sooritusoskused. Inimene, kes on sotsiaalselt kompetentne oskab hinnata tekkinud olukorda ning teab, kuidas oleks korrektne toimida, ilma tülli ajamata asjasse sekkunud osapooli ning viima nende vahel läbi edukaid läbirääkimisi. Samuti mõistab ta valeuskumusi, sotsiaalseid valetamisi ja sarkasmi. Kompetentne inimene ei ,,kaota pead" kunagi, vaid suudab jääda pädevaks ka konfliktses situatsioonis. Tema oskuste hulka kuuluvad kuulamis-, kehtestamis-, konfliktilahendus-, koostööl põhineva probleemilahendus- ja suhtlemisoskuste valimisoskus. Inimesed, kellel on sotsiaalsed oskused olemas, suudavad oskuslikult suhelda teistega, pannes kergesti tähele teise poole reaktsioone ja tundeid, suudavad juhtida ja organiseerida ning lahendada konflikte. Nad on sündinud juhid inimesed, kes on võimelised väljendama välja ütlemata kollektiivseid tundeid ning neid sõnastama selliselt, et kogu meeskond liiguks ühise eesmärgi poole.
........8 4kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1 MIS ON KONFLIKT..............................................................................................4 2 KONFLIKTIDE LIIGID.........................................................................................5 3 KONFLIKTILAHENDUS......................................................................................6 KOKKUVÕTE...............................................................................................................8 4 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................9 SISSEJUHATUS Käesolevas refereeringus, analüüsin konflikti ja tema lahendamist. Kuna see teema
piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need suhtlemise konteksti. Gert Janil on doktorikraad tooteplaneerimise alal, mille ta sai Wageningeni Ülikoolist. Paul B. Pederseni pikk ja märkimisväärne karjäär hõlmab muu hulgas selliseid valdkondi nagu nõustamiskoolitus, kultuuridevaheline psühholoogia, kommunikatsioon, kultuurierinevuste koolitus, rahvusvaheline haridus ja konstruktiivne konfliktilahendus. Paulil on doktorikraad Aasia kultuuride alal ning magistrikraad nõustamises ja personalipsühholoogias. Geert Hofstede (Gert Jan Hofstede isa) on üle maailma tuntud kui esimene empiirilisel tõendusmaterjalil põhineva kultuuridimensioonide mudeli autor. Ta on Maastrichti Ülikooli antropoloogia ja rahvusvahelise juhtimise emeriitprofessor. Aastatel 1993-2000 oli ta auprofessorina Hongkongi Ülikooli teenistuses. Doktor Hofstede on Ameerika Ühendriikide Juhtimisakadeemia
Perls 1976 gestalt Frankl -logoteraapia Singer ja Pope kujutlusteraapiad jne Häired tulenevad võimetusest end väljendada (ka seesmiselt). Arusaam endast ja maailmast ebarahuldav. Analüüsida ja muuta arusaamu endast ja maailmast. Strateegilised-süsteemsed Minuchin, Andersen, White & Epsten jne Kommunikatsiooni analüüs, pere ja paariteraapia, individuaalsed raskused tlevad süsteemi ebafunktsioneerimisest. Mitte otsene probleemilahendus vaid lähedastevaheline konfliktilahendus, infotöötlus ja suhtlemine. Teraapia efektiivsuse kriteeriumid APA 1) Väh 2 uurimust: efekt võrdne või ületab ravi, platseebot vms 2) Üksikjuhtumite suur arv: hea eksperimentaalne kava, võrreldud teistega 3) Ravimanuaalidele vastavus 4) Katsegrupid detailselt kirjeldatud 5) Mõju demonstreerinud 2 eri uurijat Biopsühhosotsiaalne lähenemine Organism seotud. Bio + sots + psüh interaktsioon. Normaalsuse mõistmiseks nii
ka teid need kuuluvad kahe probleemse ala vahelisse piirkonda, mida nimetatakse probleemideta alaks. TEISEL INIMESEL Oskused teise inimese abistamiseks: ON PROBLEEM - toetav kuulamin - aktiivne kuulamine Oskused suhte rikastamiseks ja probleemide ennetamiseks: PROBLEEMIDETA - ennetav ja teatav mina-sõnum ALA - positiivne mina-sõnum - äraütlev mina-sõnum Oskused iseenda abistamine SINUL ON PROBLEEM - enesekehtestamine - võitja-võitja konfliktilahendus - toimetulek väärtuskonfliktidega 1.6 Abistamisoskused 1.6.1 Abistava suhte omadused (Carl R. Rogers) Abistav suhe suhe, mille üks osaline soovib, et üks või mõlemad osapooled hakkaksid oma sisemisi varjatud ressursse rohkem hindama, väljendama ja otstarbekamalt kasutama. Abistajana tuleb sul endalt sageli küsida, kas sa: 1. suudad olla selline, et teine inimene tajuks sind usaldusväärse, või kõige sügavams mõttes kooskõlalisena? 2
Selgitatakse välja tugevad ja nõrgad küljed, formuleeritakse probleem, koostatakse järgmine raviplaan. Põhilised tehnikad: kommunikatsioonioskuste arendamine (mitte ainult suhtlemisoskuste), nii koos kui jäetakse kodutöid. Automaatmõtete hindamine ja muutmine. Käitumiste vahetus, nt. hoolimise päevad, armastamise päevad, tähelepanu päevad. Probleemilahendus õpetatakse probleemi definitsioon vs. probleemi lahendus. Jagatud vastutus, ajurünnak. Takistustega tegelemine, nt konfliktilahendus. Negatiivsete interaktsioonimustrite identifitseerimine. Emotsionaalne ja seksuaalne rikastamine. Tagasilanguste ennetamine. Aktsepteerimissekkumised nt. tolerantsuse suurendamine, enese eest hoolitsemise tähtsustamine (eraldi), ühine empaatia. Õpetatakse realistlikke ootusi: kas tingimusteta armastus on reaalne? Austust on vaja rohkem kui kirge. Üks inimene ei saa rahuldada kõiki teise inimese vajadusi. Õpetatakse vaatlema paarisuhte arengufaase. Internetinõustamise eripära
annaabi.ee 
