probleemide määratlemine
Suheldes sõprade/tuttavate, vanemate või patsiendiga tunnete iga tema ütlemise või teo puhul, kas see on teile
vastuvõetav (sallitav) või mitte(sallitav). Kui te ei kiida teise inimese käitumist heaks (see jääb allapoole teie
sallivuse joont kuulub probleem teile. Samas tajute suhtlemisel, et teatud küsimused ei valmista teile probleeme,
ent näitavad, et teise elus on midagi lahti ehk probleem kuulub teisele inimesele. 9
Lõpuks on olemas veel käitumised, mis ei viita ei teise inimese probleemile ega häiri ka teid – need kuuluvad kahe
probleemse ala vahelisse piirkonda, mida nimetatakse probleemideta alaks.
TEISEL INIMESEL Oskused teise inimese abistamiseks :
ON PROBLEEM - toetav kuulamin
- aktiivne kuulamine
Oskused suhte rikastamiseks ja probleemide ennetamiseks:
PROBLEEMIDETA - ennetav ja teatav mina-sõnum
ALA - positiivne mina-sõnum
- äraütlev mina-sõnum
Oskused iseenda abistamine
SINUL ON PROBLEEM - enesekehtestamine
- võitja-võitja konfliktilahendus
- toimetulek väärtuskonfliktidega
1.6 Abistamisoskused
1.6.1 Abistava suhte omadused (Carl R. Rogers )
Abistav suhe – suhe, mille üks osaline soovib, et üks või mõlemad osapooled hakkaksid oma sisemisi varjatud
ressursse rohkem hindama , väljendama ja otstarbekamalt kasutama.
Abistajana tuleb sul endalt sageli küsida, kas sa:
1. suudad olla selline, et teine inimene tajuks sind usaldusväärse, või kõige sügavams mõttes kooskõlalisena?
2. suudad end inimesena piisavalt hästi väljendada, nii et su sõnum oleks üheselt mõistetav?
3. suudad teise inimese suhtes kogeda positiivseid tundmusi – soojust, hoolimist, meeldimist, huvi, austust ?
4. oled inimesena piisavalt tugev, et suuta olla teistest eraldiseisev?
5. tunned end sisimas piisavalt turvaliselt, et lubada teisel inimesel olla eraldiseisev inimene?
6. suudad siseneda täielikult teise inimese tunnete ja isiklike tähenduste maailma ning näha neid nii, nagu
näeb tema?
7. suudad aktsepteerida teise inimese iga tahku , mida ta sulle näitab?
8. suudad olla piisavalt tundlik selles suhtes, et su käitumist ei tajutaks ähvardavana?
9. suudad teist inimest vabastada väliste hinnangute ähvardustest?
10.suudad kohtuda teise isikuga kui kellegagi, kes on muutumas ja arenemas või takardud sa iseenda ja tema
minevikku ?
1.6.2 Suhtlemistõkked
Abistajana kiirustatakse sageli „ aitama “, andes „head nõu“, jagades õpetussõnu om akogemuse varal või pärides
probleemi üksikasjade järele. Vaatamata headele kavatsustele tekitavad sellised abistamispüüded tihti probleeme
juurde, selle asemel et neid lahendada, ja katkestavad muresolija jutujärje. Selliseid „abistamiskatseid“
nimetatakse suhtlemistõketeks ja neid on kokku 12.
Suhtlemistõke Näide Mõju edasisele suhtlemisele
1. KÄSUTAMINE/KAMANDAMINE Mind ei huvita teie arvamus, teil tule
järgida ettekirjutusi
edastab sõnumi, et in. ei aktsepteerita
ega hinnata.
võtab in.-lt võimaluse vastutada
tekitab vastupanu
S
A
L
L
I
T
A
V
M
I
T
T
E10
2. HOIATAMINE/ÄHVARDAMINE Keegi ei hakka sinust hoolima, kui sa
niimoodi käitud
näitab mitteaktsepteerimist
võib tekitada hirmu, alistuvust
tekitab kiusatuse järele proovida, kas
ähvardus peab paika
võib tekitada viha, võõrandumist.
3. MORAALI LUGEMINE
Kes kannatab, see kaua elab
Kui mina noor olin….
tekitab „kohustatuse tunnet “ v.süütunnet
võib ajada jonni täis
viib võõrandumise või omakorda
moraali lugemiseni
4. NÕUANDMINE/LAHENDUSTE
PAKKUMINE
Mina sinu asemel…
Miks sa nii ei tee….
signaal , et in. ise pole võimeline oma
probleeme lahendama. Pärsib iseseisvust
ei lase probl. üle järele mõelda, erinevaid
lahendusi kaaluda ja järele proovida
võib tekitada sõltuvust või vastupanu
5. LOOGIKA KASUTAMINE/
ARGUMENTEERIMINE
Sa eksid, sest….
Jah, aga mõtle loogiliselt…
kutsub esile oma seisukohtade katismist ja
vastuargumente
teine in. ei kuula sind enam
võib tekitada alaväärsuse tunnet
6. HINNANGUTE ANDMINE/
KRITISEERIMINE,
SÜÜDISTAMINE
See on lapsik mõtlemine
Sa oled lihtsalt laisk ….
Ise oled süüdi ….
vihjab teise ebakompetentsusele,
rumalusele, otsustusvõimetusele
suhtlemine katkeb kuna kardetakse
negatiivset hinnangut
hinnanguid võetakse sageli tõe pähe
7. KIITMINE , NÕUSTUMINE Sa oled nii tubli ju, küll sa saad
hakkama
Asi ei ole sugugi nii hull
oht näidata üleolekutunnet, mis tekitab
teises alaväärsust
võib tunduda manipulatsioonina, et esile
kutsuda soovitavat käitumist ka tulevikus
võib põhjustada ärevust, juhul kui teise in.
arusaam iseendast ei lähe kiitusega kokku
8. SILDISTAMINE/
NAERUVÄÄRISTAMINE Sa oled tõesti saamatu
võib mõjuda laastavalt in. minapildile
kutsub sageli esile sõnalist kättemaksu
9. ANALÜÜSIMINE/
DIAGNOOSIMINE
Viga on selles, et ..
Sa oled lihtsalt väsinud…
võib mõjuda ähvardavalt ja masendavalt
kaob soov edasi suhelda, sest kardetakse
sõnumi moonutamist või ebameeldivat
paljastamist
10. RAHUSTAMINE/
LOHUTAMINE
Ah, ei ole midagi..
Ära muretse..
Küll läheb paremaks
rääkijas tekib tunne, et teda ei mõisteta ja
tema tunded pole olulised
tekitab tugevaid vaenulikke tundeid
ei tohiks ennast pahasti tunda
11. KÜSITLEMINE/ USUTLEMINE Miks, kes, kuidas…. küsimustele vastamine toob sageli kaasa
kriitikat või lahendusi, õpitakse sageli
sisutuid vastuseid andma, vastuseid
vältima, pooltõdesid rääkima või valetama
tekitab ärevust või hirmu
12. TEEMA VAHETUS/ SARKASM /
EEMALETÕMBUMINE
Räägime parem millestki
meeldivamast…
vaikimine , rääkijast ärapöördumine
õpetab, et eluraskusi tuleb pigem vältida
kui lahendada
võib tekitada teises in. tunde, et tema
probleemid on ebaolulised, tühised või
alusetud
peatab teise in. soovi teinekord oma
tunnetest rääkida 11
1.6.3 Toetav ja aktiivne kuulamine
Kuulma – kõrvadega midagi vastu võtma, ei sisalda vastutust
Kuulama – tähelepanuga keskendunud tahteakt, vaja kogu keha, sisaldab kindlaid tehnikaid ja vastutust
teise inimese eest.
Toetav kuulamine
Kohalolek : segavate tegurite puudumine; füüsilise tähelepanu osutamine, silmside ja avatud kehahoiak
Kehakeel: reageerimine rääkija jutule, osavõtlik näoilme, vaikimine sel ajal kui teine räägib
Ukseavajad: avatud lõpuga sõnumid, mis kutsuvad inimest asjast rohkem rääkima („tahaksid sa mulle
sellest veel rääkida…“). Eriti efektiivsed suhtluse algusel. Nad annavad edasi järgmist – „nüüd on sinu kord“, „sina
räägid, mina kuulan“, „ma olen valmis sind kuulama“.
Vaikimine: ei sekku, toetuse andmine sõnadeta, sageli alahinnatud. Vaikusel on aktsepteerimise
edasiandmisel suur jõud, eriti tugevate tunnete puhul nagu kurbus , viha või hirm.
Ometi on toetaval kuulamisel omad piirangud:
suhtlemist on siin vähe, nii et vestluspartner võib tunda end oma probleemiga üksi.
rääkija ei saa olla kindel, kas te ikka lõpuni teda mõistate ja aktsepteerite.
toetava kuulamise oskused iseenesest ei pruugi lihtsustada probleemi lahendamist rääkija jaoks.
Aktiivne kuulamine – terviklik käitumisviis, mille eesmärgiks on võimalike suhtlemistakistuste ületamine ja
teabevahetuse suurendamine . AK võimaldab:
saada rohkem infot kui partner meile esialgu kavatses anda
kontrollida, kas rääkija saab aru, millest soovis rääkida
esile tuua vasturääkivusi
süstematiseerida materjali ja hoida vestlust teema raamides
paremini meelde jätta
fikseerida ebamääraselt langetatud otsuseid
vähendada staatuse halvavat mõju
vähendada pinget ja tõrjuda agressiooni eneseväärikust riivamata
aega maha võtta, ilma vaitolemata
Aktiivse kuulamise põhitehnikad on
1) ümbersõnastamine – kuulaja annab oma sõnadega rääkijale tagasi tema sõnumi põhisisu. Hea ümbersõnastus
kokkuvõtlik ning keskendub asja tuumale. Kasutada võib lausealguseid:
o kui ma sinust õigesti aru sain..
o ma saan sinust aru nii, et….
o sa arvad, et …
2) tunnete peegeldamine – annab rääkijale tunde, et teda on mõistetud. See on oma arusaamise väljendamine
rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest. Tunnete tasandil rääkimine aitab üleliigsetel tunnetel „ära
voolata“ ja rääkija vajadus irratsionaalselt käituda kahaneb. Kasutada võib lausealguseid:
o sa tunned end….
o sa oled (nt. vihane, õnnetu, rõõmus), sa (nt. muretsed, kurvastad, igatsed)
KUULAMINE – SEE ON MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KUULMINE 12
Tudeng Kas eksam on raske? Õppejõud
„Sa oled eksamil läbisaamise pärast mures“
Millal aktiivsest kuulamisest hoiduda?
kui miski ei viita sellele, et teie vestluspartneril on probleem (teil pole vaja neid tekitada!)
teil pole tahtmist selles asjas aidata. Te ei viitsi, teil on kiire, te olete hõivatud
teise in. käitumine on teile vastuvõetamatu. See ärritab või haavab teid
te soovite väga, et rääkija jõuaks „õige“ lahenduseni
teil on parasjagu endal väga aktuaalseid ja häirivaid probleeme, mis ei lase teil jäägitult rääkija murele keskenduda.
in. vajab lihtsalt teavet, mida teie valdate ja tema mitte
rääkija sõnastab probleemi või tunded niivõrd selgelt ja üksikasjalikult, et nende tagasipeegeldamine mõjukus
kohatult ja üleolevalt (sellisel puhul on parem vaikida või vestluspartnerit tunnustada)
1.7. Minatasandid
Eric Berne väidab, et igal inimesel on 3 minatasandit: laspevanem, täiskasvanu ja laps. Iga päev oled sa mõnda aega
igal minatasandil ja kõik kolm mõjutavad sinu käitumist. Sinu reaktsioonid ja edasine käitumine probleemsetes
olukordades sõltubki sellest, kas räägid parajasti lapsevanema, täiskasvanu või lapse tasandilt .
Lapsevanem: siia kuulub suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja juhtnööre, mis on pärit sinu enda
vanematele. Need reeglid ja juhtnöörid on sinu sisse salvestatud arvatavasti 5 esimese eluaasta
jooksul. Näiteks õpetavad vanemad lastele, kuidas käituda seltskonnas, süüa viisakalt või
koduümbruses orienteeruda. Kõik need reeglid andsid sulle enesekindlust teha esimesed sammud
seltskonnas. Lapsevanemalindid on mitmes mõttes head ja kasulikud. Nad paigutavad sinu elu
raamistikku, andes nõuandeid ilma sundimata või ründamata. Lapsevanema positsioonilt rääkides kasutatakse
mitmeid suhtlemistõkkeid (moraali lugemine, hinnangute andmine, absolutiseerimine). Samuti kipud lapsevanema
tasandilt endale andma „peab - tuleb" käsklusi, mis automaatselt toovad kaasa vastumeelsuse kohustuste suhtes.
Laps: sinu sisemine laps koosneb tungist tundma õppida, katsuda , puudutada ja kogeda uut
maailma. Teisalt kuuluvad lapse maailma ka hukkamõist, karistused ja negatiivsed tunded, mille
tekitas vanemate käskudega vastuollu minek. Sisemises lapses peituvad sinu tunded: armastus,
rõõm, aga ka hirm, viha ja kasvamispainetest kripeldama jäänud rahulolematus iseendaga . Kõrvuti
on iha elu nautida ning haavad, mille on jätnud vanemate hukkamõist ja ükskõiksus. Lapse
positsioonilt vallanduvad eelkõige emotsioonid : pisarad, mossitamine, tujutsemine, elurõõm ja seksuaalne erutus .
Lapse tasandilt suheldes kasutad selliseid väljendeid nagu: „ma vihkan", „miks mina pean seda tegema".
MURE HIRM
K
O
D
E
E
R
I
M
I
N
E
D
E
K
O
D
E
E
R
I
M
I
N
E
Kodeeritud
sõnum
Tagasiside 13
Täiskasvanu: see osa sinust püüab tasakaalu seada lapse ägedad tunded ja vajadused ning
lapsevanema käsud ja keelud. Täiskasvanu peab tegema otsuseid, mistõttu analüüsib ta
välismaailma ning ennustab, milline tagajärg igal teol võib olla. Efektiivse suhtlemise eesmärk on
täiskasvanut tugevamaks muuta e. õppida suhtlema otsekoheselt ja sirgjooneliselt, kirjeldama
olukordi adekvaatselt, küsima küsimusi, kaaluma võimalikke variante jne.
Õppige märkama oma sisemist last, tema nõrkusi ja hirme ning seda, kuidas ta neid tavaliselt väljendab
Õppige märkama oma sisemist lapsevanemat, tema reegleid, käske ja veendumusi ning seda, kuidas ta neid
tavaliselt väljendab.
KONFLIKTE LAHENDATAKSE TÄISKASVANU TASANDIL!
1.8 Enesekehtestamine
Kunst kasutada oma õigusi nii, et ka teised oma õigusi kasutada saavad.
Kunst saada oma tahtmisi nii, et ka teised oma tahtmist saavad, ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta
oleksid saanud.
Kehtestav käitumine rõhutab:
võrdsust inimestevahelistes suhetes;
võimaldab meil toimida meie parimatest huvidest lähtuvalt
seista enese eest ilma ärevust tundmata
väljendada tundeid ausalt ja mugavalt
saacutada isiklikke huve ilma teiste omi riivamata
Kehtestatavuse 3 komponenti (Lazarus, 1973):
võime öelda „EI“
võime paluda teenet või nõuda oma õigusi
võime väljendada positiivseid ja negatiivseid tundeid
võime algatada, üleval hoida ja lõpetada seltskondlikku vestlust
Enesekehtestamise tüübid
ALLAHEITLIK, ALISTUV PLUSSID MIINUSED
ei väljenda oma tundeid
ignoreerib iseenda vajadusi
enesekohane „peab“
vabandav kõneviis, ebaselge väljendus
kehakeel lahus sõnalise osaga
vastutusest kõrvalehoidmine
madal eneseteadvus , raske elu korrald
☺ hoiab ära konflikte ja tülisid
☺ jääb äraõpitud käitumise raamidesse
☺ annab vastutasuks teiste heakskiidu
☺ ei vastuta tulemuste eest, sest tegi,
mis kästi
☺ abitut ja alandlikku tullakse aitama
oma elu jääb elamata, läheb teiste
määratud rada
suhetest saab vähem rahuldust kui võiks
võiks saada
ei õpi kontrollima oma emots. ega
käitumist (passiiv-agressiivne käitumine)
mahasurutud emotsioonid avalduvad
kehaliste ja psüühiliste häiretena
AGRESSIIVNE PLUSSID MIINUSED
hinnangud , teiste vajaduste
ignoreerim.
suhtlemistõkked, „mina“- teated
teistele „peab-tuleb“ käsklused
võidab vaidluse, konflikti
pidev hirmutunne, valvesoleks
☺ materiaalsed vajadused saavad
rahuldatud
☺ austus tüübi vastu, kes enam kätte
saab, võim, kuulsus
☺ kujundab ise oma saatuse
☺ omab kontrolli teiste üle
hirmu ja turvatuse õhkkond
kutsub esile vasturünnaku, valetamise jms
mida edasi, seda enam kont -rollimist
nõuab
süütunded
võõrandumine inimestest, üksik 14
võimaldab kontrollida
sotsiaalne roll vs. isolatsioon
kehalised haigused
ADEKVAATNE Plussid Miinused
iseenda ja teistega heas suhtes,
hirmu/ängistust vähe,
eneseregulatsiivset käitumist palju
pos.tunnete näitamine
kehakeel näitab soojust ja kindlust
☺ uhke tunne, enesega rahulolu
☺hea enesetunne tekitab ka teistel
hea enesetunde
☺ elab ise oma elu
☺ võtab energiat
☺ kui ei õnnestu, siis tuleb konflikt või on
endal valus
☺ toob nähtavale väärtuskonfliktid
Kuidas saan aru, et ma ei ole kehtestav? Mul on raske:
öelda ei EI
küsida nõu või paluda abi
välja näidata oma positiivseid või negatiivseid tundeid
algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust
väljenada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti
jääda eriarvamusele
vastanduda teistele inimestele
esitada küsimust „miks?“ pärast mulle esitatud nõudmist
tunda end hästi kui mulle on tehtud kompliment
Miks inimesed end ei kehtesta?
Nõuab liiga palju energiat
Ei aktsepteerita enda personaalseid õigusi
Madal enesehinnang
Aktsepteeritakse vaid teiste inimeste ootusi
Kardetakse survet , karistust või eemaletõukamist
Kardetakse solvata teist inimest või näida isekad, kurjad vms.
Meid kõiki kontrollib see keskkond, kus me elame…. Küsimus on vaid selles, kas me oleme kontrollitavad
olukordade, türannide või iseendi poolt. (B.F. Skinner )
Kehtestav sõnum koosneb 3-st osast:
1. Käitumise hinnanguvaba kirjeldus
kirjelda täpselt käitumist, ebamääraseid sõnu kasutamata
piirduge ainult käitumise kirjeldamisega ja ärge tehke oletusi teise in. motiivide, hoiakute, iseloomu kohta.
esitage käitumise kirjeldus võimalikult lühidalt ja samas küllaldase infoga
pange tähele, kas kasutate kehtestamist ikka õige asja ja inimese puhul.
2. Otsene mõju/kahju mulle
aitab teisel in. mõista, mil viisil on teie vajaduse rahuldamine takistatud.
oluline on esitada vastuvõetamatu käitumise mõju endale, mitte teisele in.
mõjud võivad tähendada teile aja, energia, raha kaotust või võivad takistada teid tegemast midagi,
mida te peate või tahate teha.
3. Minu tunded
tunne on kogemus või tunnetus
mõtted ja tunded ei ole sama asi; mõtted puudutavad fakte, infot ja teadmisi – asju, mis on teie peas. 15
tunded keskenduvad teie kehale,mitte peale (nt. hirmutunne võib otseselt väljenduda värisemises,
südamepekslemises, kõhus keeramises jne.)
saates palju vihase sisuga sõnumeid, on märk sellest, et te pole kontaktis oma tõeliste tunnetega
viha on teisene tunne, mida tunnete pärast mingi varasema tunde kogemist
Miks kehtestavad sõnumid toimivad :
1) KS annab in. võimaluse ise välja mõelda sobiv lahendus ja ise vastutada oma käitumise muutmise eest.
2) „Sinu käitumine mõjutab mind niisugusel viisil ja selle tulemusel tunnen ma end nii. Sul on võimalus mind
selles asjas aidata“. Igaüks tahab olla heade, mitte pahade leeris. EK on raskem vaielda. On ka vähem
võimalusi vastupanuks.
3) KS toimivad, kuna nende kaudu väljendab in. seda, mida ta tegelikult tunneb ja miks ta nii tunneb.
4) KS näitab sind inimesena, mitte rollina. Asja mõte on võimalikult täpselt kokku sobitada om asisemuses
olev (tunded, vajadused) välisega (sõnad, hääl, liigutused jne.)
Miks kehtestamine ei toimi:
1) Kui teise in. vastuvõetamatu käitumine teenib mingit tungivat vajadust või kui ta ei suuda välja mõelda
head alternatiivi sellele käitumisele, et ta saaks oma vajadusi edasi rahuldada
2) Kui in. ei võta omaks, et tema käitumine mõjutab sind konkreesel käegakatsutaval viisil (tegu võib olla
väärtuskonfliktiga)
3) Kui teine tajub sõnumis süüdistust
4) Kui sinu sõnum ja tunne või kehakeel on vastuolus
5) Kui unustad kehtestamisel ära selle, et ka teisel võivad olla omad seletused ja põhjendused.
1.9 Konfliktkäitumine
KONFLIKT – lahkheli või arusaamatus vähemalt kahe osapoole vahel, mille põhjustavad erinevused vajadustes,
väärtuste, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktile on iseloomulikud:
o tugevad emotsioonid ja agressiivsuse tõus
o tähelepanu ahenemine
o stereotüüpse mõtlemise esilekerkimine
o objektiivsuse vähenemine
o ei kalkuleerita hinda
o kaitsekäitumise suurenemine
o väliskonfliktid tugevdavad sisekonflikte ja vastupidi
o manipuleerimise osakaalu tõus
o energiakulu suurenemine
Konfliktide eriliigid:
Varjatud – tajutakse pinget, kuid keegi ei ole sõnastanud konflikti
Avatud - sõnastatakse, määratekse suhted, huvid
Sisekonfl. – inimeses endas (nt. kaks võrdselt meeldivat eesmärki, soov midagi saada ja soov sellest loobuda ,
kahe võrdselt ebameeldiva võimaluse vahel valiku tegemine)
Väliskonfl. – isikutevaheline, organisatsioonisisene, organisatsioonideväline 16
Konfliktlahenduse meetodid
Meetod Mõjud sulle Mõjud teisele inimesele
AUTORITAARNE
Minu võit, sinu kaotus
tunneb end süüdi
peab võtma endale ebameeldiva
„surveavaldaja“ rolli
peab kõik lahendused ise välja
mõtlema ja ise vastutama
kogeb sageli teiste pahameelt
vajadused rahuldamata
tunneb pahameelt
tunneb end läbikukkununa
tunneb end tõrjutuna,keegi ei
hooli temast
võib soovida kätte maksta
KÕIKELUBAV
Minu kaotus, sinu võit
vajadused ei saa rahuldatud
tunneb pahameelt, vaenulikkust
kaotab eneseaustuse
tunneb end läbikukkununa
teised ei meeldi talle enam
tunneb end süüdi, häbeneb
isekas, nõudlik, ei tee koostööd
raskusi meeskonnas kus ei lubata
kõike
ainult tema vajadused on olulised
Konflikti lahendamise 6- astmeline meetod ehk VÕITJA-VÕITJA (win-win) MEETOD.
Võitja-võitja meetodi eesmärk on jõuda lahenduseni, mis oleks vastuvõetav nii sulle kui teisele inimesele.
Võitja-võitja meetodile on omased õiglus, vastastikused vajadused, rahuldus , võimu puudumine, austus.
SAMMUD:
0. samm – Ettevalmistused
a) analüüsige probleemset olukorda, püüdes seda hinnanguvabalt kirjeldada
b) selgitage vestluskaaslasele V-V ideed
c) leppige kokku, millal alustate
1. samm – Konflikti määratlemine vajaduste keeles
2. samm – Ajurünnak lahenduste leidmiseks
a) ärge hinnake väljapakutud lahendusi, millised iganes need ka ei oleks
b) julgustage teisi tooma kõige ootamatumaid ja julgemaid lahendusi
c) vajadusel kirjutage lahendused üles
3. samm – Lahendusvariantide hindamine
a) alustage hindamisprotsessi avatud küsimusega (nt. proovime nüüd vaadata kõiki
lahendusvariante, mis meil kirja said, millised sulle ei meeldi ja millised meeldivad. Millised
on sinu arust kõige paremad lahendused?)
b) tõmmake maha kõik need vairandid, mis teisele ei sobi
c) andke teada oma seisukohtadest (nt. ma ei saa selle ideega nõustuda, kuna…)
4. samm – Mõlemale sobiva lahenduse väljavalimine
a) 3. sammu lõpus jääb sõelale tavaliselt mitu erinevat lahendust
b) ärge hääletage! Hääletamise puhul on alati võitjad ja kaotajad. Eesmärk on saavutada üksmeel!
c) kujutlege ette kuidas võiksid erinevad lahendused toimida (nt. kui me valime selle lahenduse, mis
siis juhtub? Kas sellel lahendusel on mingisuguseid puudusi?)
d) kirjutage üles väljavalitud variant. Kuulake tagasisidet
5. samm – Lahenduse elluviimise planeerimine
a) sageli pidurdub või ebaõnnestub probleemlahendusprotsess, kuna ühiselt vastuvõetud otsuseid 17
ei viida ellu. Põhjus on tavaliselt see, et ei otsustata, KES ja MILLAL midagi teeb.
b) vajadusel tuleb arutada ka tulemuste standardite üle
6. samm – Tulemuste hilisem kontroll
Kõik esialgsed lahendused ei pruugi hästi töötada. Seetõttu on oluline arutada (hiljem), kas kõik
on tehtud otsustega endiselt rahul. Mõnikord võetakse endale kohustusi, mille täitmine võib
osutuda väga raskeks.
1.10 Grupiprotsessid ja meeskonnatöö
Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi
saavutamiseks ning kes arendavad oma proffessionaalseid oskusi pidevalt edasi.
EESMÄRGID
NORMID MOTIVATSIOON
ROLLID KOOSSEIS
SIDUSUS MEESKONNAVÄLISED SUHTED
JUHTIMINE
GRUPI/MEESKONNALIIKMETE ROLLID
1. Tulemusele või ülesandele orienteeritud rollid:
Initsiaator – esitab uusi ideid ja püüab leida efektiivsemaid töömeetodeid
Infokoguja – esitab ja küsib fakte
Koordineerija – võtab esitatud ideed kokku, aitab meeskonnal ühisele seisukohale jõuda
Protokollija – jälgib, et kõik olulised ideed leiaksid arutluses kõlapinda
Kriitik – kasutab sõnu “ ratsionaalne ”, “loogiline”, “praktiline”, ” rakendatav ”
Aja jälgija – esitab ja kontrollib ajalimiidi järgimist meeskonnas
2. Suhetele orienteeritud rollid:
Julgustaja – soodustab üksteisest arusaamist ja mõistmist, ilma suhteid kahjustamata
Harmoniseerija – silub vastuolusid, püüab rõhutada sarnasusi , mitte niivõrd erinevusi
Värava lahtihoidja – hoiab kommunikatsiooni kanalid avatud, reguleerib ”vaikivate” ja ”domineerivate”
liikmete omavahelist tasakaalu suhtluses.
Konsensuse otsija – püüab meeskonda õhutada valima ja formuleerima ühist seisukohta
Avameelsus jälgija – jälgib, et arvamused oleksid omakasupüüdmatud ja lähtuksid ühistest vajadustest ,
väärtustest ja eesmärkidest.
TUNNUSED 18
3. Destruktiivsed rollid:
Agressor – surub teiste ideed alla, teeb kohatud nalja, kritiseerib
Blokeerija – on kõigi suhtes küüniline, negatiivselt meelestatud
“ Kuradi ” advokaat – vaidleb vaidlemise pärast
Kiidukukk – tõmbab endale tähelepanu, jutustab isiklikest edusammudest ja saavutustest
Playboy – taotleb soosingud, kuid püüab välja näidata, et meeskonnatöö teda ei huvita
Domineerija – püüab saavutada kontrolli meeskonnaliikmete üle, kamandab ja käsutab.
GRUPI/MEESKONNA ARENGUFAASID
konflikti e. võimuvõitluse faas eraldumise e.normide tekkimise faas
juhi oskustes ja teadmistes pettutakse
ometi juhindutakse talle
psühholoogiliste kaitsete ilmnemine
esineb avalikku ja varjatud vastupanu
julgemad alustavad avalikku võitlust
passiivsemad saboteerivad või lahkuvad
meeleolu pingestunud
ambivalentsed tunded
süüdlase otsimine, ”patuoina” kujunemine
rühmituste teke
tekib oma arvamus, kokkupuuteid teiste
seisukohtadega välditakse
eriarvamused eksisteerivad rahumeelselt
üksteise kõrval
vabanetakse ülemäärasest orienteeritusest
juhile
peetakse läbirääkimisi juhiga normide
muutmiseks või kindlustamiseks
tegutseda eelistatakse üksi või koos
õpivõime ja osavõtlikus tõuseb märgatavalt
sõltuvus e. kohanemisfaas koostööfaas
gr.liikmete ärevus ja kõhklused
ollakse sõltuvuses juhist (oodatakse
autoriteetsust)
juhti idealiseeritakse, imetletakse, temalt
oodatakse täpseid juhtnööre
liikmete algatusvõime madal
passiivsus, madal vastutustunne
uuritakse teisi, ollakse mures oma
hakkamasaamise pärast
üksteist aktsepteereitakse, igaühe arvamus
on oluline
meeleolu, õhkkond väga hea
tegevus pole suunatud suhete säilitamisele, vaid
eesmärgini jõudmisele
osavõtlikkus, entusiasm, konstruktiivsus
ollakse huvitatud tagasisidest
enese ja teiste motiveerimine
sünergia teke – toimub tõeline õppimine/areng
Meeskonnatöö nõuab tööd ja praktikat- seda võib vaadelda kui oskust või eesmärki, mida saavutada.
Hästifunktsioneerivas meeskonnas Halvastifunktsioneerivas meeskonnas Tüüpilised probleemid meeskonnas
• tuuakse välja lahknevaid
seisukohti
• meeskonnaliikmed tunnevad
end vabalt
• ei tunne muret selle pärast, kui
tugeva toetuse osaliseks nende
ideed saavad
juhtimise funktsioonejagatakse
kõigi meeskonna liikmete vahel
• jäävad liikmed hiljaks, puuduvad
• tulevad meeskonna koosolekutele
ettevalmistamatult
• koosolekul domineerivad ühe eriala
esindaja arvamused
• otsusteni jõutakse diskussiooni-
des, kuid ei jõuta lõplike
otsusteni, või ei panda paika
vastutusi otsuste läbiviimiseks
• probleemi(de) vältimine
• ebaküps ideede hindamine
• halb eestvedamine
• riskantsed otsused
• alternatiivide genereerimise
ebaõnnestumine
• grupimõtlemine 19
2. PSÜHHOLOOGIATEADUS
Termin „psühholoogia“ tuleneb kreeka keelest psyche ´hing´ ja „õpetus“ logos ´hingeteadus´, ´hingeõpetus´.
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb ja seletab vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid .
Psühholooge huvitab , kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja
mõistavad ennast.
Seega tegeletakse käitumise kirjeldamise , seletamise, ennustamise, vajadusel muutmisega.
Psühholoog Psühhiaater Psühhoterapeut
Omab vähemalt bakalaureusekraadi psühholoogias ning kuulub
erialasesse assotsiat-siooni või
ühingusse.
Ettevalmistuselt arst, kes on
residentuuris spetsialiseerunud
psüühika- ja käitumishäirete
hindamisele ning ravimisele.
Teraapiaassotsiatsioonide juures
väljaõppe omandanud psühho- loog
või psühhiaater
Teooria vs. argipsühholoogia
Teadusliku psühholoogia – eksperimentide läbiviimine, et leida põhjuseid ja tagajärgi.
1. Probleemide defineerimine
2. Uurimustulemuste seostamine olemasolevate teooriate ja varasemate uuringutega
3. Testitava hüpoteesi formuleerimine
4. Uurimisprotseduuride kindlaksmääramine
5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine
6. teadusliku teadmise kohandamine uuringute tulemustega
Psühholoogia koolkonnad
Ebbinghaus (1907): „Psychology has a long past, but only a short history“
Eksperimentaalpsühholoogia - teaduspsühholoogia algus 1879 , mil W. Wundt rajas I eksperimentaalpsühholoogia
labori. Kasutas introspektsiooni – iseenda vaimse seisundi uurimist – õpetades inimesi kindalaid reegleid järgides
sisemist enesevaatlust läbi viima. Eksperimentaalpsühholoogid on seisukohal, et füüsiline ja psüühiline seos on
võimalik tänu matemaatilistele seaduspärasustele.
Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) - S. Freud , psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik
inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata , sageli
konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud
kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt.
Psühhodünaamilise psühholoogia kesksemateks mõisteteks on: ID, EGO ja SUPEREGO .
Biheiviorism (käitumuslik) - J.B. Watson ja I. Pavlov . 20 s. tekkinud suund, mis seletab inimeste ja loomade
käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele. Reageerimine stiimulile mingil viisil toob kaasa
tulemuse, mis võib olla käituja jaoks nii positiivne ( kinnitus ) kui ka negatiivne ( karistus ).
Humanistlik – C.Rogers, A. Maslow . Inimkogemuse universaalsus , eneseaktualisatsioon. Vajaduste püramiid.