Et elus hakkama saada on inimesel vaja teistega suhelda, näiteks poes käies või tööd tehes. Suhtlemine on inimestele äärmiselt vajalik ja kui inimesed ei oleks rääkima õppinud puuduks tänapäeva maailmas igasugune tsivilisatsioon. Inimesed elaks metsas ja peaksid sama moodi jahti nadu loomad. Inimesi eristab ülejäänud loomadest ainult arenenud suhtlemisvõime võime rääkida, kirjutada ja lugeda.Kuid need ei ole ainsad suhtlemisviisid. Väga populaarne suhtlemisviis, eriti äris on e-mailide saatmine. E-mail ehk elektrooniline kiri on interneti vahetusel saadetud kiri, mis on kiire, kindel ja väga lihtne. Kuid e-maili ei kasuta ainult ärimehed. Noorte seas on e-mailid samuti väga populaarsed. Milleks saata sõbrale sünnipäeva õnnitlus postiteenuseid kasutades, kui talle saab internetist otsida lahe liikuv õnnitluskaart ja saata see talle e-maili abil. Kuid, nagu on olemas erinevate toodete ja
Meie elus on suhtlemisel väga oluline roll ja kuidas õigesti suhelda, valib igaüks ise. Elus me mängime erinevaid rolle: tütar, õpilane, sõbranna, klassikaaslane, naaber, möödakäija ja teised rollid, mis on meie igapäevaelus. Igas rollis oleme me suhtlejana erinevad. Ühes avatud ja lõbusad, teises endassesulgunud ning ei tule kergesti kontaktile. Elus kohtud paljude erinevate inimestega ja igaühega tuleb leida oma õige suhtlemisviis. Kuulamisoskus ja kaaslasest arusaamine on väga oluline igal elukutsel, mis nõuab suhtlemist inimestega. Väga oluline on osata kuulata juutukaaslast, küsida mõtlemapanevaid küsimusi ja tõeliselt kuulata, ja aru saada mis tekitab muret ja millised probleemid nendel on. Kui on vaja suhtlejana tagasihoidlikule inimesele ligi pääseda, leida kompromissi või muud lahendust, on vaja osata põhilise suhtlemisoskusi. Sellest jääb tihti vajaka tavalises igapäevaelus: näiteks
Tuttsifaka Tuttsifaka (Propithecus verreauxi coronatus) on päevase eluviisiga ja seltsiv loom. Zooloogide kinnitusel on neil loomadel välja kujunenud suhtlemisviis, mis seisneb üksteise karvade puhastamises. Madagaskaril elavad (peale inimeste) ainult strepsiriinsed primaadid, kellel seal puudub konkurents. Neid elutseb veel Kagu-Aasias ja Lõuna-Aasias ja Aafrika mandril. Viis sugukonda elab Madagaskaril, kaks mujal. Tänapäeval viib World Wide Found for Nature (WWF) läbi haridus- ja uurimisprogramme. Kuna Madagaskar sai erilise tähelepanu osaliseks, organiseerivad Maailmapank ja WWF raha
· Tõlgendamisoskused. : - Mõista lapse kehakeelt ja silmsidet - Reageerida lapse tujudele ja emotsioonide väljendustele - Väljendada end asjakohaselt - Vastavalt vajadusele suunata, kontrollida või jälgida Laste suhtlemisoskuse omandamine toimub suhtlemise kaudu, kogemuste kaudu ja matkides. Suhtlemisrepertuaar omandatakse kogu sotsiaalse keskkonna kaudu, sh ennekõike kodust. Teadlased M.Henry ja E.Maccobi jt on välja toonud erinevad suhtlemisdimensioonid: - Soe suhtlemisviis väljendab armastust, kaitstust ja turvalisust. Suhtele on iseloomulik vastastikune usaldus, toetus, tunnete vaba väljendus ja emotsionaalne seotus. Vanematepoolne lapse julgustamine, kohalolek vastavalt vajadustele. - Külm suhtlemisviis avaldub vanema ükskõiksuses, tõrjuvas ja ka vaenulikus hoiakus. Ei arvesta lapse soovidega, ei toeta laste ega pühenda temale aega. Vanema käitumine väljendab oma vajaduse tähtsamaks pidamist lapse omadest.
sõltudes sellest, kui teadlikud on asjaosalised.See võib võtta paradokside kuju, mis asetab meid topeltsidemesse. Kuidas ja miks me suhtleme Suhtlemine on imeseks olemise lahutamatu osa. Me oleme seltskondlik liik ja meil on teistega suhtlemiseks palju põhjusi. Me suhtleme teineteisega nii teabe väljendamiseks kui ka kogumiseks, mis kõik väljendab ebakindlust ja teeb niimoodi sotsiaalse elu lihtsamaks. Verbaalne suhtlemine on kõige selgem suhtlemisviis, kuid on ka võimalik suhelda peaaegu täiesti mitteverbaalselt. Kehakeel Kehakeel ehk mitteverbaalsel suhtlemisel:see hõlmab puudutamist, füüsilist distantsi ja ruumi, poosi, zeste, näoilmet ja eriti pilku. Enamasti ei ole kehakeel teadlik õppimine, kuigi mõnel juhul võib olla. Kõigil kultuuridel on välja arenenud puudutamisrituaalid, mida sooritatakse kohtumise alguses ja lõpus. Meie kehakeel muutub, kui üritame kasutada pettust.
mulje, et nad on last kasvatanud korralikult ja lapse suhtlemisoskus on heal tasemel. Samuti peab viisakalt suhtlema õpetajatega, sest see annab neile mulje õpilase kodusest kasvatusest. Viisakas on ka vanemate inimestega suhelda korrektselt, sest vanemaid inimesi peab austama ja nende jaoks on see väga tähtis, sest ka nemad näevad, et neisse suhtutakse austusega. Uue inimesega tuttavaks saades saadakse esmamulje tema välimusest ja tema suhtlemisoskusest, korrektne ja viisakas suhtlemisviis on uue tutvuse aluseks ja sellisel moel saadakse endale tuttavaid. Ärimehele on esmane kohtumine äripartneriga äärmisel tähtis, sest sellest võib sõltuda see, kas tehakse äritehing või jäetakse see tegemata. Sest kui suhtlemine kahe isiku vahel on ropp ja jäetakse üksteisele halb mulje, vahetatakse kohe äripartnerid välja. Ärimehel on olemas ka visiitkaart, aga see antakse alles siis kui vestlus on läinud hästi, et uuesti ühendust võtta
kasvavale dalmaatsia koerale. Vastuvõtt: Teretades ja veidi naeratust näol. Poodi on saabuda hea tunne, mind nagu oodatakse juba. On juhtunud ka kus pean müüjat taha ruumi otsima minema, et teada anda, et olen poes ja soovin osta. Klienditeenindaja välimus ja kehakeel: Teenindajal on seljas vormiriietus, mis on üldjuhul puhas ja korralik. Kehakeel vahest reedab, et klienditeenindajal on kiire. Suhtlemisviisid ja -vahendid: Teenindaja suhtlemisviis on selline nagu me oleksime juba ammused sõbrad. Kui parasjagu poes on siis pakub ta tasuta proovipakke. Pakutava toote/teenuse omadused: Niipalju kui toidupaki taga kirjas on loeb ta ette, rohkemat mitte. Lisateadmised puuduvad. Toote/teenuse müük: Arutame koos läbi kas see toit sobib ikka minu koerale ja seejärel suundusime leti juurde. Toimub müük. Lisamüük: Ei toimu. Kuigi tihti unustan närimiskondi koertele osta, mida võiks aga teenindaja oma lisamüügi tegemiseks pakkuda.
võivad nad tõendid hävitada ja te ei saa nii seda toodet kui ka oma raha tagasi. Poliitika kuulub samuti virtuaalmaailma alla ja seega palju reklaamitakse erinevaid erakondasid. Paljud erakonnad lubavad midagi, inimesed lähevad valima, ilma et teaks millise erakonnaga tegemist on ja kas see erakond oma lubadusi ka täidab või hoopis teeb kõike vastupidi. Palju on ka internetis suhtlusportaale, nimelt skype ja MSN, mis iseenesest on tasuta suhtlemisviis ja seetõttu pole ka telefoniarved nii suured, kuid need kõik teevad midagi halba, teatud kõnekasutus võib omada kirjandites tuleviku puhul väga suurt mõju ning ka suhtlus välismaailmas muutub, inimene võib muutuda kinnisemaks ja eemalduda inimestest, kellega ta varem võis väga palju suhelda. Kokkuvõttes on internet ja virtuaalmaailm meile pooleldi hea ja pooleldi halb. Halbi asju ei ole küll
konfliktide tekitja. Fakt, et õpetaja üldse hindab on konfliktide põhjustajateks õppe-ja kasvatusprotsessis. Siin on ilmselgelt psühholoogilised põhjused. Kellelegi ei meeldi , kui talle antakse negatiivseid hinnaguid, eriti avalikult. Seoses hinnaguliste suhetega üksteissesse tekivad konfliktid. Sellega seoses tekivad suhtlemisstiilid: - Hinnagulis-nõudev suhtlemisstiil. - Tõlgendav suhtlemistiil - Toetav ja rahustav suhtlemistiil - Uuriv suhtlemisviis. - Ümbersõnastav suhtlemisviis. (lk 21-24) Hindamisega käib kaasas õigluse ja ebaõigluse fenomen, mida teatkse kui suure ja väikese kala fenomenina. Mida rohkem inimene sõltub teistest, seda rohkem ebaõiglasem maailm tundub. See on paradoks, millega peab arvestama. (lk 25-26) Väikese ja suure kala fenomeni lahendamiseks on kaks teed. Esimene on ennetav, tuleb viia miinimumini hindamisega seotud faktorid, mis tekitaksid negatiivsed emotsioonid. Teiseks
Sissejuhatus Tänapäeva üks kiiremini arenevaid valdkondi on infotehnoloogia valdkond. Meile on tekkinud juurde palju võimalusi mis teevad meie elu lihtsamaks ja mugavamaks. Üks asi mis on kindlasti suurel määral mugavamaks muutunud on suhtlemine. Läbi interneti on meil võimalik suhelda inimesega, kes asub teisel pool maakera, mõne nupuvajutusega. Sõnumid jõuavad kohale peaaegu et valguskiirusel ning see suhtlemisviis on odavam kui näiteks telefoniga helistamine. Interneti teel suhtlemise lihtsustamiseks on välja töötatud mitmeid erinevaid tüüpe ja standardeid. Võimalik on teha videokõnesid, helistada läbi interneti, saata lühisõnumeid või suhelda emaili teel. Mine võtan lähema vaatluse alla lühisõnumitega suhtelmise läbi interneti. 1. Pidgin messenger 1.1.Üldiselt Nii nagu igapäeva elus, nii valitseb ka internetis konkurents. Püütakse luua paremaid,
Näiteks jahimehed kasutasid muusikat julguse tõstmiseks ja hirmust üle saamiseks. Paljudel juhtudel oli muusika eesmärk tuju tõstmiseks meelelahutuseks ja hea tuju tõstmiseks. Suur osatähtsus oli muusikal ka rituaalides ehk vanade tavade läbi viimises. Lauldi ja tantsiti rituaalide puhul enamjaolt ümbel lõkke. Kus tähistati kõiksugu sündmusi. Nii sünde kui ka vaimudega suhtlemiseks või mis veel. Muusika oli kõige tähtsam suhtlemisviis üleloomuke jõududega. Esimesed pillid mida leiutati olid löökpillid, mille peale oli kõige lihtsam tulla. Siis tekkisid juba puhkpillid mida valmistati pilliroost kõrgema heli saamiseks ja loomade sarvedestnati madalama heli saavutamiseks. Nati aega hiljeb tuli ka keel pill mida ilmselt on tehtud jahi vibu matkides. Mesopotaamias oli muusika väga tähtsal kohal. Seal nimetati ka jumalaid muusikuteks
vahendiks on keel. Kategooriad: Keel, kõne ja kõnevõime. Mille poolest erinevad keel ja kõne? KEEL KÕNE Sotsiaalne Individuaalne Psüühiline Psühhofüsioloogiline Omab tähendust Väljendab mõtet Suhtlemisvahend Suhtlemisviis Kood Kodeerimine ja dekodeerimine Teaduslik abstraktsioon Reaalne toiming Koosneb hierarhilistest üksustest Liigendub segmentideks Kõnesegmendid ja keeleüksused? Kõnesegmendid on reaalselt tajutavad, keeleüksused on aga teadusliku abstraktsiooni tulemus. Milleks on vaja nimetatud kahte kõnetegevuse kategooriat üldse eristada?
juhid, kuna nad arvavad, et ei saa hakkama. Emotsionaalsete suhete kujunemine – Sellel perioodil peavad uuel inimesel tekkima grupis liikmed, kellele tema avab ennast rohkem ja vastupidi. Esimene äärmus – Eksternaalid , väljendavad vabamalt ning rohkem oma emotsioone. Teine äärmus – Internaalid, kinnisemad. 3) Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid – Mitteverbaalne suhtlemine on inimeste jaoks esimene suhtlemisviis ning sellepärast valdame seda hästi. Silmside – Suhtlemis situatsiooni alustamiseks võetakse pilkkontakt. Mida agressiivsem, seda kauem suudab hoida. Pilkkontakt on tuntav kuskil 1-3 m kauguselt. Kui üks on kuulaja, siis rääkija hoiab pilkkontakti lühemat aega, kuna tegeleb 3 asjaga korraga. (Info töötlemine, enda ja teise inimese keha alateadlik kontrollimine, pilkkontakt)
Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi Dale Carnegie Sõprade juurdevõitmine: 1) meeldimistehnika 2) psühhoregulatsioonivõime 3) avatud suhtlemisviis Eneseusalduse arendamiseks on kõige õigem teha just seda, mida kardad teha, ja pidada meeles oma õnnestumisi. 1 Inimeste kohtlemise põhitõed Ükski inimene ei süüdista iseennast, kui valesti ta oleks toiminud. Kritiseerimine on kasutu, sest ta asetab inimese kaitseseisukorda ja harilikult sunnib püüdma end õigustada. Kritiseerimine on kardetav, sest ta haavab inimese eneseuhkust,
suhtluskaaslasele mõista, et sinuga ei tasu suhelda, sest sind ei huvita teema. Veel tuleks suheldes jälgida kas suhtluskaaslasel on mõni mure, millele ta üritab lahendust leida ja mida sa saaksid aidata lahendada. Tööl käies, eriti sekretäri/juhiabi alal, tuleb tihti ette, et kaastöötajad pöörduvad sinu poole probleemidega, kuid selleks, et neid aidata, tuleks kindlasti osata alguses kuulata mure ära ning edasi käitumiseks osata valida õige suhtlemisviis. Nii kuulamisoskus, kehtestamisoskus, probleemide lahendamise oskus, kui ka sõnaosavus on peamised oskused, mis eri olukordades suurimateks abimeesteks on, kui osata neid õigel ajal ja õiges olukorras rakendada. Kui ei osata õiget oskust mõnes olukorras rakendada, võib endale kasu tegemise või kellegi abistamise asemel hoopis kahju tekitada. Samuti on suhtlemise juures väga oluline roll ka enesekehtestamisel. Iga inimene kehtestab
Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis edukas olemiseks pole oluline mitte niivõrd oskus suhelda kui head teadmised või ametipositsiooni kõrgus. Suhtlemiskompetentsus - oskus sobituda juba kehtivatesse suhetesse ning seega kohaneda ümbritsevaga, s. t. võimet käituda viisidel, mis on ümbritsevate poolt aktsepteeritud & indiviidi võimet enese eest seista, mis tähendab suhtlemise kaudu oma eesmärkide saavutamist. SUHTLEMISVIISID: 1) Soe suhtlemisviis väljendab soojust ja solidaarsust, tuleneb armastuse olemasolust ja on selle väljenduseks, see väljendab lapsele turvalisust ja kaitstust. 2) Külm suhtlemisviis väljendub vanema ükskõikses, tõrjuvas ja mõnikord vaenulikus käitumises, vanem ei arvesta lapse soove, ei väljenda mõistmist ega toeta. 3) Domineeriv suhtlemisviis vanem püüab last pidevalt kontrollida, jälgib võimaluse korral iga tegevust, kehtestab piiranguid ja on nõudlik, laps ei saa aru, et teda armastatakse
Marguse alluvuses töötamist läks Annika arsti juurde. Arst pani Annikale diagnoosi depressioon ning Annika oli seetõttu kolm kuud haiguslehel. Haiguslehelt naasnuna töötas Annika Marguse alluvuses edasi, juhindudes Marguse reeglitest ja käitumisest. Probleemi määratlemine Peamine probleem on Marguse ja Annika omavaheline töösuhe, mis eirab üldiseid käitumisreegleid ja tekitab (vähemalt) ühele osapoolele tervisehäireid. Juhtimisprobleemile viitab siinkohal juhi (Marguse) suhtlemisviis oma alluvaga karjumine alluva peale, oma käitumise motiivide põhjendamata jätmine. Organisatsioon kaotab juhi sellise käitumise puhul spetsialiste, kiireloomuliste projektide ümbertegemine raiskab aega ja ressursse. Lisaks pinged kogu kollektiivis tulenevalt juhi käitumisest. Ettevõtte seisukohalt oleks mõistlik tegeleda juhi käitumismustri parandamisega et Annika, kui spetsialist ei peaks tegema pidevaid ettekandeid oma töö kohta, sest ta on kompetentne ja
4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielulahutusi on rohkem kui abiellumisi.Tavasuhete kõrvale tekkinud ka virtuaalsuhted. Su suhted võivad olla millised tahes, tõsiasi on see, et ühel päeval põhjustavad inimesed Sinu elus rõõmu, teisel päeval viha või kurbust. Need kõik on tunded, millega toimetulemiseks on oluline neist teadlik olla. Armastus, rõõm, naer kuid ka viha ja kurbus on kõik osa elust ning
oma last rinnaga või pudelist. Palju on mitmesuguseid põhjusi, miks emadele ei ole võimalust toita last rinnaga, kuid rinnapumba abil saavad nad rinnast piima välja lüpsta ja lapsele anda selliseid lapsi ei toideta küll rinnaga, kuid nad saavad rinnapiima. (Roper jt 1996 : 164). Imetamine ei ole lihtsalt lapsele toidu pakkumine, see on midagi palju enamat. Rinnaga toitmine on ka ema ja lapse vaheline suhtlemisviis, mis pakub naudingut mõlemale ning loob ema ja vastusündinu vahele ka erilise sideme. Laps vajab kasvamiseks nii piisavat toidukogust kui ka hellitusi. (Imiku toit ... 2012: 3). Rinnaga toitmine, mis on imiku loomulik söötmise viis, pakub imikutele ideaalset toitu. Rinnapiim annab optimaalsetes proportsioonides energiat, valke, vitamiine, hormoone, antikehi ja muid väärtuslikke toitaineid. Paljudes uuringutes on teaduslikult
suhtlusviisiks on praktilised operatsioonid esemetag, millele lisandub kõnekate. Isikulise kontakti osakaal suureneb, kuid veelgi kiiremini areneb tegevuslik suhtlemine, mis nõuab lausete kasutamist. Situatsiooniväline-tunnetuslik: 3 - 4,5-5,5 a. Laps ootab suhtlemisest täiskasvanuga tunnustust, tähelepanu ja koostööd. On hinnangute suhtes väga tundlikud. Täiskasvanu on teadmiste allikas ning peavad vastama küsimustele: Mis see on? Kuidas teha? Miks see on niisugune?. Peamine suhtlemisviis on kõne, hakkavad kujunema sidusa kõne alged. Situatsiooniväline-isikuline: hakkab arenema kuuendal eluaastal. lapse huviorbiiti satuvad sotsiaalsed suhted, tähtsad on isikulised suhtlemismotiivid. laps kõneleb iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu elu-olu vastu. laps otsib vastastikust mõistmist ja tunnetele kaasaelamist. Laps hakkab arutlema eetiliste probleemide üle. Kasutab pikemaid lauseid, kõnes on rohkem inimest ja tema tegevust iseloomustavaid sõnu. See
Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus
Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus
Õpetaja kutse-eetika kätkeb endas suuremat väljakutset, kui tavaametite esindajatel. Ta peab olema eeskujuks, nende käitumine ja tehtud otsused peavad olema eeskujuks. Proffessionaalsuse aluseks ei saa olla lihtsalt koodeksite lugemine vaid sisemiselt omaks võetud hoiakud. Iga õpetaja kujundab õpilase väärtushoiakuid kas siis teadlikult või vähem teadliklult. Õpetajate endi hinnangutest ja väärtushoiakutest oleneb nii õpi- kui hindamismeetodite valik. Kindlasti ka suhtlemisviis õpilaste, vanemate ja kolleegide vahel. Kui õpetaja ei sea õpilaste huve kahjustavaid reegleid või nõudmisi kahtluse alla, siis on ta käitunud ebaeetiliselt. Õpetaja kui väärtuskasvataja võimuses on inspireerida õpilasi saama teadlikuks oma väärtushinnangutest, toetada õpilaste moraalset arengut, nende isikliku moraalikoodeksi välja kujunemist ja anda neile oskus väärtuste üle reflekteerida ning arutleda.
Kui niisiis teine auto temast mööda sõidab, tekivad autojuhi organismis füsioloogilised muutused ja ta vihastub nii, et tekib tahtmine mööduvale autole otsa kihutada. Teiste inimeste hea või halb suhtumine teisse johtub sellest, kuivõrd te austate nende ruumivönöndit. Uuringud näitavad, et pealtnäha lahedaid inimesi, kes teistele õlale patsutavad ja vestluse ajal pidevalt partnerit puudutavad, peetakse sisimas ebameeldivaks. 10.1 KOKKUVÕTE Kehakeel on mittesõnaline suhtlemisviis, mida me kõik iga päev kasutame. Kui õpid seda tõlgendama ja ise õigesti kasutama, on sul sellest palju kasu nii töös kui ka suhetes kolleegidega. Oskusest tõlgendada läbirääkimiste, müügitehingute sõlmimise, töövestluste ja personaliga suhtlemise käigus tehtavaid vaevumärgatavaid või koguni varjatud liigutusi võib sõltuda see, kas saavutame edu või kukume läbi. 11.1 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Anne 1/ 2000, lk 64 65 Susan Quilliam. "Lapse kehakeel
17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise käigus antakse edasi enda ideesid, arvamusi ja seisukohti. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Efektiivne suhtlemine suurendab töörahulolu. Kahepoolne suhtlemine: - Idee ilmumine - Kodeerimine – sõnumile antakse arusaadav vorm - Edastamine – valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis - Vastuvõtt – kui seda ei toimu, on sõnum kadunud ja suhtlemist ei toimu - Dekodeerimine – teabe muutmine arusaadavaks - Heakskiit – kui vastuvõtja on sõnumist aru saanud, on neil võimalus see heaks kiita või tagasi lükata - Teabe kasutamine – suhtlemise eesmärk, vastuvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesanne, lükata oma tegevust edasi või teha midagi muud - Tagasiside - toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale
(vanemate töötus, tülid ja lahkhelid, lahtusu) EBAefektiivsed meetmed: - Arusaamine ja mõistmine - Siirus ja empaatia - Otsuse ja järjekindlus - Alternatiivid Märgista käitumine mitte laps! Kasuta mina-teadet! Väldi järgmist käitumise korrigeerimisel: - Peaks - Absoluutne kindlus: alati, kõik - Ei saa (ei taha) - Aga (postiviine tagasiside) - Miks Hinnanguvaba, selge ja kindel suhtlemisviis. 12.04.2012 SUHTLEMINE AEV JA HEV LASTEGA Et lahendada probleeme – sotsiaalne oskus – suhtlemisoskus. Partnerite vastastikune mõjutamine mingil eesmärgil. Suhtlemisstrateegia Taktika e vahendid Kõne iseloom. Keelekasutuse funktsioonid: Suhtlemine: - Informatiivne - Tunnetustegevust teenindav - Reguleeriv-planeeriv funktsioon. Planeerida – tegutseda – kontrollida KÕNETAJU suhtlemisel:
Paljudel vaimupuudega lastel aga on puudulik kõne ja mõned ei õpi kunagi rääkima. Nende tarvis on olemas alternatiivsed 14 kommunikatsiooniviisid, mis nimetatakse viipekommunikatsiooniks. Viipekommunikatsioon kiirendab võimalikku kõnearengut. Keel aitab ajus esile kutsuda ettekujutusi varem kogetust. Põhiline on proovida võimalikult vara mingi suhtlemisviis sisse seada. Võib proovida jälgida, kas laps käitub teatud kindlal viisil, kui ta madagi saada tahab ja siis selle põhjal mingi suhtlemiskeel üles ehitada. Logopeed võib siin suureks abiks olla. On oluline, et vaimipuudega inimese lähikond tema keelt valdaks ning seda ka kasutaks. Psühhosensoorset treeningut, motoorika treeningut ja kommunikatsiooni on raske ükteisest lahus teostada. Asjade uurimise kasutatakse käsi mitte ainult puudutamiseks, vaid ka asjade
Samuti oli kohustuslik osaleda kolhoosides talgutel. Ta elas koos oma sugulastega, kes mängisid olulist osa tema väärtushinnangute kujunemisel. Veel suhtles ta endiste koolikaaslaste, töökaaslaste ja naabritega. Kuigi pärast 1954. aastat oli poliitmaastikul sulaperiood saabunud, siis avalikult riiki kritiseerida ei julgetud. Jututeemasid ja -kaaslasi tuli valida äärmise tähelepanelikkusega. Olulisim suhtlemisviis oli vahetu suhtlemine. Levis palju kuulujutte. Tihti kuuldi olulist informatsioon just teiselt inimeselt, mitte ei loetud lehest. Nii võis levida näiteks poliitiline informatsioon, mida oldi kuuldud tuttavalt, kes oli seda omakorda kuulnud tuttavalt, kelle tuttav töötas asutuses, kust selle olulise informatsiooni levik alguse sai. Suurem suhtlus Tartust kaugemal või koguni välismaal elavate sugulaste ja tuttavatega käis kirja teel. Kirju kirjutati palju
suurenemine, stressi vähenemine 17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. 1.Idee ilmumine – võtmeetapp, kui idee pole väärtuslik, on kõik edasine kasutu 2.Kodeerimine – sõnumile antakse arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi 3.Edastamine – sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis, õige suhtlemisaeg ja kanal 4.Vastuvõtt – kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu 5.Dekodeerimine – teabe muutmine arusaadavaks, saatja soovib et vastuvõtja mõistaks sõnumit samal viisil, kui ta ise 6.Heakskiit – kui vastuvõtjad on kättesaadud sõnumist aru saanud, on neil võimalus see omaks võtta või tagasi lükata, mõjutavad sõnumi täpsuse tajumine, saatja autoriteetsus ja teabe saaja tagamõtted 7
kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine. Viipekeel on suhtlemisviis, mis ei sõltu helidest ning helimustritest vaid põhineb pigem visuaalsetel märgisüsteemidel (näiteks kehakeele kasutamine oma teate edastamiseks; oma emotsioonide ja tunnete näitamine zestikuleerides), mitte akustilistel süsteemidel (nagu kuuljate puhul). Suhtlemine on saavutatud käte kindlal viisil liigutamise ning miimika abil. Näiteks kasutatakse erinevaid sõrme- ning käeasendeid, et oma mõtet teisele inimesele edasi anda.
Partneri või partnerite (väikese rühma) tegevuse planeerimine ja reguleerimine, instruktsioonide täitmine ja instruktsioonide (korralduste, palvete jne.) esitamine. Massikommunikatsioon. Oma tegevuse reguleerimine—planeerimine, mille eelduseks on oma tegevuse verbaliseerimine Suhtlemine. Suhtlemine kujutab endast partnerite vastastikust mõjutamist. Kui see toimub keele vahendusel, on tegemist verbaalse suhtlemisega, mis on inimeste peamine suhtlemisviis. Selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Kõigepealt algab iga suhtlusakt kontakti loomisest. Järgneb suhtlemine kui protsess, mis eeldab rollide jaotust ning partneri(te) rolli arvestamist (laps-täiskasvanu, õpilane-õpetaja, laps-laps, tööandja-töövõtja jne.). Iga suhtlemisakt lõpeb kontakti katkestamisega. Suhtlemisprotsess on dünaamiline, sest partneri vastusrepliike pole võimalik täpselt ette teada.
Suhetes püütakse oma suhtluspartnereid mõjutada endale sobivas suunas, seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Kahepoolne suhtlemine- suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol suhtluspartnerile teavet, et luua mingist asjast arusaam. Suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. On 8 etappi: idee tekkimine(enne mõtle ja siis ütle), kodeerimine (antakse sõnumile sõnastus), edastamine(valitakse sobilik suhtlemisviis), vastuvõtt (tieseltpoolt), dekodeerimine (teabe muutumine arusaadavaks), heakskiit (vastuvõtja on teabest aru saanud), teabe kasutamine (teise poole reageering- kas sai aru ja kas tegutseb), tagasiside (kui teabe saaja vastab saatjale). Ohud : kaks erinevat inimest oma arvamuste, huvide ja emotsioonidega. Suhtelmise käigus võivad eriarvamused võimenduda,,kui info ei sobi inimese väärtushinnangute ja eelneva ifoga võib tekkida ebakõla mis põhjustab sisepinet ja ärevustunnet.
teavet, et luua neis mingist asjast arusaam. Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Suhtlemine on ainult see, mida vastuvõtja aru saab. Kahe isiku vahelise suhtlemisprotsessi puhul võib eristada kaheksat etappi : 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine, mille käigus antakse sõnumile arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi. 3.Edastamine, mille puhul valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis 4. Vastuvõtt - kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. 5. Dekodeerimine on teabe muutmine arusaadavaks. 6. Heakskiit ehk aktsepteerimine: kui vastuvõtjad on kättesaadud sõnumist aru saanud, on neil võimalus seda omaks võtta või tagasi lükata. 7. Teabe kasutamine on suhtlemise eesmärk. Vastuvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. 8. Tagasiside toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale
hädavajalikku sõnalist mõtlemist. Mõtlemisel vajame kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel täidab kõne kommunikatiivse funktsiooni kõrval ka ekspressiivset eneseväljendamist võimaldavat. Ülesannet. 4. Foneem, morfeem ja fraas. Foneem Morfeem keele kõige väiksem tähenduslik üksis. Koosneb foneemidest. Fraas üks lause moodustaja. Sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest. 5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine
Mõtlemisel vajame kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine- keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel täidab kõne kommunikatiivse funktsiooni kõrval ka ekspressiivset- eneseväljendamist võimaldavat. Ülesannet. 4. Foneem, morfeem ja fraas. Foneem- Morfeem- keele kõige väiksem tähenduslik üksis. Koosneb foneemidest. Fraas- üks lause moodustaja. Sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest. 5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne- teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos
suhtlemisvalmidusest ja huvitatusest. Kas oled olnud võõras linnas ja otsinud tänavalt kedagi, kellelt teed küsida? Arvatavasti ei vali sa kedagi juhuslikult. Sa hindad inimesi selle põhjal, kui suhtlemisaltina nad tunduvad, haarates kinni väikestest vihjetest, mida sulle 5 pakutakse. Samuti kiirgat sina selliseid vihjeid, mis ütlevad kas ,,hoidke eemale" v. ,,minu poole võib julgelt pöörduda". Seda näitab sinu kehahoiak, sinu vastus teise pilgule, sinu reageeringud ja suhtlemisviis. Mõtlemiseks: - kuidas sa suhteid tavaliselt lood? - tuleta meelde mõni olukord, mil sa tahtsid kellegagi kõnelda või soovisid, et sinuga vestlust alustataks? - mida sa siis tegid? Kuidas käitusid? - kas ma jätan endast avatud ja huvitunud või kinnise ja endassetõmbunud inimese mulje? - mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid? - mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda?
· kasumit ei too tooted ega teenused, vaid kliendid; · ettevõtete kasumlikkuse määrab mitte toodete, vaid klientide kasumlikkus. Organisatsiooni rollid kliendisuhete juhtimisel on: · teha info firma ja klientide suhtlusest kättesaadavaks igas kokkupuutepunktis; · teha võimalikuks kliendist täiusliku pildi saamine; · mõista kliendi vajadusi ja saavuta isiklik suhtlemisviis; · kasutada kogutavat infot müügi tõhustamiseks; · suunata tegevus kõige kasumlikumate klientide hankimisele. Kliendisuhete juhtimine on äristrateegia, mis seob ettevõtte sisemised protsessid ja funktsioonid ning välimised võrgustikud sihiks võetud klientidele kasumlikult väärtuse loomiseks ja edasiandmiseks ning põhineb väga headel kliendiandmetel ja on toetatud IT poolt
et vajalik teave jõuaks õigeks ajaks õigesse kohta. Mitteametlik suhtlemisvõrk kujuneb välja iseenesest, organisatsioon liikmete tööalase seotuse ja isiklike suhete põhjal. Kahepoolne suhtlemine 1. Idee ilmumine- kui idee pole väärtuslik, on kõik ülejäänu kasutu. 2. Kodeerimine- mille käigus antakse sõnumile arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi 3. Edastamine- mille puhul valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis. Edastaja peab püüdma hoida infokanalid vabadena suhtlemisbarjääride või segamiste eest, et sõnum saaks häireteta jõuda vastuvõtjani ja äratada tema tähelepanu. 4. Vastuvõtt- kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. Suulisel suhtlemisel peab vastuvõtja olema hea kuulaja ja arusaaja, kirjalikul suhtlemisel peab sõnumit sisaldav paber kohale jõudma, faksi ja arvutiside puhul peab tehnika olema korras.
3. Fraasitasand- liht- ja liitlausingid (lausund on hääldatud): iseloomulik lõpuintonatsioon ja fraasi piiril pikem paus kui süntagmade vahel 4. Ütlus- lausung, lausungirühm, iseloomustab mõtte terviklikkus NB Segmentide piirid muutuvad Kõne vs Keel · Individuaalne *Sotsiaalne · Psühhofüsioloogiline *Psüühiline · Väljendab mõtet *Omab tähendust · Suhtlemisviis *Suhtlemisvahend · Kodeerimine ja dekodeerimine *Kood · Reaalne toiming · Ajas lineaarne *Teaduslik abstraktsioon * Olemas samaaegselt Suuline kõne (kuulamine, kõmelemine) Milleks eristada keeleüksusi ja kõnesegmente: · lugemisel= üleminek keeleüksustelt kõnesegmentidele kõnekeelest kirjakeelde, ei pruugi kokku langeda Raske:
edastatava teabe sisust – suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Kahe isiku vahelise suhtlemisprotsessi puhul võib eristada kaheksat etappi. EDASTAJA JA VASTUVÕTJA. 1) Idee ilmumine- Võtmeetapp, kui idee pole väärtuslik, on kõik ülejäänu kasutu. 2) Kodeerimine- Mille käigus antakse sõnumile arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi ( tabeli, joonise, skeemi, diagrammi jne). 3) Edastamine- Valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis (vahetu kohtumine või kaudselt) ja –vorm (suuliselt või kirjalikult). 4) Vastuvõtt- Kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. Suulisel suhtlemisel peab vastuvõtja olema hea kuulaja ja arusaaja. 5) Dekodeerimine- On teabe muutmine arusaadavaks. Saatja soovib, et vastuvõtja mõistaks sõnumit samal viisil kui tema ise. 6) Heakskiit- Ehk aksepteerimine, kui vastuvõtjad on sõnumist aru saanud, on neil võimalus seda omaks võtta või tagasi lükata
Uue kliendikeskse äristrateegia elluviimise alustamisel tuleks arvestada järgmiste CRM'i eesmärkidega: - Teha info ettevõtte ja klientide suhtlusest kättesaadavaks igas kokkupuutepunktis. Tihti on info küll olemas, kuid vajalikul hetkel raskesti kättesaadav. - Teha võimalikuks kliendist täieliku pildi saamine. Tavaliselt on info kliendi kohta mööda ettevõtet laiali nii raamatupidamises kui müügiosakonnas. - Mõista kliendi vajadusi ja saavutada isiklik suhtlemisviis. Kliendi arvamus ettevõttest paraneb, kui talle pakutakse just seda, mida ta hetkel kõige enam vajab. - Kasutada olemasolevat infot, et müüa kliendile tooteid/teenuseid tõhusamalt. Kogu kliendisuhtlusega seotud info tuleks salvestada, et kasutada seda edaspidi kliendi rahulolu suurendamiseks. - Suunata tegevus kõige kasumlikumate klientide hankimisele. Kõik kliendid ei ole ettevõttele ühtmoodi väärtuslikud ja sellest tulenevalt peaks neid erinevalt kohtlema.
paratamatus, ja nagu kogu keha, nii raputab valust tabatud vaim ka silmi, mille lähedal asuva vedeliku ta survet avaldades välja tõukab. (19) Need väljatõugatud pisarad langevad vastu meie tahtmist. Teised on säärased, millele väljapääsu anname, kui elustame mälus kujutluse nendest, kelle oleme kaotanud, ja on midagi sulnist selles kurbuses, kui meenuvad nende meeldivad kõnelused, reibas suhtlemisviis, kohusetruu andumus; siis lähevad silmad niiskeks otsekui rõõmus. Nendele pisaraile me ei avalda vastupanu, nood võidavad meid. (20) Pole seega põhjust pisaraid ümbritsejate ja juuresistujate pärast tagasi hoida või esile suruda; nende lakkamine või voolamine pole kunagi nii häbistav kui teesklus nende puhul. Voolaku nad oma suva kohaselt; võivad nad ju voolata ka rahulike ja kiretute inimeste silmist. Tihti
Milised nõsutamise 4 oskust on need mis aitavad minna sügavamale, aidata noorukil saada sisevaade sügavamast. Järgmisel astmel kui suhted ja kliima on loodud ja noorukil sissevaade oma probleemidesse on antud minnakse tegevuse juurde. Kavandatakse klassikaliselt järgnev viimane aste, kus selle järgi milline on otsustamis porotsess, kavandatakse probleem , defineeritaks,e tuuakse erinevad tegevused välja ja kaalutakse nende üle , puuduste eelistuste üle. 1Autoritaarne suhtlemisviis- 2Süüdistamine 3Veendumus 4Mitte kuulamine Autoritaarne- süüdistamine Veendumus. Kõik bussid kõik hilinevad Mittekuulamne- sisust ei saada aru. 1.Positiivne suhtlemine vastukaaluks negatiivsele *Toetav vastus *Nõuandev vastus *Interpreteeriv vastus- tabad naelapea pihta ja sõnastad ümber millega tegu on *Küsimuste esitamine- hädavajalik et posi suhteid toetada, prevaleerivalt esitamine *sümpaatia avaldamine- ma saan sust aru ja kahju et nii juhtus *aktiivne kuulamine 2
Suurem osa kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt. Arvatakse, et igal kultuuril on oma spetsiifiline kehakeel, mitteverbaalseid suhtlemise viise ja nagu iga keelt saab ka seda uurida, sellel on oma kindlad reeglid ja grammatika. Uurimisel on kaamera olnud hea abivahend jäädvustab kadudeta inimese käitumise ja teiseks on seda jäädvustatut infot mitu korda uurida. Selle suuna tuntuim esindaja: Ray Birdwhistell (1918-1994). Kasutab mõistet kineesika (kinesics) inimese suhtlemisviis inimese kehahoiakute, näoilmete abil igal detailil on oma tähendus. Sõna kineesika on sama moodi moodustatud nagu sõna foneetika. Kineesika uurib, kuidas inimesed kasutavad kineese ehk individuaalseid kehaseid signaalne. Kehakeel aitab oma emotsioone ja sõnumeid teistele kommunikeerida, 21 samuti on näoilmetega. Pigem teeme järeldusi kehakeele põhjal kui sellest, mida inimene räägib, kui need on vastuolulised
mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents. Kognitiiv-käitumuslik paradigma: - omandatud suhtlemisviis. - mudel. Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige. - Seisundi atributsioon. Klassifitseeriv paradigma: - isiksuse joon. - vajadusel baseeruv (näit. Naff). - püsiv, psühhodiagnostika. - tüpoloogiad. - temperament, somatotüübid. II Näited isiksuse püsiomaduste konseptsioonidest: Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid: Tuli – soojus, vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus.
kannatlikult lause lõpuni. Mitte mingil juhul ei tohi teenindaja kogeleja lauset kiiresti ise lõpetada. Afaasia all kannatavatel inimestel võib esineda raskusi kas kõnest arusaamisel või kõne loomisel. Kui 51 selline klient ei saa kliendist aru, võite paluda tal kirjutada või uuesti oma lauset korrata. Kordamist paluge rahulikult, nagu oleks see teie täiesti tavaline suhtlemisviis. Vaegkuulaja ja kurt inimene püüavad lugeda suult, seepärast tuleb vaadata rääkides neile otsa. Kurdid võivad olla koos saatjaga, kes valdavad viipekeelt, kuid teenindaja peab alati pöörduma kliendi poole otse, mitte saatja poole. Klienditeenindaja ei pea kuulmispuudega inimesega suhtlemiseks ilmtingimata tundma spetsiifilist viipekeelt. Kuulmispuudega kliendid suudavad väga hästi räägitavast aru saada kõneleja suud, näoilmet ja zeste jälgides
Ta tunnetas võimu oma ema iseseisvumise rahulik ja hea laps, ei pööranud keegi talle piisavalt üle. Selline võimu tajumine sai lapsele puuduva suunas. tähelepanu. Talle tundus juba väiksest peale, et karjumine, armastuse aseaineks. tõrelemine ja mühaklik kehaline kon-taktongi inimeste normaalne suhtlemisviis. Melanie väärkäitumine süvenes päev-päevalt. Vanemad Probleemid lasteaias kostitasid teda pidevalt sõimu ja löökidega, kuid Melanie ei Kolmeaastaselt viidi Melanie lasteaeda. Juba esimesel lasteaia- olnud võimeline oma käitumist muutma. Vanemate äge rea- päeval märkas kasvataja, et Melanie erineb teistest lastest. Jäi
koostööd ja kuulekust mõistliku käitumise näol“. Muidugi peab selline juhtimisstiil kandma • Olge teadlikud oma kehahoiakust. „Avatult“ ootaval, enesekindlal kehahoiul ja positiivsel, endas lugupidamist, heasoovlikkust ja inimlikkust. ootusi edastaval hääletoonil on meie sõnumi edasi kandmises („asuge oma kohtadele“, Kui õpetaja käitumisviis, kehakeel, hoiak ja suhtlemisviis näivad enesekindla ja autoriteetsena „vaadake“, „kuulake“) sama suur roll kui kõigel muul. Me ei toeta istmikku õpetajalauale ning kui sellist enesekindlust säilitatakse edaspidi ka õpetamises ja juhtimises, töötavad õpi- ega naaldu tahvli vastu ega istu (alates teisest kooliastmest). lased õpetaja juhtimisvõtetega enamasti kaasa. • Tasandage iga osajuhisega häält
harjumuste ja tegudega, oma vigade ja tegematajätmistegagi, oma armastuse või selle puudumisega. Kodus õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad jätavad oma lastesse kustumatu jälje, mis sageli alateadlikult mõjutab neid terve elu. Iga laps on vaieldamatult oma kultuuri esindaja. Kultuur on elustiil, päev-päevalt korduv söömisrituaal, riietumine, ehituskunst, töövahendite kasutamine jne. Kultuur on ka sotsiaalse grupi suhtlemisviis, kombed ja religioosne käitumine. Igal rahval on oma aardekirst rahvalaulude ja -tantsude, legendide ja muistenditega. Esivanemad on neid suuliselt põlvest põlve edasi kandnud, järglaste kohus on see pärand oma lastele edasi anda. Lubamatu on jätta see riiulitele koltuma, ootama paremaid aegu, mil töö on tehtud või muresid vähem. Laps ju kasvab ega võta hiljem enam pakutavat vastu, ükskõik kui armastusväärselt talle ka lähenetaks. Tsiteerin Ingrid Madist (1992):
käepärast ka töökohal. Pole võimalik ja kindlasti ka vaja teada peast kogu meditsiinilist sõnavara. Ometi aitab teatud terminoloogia valdamine erakorralise meditsiini tehnikul oma igapäevase tööga paremini hakkama saada. Seejuures peab erakorralise meditsiini tehnik siiski teadma, kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad. Need oskussõnad on aegade jooksul välja kasvanud kreeka- ja ladinakeelsetest terminitest. Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm) apopleksia, mis tähendab lööki.
annaabi.ee 
