Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning "Suhtlemisoskused" (0)

Suhtlemisoskused  
Matthew McKay, Martha  Davis , Patrick Fanning 
Põhioskused 
Kuulamine  
Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. 
Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. 
Ärakuulamise kavatsused: 
1) Mõista kedagi. 
2) Nautida kellegi seltskonda. 
3) Saada midagi teha. 
4) Pakkuda abi või lohutust. 
Vajadused, mida psudokuulamine  rahuldab : 
1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii  hakate  neile  meeldima . 
2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 
3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. 
Kuulamistõkked : 
1) Võrdlemine. 
2) Mõtete lugemine. 
3)  Vastuseks  valmistumine. 
4)  Sõelumine  - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on  vihane  
või  õnnetu , või kui tunnete ennast emotsionaalselt ohustatuna. 
5) Siltide kleepimine. 
6) Unelmine. 
7) Samastumine - kõik, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. 
8) Nõuandmine. 
9)  Väitlemine . 
10) Oma õiguste tagaajamine. 
11) Teema vahetamine. 
12) Takkakiitmine. 
Vastuvaidlemise  alaliigid : 
1) Iroonia, alandamine . 
2) Allahindamine. 
Võite  avastada, et üht tõked vältides hakkate kasutama hoopis teist. 
Sammud tõhusa kuulamise suunas: 
1) Aktiivne kuulamine. 
2) Empaatiline kuulamine. 
3) Avatud kuulamine. 
4) Võrdlev kuulamine. 
1
- Kuulamine - aktiivne protsess, mis nõuab teie osalust. 
Aktiivse kuulamise võimalused: 
1)  Ümbersõnastamine . 
2) Selgitamine. 
3) Tagasiside - annate vestluskaasasele teada, mis öeldut kuuldes teie sees juhtus. 
Ümbersõnastamise kasu: 
1) Inimesed  hindavad  kõrgelt neid, kes oskavad neid ära kuulata. 
2) Ümbersõnastamine ei lase vihal kasvada ning jahutab konflikti. 
3) Ümbersõnastamine hoiab ära möödarääkimise; arusaamatused ja vead räägitakse 
kohapeal sirgeks. 
4) Ümbersõnastamine aitab öeldut meelde jätta. 
5) Ümbersõnastamine on vastumürk enamikule kuulamistõkedele. 
Meeletud, mõtlematud, võltsid ja vägivaldsed teod  saadetakse  korda selleks, et vähendada 
valu (surma) ning hoida elust kümne küünega kinni. 
Kui tundub raske empaatiliselt kuulata,  esitage  küsimused: 
1) Millist vajadust rahuldab see viha vms ? 
2) Millist ohtu see inimene tunneb ? 
3) Mida ta minult palub ? 
Sildikleepimise miinused: 
1) Kui teie arvamus on osutud valeks, olete teie viimane inimene, kes seda teada saab. 
2) Teie vaimne kasv jääb kängu, sest ainus arvamus, mis teile loeb, on teie enda oma. 
3) Te pöörate selja täiesti meeldivatele inimestele ainult seepärast, et te pole nedega ühel 
nõul. 
4) Te peletate inimesi eemale, sest te muudkui vaidlete vastu ega üritagi neid kuulata. 
5) Tähtsi info libiseb teil kõrvust mööda. 
Kartus eksida halvab  tervet  mõistust, sest teie arvamused ja veendumused on 
enesehinnanguga  tihedalt seotud. 
Võrdleva kuulamise komponentid: 
1) Võrdlete kuuldut oma teadmistega ajaloost, inimestest ja nähtustest. 
2) Jälgite, kas partneri hääletoon ja lauserõhud, näoilme ning  kehahoiak  ühilduvad tema 
jutu sisuga. 
Totaalne  kuulaja: 
1)  Hoidke  pilkkontakti. 
2) Nõjutage veidi  ettepoole . 
3) Looge kuulajas kindlustunne, noogutades või sõnastades tema  juttu  ümber. 
4) Esitage selgitavaid  küsimusi . 
5)  Astuge  segajatest eemale. 
6) Keskenduge kuuldu nõustmisele ka siis, kui olete vihane või ärritunud. 
2
Eneseavamine  
Mitteverbaalne keel: 
1)  Žestid . 
2) Kehahoiak. 
3) Hääletoon. 
Eneseavastamise definitsioonis sisalduv sõna info  viitab  sellele, et paljastatu on partnerile 
uudis, mitte vanade vestlusteemade ja lugude ülessoojendus. 
Avatud mina 
Pime mina 
Endale teada, teistele teada.
Endale tundmatu, teistele teada.
Varjatud mina 
Tundmatu mina 
Endale teada, teistele tundmatu.
Tundmatu endale ja teistele.
Eneseavamise plussid: 
1) Õpite paremini tundma. 
2) Inimsuhted muutuvad lähedasemaks. 
3) Suhtlusringkond laieneb. 
4)  Süütunne  leevendub. 
5) Ammutate energiat. 
Usaldades teisele, mida olete teinud või mõelnud, kergendate süükoormat: 
1) Te ei pea enam raiskama jõudu patustuse varjamisele. 
2) Kui olete oma süütundest rääkinud, olete võimeline seda erapoolematult vaatama. 
Eneseväljendus 
Eneseväljenduse kategooriad: 
1) Tähelepanekud - piirduvad  rangelt  sellega, mida kõneleja on  kuulnud , lugenud või ise 
läbi elanud. 
2) Mõtted. 
3) Tunded. 
4) Soovid. 
Täissõnumites on koos eneseväljenduse kõik neli kategooriat. 
- Risustatud sõnum - sõnum, mis  varjab  mingeid tundeid või mõtteid. 
Risustatud sõnum erineb osaliselt sõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi pole 
lausesr lihtsalt välja jäetud. 
3
Tõhusa eneseväljenduse reeglid: 
1) Sõnum peab olema  otsekohene . 
2) Sõnumi peab  edastama  kohe. 
3) Sõnum peab olema selge. 
4) Sõnum peab olema sirgjooneline - vestluse väidev ha tegelik eesmärk langevad kokku. 
5) Sõnum peab  kuulajat  toetama. 
See, mis jäi õigel hetkel väljendamata, antakse hiljem edasi kaudsel või passivsel-
agressiivsel moel. 
Mõned näpunäited: 
1) Ärge esitage küsimusi, kui teil on teha avaldus. 
2) Kandke hoolt, et  kehakeel  ja sõnum ühilduksid. 
3) Vältige topeltsõnumeid. 
4) Öelge välja, mida te tahate ja tunnete. 
5) Tehke tähelepanekutel ja mõtetel vahet. 
6) Keskenduge ühele asjale korraga. 
Haava tekitavad taktikad: 
1) Üldistavad sildid. 
2)  Sarkasm . 
3) Minevikus tuhnimine. 
4) Negatiivsed võrdlused. 
5) Süüdistavad « sinad ». 
6) Ähvardused. 
4
Täiuslikuma suhtlemise poole 
Kehakeel 
Mitteverbaalsed  suhtlus: 
1) Liigutused - näoilme, žestid ja kehahoiak. 
2)  Ruumisuhted  - kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. 
- Illustraatorid - mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning 
ilmestavad seda. 
-  Regulaatorid  - mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhtivad vestluspartneri kõnet. 
- Prokseemika - teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. 
Inimene
Intiimne tsoon (0-45 cm)
Personaalne tsoon (45-120 cm)
Sotsiaalne tsoon (120-360 cm)
Avalik tsoon (360-610 cm)
Parakeel  ja  metasõnumid  
Parakeele koostisosad: 
1) Hääle kõrgus. 
2)  Häälekõla . 
3) Artikulatsioon - kas ütlete iga silbi hoolikalt välja või tunnete end rääkides nii 
mugavalt , et häälikuid on raske eristada. 
4) Tempo. 
5) Tugevus. 
6)  Rütm . 
Metasõnumib  lisavad  lausele teise tähendustasandi, sageli halvustava. 
Lausete tähendustasandid: 
1) Sõnadega edastav info. 
2) Metasõnum, edastab kõneleja hoiakuid ja tundeid. 
- Metasõnumid - sõnad, mille annavad edasi rütm, häälekõrgus ja üldlaiendeiks nimetatud 
sõnad. 
- Üldlaiendid - sõnad, mis lisavad lausele tähendusnüansse. 
Metasõnumite põhiline ülesanne - öelda ümbernurga seda, mida ei juleta otse öelda. 
5
Varjatud kavatsused 
Varjatud kavatsused on oivaline kaitsemanööver sellele, kes ei hinda end eriti kõrgel; nad 
loovad soovitud mulje ega lase rääkijat ära põlata, seltskonnast välja tõugata. 
Varjatud kavatsuse tegevusplaan: 
1) Ole hea. 
2) Mina olen hea (aga sina ei ole). 
3) Sina oled hea (aga mina ei ole). 
4) Olen abitu ja kannatan. 
5) Olen  süütu . 
6) Olen õrnuke. 
7) Olen tugev. 
8) Ma tean kõike. 
Tegevusplaanide eesmärk: 
1) Ehitada üles ja säilitada  eksistentsiaalne  positsioon, koht maailmas. 
2) Aitab rahuldada varjatud vajadusi. 
Transaktsioonianalüüs 
Minatasandid : 
1)  Lapsevanem . 
2) Laps. 
3) Täiskasvanu. 
Transaktsioonianalüüsi eesmärk on täiskasvanut tugevamaks teha. 
Transaktsioonida liigid: 
1) Rööpsed - sõnumid, mille puhul  partner  vastab talle pakutud  tasandilt  pakkuja 
tasandile . 
2) Ristuvad - toimuvad siis, kui pöördute selle minatasandi poole, millel teine ei ole. 
3) Varjatud. 
Sõnumi täpsustamine 
Te kitsendate oma valikuvõimalusi, kui teie maailmamudel on tulvil ülirabgeid reegleid, 
mida te tohite teha ja mida mitte. 
Keelekasutusmallid, mis takistavad täieliku teineteisemõistmist: 
1) Väljajätt - info, mis on lausetest täiesti välja jäetud. 
2) Ebamäärased asesõnad . 
3) Ebamäärased  tegusõnad . 
4) Nominaalstiil. 
Nominaalstiili efekti tekitamine: 
1) Kasutada ülimalt ebamääraseid nimisõnu, millel ilmselgelt pole kõigile ühest tähendust. 
2) Muuta tegusõnad nimisõnadeks - nominalisatsioon. 
6
Keelekasutusmallid: 
1) Absoluut. 
2) Pealesurutud piirangud - sõnad või  fraasid , mis jätavad mulje, et teil ei ole teist valikut. 
3) Pealesurutud  väärtushinnangud . 
Pealesurutud piirangud: 
1)  Alaliik  «ma ei suuda» ja «see on võimatu» määratleb  tegelikkust  sellisena, et teatud 
valikuvariandid on absoluutselt välistatud. 
2) Alaliik «peab, peaks» ja «tuleks» mõjub sageli moraalse imperatiivina. 
Keelekasutusmallid, mis moonutavad tegelikkust: 
1) Põhjusatagajärje vead - üks inimene võib tekitada teises teatud tundeid, ilma et tollel 
oleks võimalus oma reaktsiooni mõjutada. 
2) Mõtete lugemine - viitab kõneleja veendumusele, et üks inimene on võimeline ilma 
otsese vestluseta aru saama, mida teine mõtleb või tunneb. 
3) Eeldused - lause osad, mis peavad vastama tõele, et väide kehtiks. 
Keelemalliviga
Näide veast
Täpsustav  küsimus
Maailmamudeli mõistmine
Väljajätted.
Mul on kõrini!
Millest või kellest kõrini?
Ebamäärased asesõnad.
Nad rääkivad, et tuleb 
Kes seda räägib?
korteripõud.
Ebamäärased tegusõnad.
Bill  sundis mind kaotama.
Kuidas Bill sind kaotama sundis?
Nominaalstiil.
Ma tunnen kahetsust.
Mida sa kahetsed?
Rünnak mudeli piirangutele
Absoluudid.
Mind jäetakse alati mängust  Absoluutselt alati?
välja.
Pealesurutud piirangud.
Sul pole võimalik läbi lüüa.
Mis või kes takistaks mind läbi 
löömast?
Pealesurutud 
Konservatiivid on idioodid.
Kelle  tunduvad  konservatiivsed 
väärtushinnangud.
vaated idiootikud?
Moonutatud mudel
Põhjuste-tagajärje vead.
Sa oled teinud mind väga 
Kas ma tõesti olen sind õnnetuks 
õnnetuks.
teinud?
Mõtete lugemine.
Usu mind, Sally on minu 
Kust sa tead, et Sally on sinu peale 
peale armukade .
armukade?
Eeldused.
Kui Jean oleks tublim, 
Võid sa täpsustada, mil moel Jean 
poleks teda vallandatud.
tubli polnud?
7
Kultuur ja sugu 
Kultuuri tüüpid: 
1) Madalakontekstiline - hinnatakse selliseid eneseväljendusoskusi nagu selgus, soravus ja 
konkreetsus. 
2) Kõrgekontekstiline - väärtustakse harmooniat, peenust ja taktitunnet rohkem kui 
selgust. 
Näpunäited meestele: 
1)  Otsige  esimesena sidet. 
2) Otsige kokkupuutepunkte. 
3) Lööge kampa. 
4) Otsustage ühiselt. 
5) Ärge panke putku. 
6) Avaldage kiitust. 
7) Lobisege. 
8) Jagage oma muresid . 
9) Ärge unustage tundeid. 
10) Tempige äriasju isiklike asjadega. 
11) Paluge abi ja nõu. 
12) Kuulake empaatiaga. 
13) Pakkuge nõuannete asemel mõistmist. 
Näpunäited naistele: 
1) Uurige, kes on kõige tähtsam. 
2) Andke teada oma seisukoht. 
3) Tegutsege iseseisvalt. 
4) Hääletage. 
5) Kaitske tema «ruumi». 
6) Väljendage  austust . 
7) Võtke rohkem teiste ees sõna. 
8) Hinnake  vaikust . 
9) Keskenduge faktidele. 
10) Ärge ajage tööd ja eraasju segamini. 
11) Paluge abi, nõu, näpunäiteid. 
12) Paluge mõistmist. 
13) Võtke sihiks probleem ühiselt lahendada. 
8
Konflikti vältimise ja lahendamise oskused 
Kehtestamistreening 
-  Enesekehtestamine  - omandav oskus, mitte  iseloomujoon , mis ühele on kaasa antud ja 
teistele mitte. 
Põhilised  suhtlusstiilid : 
1) Kehtestav. 
2) Agressiivne. 
3) Alistuv. 
Osad, millest koosneb kehtestav sõnum: 
1) Kirjeldus antud olukorrast. 
2) Tunded antud olukorrast. 
3) Soovid antud olukorrast. 
Paljusid probleeme saab lahendada ülilihtsalt - kumbki ütleb selgelt välja, mida ta tunneb, 
arvab ja tahab. 
Kritiseerijaga võib nõustuda järgmise moodi: 
1) Osaline nõustumine. 
2) Võimalik nõusolek. 
3) Põhimõtteline nõusolek. 
Katkise  plaadi tehnika: 
1) Jõudge selgusele, mida te täpselt tahate või ei taha. 
2) Formuleerige oma soov lühikeseks, konkreetseks ja arusaadavaks sõnumiks. 
3) Toetage oma sõnumit kehakeelega. 
4) Korrake oma lauset rahulikult ja kindlalt niikaua, kuni teine saab aru, et te ei kavatse 
meelt muuta. 
5) Võimalik, et  soovite  enne kakise plaadi juurde naasmist teise inimese  arvamusi , tundeid 
või soovi lühidalt tunnustada. 
Nihe  sisult protsess - minge vestlusteemals (sisult) üle sellele, mis toimub teie ja 
vestluspartneri vahel (protsess). 
Hetkeline viivitlus võimaldab: 
1) Veenduda, et mõistate teist inimest. 
2) Kuuldut analüüsida. 
3) Selgusele jõuda, mida te antud olukorras tunnete, mõtlete ja tahate. 
4) Mõjutada teadlikut olukorda endale  sobivas  suunas. 
9
Aus võitlus 
Tavaliselt võrsud ebaaus võitlus järgmise ohtliku veenduuse kombinatsioonidest: 
1) Konflikt on  hirmus . 
2) Minu vajadused on sinu  vajadustest  tähtsamad. 
3) Võita võib ainult üks. 
Ebaausad võitlusviisid: 
1) Halb ajastus. 
2) Süüdistamine. 
3) Liiga palju teemasid. 
4) Teiste tunnete  varjamine  vihaga. 
5)  Võimatud  nõudmised. 
6) Ähvardused ja ultimaatumid. 
7) Pinge tõus. 
- Aus võitlus - siiras ja avatud arutlus erimeelsuste üle. 
Põhihoiakud, mis on ausa võitluse aluseks: 
1) Konflikt on  vältimatu . 
2) Meie mõlema vajadused on võrdse tähtsusega. 
3) Me mõlemad võime võita. 
Ausa võitluse reeglid: 
1) Määrake kindlaks aeg. 
2) Sõnastage probleem. 
3) Ärge muutke teemat. 
4) Väljendage kõiki oma tundeid. 
5) Tehke ettepanek muutuseks. 
6) Kirjeldage tagajärgi. 
7) Vältige pingete tõustmist. 
8) Lõpetage vaidlus kokkuleppe, vastupaneku või uue vestlusaja määramisega. 
Läbirääkimised 
- Läbirääkimisoskus -  kunst , mis aitab teil saada teistelt, mida tahate, ilma et soetaksite 
endale vaenlasi. 
- Läbirääkimised - protsess, milles erinevate või isegi vastandlike vajadustega inimesed 
võivad jõuda kokkuleppele. 
Läbirääkimise faasid: 
1) Ettevalmistus. 
2) Arutelu. 
3) Ettepanek või vastuettepanek. 
4) Kokkuleppe ja  lahkarvamus . 
10
Põhimõttekindla läbirääkimise reeglid: 
1) Eristage inimest ja probleemi. 
2) Püüdke inimesi mõista. 
3) Sõnastage selgelt konflikti osaliste huvid. 
4) Mõelge valikuvõimalustele. 
Inimeste põhivajadused: 
1) Turvatunne. 
2) Usaldus. 
3) Lähedus. 
4) Eneseväärikuse säilitamine. 
Kui plaanid jooksevad liiva: 
1) Kui kogu võim on  oponendi  käes. 
2) Kui oponent on vankumatu nagu kalju. 
3) Kui oponent kasutab alatuid võtteid. 
11
Suhtluskunst  
Esmamulje  
- Esmamulje - protsess, mille käigus saate teiste inimeste kohta infot ja tõlgendate seda. 
Hetkevajadustest olenevalt tunduvad eri lõhnad eri ajal hurmavamad. 
Rassism , seksism ja noorusekultus on kõik stereotüüpide loomise mõrud viljad. 
Inimene häälestub juba varajases eas oma tegudest või tegemata jätmistest üksnes nendele, 
mis põhjustavad heakskiitu või hukkamõistu. 
Kui keegi, keda te esimest korda elus näete, tekitab teist tugevat sümpaatiat või 
vastumeelsust, kaaluge, kas tegu pole nn parataksilise moonutusega - teie ees olev inimene 
meenutab teile kedagi teist. 
Kui te ei suuda mineviku ja  oleviku  inimesel vahet teha, reageerite endiselt kunagise 
tuttava iseloomujoontele ning kannate neid uuele tuttavale üle. 
Kinnistunud  illusioonid : 
1) Esmased  hinnangud  on vastastikused. 
2) Esimeste muljete täpsustamine. 
Tutvuse sõlmimine 
Kuidas ületada hirmu võõraste ees: 
1) Analüüsige, mida te endale ütlete. 
2) Muutke lähenemise  kontseptsiooni . 
3) Muutke tõrjumise kontseptsiooni. 
4) Juhtige oma tähelepanu tõrjumiselt millegi muule. 
5) Valmistuge tõrjumiseks. 
Eduka tutvusesõlmimise reeglid: 
1) Käituge nii, nagu tahate, et ka teiega käitutaks. 
2) Keskenduge sellele, mis toimub väljaspool, mitte teie sees. 
Kehakeel: 
1) Astuge teisele inimesele lähemale. 
2) Kummarduge ettepoole. 
3) Võtke käed-jalad sõlmest lahti. 
4) Looge  silmside . 
5) Naeratage. 
6)  Näidake  oma reaktsiooni. 
7) Puudutage vestluskaaslast. 
12
Kuidas jääd sulada: 
1) Küsige infot. 
2) Tehke kompliment. 
3) Väike nali. 
4)  Aktuaalsed  sündmused. 
- Otsekohene lähenemine - jääsulatajatest see, mis nõuab kõoge rohkem julgust, ent võib 
kanda ka kõige magusamaid vilju . 
Vestluskunst: 
1) Küsimuste esitamine. 
2) Aktiivne kuulamine. 
3) Ennast veidi  avamine . 
Küsimuse sortid: 
1) Rituaalsed - teada saada, mis on inimese nimi, kus ta elab ja mida teeb. 
2) Informatiivsed - teada saada tähtsaid fakte vestluskaaslase elukogemustest, 
veendumustest ja tunnetest. 
Tagasiside põhjused aktiivselt kuulajalt: 
1) Veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud. 
2) Kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud. 
3) Innustama kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. 
Eneseavamise  tasandid : 
1) Puhtinformatiivne - kirjeldate oma tööd, viimast puhkusreisi, naljakat juhtumi. 
2) Lähedustasand - räägitakse oma mõtetest, tunnetest, vajadustest, kuid üksnes neist, mis 
kuuluvad minevikku või tulevikku. 
3) Paljastatakse oma tundeid kuulaja vastu. 
13
Perekonnasisesed suhted 
Seksist  kõnelemine 
Müüdid, mis takistavad partneritel oma intiimelust rääkida: 
1) Partneriga e pea seksist rääkima, sest seksuaalelu kujuneb omasoodu. 
2) Partner peaks olema piisavalt tundlik ja tähelepanelik. 
3) Konflikti tuleb iga hinna eest vältida. 
Juhtnöörid edukaks suhtlemiseks: 
1) Valmistuge. 
2) Kontrollige, kas partneril on praegu tahtmist teiega sellel teemal rääkida. 
3)  Olge  positiivselt meelestatud. 
4)  Kasutage  «mina»-sõnumeid. 
5) Hoiduge «sina»-sõnumeid. 
6) Olge konkreetne. 
7) Aktiivne kuulamine. 
8) Ärge muutke teemat. 
9) Leppige kokku katseajas. 
10) Tänage partnerit, et ta teiega intiimeluprobleemidest rääkis. 
Lapsega  suhtlemine  
Mõjukas lapsevanem mõistab asjad: 
1) Ta on inimene, kellel on omad probleemid. 
2) Tema lapsed on ka inimesed, kellel on omad probleemid. 
Kuna küsimused nõuavad vastuseid, on küsija see, kes vestlust juhib. 
Rusikareeglit selleks, et end lapsele arusaadavaks teha: 
1) Konkreetsus. 
2) Momentaansus. 
3) Hoiduge hukkamõistust. 
4) Järelkindlus. 
Süüdistusi ja silte kleepimist saab vältida: 
1) Olukorda või probleemi kirjeldades ärge kasutage sõna «sina». 
2) Jagage infot. 
3) Väljendage sõnumit ühe sõnaga. 
Kui lapsele korrutada, et ta on paha, jääbki ta seda uskuma. 
Tõhusaid «mina»-sõnumeid saab moodustada väga  lihtsate  reeglite järgi: 
1) Olge nii  terav  kui vaja. 
2) Ärge jätke ühtki  tunnet  välja. 
3) Hoiduge varjatud «sina»-sõnumitest. 
4) Kui teid ignoreeritakse, jääge endale kindlaks. 
5) Minge üle aktiivsele kuulamisele, kui saate vastuseks «mina». 
14
Taktikad, kuidas konflikte lahendada: 
1) Autoritaarne hoiak. 
2) Järeleandlikkus. 
3) Koostöö. 
Selleks, et ühiselt probleemi lahenduseni jõuda, on vaja läbida astet: 
1) Selgitage välja ja sõnastage konflikt. 
2) Pakkuge võimalusi lahendusi. 
3) Andke lahendustele hinnang. 
4) Valige välja parim lahendus. 
5) Otsuse  jõustamine . 
6) Andke tulemustele hinang. 
Kei peate ütlema ei: 
1) Andge valikuvõimalus. 
2) Asendage «ei» «jah’iga». 
3) Jagage infot. 
4) Olge mõistev. 
5) Selgitage probleemi. 
Peresisene suhtlemine 
Pere on ohus kui perekonnaliikmetel on keelatud teatud tundeid, vajadusi või 
tähelepanekuid väljendada. 
Peresisest eneseväljendust piiravad reeglid põhjustavad suhtlushäireid: 
1)  Eitamine . 
2) Kustutamine. 
3) Asendamine. 
4) Ühildamatult  edastamine . 
Tavaliselt moodustatakse lauseid sellistel viisidel: 
1) Konstanteering küsimuse kujul. 
2) Palve neutraalse tähelepanu kujul. 
3) Kustutatud viited - sõnum on ebamäärane ega ütle, kes kelle vastu mida tunneb. 
Suhtlemise osad: 
1) Sõnad. 
2) Hääl ja kehakeel. 
3) Kuulaja tõlgendus. 
4) Tegelik sõnum. 
15
Manipulatsioonistrateegiad: 
1) Süüdistamine ja hukkamõist. 
2) Süütunne tekitamine. 
3) Haletsuse tekitamine. 
4) Väljapressimine. 
5) Altkäemaks. 
6) Takkakiitmine. 
7) Ignoreerimine. 
8) Haigusilmingute tekkimine. 
Varjatud manipulatsioonistrateegiaid on vaja üksnes siis, kui reeglid keelavad inimestel oma 
soove, tundeid ja tähelepanekuid väljendada. 
Kuidas hoida peresisest suhtlust rööbastel: 
1) Täpsustamine. 
2) Iseenda kuulamine. 
16
Avalik suhtlemine 
Teiste mõjutamine 
- Teiste mõjutamine - kunst, mille  eelduseks  on muutumispõhimõtete mõistmine. 
Efektiivsed mõjustamisstrateegiad: 
1) Julgustamine. 
2) Negatiivsed tagajärjed. 
Julgustamise tüübid: 
1) Kiitus. 
2)  Kauplemine . 
3) Mõlema huvid. 
4) Verbaalne ja mitteverbaalne tänuavaldus. 
Negatiivsete tagajärjete tüübid: 
1) Lakake premeerimast käitumist, mis teile ei meeldi. 
2) Kui teine ei saa või ei taha soovitud muutust teha, hõlbustage oma elu. 
3) Määrake loomulikud tagajärjed. 
Plaan muutuse saavutamiseks: 
1) Otsene palve. 
2) Kiitus. 
3) Kauplemine. 
4) Mõlema huvid. 
5) Verbaalne ja mitteverbaalne tänuavaldus. 
6) Tagajärjed. 
Väiksed grupid 
Ülesandele orienteeritud  grupis  olek nõuab erioskusi, sest grupi probleemi lahendamine 
asetub grupi liikmete isiklikest vajadustest ja tegevusplaanidest ettepoole. 
Rollid: 
1) Liikmed - algatajad ja kaasaminejad. 
2) Juhid. 
Tõhusa grupisuhtluse  tõkked : 
1) Agressorid. 
2) Lüüasaamispoliitika  pooldajad  - tunnevad, et probleem on ületamatu ning lahendust 
pole. 
3) Tähed. 
4) Jutupaunikud. 
5) Klounid. 
6) Kamandajad. 
7) Jonniajajad. 
17
Et grupi töö oleks edukas: 
1)  Pange  paika grupi eesmärk. 
2) Tehke kindlaks oma seisukoht. 
3) Kuulake. 
4) Lööge kaasa. 
5) Säilitage külma verd. 
Mida peaks juht grupi nimel tegema: 
1) Sõnastage grupi eesmärgid. 
2) Ergutage gruppi koostööle. 
3) Jõudke ühisele otsusele. 
4) Hoidke kord majas . 
5) Hoidke üleval grupivaimu. 
6) Valige sobiv  juhtimisstiil . 
Kõnekunst 
Esitusstiilid: 
1) Eksprompt - ettevalmistusaega ei ole, kõne tuleb paugupealt välja mõelda. 
2) Vaba - olete kõne ette valmistanud, kuid mitte sõna-sõnalt pähe õppinud. 
3) Päheõpitud kõne -  loete  kõne  peast  sõna-sõnalt ette. 
4) Kirjutatud kõne - loete ette kirjutatud kõne. 
Kõne ülesehituse  kuldreeglid : 
1) Igal heal kõnel peab olema sissejuhatus, keskpaik ja kokkuvõtte. 
2) Selleks, et oluline info publikule meelde  jääks , peab seda rõhutama vähemalt kolm 
korda. 
Sõltuvalt eesmärgist ja teemast võib keskmist osa mitmel viisil üles ehitada: 
1) Ajaline e kronoloogiline. 
2) Ruumiline. 
3) Struktuur/funktsioon. 
4) Teemade kaupa. 
5) Probleem/lahendus. 
6) Põhjus/tagajärg. 
Silmas tuleks pidada järgmist: 
1) Kasutage lihtsat sõnastust. 
2) Kasutage lihtlauseid. 
3) Korrake jutt üle. 
4) Pange tähele teeviidad. 
5) Isiklik pöördumine. 
Teisi sõnu või arvamust edastades pidage silmas: 
1) Tsitaat on täpne. 
2) Need mõtted toetavad teie väidet. 
3) Tsiteeritav ekspert on publikule autoriteet. 
18
- Rambipalavik - ootusärevuse vorm. 
Paradoksaalne - varjatud hirm kapb või väheneb, kui teda paljastada. 
Intervjueerimine  
Selleks, et teist avada ja mitte kaitsepositsioonile  sundida , tuleb teil intervjuud alustada 
vaimse sideme loomisest. 
19