õuesviibimiseks. Mänguväljaku vahendite uuendamine, siseteede uuendamine, jalgrattaraja uuendamine Õuevärava lukustamine, mänguväljakud ,,Piraadi laev", ,,Lamav politseinik" värava taga, parkla valgustus. Korrektne ja turvaline õueala (aed), loodusrada Kehtna parki, projekt IF turvafondi (lamavad politseinikud), mänguväljak turvaliseks, videovalve, liivavahetus liivakastides Jalgratta- ja liiklusraja planeerimine ning märgistamine. Psühho-sotsiaalse keskkonna parandamine personali hulgas Parandatud töötajate töötingimusi, suunatud koolitusele, ühised ettevõtmised töötajatele. Sisekliima osas meeskonnas arenguvestlused, vestlused vajadusel, töötajate ümberpaigutamise vajaduse ilmnemine. Personali meeskonnatöö koolitus Töötajate ühisürituste planeerimine, ,,Heade tegude tahvel" võimalus kirja panna kiidusõnu oma kolleegidele.
TREENINGTUNNI TÖÖKAVA Spordiklubi Tartu Tamme Kooli ujumisring Treeningrühm (treenitusaste, vanus) …12-14a, algajad…………...... Sportlik eriala ujumine Treeningrühma suurus ……12………… Tunni toimumise aeg (kuupäev) …sügis………………………….….. Treeningtunni kestvus .....1,5-2 h.............................. Tunni teema vastupidavuse arendamine, tõmmete efektiivsuse arendamine. Makrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Eesmärk võistelda jaanuaris koolidevahelises ujumisvõistluses Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat
Psühholoogia teoreetilised suunad Nimi: Enelin Paas Klass: 11c Teoreetiline Tuntuimad Põhilised Inimkäitumise põhjus? suund esindajad uurimisteemad Psühho- Alateaduslikud Inimesed ei saa ennast välja elada dünaamiline Sigmund Freud protsessid, unenäod, moraalinõuete tõttu. See tekitab psühholoogia isiksuseteooriad alateaduslike tunge ja vastuolusid, mis mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond. Kogu käitumist võib
filmiga "Santaas"(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. 3. Hitchcock Ameerikas Tema esimene Ameerikas tehtud film, "Rebecca", võitis Oscari parima filmi eest 1940. aastal. 1960. aastal ilmus "Psühho" (Psycho), see oli Hitchcocki kõige edukam film, mis tõi sisse 16 miljonit dollarit ning millega ka kriitikud rahul olid. "Psühho" on põnevus-õudusfilm, mis põhineb Robert Bloch'i samanimelisel raamatul, mis sai ainest sarimõrvar Ed Gein'i kuritegudest Wisconsis. Film sai esialgu vastukäivaid arvustusi, kuid väljaspool süsteemi töötavad kriitikud andsid väga positiivse hinnangu ja esitasid ta Oscari kandidaadiks. Tänapäeval on see film tunnustatud, kui Hitchcocki
filmiga "Santaas"(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. 3. Hitchcock Ameerikas Tema esimene Ameerikas tehtud film, "Rebecca", võitis Oscari parima filmi eest 1940. aastal. 1960. aastal ilmus "Psühho" (Psycho), see oli Hitchcocki kõige edukam film, mis tõi sisse 16 miljonit dollarit ning millega ka kriitikud rahul olid. "Psühho" on põnevus-õudusfilm, mis põhineb Robert Bloch'i samanimelisel raamatul, mis sai ainest sarimõrvar Ed Gein'i kuritegudest Wisconsis. Film sai esialgu vastukäivaid arvustusi, kuid väljaspool süsteemi töötavad kriitikud andsid väga positiivse hinnangu ja esitasid ta Oscari kandidaadiks. Tänapäeval on see film tunnustatud, kui Hitchcocki
kilo (chilioi `tuhat') kilo/meeter, kilo/gramm kosmo (kosmos `maailm') kosmo/naut, kosmo/poliit, kosmo/visioon kraat (väljendab isikut, vt järgm) parto/kraat, pluto/kraat kraatia (kratos `võim') demo/kraatia, tehno/kraatia krono (chronos `aeg') krono/loogia, krono/meeter kseno (xenos `võõras') kseno/foobia, kseno/gaamia logo (logos `sõna') logo/peedia, logo/tüüp loog (väljendab isikut, vt järgm) bio/loog, geo/loog, teo/loog loogia (logos `sõna') astro/loogia, filo/loogia, psühho/loogia makro (makros `pikk, suur') makro/kosmos, makro/majandus, makro/organism meeter (metron `mõõt') baro/meeter, takso/meeter, senti/meeter meetria (metre `mõõdan') geo/meetria, tele/meetria mega (megas `suur') mega/herts, mega/tonn, mega/fon melo (melos `laul, viis') melo/draama, melo/maan meta, täishääliku ees met (meta `järel, vahel, koos, ümber') meta/keel, meta/morfoos, meta/tees, meta/foor, met/onüümia metro (metron `mõõt') metro/loogia, metro/noom
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda.
· 28.märts, 1979 · 26.aprill, 1986 · Tugevasti saastusid laiad · Vähese gaasilise alad Valgevenes, Ukrainas, radioaktiivse aine pääs Venemaal + kauglevi väliskeskkonda · Tulele pandi piir 5.mail, kui · Inimesi surma ei saanud põlevale reaktorisüdamikule oli ladestatud 5000 t boori, · Tekitas suurt dolomiti, liiva ja pliid majanduslikku kahju · Suured psühho-sotsiaalsed tagajärjed · Väga suur majanduskahju · Evakueeriti üle 336 000 inimese Vajadus tuumaenergia järele · Elanikkonna arvukuse kasv · Vajadus energia järele · Fossiilkütuste varude kahanemine · Nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus · Mure globaalse soojenemise pärast (CO2 sisalduse tõus atmosfääris) Eeldused:
Lootos (lootoslill; ladina keeles Nelumbo) on taimede perekond lootoseliste sugukonnast. Perekonnas on kaks liiki: ameerika lootos ehk kollane lootos ning india lootos, mis on India rahvuslill. Lootos näeb üsna vesiroosi moodi välja, ent nad ei ole lähedalt sugulased: nad kuuluvad samasse klassi, aga erinevatesse sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada lehtede või vilja järgi. Antiikajal nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks egiptuse lootost ja india lootost, mesikat ja mõnd puuliiki. Vesiroosi õiepunga ja õie kujutist on kreeka kunstis sageli kasutatud ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel. Vana-Kreeka mütoloogias elasid Liibüas Suure ja Väikese Syrdi rannikul lotofaagid (tõlkes 'lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda. Nefertem (oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord se...
Haigus on normist kõrvalekalle. Tervis on kohanemisseisund, mis väljendub ärri- tajatele reageerimiseks vaba energia olemasolus. Et tulla toime muutuvas keskkonnas, rakendab indiviid regulaatoreid, mis oma ole- muselt on bioloogilised, psühholoogilised või sotsiaalsed. Õendustegevus on tegevus, mis on suunatud kohanemise soodustamisele. Tähtis osa on õendusprotsessil. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused ja kriitika Roy vaatleb inimest kui bio-, psühho-, sotsiaalset olendit, ümbrusega pidevas vastasmõjus olevat avatud süsteemi, kes funktsioneerib terviklikult. Roy rõhutab, et inimest tuleb vaadelda tervikuna ja kinnitab, et kasutamiskõlbliku õendus- diagnoosi tagab vaid väga põhjalik ja individuaalne andmete kogumine. Inimese käsitlemine avatud süsteemina tundub õendusele väga sobiv. Inimene võtab vastu mõjutusi keskkonnast. Inimese käitumist võib vaadelda kui kohanemist või mitte- kohanemist olukorrale.
Tunnikonspekt Tunni teema: hüpped, kõrgushüppe juurde viivad harjutused Tunni eesmärgid: Psühho-motoorsed eesmärgid: hüpete tehnika etapiline õppimine Kognitiivsed eesmärgid: teadmine kõrgushüppe juurdeviivatest harjutustest ning selle tehnikast (hoojooks, äratõuge, maandumine) Õppemeetodid: sõnaline, näitlik, kordus-, osa- ja tervikmeetod Klass: 3. klass Õpilaste arv: 12 Koht: spordisaal Vahendid: matid, kõrgushüppe plats, sammumärgid, õhupallid, nöör
Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hitchcocki filmidele nagu ,,Vertigo" ja ,,Linnud". Eriti ohtralt valati mees üle kiidusõnadega peale ,,Vertigo" esilinastumist tema meisterliku töö eest. Minu lemmik on ,,Tom & Jerry" multifilmis kasutatavad heliefektid kõige paremad. Kogu muusika on orkertri tehtud ja seda nii hästi. Minu arvates on muusika filmis väga oluline, sest ilma selleta on raske filmi ette kujutada
kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Ego – kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb tajust, mälust, mõtetest ja tunnetest. 2) Isiklik alateadvus(koos oma komplektsidega) – egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused. Ego suhtleb isiku alateadvusega info vahendusel. 3) Kollektiivne alateadvus(koos arhetüüpidega) – psühho kõige mõjuvõimsam süsteem. Selle patoloogia võib varjutada kõik, mis toimub egos ja isiklikus alateadvuses. TALLINN 9.03.2012 4 Isiksus • Arhetüübid – ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid; • Arhetüüp – mõtte universaalne vorm, mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. • Arhetüübid süsteemis: 1) Persona – sild maailma: kohanemissüsteem, mille kaudu me maailmaga suhtleme
1963. a bakalaureuse kraad õenduses 1966.a magistri- ja doktorikraad sotsioloogia alal Teostas uuringuid neuroloogilises õenduses Ta oli enam kui 40 aastat Sisters of Saint Joseph of Carondeleti liige. Roy õendusmudel on süsteemteooriatel põhinev adaptatsioonimudel, mis esitati 1970. aastal. See mudel keskendub pidevatele vastastikustele mõjutustele indiviidi ja keskkonna vahel ja sellele, kuidas indiviid kohaneb keskkonnaga Teooriate põhiseisud Inimene on bio-psühho-sotsiaalne olend, ümbrusega pidevas vastasmõjus olev avatud süsteem, kes funktsioneerib terviklikult. Peaeesmärgiks on soodustada patsiendi kohanemist kõigis neljas valdkonnas. Teooria järgi on neli valdkonda Füsioloogiline - tegevus ja puhkus - toit ja eritamine - vedelik ja elektrolüüdid - hapnik ja ringlus - temperatuuri regulatsioon - meelte- regulatsioon - hormonaalne regulatsioon Enesetunnetuse adaptatsioon
omandada uusi teadmisi, jälgida täiskasvanu selgitusi ja täita korraldusi (Tulva, 2008, 12). Lisaks peab laps olema valmis ka suhtlema ja tegutsema eakaaslastega. Viivi Neare (1998) on defineerinud koolivalmiduse mõistet järgnevalt: koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemale tasemele õpitegevusele. 1.2 Koolivalmiduse aspektid Koolivalmidusel on 3 aspekti: psühho-füüsiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt. Psühho-füüsiline aspekt- olulisel kohal lapse tervis, koormustaluvus ja töövõime. Näitajad: · Lapse kehaline areng · Erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, liigutuste valitsemise oskus · Motoorne areng · Tervislik seisund Vaimne (kognitiivne) aspekt- laps peab oskama kooli minnes kuulata ja kuulda, vaadata ja näha; tähelepanu ja vaatlusvõime teatav arengutase.
kaotamine 2)vahend inimese vabastamiseks ühiskonna survest 3)ühiskonna lammutamise soov 4)automaatne joonistamine-maalimine, kollektiivne joonistamine 5)ajsade,situatsioonie meelevaldne ühendamine 6)alateadvuse jälgede otsimine unenägudest, hallutsinatsioonidest 7)enamasti realistlik 8)illusionistlik 9)salapärane tardunud elutu valgus Esin: J.Miro(hisp)- huumor,fantaasia,lürism,amööbitaolised kujundid S.Dali(hisp)-realistlik maal+fantaasia, kriitiline vaimne seisund, paranoiline psühho. ,,Lenini 6 ilmutust klaveril" ,,Sõja nägu" ,,Püha antoniuse kiusatused" ,,Kristus ristil" ,,Põlevad kaelkirjakud" ,,aeg voolab" ehk ,,pehmed kellad" R.Magritte(belg)-optilised petted.
takistavad alateadvusel vabalt avalduda. 6. Mõisted: KE 31_MODERNISM · modernistlik vormieksperiment, Paljud pühendusid peamiselt luule vormi ja keelekasutuse uuendusele, siis tekkis ka palju stiilisuundi. · romaan psühhologiseerus, XIX saj autorid pühendusid peamiselt loo jutustamisele, ilma et tegelaste siseelu neile suuremat huvi oleks pakkunud.XX saj romaan psühho-logiseerus ja selles on suured teened austria psühholoogil ja psühhiaatril Sigmund Freudil. · kadunud põlvkond, · · filosoofiline romaan, Ühendatud kriminaal süzeega, tsehhi kirjaniku Milan Kundera romaani põimivaid poliitilist ja erootilist temaatikat · maagiline realism, Franz Kafka algatas maagilise realismi, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti
TERAAPIA aru vahel ehk psüholoogilised ja häired, ärevuse probleemid, Kasutatakse palju kliendi või patsiendi uurimisel, sh paranemisi. käitumuslikud protsessid on seotud buliimia, alkoholism ja käitumusliku- ja psühhilisi protsesse inimeste jaoks kellel Teraapia võib valguda lai omavahel. Teraapia peamiseks teised psühho-loogikalised muutvaid võtteid, kus klient saab on diagnoositud probleemide lahendamisel eelduseks on, et inimesed on häired. osaleda ülesannete täitmisel. Näiteks: psühhaatrilised analüüsimisel isegi informatsiooni töötlejad, kes enese jälgimine, kognitiivne haigused
KOOL- TEOORIA NÕUSTAMIS- NÕUSTAMISVÕTT TUGEVUSED NÕRKUSED KOND SUHE ED PSÜHHO- Põhineb lapsepõlvest pärit Väga tugevalt Põhineb vabadel Sobib kõige Ei sobi klientidele, DÜNAAMILI alateadlikel vaimsetel kliendi ja assotsiatsioonidel, mis paremini kelle reaalsustaju on NE kujutlustel. Need kujutlused terapeudi keskne. aitavad kliendi isikusehäirega ja nõrk ja klientidele iseendast ja teistest Kliendi ja sisekonflikte mõista. neurootiliste kel on äärmiselt hõlmavad tugevaid, terapeudi Kesksel kohal on sümptomitega tugev emotsionaalse konfliktseid emotsioone, omavaheline sü...
[2] Elektrivigastuse põhjused [2] Elektrivigastuse põhjused enamikul juhtudel (80-90 protsenti) on otseses kokkupuutes elektriseadmete pingestatud osadega, töös nendega ilma pinge eelleevendamiseta. Peamised elektrivigastuse põhjused on hooletus ja hoolimatus. Teisisõnu, elektrilöökide põhjusi saab süstematiseerida järgmiselt: Tehnilistel põhjustel (seadmerike, vale ekspluatatsioon) Organisatsiooniline (mittevastavus ohutusnõuetele) Psühho-füsioloogiline (väsimus, vähendatud tähelepanu). Abi elektriõnnetuse juhul [2;4] Kui keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. abistaja ei tohi ohvrit ise puutuda niikaua, kuni ohver on pinge all. Sõltumata sellest, millist tüüpi on elektrivigastus (ainult juhul, kui see ei ole loomulik, näiteks pikselöögi tulemus), esimene asi mida on vaja proovida teha on allikat välja lülitada: vajutada lülitit seadel, vinnaklülitit keerata
Vooruseid on inimestel erinevalt. Riigi ja ühiskonna õp Inimesed peavad tegelema poliitikaga. "Need kaes pol vastu huvi ei tunne riskivad sellega, et neid juhivad hullud". Ühiskonna alggrupiks on perekond, seejärel hõimud ja riigid. Kokku eksisteerib ajaloos 158 riigisüsteemi, mis jagunevad 6-ks suuremaks grupiks head: kuningriiklus, aristokraatsus ja vabariiksus; 3 halba: oligarhia, demokraatia ja türannia. Psühholoogia ja õp inimhingest A peetakse psühho loojaks. Ta tegi vahet animaalse ja inimese hinge vahel. Animaalne saab maailma tajuda ja natuke mõelda. Inimhinge puhul on fantaasia võime. Inimese mõistus salvestab pidevalt fantaaasia pilte ja igapäevaelu pilte, see ongi mälu. Kõik pildid jäävad inimesele kusagile alles Aristoteles (384-322) Inimene suudab meenutada tavaliselt ainult häid asju. Inimhingel on 2 poolust: meeleline ja mõistus. Need peavad olema tasakaalus. Parem on kui mõistus on ülekaalus. Mõistus ja
Uni Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste elus, mida nimetatakse uneks. Me veedame lausa kolmandiku elust magades. Uni kestab ööpäevas keskmiselt 8 tundi, aga see varieerub individuaalselt. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalisteks protsessideks on näiteks lihaste lõtvumise, muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Ka ainevahetus aeglustub, immuunsussüsteem keskendub infektsiooniga võitlemisele ja suureneb kasvuhormooni nõristamine, mida vajame mitte ainult kasvamiseks, vaid ka keha seisundi parandamiseks.
Organisatsioonikäitumine ja jutimine Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond.
Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt Isikukaitsevahendid - kuulmiskaitsevahendid, hingamiselundite kaitsevahendid, kaitseprillid, kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt. 2) TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KLASSIFIKATSIOON füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised (füüsilised), psühho-sotsiaalsed. 3) FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Mehaanilised võnked: müra, vibratsioon. Elektromagnetlained: ioniseeriv, mitteioniseeriv kiirgus. Tööruumide sisekliima: õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal rõhk. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused (ebasobiv valgustus), kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
- Seeniorprintsiip (põlvnevuse järjekorras vüimu kasv) Vanaduskäsitlusi MODERNNE ühiskond: vanadus kui sotsiaalne probleem Meditsiiniline vananemine Vaesuse ja marginaalsuse põhjustaja (marginaalsus- tähtsusetu) Algab pensionile jäämisega Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Vanad inimesed kui hoolduskoorem Isekad ja nõudlikud kodanikud POSTMODERNNE ühiskond: idee edukast vananemisest Psühho-sotsiaalne ja sotsiokultuuriline vananemine Aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst Pensionile jäämine ja vanadus eraldatud Vanad inimesed kui ressurss Ühiskonna mõjutajad Vanadus seadusandluses Põhiseadus ja perekonnasedus: Pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esismese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel, st ka vanavanematel ja lapselastel.
loomulikuks või loogiliseks tagajärjeks kui vastutava isiku suva järgi määratud preemiate või karistuste tagajärg. Põhimõtteliselt on olemas nelja liiki tagajärgi (piitsa ja präänikut), mida juhid ja lapsevanemad saavad reguleerida rahalised, psüühilised, võimalused ja vastutus. Raha- lised tagajärjed hõlmavad seesuguseid asju nagu regulaarsed sissetulekud, võimalused saada aktsiaid, ühekordsed preemiad või nendest ilmajätmine. Psüühilised ehk psühho- loogilised tagajärjed hõlmavad tunnustust, heakskiitu, austust, usaldust või nende kaotust. Kui inimesed ei ela just toimetuleku piiril, on psüühiline kompensatsioon sageli suurem motivatsiooniallikas kui rahaline kompensatsioon. Võimalused kätkevad endas koolitus- või enesearendusvõimalusi, erisoodustusi ja muid hüvesid. Vastutus puudutab tegutsemis- vabadust ja volitusi, mida saab kas laiendada või kitsendada. Võidan-võidad kokkulepe-
15% kesk-eriharidus 2% keskharidus Perekonnaseis 66% abielus 17% vallalised 11% lahutatud 5% lesed Organisatoorsed riskitegurid: Tugevamini häirivateks hinnati töövahendite, teadmiste- ja ajapuudusest tingitud probleeme, vähem pöörati tähelepanu autonoomia küsimustele. Harva tajutakse tööl ülepinget. Häirivaks peeti aegunud töövahendeid, töövahendite ja puhkeruumi puudust. Psühho-sotsiaalsed riskitegurid: Rohkem häirivaks on õpilaste vägivald, tööst tingitud pinged kodus. Vähem häirivad kolleegidest ja juhtkonnast tulenevad probleemid. Sageli kummitavad töömõtted vabal ajal 60% õpetajatest. 33% õpetajatest suhtlemine ei häiri, 32% häirib vähe, 17% mõõdukalt ja 17% tugevalt. Füüsilisest koolikeskkonnast tulenevad riskitegurid: Näitajatega (tolm, mustus, müra, niiskus, valgustus) jääb rahule
Mesotasandi mõjud Sotsiaalsed, füüsilised ja majanduslikud tegurid ning keskkond, kus me elame oma elu jooksul, mõjutavad tervist kas kaudselt, psühhosotsiaalsete protsesside (stress, sotsiaalne kontroll, isolatsioon, jne) ja käitumise (toitumine, kehaline aktiivsus, sõltuvusainete kasutamine, jne) kaudu või otseselt, kas vigastuste, õnnetuste, vägivalla, jt tegurite kaudu. Siit tulenevalt inimesed, kel on kehvad materiaalsed võimalused, kannatavad sagedamini psühho-sotsiaalsete terviseprobleemide all ning nende käitumine on suurema tõenäosusega tervistkahjustav. Sotsiaal-majanduslikud probleemid, mida on kogetud lapseeas, omavad eriti tugevat negatiivset mõju täiskasvanueas (Turrell, 2004). Ka on leitud, et mida pikema perioodi oma elust inimene kogeb häirivaid sotsiaalmajanduslikke probleeme, seda tõsisemad on selle tervisemõjud (Turrell, 2002). Mikrotasandi mõjud
Pakutakse välja, et kaabeltelevisoonis näidatu võib ühe hetkega saada meie reaalsuseks, mida näidatakse pahupidises mõttes, ühesõnaga negatiivses valguses. Teine vaatnurk on suhe inimene versus masin. Peategelane muutub filmi lõpupoole inimvideomakiks, mida saab vastavat kassetti sisestades programmeerida oma suva järele. Kõik see paneb meid mõtlema: kas seesugune tehnikaareng pole mitte inimkonna tee hukule? Teine film kannab pealkirja ,,Ameerika psühho" (2000) ning lavastajaks Mary Harron. Filmi peategelaseks on Patrick Bateman, kes on jõukas ning kena mees. Batemanil on kõik olemas: tasuv töö, ilus tüdruksõber, korter, sõbrad jne. Kõik on justkui täiuslik, välja arvatud asjaolu, et tegemist on halastamatu sarimõrvariga. Selle teose teeb huvitavaks see, et tegevuse kõrval kirjeldatakse pikalt pisidetaile: näidatakse üksikasjalikult Batemani iluprotseduure, millistes
tähendab igasugused muutused käitumises, kognetiivsetes protsessides, suhetes jne. Inimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on kõlbeline areng (väärtused, hoiakud). Viies on vaimne areng (teadmised, oskused). Kõik lapsed on vanuseliste, sooliste, tervislike, kasvatuslike, hariduslike, füüsiliste, vaimsete, intellektuaalsete, emotsionaalsete jm eripäradega. Alailma küsitakse, kuidas saaks kõiki neid eripärasid päev päeva kõrval arvestada. On vaja arvestada LAST, mitte tema eripärasid!
Kaaluda võimalusi tööajast korda kuus. tulenevate pingete maandamiseks. Mõnikord töötajad saavad ise määrata oma tööde järjekorda ja tööaega. Teevad puhkepause iga tunni aja tagant. Vägivald, ahistamine Mõnikord esinevad Kliendi- Stress, psühho- III Pakkuda ohvrile psühholoogilist konfliktid klientidega. On teenindajad/ emotsionaalne pinge, tuge (näiteks juhendamine, olnud vägivalla juhtumeid Teenindussaalid füüsilised traumad. nõustamine jne). Vajadusel arutada klientide poolt. ettevõttes, kas on veel vajalikud
Tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega. Areng igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng seisneb kasvamises Kognitiivne e tunnetuslik areng taju, mälu, mõtlemise jt tunnetusprotsesside areng. Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng teadmised, oskused. Õppimine keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii pos kui neg). Küpsemine muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm).
psühhogeensed) või sisemised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, ainevahetuslikud) ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad. Selles mudelis ei olnud kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril Biopsühosotsiaalne: psühho- sotsiaalsete ja bioloogiliste faktorite interaktsiooni tervises ja haiguste tekkes kõiki tervise- häireid võib nimetada psühhosomaatilisteks, kuna aju saab ja interpreteerib signaale nii välis- kui organismi sisekeskkonnast Eelistused: Biopsühhosotsiaalne mudel on realistlikum, selle aluseks on üldine süsteemiteooria, st midagi ei eksisteeri isoleeritult, vaid kõik süsteemid on omavahel seotud
Kaaluda võimalusi tööajast korda kuus. tulenevate pingete maandamiseks. Mõnikord töötajad saavad ise määrata oma tööde järjekorda ja tööaega. Teevad puhkepause iga tunni aja tagant. Vägivald, Mõnikord esinevad Kliendi- Stress, psühho- III Pakkuda ohvrile psühholoogilist ahistamine konfliktid klientidega. On teenindajad/ emotsionaalne pinge, tuge (näiteks juhendamine, olnud vägivalla juhtumeid Teenindussaalid füüsilised traumad. nõustamine jne). Vajadusel arutada klientide poolt. ettevõttes, kas on veel vajalikud
Üks või mitu enesehinnangut? Arenguline perspektiiv Eelkooliiga – 2: sotsiaalne aktsepteerimine ja sotsiaalne kompetents Varajane kainikuiga – 3: akad, füs, sots Hiline kainikuiga – üldine enesehinnang Kuidas eneseh tekib? Sündmus Enesehinnangu allikas kogemus või sotsiaalne võrdlus tulmus mada, kõrge võimalused eneseh tõsta – eneseparandamine, kaitse stressi ja ähvarduse vastu(sõbrunen nendega kel madalad hinded) Eneseh – in füs, sots ja psühho mina, mida ta on saanud oma kogemustest ja interaktsioonist teiste inimestega (sots võrdl + oma kogemus) Mina konts dimensioonid: Eksistentsiaalne mina, kategoriaalne mina Alguses eksistent, hiljen hakkan kategoriseerima, veel hiljem panen need erinevad aspektid hierarhias (oluline, vähem oluline). Sots mina mitmetahulisus. Üldine areng suundub sinna, et kõik muutub abstraktsemks. Oskan äelda endal eisiksuseomadusi. Miks on enesehinnang tähtis?
õendusprintsiibid kasutusel tänapäevani. Vaatamata sellele, et mõnda Nightingale'i printsiipi on muudetud või üldse ümberlükatud meditsiini ja teaduse eelistuses, siis paljud kontseptsioonid tema teoorias ei ole mitte ainult jäänud kestma, vaid on kasutatud õdede üldiseks koordineerimiseks rohkem kui 150 aastat. (Qureshi, 2016) Õenduskesksed mõisted Nightingale'i teooria kohaselt vaadeldakse inimest, kui bioloogilis-psühho-sotsiaalse olendina, kes on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonna mõjuväljas. Tervise ja keskkonna käsitlused Nightingale'i teoorias olid järgmised: tervena olemist ei defineerita, vaid seda vaadeldakse seisundina, mis antakse organismile looduse poolt, kui väliste tegurite mõjul võimalused ei hävine, halb õhk, vale valgus, müra ning igavus mõjuvad organismile laastavalt. Õendustegevuse ja väärtuste vaatepunktist on väga olulised range
eksistensi pärast. Selle teooria järgi on väga tähtis sõnum minu meelest ütlus: „Hoolivus on inimsuse tuum“(Madeleine Leninger) Hildegard E. Peplau,kes on väga palju teinud just psühhiaatrias,viitab sellele,et patsiendi emotsionaalne seisund on ülioluline. See omab väga suurt tähtsust üldisel heaolul. Sama räägivad ka teised teoreetikud, näiteks Callista Roy, kes ütleb, et inimene on bio-psühho- sotsiaalne olendja ainult kõik kolm kokku moodustavad inimese tervikuna. Virginia A. Henderson ütleb, et inimene koosneb bioloogilistest, vaimsetest, psühholoogilistes ja sotsiaalsetest komponentidest ning inimesel on 14 põhivajadust, mille hulka kuuluvad näiteks: söömine ja joomine, liikumine ja hea kehaasendi saavutamine, magamine ja puhkamine jt. Kokkuvõttes võib öelda,et inimene on indiviid oma vaimsetega ,sotsiaalsetega,füüsilistega ja
· Puhastab hästi nahka · Pleegitab pigmendilaike, · Soodustab naharakkude uuenemis · Parandab näojumet · Kosmeetika vahendid - kreemid, sampoonid, palsamid, parfüümid jne · Tõstab optimismi, usku endasse ja oma võimetesse · Massaaziõli · Õhuvärskendamine · Närvipingete, depressioonide, stressi ja hirmutunde leevendamiseks · Alandab arteriaalset vererõhku · Kõrvaldab psühho-emotsionaalsed ärritusnähud · Spasmolüütilise ja rahustava toimega · Aitab unetuse puhul · Normaliseerib soolestiku tööd ja süsivesikute-rasvade ainevahetust · Omab sapieritust soodustavat toimet ning ennetab sapikivide teket · Puhastab verd, verejooksu peatav, immuunsust stimuleeriv · Taastab inimese aura peale raskeid haigusi ja hingelisi üleelamisi · Soovitav kasutada kaastunde ja inimliku soojuse puudumisel
Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega Narratiivne lähenemine on holistlik inimkäsitsus, kus inimest ja temaga kaasas käivat sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu. Sotsiaalne maailm on täis lugusid ja need lood seovad mineviku, oleviku ja tuleviku omavahel
Orem teooria teooria enda eest b psüühilisi ja uteenus, s on kolmeks hoolitseda. füüsilis füüsilisi tingimusi, kunst ja enesehooldus osaks. Funktsioneerib t ja mis soodustavad tehnika. , millist abi Eneseho bioloogiliselt ja psühho eesmärkide peab oldus sotsiaalselt. sotsiaa saavutamist. inimesele defitsiidi lselt osutama, kes teooria- hooldu ei tule sellega
Muusikapsühholoogia uurimismeetodid on pärit eksperimen- taalpsühholoogiast ning nende meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinilise ja neuroloogilise psühholoogia valdkonnad." Kui seda 1980. aastast pärinevat muusikapsühholoogia defi- nitsiooni kõrvutada tänapäevaste ettekujutustega teadusharu olemusest, siis võib-olla kõige suurem erinevus seisneb selles, et muusikapsühholoogiat ei püüta enam suruda kitsalt psühho- loogiateadusele omaste uurimismeetodite paradigmasse, vaid teda nähakse laiemalt kui inimese ja muusika vastastikuse suhte uurimist. Sõnaga mimesis tähistatakse kunsti võimet suurema või väiksema täpsusega kujutada või jäljendada meid ümbritsevat tegelikkust. Muusika (nagu ka arhitektuuri) puhul on vahekord tege- likkusega eriti keeruline, sest helisid on raske otseselt seostada muusikavälise reaalsusega.
neid ei viida üle valgesse ruumi. Needsamad faktorid olid olulised mitte ainult haigetele, vaid ka muutusid haiguse ennetamise põhimõteteks õendusaluses. Florence Nightingale´i teooria kesksed mõisted Nightingale ei kasutanud oma teoorias väljaarendamisel mõisteid, mida tänapäeval kasutatakse. Edasi esitatud skemaatiline ülevaade on koostatud hiljem tema raamatute analüüsi põhjal. (A.Vesterdal, 1998) Inimesekäsitlus Inimest vaadeldakse bioloogilis-psühho-sotsiaalse olendina, kes on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonna mõjuväljas. Tervis ja keskkond Tervena olemist ei defineerita, seda vaadeldakse seisundina, mis antakse organismile looduse poolt, kui välised tegurid võimalusi ei hävita. Halb õhk, pimedus, müra, igavus jms. mõjuvad organismile laastavalt. Õendustegevus ja väärtused
nähtamatud inimesed, tulnukaid täis tulevik kuid tehti ka selliste peateelastega filme nagu kummitused, koletised, deemonid, üleloomulike võimetega inimesed. Suureks läbimurdeks oli värvifilmide leiutamine ning britid tõid esimesena kinolinale ka värvilise õudusfilmi. Teiseks zanrimuutuseks, mis toimus 60. Aastatel oli see, et õudusfilmide peategelasteks ei olnud enam koletised või müütilised tegelased vaid inimene ise. Heaks näiteks on Alfred Hitchcock'i film ,,Psühho", kus peategelaseks oli vaimse häirega noormees, kes tappis noori naisi. 1970.-1980. Aastatel hakati tegema juba kallimaid õudusfilme. Eriti seetõttu, et õudusfilmid olid saavutanud väga suure populaarsuse. Roman Polanski film ,,Rosemary's Baby" saavutas väga suure populaaruse, mistõttu tehti tol ajal palju okultismiteemalisi õudusfilme. Palju tehti filme, kus Saatan seestas mõne inimese. Filmides kohtas ka voodoo, musta maagia, reinkarnatsiooni, antikristuse teemasid. 1970
hüperaktiivsele lapsele liikumisaktiivsust ja tähelepanuvõimet korrastavalt. (Jegorova, Veisson 2009) Sellest hoolimata on põhiraviks psühhoteraapia ja vanematelt-koolilt suurt kannatust nõudev õige käitumine, mis ei soodustaks lapse ebasoovitavat käitumist ja suunaks ning hoiaks teda püsivamalt ,,õigetel" tegudel. . Tähelepanupuudulikkusega ja üliaktiivsetele lastele soovitatakse ka individuaalset psühho- ja käitumisteraapiat, et arendada lastes funktsionaalset toimetulekut ja suhtlemisoskust. (Jegorova, Veisson 2009) 5.Abistamisviisid Hüperaktiivsete tunnustega lapsele sobib piiride ja kindlate reeglitega kasvatus, kus oma osa on kindlal päevarütmil ning rutiinil. Hüperaktiivsete tunnustega lapsel tihti puudub kujutlus oma päevast. Mida väiksem on laps ja mida enam on häireid väljendunud, seda enam koosneb päev lapse jaoks üksikutest sündmustest ja fragmentidest
süsivesikute ainevahetuse parendamiseks. 9.Avaldab hüpotensiivset (vererõhku alandavat) toimet, takistab kõrgvererõhutõve arenemist. 10.Valutustab toimivalt ja soodustab taastumist põletuste, külmumiste ja haavade korral. 11.Avaldab pehmet kardiotoonilist (südant tugevdavat) toimet. 12.Aitab herpese, vöötohatise, akne ja furunkuloosi korral. 13.Kõrvaldab kõõma ja takistab juuste väljalangemist. Toime psühho-emotsionaalsele seisundile: Vähendab emotsioonide pinevust. Selgendab mõistust, soodustab tähelepanu kontsentreerumist, tugevdab närvisüsteemi. Eukalüpti aroom on suur ,,loogik", vallates ideaalselt induktiivsete ja deduktiivsete järelduste tehnikat. Isiklikud otsustused, olles põimunud läbi eukalüpti aroomidega, paitavad alati silma oma sügava tõe tunnetusega. Eukalüpti õli sobib ideaalselt selliste erialade
Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 9. Nimetage pedagoogilise taastumise 5 vahendit! 10. Nimetage meditsiini-bioloogilise taastumise 5 vahendit! 11. Nimetage psühholoogilise taastumise 5 vahendit! 12. Mis on akupunktuur (nõelravi)? Kuidas toimib selle ravimehhanism? 13. Millised on taastusravi enamlevinud suunad? 14. Nimetage 5 erinevat massaaziliiki! 15. Millised taastusravi meetodid on a. Aktiivsed b. Passiivsed c. Psühho-reguleerivad 16. Mis on osteoporoos (luude hõrenemine), diskiprolaps, nimmeradikuliitia, moksibustsioon (soojendamine akupunktuuris). 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 17. Mis on hüdroteraapia (vesiravi)? 18. Nimetage haigusi põdevad inimtüübid! 19. Nimetage taastusravi esmaabivahendid! 20
tundmaõppimine. Suuline suhtlemine- dialoog jne. Kaudne suhtlemine- arvuti, telefon. Massiline teabelevi- meedia, massikomm. Formaalne viis- vastavalt kehtestatud võimule. Informaalne viis- eirates org struktuuri,isiklikud suhted. Suhtlemistõkked- barjäärid mis osaliselt või täielikult blokivad info või tekib ebaõige info. Keskonnast ting= keelebarjäär, kellaaeg, müra.(+edastaja,vastuvõtja poolsed) Personaalsed suhttõk= psühho distants,rass, sugu, haridustase(füsioloogilised, semantilised). Suhtlemissümbolid: sõna, pilt, kehakeel. Privaatsus=inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule. Lubamatu sekkuda(seotud tegevused-testid, ravid, jälgimised):diskrimineerimine. Distsipliin=kindlaskmääratud kord, org püüab norme ja standardeid maksma panna. Juhtkonna tegevus 1takistav 2 olukordaparandav.
Taastumisprotsesside ja väsimuse iseloom ning nende erinevate etappide tundmaõppimine võimaldab taastusravi menetluste käigus saavutada nõutavat ravi või profülaktilist efektiivsust. 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted 2. INDIVIDUAALNE LÄHENEMINE sugu, vanus, kaal, elustiil, varem põetud haigused, geneetilised tegurid (pärilikkus), füsioloogiline eripära (selg); 3. TEADLIKKUS tuleb luua positiivne psühho-emotsionaalne taust ja häälestada patsienti ravi profülaktilise menetluste eesmärgil; 4. JÄRK-JÄRGULISUS maht, intensiivsus, harjutuste hulk, korduste sooritus ja harjutuste keerukuse aste; 5. SÜSTEMAATILISUS taastusravi põhialus! Võib kesta mõnest nädalast kuni aastatepikkuse elust lahutamatuks osaks saamiseni. Eriti liikumis-tugiaparaadi haigusest taastumise puhul; 6
olamine. Töötaja ei tea täpselt, mis on tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on vastukäivad, töö seos ettevõtte üldiste või inimese isiklike eesmärkidega on ebaselge; Puudub kindlustus, töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida muutused kaasa toovad. Tööstress – valus psühho-emotsionaalne seisund, mis on moodustunud tööprotsessis. 1 TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Läbipõlemis sündroom (kes ja kuidas võiksid olla ohustatud?) -seisund, mille korral töötaja on emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt väsinud, ja antud olukord tekib igasuguse stressi tõttu
tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal. Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada. Inimese aju võib võrrelda arvutiga, mis pidevalt haarab, suunab, sõelub ja sünteesib infot. On üsna ilmne, et kui ajurakud on liigsest informatsioonist küllastunud põlevad nö "juhtmed" läbi ja ajutegevus aeglustub. Sellist olukorda saab parandada korraliku unega, mille jooksul nähakse unenägusid. UNI: Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magajal on muutunud hingamine, pulsi sagedus, ta võib võpatuda ja aeg-ajalt ennast pöörata. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra
annaabi.ee 
