Suhtlemispsühholoogia konspekt (0)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Suhtlemispsühholoogia

5 VÄGA HEA

Suhtlemispsühholoogia konspekt

„Igapäevaoskused“ Robert Bolton
Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele
Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub.
Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada , kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut.
Viis oskuste komplekti:

kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab.

kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust , rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne.

konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodustavad läheduse teket pärast võitlust.

koostööl põhinevad probleemilahendusoskused – nende abil saab leida kõiki pooli rahuldavad lahendused konfliktsete vajaduste korral – see on viis lahendada konflikte nii, et need jäävadki lahendatuks.

oskuste valik: need juhtnöörid aitavad otsustada, milliseid suhtlemisoskusi kasutada selles olukorras, kus parasjagu olete.
SUHTLEMISTÕKKED
Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid – reaktsioonid, millel mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Need teesulud on kahjulikumad kui üks või enam suhtlevatest inimestest kannatab stressi all.

Kohtumõistmine (suurim teesulg)

kritiseerimine – teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. „Sa ise tõid selle endale kaela – sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada“

sildistamine – teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. „No on jobu “

diagnoosi panek – inimese käitumise analüüsiline, psühhiaatri mängimine . „Sa oled minu jaoks nagu avatud raamat – sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada“

kiitmine – teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma . Tagamõte ! „Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa saad sellega hakkama“

rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge

Lahenduste pakkumine

kamandamine – teisel millegi teha käskimine , mida sina tahad . „Tee nüüd oma kodutöö ära. Miks? Sest mina käsin“

ähvardamine – püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada. „Tee seda, muidu…“

moraali lugemine – teise inimese õpetamine , mida ta peaks tegema. „Sa ei peaks lahutama , mõtle, mis siis lastest saab“

ülekuulamine – suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. „Millal see juhtub“

nõu andmine – teise inimese probleemidele lahenduse andmine. „Kui mina oleks sinu asemel olnud, ütleksin talle kindlasti ära“

Teise murede vältimine

kõrvalepõikamine – muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. „Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi , Sarah, räägime millestki muust “

loogiline argumenteerimine – püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tunded. „Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemaksu ära teha“

rahustamine – püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. „Ära muretse , hommik on õhtust targem “
Teatavat laadi sõnastusega kaasneb risk vestlust summutada , kahjustada inimsuhet, tekitada alaväärsustunnet, viha või sõltuvust teisest või teha kõiki neid asju koos. Ühe või enama teesulu tulemusel võib teine inimene muutuda järeleandlikuks , allaheitlikuks, või hoopis vastupanu osutada, vaielda . Need vestlustõkked kipuvad alandama teise eneseväärikust ja kahandama tema motivatsiooni. Nad vähendavad tõenäosust, et teine otsustab ise ja suurendavad tõenäosust, et ta asetab hinnangu keskme endast väljapoole. Teesulud on meie kultuuris laialt levinud: neid kasutatakse enam kui 90% vestlustest, kus ühel või mõlemal suhtlejal on mingi probleem või tugev vajadus.
KUULAMISOSKUSED
Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast.
Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist.
TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED
Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid ( mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad näoilmes, hääletoonis, kehahoiakus ja energiatasemes), anda rääkijale väike julgustus (lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad kuulaja aktiivsena), kasutada avatud küsimusi ja tähelepanelikult vaikida võimaldavad kuulajal keskenduda kõnelejale.
NELI PEEGELDAVA KUULAMISE OSKUST
Peegeldavas vastuses sõnastab kuulaja uuesti kõneleja poolt väljendatud mõtted ja/või tunded, tehes seda viisil, mis näitab mõistmist ja aktsepteerimist. Peegeldav reageering on hinnangutest vaba. See on rääkija jaoks märk mõistmisest ning aktsepteerimisest.
Ümbersõnastamine (jutu sisu)
Ümbersõnastus on lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu.

See on kokkuvõtlik
Hea ümbersõnastus peegeldab kõneleja sõnumist ainult olulist
Keskendub rääkija jutu sisule . Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab.
Ümbersõnastus on selline, kus kasutatakse kuulaja enda sõnu. Kuulaja peab suutma orienteeruda kõneleja taustsüsteemis.

Tunnete peegeldamine
Tunnete peegeldamine tähendab rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale. Üks tõhusamaid viise teise inimese poolt öeldust arusaamiseks on tema kehakeele jälgimine.
Tähenduste peegeldamine
Kui tunded ja faktid on koondatud ühte vastusesse, on meil tegu tähenduse peegeldamisega.
X: Mis juhendaja esitab mulle kogu aeg minu isikliku elu kohta küsimusi. Tegelegu enda asjadega.
Y: Sind häirib, et ta su privaatsust ei austa.
Tähenduse peegeldamist õppima asudes on inimestel tavaliselt abi valemist : „Sa tunned (antud tunnet ), sest (tundega seotud sündmus või kontekst).“ Valem ei ole vestlusest pealetükkiv.
Kokkuvõtlik peegeldamine
Kokkuvõtliku peegeldamisega võtab kuulaja kokku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja tunded. See võib koondada hiljutisi ütlusi või tõsta esile tundeid või võtta lühidalt kokku arutatud küsimusi.
MIKS ON PEEGELDAVAD VASTUSED KASULIKUD
Kui inimestele peegeldamisoskusi tutvustatakse, on nad tihti kahtleval seisukohal, kas need ikka passivad nende ellu. Oskusi kasutades tundub neile, et nad on kunstlikud, teesklevad. See tunne tekib ainult oskuste kujunemise alguses ja kaob edasise karjutamise käigus. Mõni kurdavad, et see meetod on liiga struktureeritud. See kaebus tundub vähem õigustatud, kui saame aru, et kogu suhtlemine on struktureeritud ja et struktureeritud ei takista meil väljendumast oma eripärase stiili abil.
Peegeldav kuulamine tundub inimestele mõistlikum, kui nad mõtlevad suhtlemise nende iseärasuste peale:

Sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused.
Sageli inimesed kodeerivad oma sõnumeid.
Tihtipeale räägivad inimesed nn esitatud probleemidest, kui neile teeb muret hoopis muu teema.
Kõneleja võib olla enda tunnete suhtes pime või neist pimestatud.
Kuulajat on kerge häirida.
Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut.

Peegeldav kuulamine võimaldab kontrollida kuuldu paikapidavust ja väljendada soojust ja hoolimist.
KEHAKEELE LUGEMINE
Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine ; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema.
Juhtnöörid kehakeele lugemiseks:

Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused.
Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti.
Pange tähele vasturääkivusi ( kehakeel ja sõnad on vastuolus ).
Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest.

KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA

Ärge teeselge mõistmist;
Ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on;
Varieerige oma vastuseid;
Keskenduge tunnetele;
Valige tunnet kõige täpsemini väljendav sõna;
Kasutage empaatilist hääletooni;
Püüelge konkreetsuse ja olulisuse suunas;
Vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad;
Peegeldage rääkija ressursse;
Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu;
Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul.

KEHTESTAMISOSKUSED
Kuulamine ja kehtestamine on suhtlemise yin ja yang – väga erinevaid, kuid teineteist täiendavad suhtlemise osad. Nii nagu on olemas oskused, mis aitavad arendada endas kuulamisvõimet, on ka oskused kehtestamisvõime parandamiseks.
Igal indiviidil on oma isikuruum, mis vajab kaitsmist. Samamoodi on kõigil psühholoogiline tarvidus teistele ja maailmale mõju avaldada. Kehtestamistreening õpetab konstruktiivseid meetodeid , mille abil seda teha. Peamine eesmärk treeningul on õpetada inimesed ise oma elu üle otsustama. See aitab neil hoiduda kahjulike ja stereotüüpsete käitumiste kordamisest ja leida igale situatsioonile kohane vastus.
Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit.
Alistuv käitumine
Plussid

Konfliktide vältimine
Heakskiidu pälvimine
Väiksem vastutusekoorem
Saab teisi kontrollida

Endal pole sellest mitte mingisugust kasu.
Miinused

Elamata jäänud elu, sest alati nõustutakse teise inimesel variantidega
Vähem rahuldust pakkuvad ja intiimsed suhted, kui see isikule meeldiks
Haletsus, ärritus ja halvakspanu teise inimese poolt
Suutmatus oma tundeid kontrollida

Agressiivne käitumine
Plussid

Suudavad kindlustada materiaalsete vajaduste rahuldamise
Oskavad reeglina ennast ja oma isikuruumi kaitsta
Suudavad enda ja teiste elusid kontrollida – võimu abil

Miinused

Hirm
Vastuagressiooni provotseerimine
Kontrolli kaotamine
Süütunne
Inimlikkuse kaotamine
Inimestest võõrandumine
Vilets tervis

KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM
Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Inimesel on ka kolmas võimalus – verbaalne kehtestamine. Teiste verbaalne konfronteerimine võib olla efektiivne või ebaefektiivne. Üks efektiivsemaid moodusi konfronteerumiseks on kolmeosaline kehtestav sõnum oma mittesüüdistavas vormis

esitatud käitumise kirjelduse - oma soovi tuleb väga täpselt ja erapooletult kirjeldada. Käitumist tuleb kirjeldada täpsete sõnadega, piirduda tuleb ainult käitumise kirjeldamisega (ei mingeid oletusi, motiive , hoiakuid jne). Kehtestava sõnumi puhul on see, mis ütlemata jääb, sama oluline kui see, mida öeldakse. Terve kehtestav sõnum peab mahtuma ühte lausesse.
tunnete avaldamise – kuidas kehtestaja enda teise käitumise tõttu tunneb. Primaarse tunde asendamine sekundaarse tundega – kui aetakse kaks tunnet segamini (nt tuntakse hirmu, aga väljendavad viha).
käitumise mõju selgitamisega – mis mõju teise käitumine sõnumi saatjale avaldab.

Teise inimese käitumist muuta püüdva sõnumi väljatöötamisel saab kehtestaja palju teada ka iseenda kohta.
TOIMETULEK „SURU-SURU VASTU“ FENOMENIGA
Oskus saata mõjukaid kehtestamissõnumeid hõlmab inimeste kaitsereaktsioonide ettenägemise ja nendega toime tulemise õppimist. Ühe suhtleja kaitsehoiak kaldub ka teises suhtlejas kaitsehoiakut esile kutsuma (see lõpeb agressiooni või võõrandumisega). Kehtestamisprotsess, mis on loodud selleks, et aidata kehtestajal saada oma vajadused rahuldatud ning reageerida samas konstruktiivselt teise inimese oodatavale kaitsereaktsioonile, järgib kuut sammu:

ettevalmistus

kehtestamissõnumi saatmine

vaikus

kaitsereaktsioonid peegeldav kuulamine

protsessi kordamine

lahendusele keskendumine.
KEHTESTAMISVÕIMALUSTE LAIENDAMINE
Kehtestavuse suurendamiseks on palju võimalusi:

loomulikud kehtestused – mitteagressiivsed viisid oma vajaduste rahuldamiseks, kasutamata mingit kindlat meetodi. Need on kõige sobivamad siis, kui ei teie ega teine inimene ei ole eriti stressis ning kui kehtestus ei kutsu tõenäoliselt teises eile erilist pinget.
Eneseavamine – toimub siis, kui olete teiste juuresolekul teie ise. See on intellektuaalne ja emotsionaalne ausus – keeldumine oma sisemise mina teiste inimeste eest varjamisest. Eneseavamine tähendab oma tõeliste arvamuste ja väärtushinnangute väljendamist. Tunnetest rääkimine või tunnete otsene väljendamine sõnade ja kehakeele kaudu.
kirjeldavad tunnustamised – kui inimesed tahavad verbaalset toetust pakkuda, kasutavad nad selleks sageli
- meelitamist - öeldakse midagi, mida tegelikult ei mõelda, see on ebasiiras .
- hinnangulist kiitust – heakskiitva otsuse väljendamine teise inimese või tema käitumise suhtes.
- Kirjeldavat tunnustamist – võimalus anda teisele inimesele teada, et hindate tema spetsiifilist käitumist.

Kirjeldav tunnustamine ei sisalda ülivõrdeid. Mõjutavad teist positiivselt ja parandavad suhet.

kehtestused suhetes – negatiivne, suhte-kehtestussõnum. Kirjeldatakse täpselt teise käitumist ja ka oma tundeid.
valikuline tähelepanematus – ignoreerige kõiki märkusi, mis sisaldavad mõnitamist.
eemaletõmbumine
spektervastus – kui te teise inimese idee, vaatenurga või tegevusplaaniga täielikult ei nõustu, annab spektervastus teile võimaluse olla mittedestruktiivselt aus.

Alguses tuleb ideed kuulata ja mõista, mis nõuab suurt enesedistsipliini.

Jagage teisega oma arusaama sellest idee osast, mis paistab olevat väärtuslik.

Väljendage oma muresid selle ideega seoses.

valikuvõimalused – kehtestaja pakub välja mõned valikuvõimalused ja kutsub teist valima just seda võimalust, mida too esile toob.
loomulikud ja loogilised tagajärjed – loomulikud tagajärjed põhinevad sündmuste loomulikul käigul ja leiavad aset ilma kellegi sekkumiseta. Põhineb mittetegutsemisel. Loogilised tagajärjed on kokku lepitud või kehtestatud. Nad peavad olema tajutud olemuselt loogilistena, mitte juhuslike või kapriissete tegevustena.
peatage tegevus, aktsepteerige tundeid – peatage tegevus, ärge laske end emotsioonidest kaasa haarata, aktsepteerige tunnet, (võib-olla) pakkude välja alternatiivseid käitumisviise.
ütelge ei – loomulik ei; peegeldav kuulamine – seejärel ei; põhjendutud ei; edasilükkav ei; katkine plaat; kategooriline ei; pidulik ei; absoluutne ei.
muutke keskkonda – inimestevahelised probleemid võivad tuleneda osaliselt keskkonnast. Keskkonda võib vaesemaks muuta, rikastada. Keskkonda saab enamasti muuta, nii et see vastab inimeste vajadustele paremini ja inimestevaheline hõõrumine väheneb.

Kõigi asjaosaliste elu on kergem, kui kehtestamismeetodeid õppiv inimene ei kasuta neid ülearu palju ja teeb inimeste suhtes, kellega ta suhtleb, mõned sümpaatiast kantud mööndused . Aja jooksul väljendub inimese suurenenud kehtestavus kehtestavuse auras, mis võimaldab inimesel saata paljudele oma vajadustele vastused ilma kehtestamismeetodite teadliku kasutamiseta (klassi astub õpetaja ja kõik jäävad vait).
Käitumiseaura – tuleneb põhiliselt kehakeelest, mis areneb välja siis, kui inimene muutub kehtestavamaks. Näeb välja tugev, enesekindel , õiglane ning käitub ka vastavalt. Isegi kui teadlikult ei pinguta, saadab ta signaale välja, mis määratlevad tema ruumi, annavad edasi tema elutervet enesehinnangut.
KONFLIKTI JUHTIMISE OSKUSED
KONFLIKTI ENNETAMINE JA KONTROLLIMINE
Konflikt, mida inimene oma elus vältida ei saa, on parimal juhul lõhestav ja halvimal juhul lausa kohutavalt purustav – ja ometi on teatud konfliktidest mõndagi kasu. On olemas kaks väga erinevad konfliktide liiki: realistliku konflikti puhul on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid ja väärtused; mitterealistlik konflikt aga tuleneb hoopis asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamusest, kehvast organisatsiooni struktuurist, allasurutud vaenulikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Mitterealistlikku konflikti saab suures osas isiklike ja grupis kasutavate ennetus - ja kontrollimeetodite abil ennetada või kontrollida:

kasutada vähem teesulge;
peegeldav kuulamine;
kehtestamisoskused;
teadlikkus sellest, millised käitumised põhjustavad tõenäoliselt teie ja teiste vahel mõttetut konflikti, aitab teil ära hoida vastandumisi;
oma solgiämbri tühjendamine teise ämbrit täitmata – oma pingete vabastamine nii, et teisele pingeid ei tekita;
suurenenud emotsionaalne toetus;
kõrgendatud sallivus teiste inimeste vastu;
kontroll vaidlusküsimuste üle.

Konflikti allasurumine eituse, vältimise, allaandmise või domineerimise abil lükkab konflikti ainult edasi ja rebestusi on seejärel raskem ravida.
KONFLIKTI EMOTSIONAALSETE KOMPONENTIDEGA TEGELEMINE
Kolmeosaline konflikti lahendamise protsess aitab inimestel süstemaatilisel, mittekahjustaval, arenemist soodustaval viisil konstruktiivselt võidelda.

Kohelge teist inimest lugupidavalt - lugupidamine teise inimese vastu on suhtumine, mida antakse edasi spetsiifiliste käitumisviiside abil. Viis, kuidas ma teist inimest kuulan, kuidas teda vaatan, mu hääletoon, mu sõnade valik, mu argumenteerimislaad – see kõik annab edasi mu lugupidamist või lugupidamatust.

Kuulake , kuni kogete teist poolt – kuulamise eesmärgiks on mõista teise inimese ideede või ettepanekute sisu, nende tähendust selle inimese jaoks ja tema tundeid nende mõtetega seoses. See tähendab võimet tunda end teise inimese nahas ja näha asju, millest ta räägib, tema vaatenurgast.

Sõnastage oma vaated, vajadused ja tunded

Lühidalt

Vältida laenatud sõnu

Öelge, mida mõtlete, ja mõelge, mida ütlete. Ei tohi informatsiooni enda teada hoida

Avalikustage oma tunded.
Mõnikord seda kolmandat sammu polegi, kui nt üks osapool polegi vihane vms.
Pärast konflikti aitab hindamisperiood teil võitlusest õppida ning õppida ka seda, kuidas järgmine kord produktiivsemalt võidelda. Selle meetodi kasutamise tulemusena antakse emotsioonidele voli ja need taanduvad tavaliselt üsna ruttu, üks või mõlemad osapooled võivad muutuda, inimesed saavad väljendada oma väärtushinnanguid ja nõustuda, et nad ei nõustu ning emotsionaalseid sidemeid inimeste vahel kalduvad tugevnema.
KOOSTÖÖL PÕHINEV PROBLEEMILAHENDAMINE: ELEGEANTSE LAHENDUSE OTSIMINE
Kolme sorti konfliktid

Emotsioonide konfliktid – tekivad vastandlikud tunded.

Väärtuste konfliktid – vastandlikud uskumused.

Vajaduste konfliktid – olemuslikud küsimused.
Koostööl põhinevale probleemilahendamisele leidub mitmeid alternatiivne : näiteks probleemi eitamine , vältimine, allaandmine, domineerimine ja kompromissile minek. Kõik need meetodid võivad teatud puhkudel sobivad olla, ent nende pidev kasutamine viib negatiivsete tagajärgedeni.
Koostööl põhineval probleemi lahendamise meetodil on tavaliselt meeldivad tagajärjed. Selle kuus sammu on järgmised:

Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles. Et avastada vajadusi, püüame välja selgitada, miks inimene tahab just seda lahendust , mis ta alguses välja pakkus. Kui me mõistame, millised on tema jaoks selle lahenduse eelised, olemegi avastanud tema vajaduse. Konflikt on olukord, kus kaks või rohkem inimest ihaldavad mingeid eesmärke, mida nad tajuvad kui saavutatavat ainult ühe või teise poolt, aga mitte mõlema poolt.

Korraldage võimalike lahenduste leidmiseks ajurünnak . Ajurünnak on ideede kiire genereerimine ja kirjapanek, ilma et neid ideid lähemalt selgitatakse või nende voorusi ja puudusi hinnataks. Ajurünnakut tehes püüdlete te kvantiteedi , mitte kvaliteedi poole.

Ärge andke hinnanguid – hindamine lämmatab loovust . See kutsub esile kaitsereaktsiooni ja siis hoiavad paljud ideid enda teada.

Ärge selgitage ega küsige selgitusi – selgitavad märkused segavad võimalike lahenduste kiiret ja loomingulist genereerimist.

Käige välja hullumeelseid ideid – idee, mis võib alguses paista mõttetu ja teemavälisena, võib olla seemneks lahendusele, mis lõpuks välja valitakse.

Laiendage üksteise ideid – ajurünnaku käigus tekib hulk lõpetamata ideid. Mõned parimad lahendused saadakse sel viisil, et olemasolevaid ideid täiendatakse, kombineeritakse või arendatakse edasi.

Kirjutage iga idee üles

Ärge siduge ideid inimeste nimedega ega kirjutage iga inimese panust eraldi tulpa

Valige välja lahendus, mis vastab kõige paremini mõlema osapoole vajadustele (kui olete mõtisklenud võimalike tagajärgede üle).

Küsige teiselt inimeselt , milliseid väljapakutud alternatiivne ta probleemi lahendamisel eelistab.

Öelge, millised alternatiivid teile kõige rohkem meeldivad.

Vaadake, millised valikud langevad kokku.

Otsustage üheskoos ühe või mitme alternatiivi kasuks.
Konsensus on otsustamise meetod, mis sobib koostööl põhinevad probleemilahendamise protsessiga kõige paremini kokku. Konsensus tähendab kohtumise mõtte leidmist , tahet tunnustada gruppi otsust.

Planeerige, kes teeb mida, kus ja mis ajaks.

Viige lahendus ellu.

Andke hinnang sellele, kui hästi te probleemi lahendamise protsessi läbi viisite, ja kunagi hiljem ka sellele, kui hästi lahendus toimis.
Ettevalmistused, mida tuleb teha enne protsessi esimest sammu, on tavaliselt kriitilise tähtsusega. Ettevalmistused:

õiged inimesed,
aeg+koht, teema,
kehtestamissõnumid,
tutvustage meetodit.

Kui probleemi lahendamise protsess ei toimi, tehke kindlaks, kas olete vältinud tavalisi lõkse mis vähendavad selle meetodi efektiivsust , otsige peidetud probleeme ja/või korrake protsessi. Lõksud:

emotsioonidega ei tegelda esmajärjekorras – emotsioonide primaarsus – kui tunded on tugevad, tuleb nendega kõigepealt tegeleda – enne igasugust muud tegevust.
probleemi ei defineerita õigesti – protsess ei ole mõeldud väärtuskonfliktide lahendamiseks.
ajurünnaku ajal antakse hinnanguid või selgitusi – see tõkestab efektiivset ajurünnakut ja võib selle lõpuks hävitada.
üksikasjalikud detailid jäävad välja töötamata – lahendust ei viida ellu ja inimesed nendivad tavaliselt, et see protsess ei toimi.
Tegevuskava elluviimist ei jälgita – on otstarbekas seada ja järgida mõningaid kontrollpunkte, et hinnata teie ühise probleemi lahendamise tehtavaid edusamme .

Sellel protsessil on palju kasutusvõimalusi nii kodus, koolis kui tööl. Seda võib kasutada eesmärkide seadmisel, kuulamise lisana abistava suhte teatud staadiumis , reeglite paikapanemisel ja individuaalsete probleemide lahendamisel.
TÕHUSA SUHTLEMISE KOLM KÕIGE OLULISEMAT OSA
Ehedus – tähendab ausust ja avatust oma tunnetes, vajadustes ja mõtetes. See on kangekaelne keeldumine lasta oma tõelisel minal inkognito esineda. Tähendab seda, et ollakse see, kes tõepoolest ollakse – ilma võltsi fassaadita.

Eneseteadlikkus – igal inimesel on enda kohta tegelikult rohkem teadmisi, kui ta parajasti kasutab.
Enese aktsepteerimine – inimesed ignoreerivad oma sisemisi signaale põhiliselt sellepärast, et nad ei aktsepteeri kogu oma tunnete ja mõtete ampluaad. Paljudel inimestel on oma viha või seksuaalsete impulsside ja fantaasiate pärast häbi . Ehkki need on osaks igast normaalsest elust.
Enese väljendamine – ennastväljendav inimene on teadlik oma sisemisest mõtetest ja tunnetest, aktsepteerib neid ja kui see on kohane, jagab neid vastutustundlikult ka teistega .

Isetu armastus – tähendab teise inimese aktsepteerimist, temast lugupidamist ja tema toetamist mitte-isalikul ja vabastaval moel.

Armastamine ei tähenda tingimata meeldimist – sageli ei meeldi inimestele need inimesed, kelle kohta nad usuvad, et peaksid neid armastama. See on efektiivse inimestevahelise suhtlemise teooria ja praktika üks põhiprobleeme.
Aktsepteerimine on oluline armastuse väljendus – aktsepteerimist võiks paremini defineerida kui neutraalset suhtumist teise inimesse või teistesse. Aktsepteeritav inimene loob õhkkonna, mis pole eriti risustatud hinnangutest teise mõtetele, tunnetele või käitumistele. Aktsepteerimine=vaatamata-kõigele-armastuseks. Aktsepteerimine toidab konstruktiivset armastust enda vastu ja aitab mobiliseerida oma ressursse, et potentsiaali täielikult välja arendada.
- Keegi ei ole lõpuni aktsepteeriv – inimesed on piiratud olendid.
- Mõned inimesed kalduvad olema aktsepteerivamad kui teised.
- Aktsepteerimise tase muutub inimeses pidevalt.
- Lemmikute olemasolu on loomulik.
- Igaüks meist võib saada aktsepteerivamaks kui ta parajasti on.
- Pseudoaktsepteerimine on teistele inimestele ja suhetele kahjulik.
- Lõpetuseks – aktsepteerimine ei ole heakskiidu sünonüüm.

Lugupidamine – veel üks armastuse põhielemente – tõeline armastus aktsepteerib teise inimese elementaarseks teine-olemisest.
- Tõeline armastus ei ole pealetükkiv – see ei tungi vägivaldselt teiste eraellu ega püüa teise isiksuse pühamusse sisse murda.
- Tõeline armastus toetab teise enesejuhtimist – ehtne armastus hoidub püsivalt omamisest, domineerimisest või väärtuste pealesurumisest. See võimaldab olla teisel vabalt tema ise.
- Tõeline armastus edendab teise suurt jõudu – ei kasuta ära tema nõrkusi, vaid kutsub esile tema tugevust.
- Armastus säilitab suhtes aupaklikkuse – distantsi – armastus on aupaklikkus: ta hoiab distantsi isegi siis, kui ta tuleb lähedale; ta ei püüa teist endasse imeda ega taha ise teisesse imenduda.
Soojus : armastus tekitab tavaliselt meeldimise – aktsepteerimist ja lugupidamist võib ja võib ka mitte saata soojus. Tunnustamine ja kiindumus annavad soojuse.

Empaatia – viitab võimele teist inimest tõeliselt näha ja kuulda ning mõista teda tema enda vaatepunktist.

Apaatia – tunnete või huvi puudumine, hoolimatus – Mind ei huvita
Empaatia – koos teise inimesega tema mina varjatumatesse kambritesse jalutamine – säilitades siiski teatud eralduse – Paistab, et tunned end tõesti täna kehvasti
Sümpaatia – teise inimese pärast tundmist, vastupidiselt empaatiale, mis on koos tundmine , oht uppuda sentimentaalsusesse – Oh sa vaeseke

Empaatia kolm komponenti

Empaatilisel inimesel on teise inimese tunnetest täpne ja tundlik arusaam, ent samas säilitab ta teatud eraldatuse teisest.

Empaatia tähendab selle situatsiooni mõistmist, mis need tunded käivitas või neile kaasa aitas.

Empaatiline inimene suhtleb teise inimesega nii, et too tunneb, et teda aktsepteeritakse ja mõistetakse.

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Õppejõu . pptx
Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus).
Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt
- afektiivne, kognitiivne , käitumuslik komponent
- sotsiaalne kontekst.
Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994)

Bioloogilised vajadused
Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid)
Liikmeks olemise vajadus
Kontroll, domineerimine, võim
Seks
Agressiivsus (sh instrumentaalne)
Enese väärtustamine
Altruism ja hoolitsemine teiste eest
Saavutusvajadus

Heterogeenne suhtlemiskeskkond
Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996)
Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK)
Mina- kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!).
TEABE VAHETAMINE
Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969).
Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967).
Sõnumid on

seotud kontekstiga
seotud kontrolliga
emotsioone suunavad
sisaldavad teavet.

Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine

iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted
seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega
teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe.

Enda esitlemine
- protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist)
- normid enda esitlemisel (nt formaalsed suhted)
Motiivid, nt.:
- enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne.)
- strateegiline (mulje loomine): positiivsete külgede esile tõstmine ja rõhutamine
Enese seire (self-monitoring) – enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil.
JOHARI aken

Avatud ala ( iseendale ja teistele teada)
Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud)
Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte)
Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele)

MÕJUSTAMINE
Mõjustamise reeglid ( Cialdini , 2005)

Vastastikkus
Kohustumine ja järjekindlus
Sotsiaalne tõendus
Meeldivus
Autoriteetsus
Nappus

Transaktsioonide analüüs
Mina-seisundid (ego states )
- kui psühholoogiline reaalsus ; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina:
lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu;
täiskasvanu tasand - impulsiivsus , emotsionaalsus, rõõm , loovus , energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus
lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll , kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks.
Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne.
Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme.
Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik .
LÄHEDUSSUHTED
Lähedussuhted
Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel :
- jõulisus, intensiivsus
- pühendumine
- emotsionaalsus
- seksuaalsus (*kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted ).
Sõprus
Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine, mis on /mida iseloomustab -

vabatahtlik
avatus , usaldus, lähedus , meeldimine , austus
toetuse pakkumine
vastastikusus
sümmeetriline, (võrdsed)
puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid*
välise surveta aja pühendamine teineteisele.

Romantilised suhted
Atraktiivsus – meeste/naiste eelistused, sotsiobioloogiline lähenemine
Rahulolu suhtega ja uskumused armastuse kohta (idealiseeritud ettekujutus armastusest).
Armastuse teooriad
J. Lee
Eros – füüsiline, intensiivsed emotsioonid
Ludus – a kui mäng; manipuleeriv
Storge – a kui sõprus; vähe kirge
Pragma – ratsionaalne , kalkuleeriv
Mania – emotsionaalne, irratsionaalne
Agape – altruistlik
R. Sternberg - armastuse komponendid:

intiimsus - emotsionaalne komponent; lähedus;
kirg - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus;
pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta.

Läheduse eri tüüpe – Seksuaalne, Emotsionaalne, Intellektuaalne, Esteetiline , Loominguline, Rekreatsiooniline, Töine, Kriisilähedus, Kohustustel põhinev, Vaimne.
Takistused läheduse kogemiseks

Madal enesehinnang
Kiirustamine
Läbitöötamata vaenulikkus
Mineviku mõju
Manipulatsioonid
Rivaalitsemine

Üksindus ja üksildus
R. Weiss : Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik), Emotsionaalne isolatsioon.
Põhjused (Rubenstein ja Shaver ): kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (teda ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon).
Tegevused üksilduse kogemise korral:

passiivne: nutmine, magamine , mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil
aktiivne: õppimine ja töötamine, sport , jalutamine, lugemine, kinos käimine

sotsiaalne kontakt: sõpradele helistamine , külastamine jne.
Armukadedus - emotsionaalne reaktsioon , mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral.

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 64 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

"Igapäevaoskused" Robert Bolton

Igapäevaoskused Robert Bolton Suhtlemispsühholoogia kuulamisoskused kehtestamisoskused konfliktilahendusoskused koostööl põhinevad probleemilahendusoskused kritiseerimine sildistamine diagnoosi panek kiitminekamandamine

Sarnased õppematerjalid

pdf

Robert Bolton "Igapäevase oskused"

Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loominguline, rõõmus ja terviklik

Psühholoogia

pdf

Ärisuhtlus ja läbirääkimised raamatute kokkuvõtted

Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põhjal. x Normid. Gru

Ärisuhtlus ja - läbirääkimised

docx

R. Bolton „Igapäevaoskused“

R. Bolton ,,Igapäevaoskused" Tähtsad oskused: Kuulamisoskused Kehtestamisoskused Konfliktilahendusoskused Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. - Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tihtipeale kasutatakse kiitust

Isiksusepsühholoogia

doc

Suhtlemispsühholoogia

Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J. Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta. Tln. 1998, 113 lk. Johnson, S. Jah või ei?: teejuht paremate otsusteni. Tartu 2001, 139 lk. Lewis, R. Kultuuridevahelised erinevused: Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tln. 1997, 343 lk. Pease, A. Kehakeel. 1994, 168 lk.

Suhtlemispsühholoogia

pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja

Suhtlemine

docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud

Suhtlemispsühholoogia

docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele

Suhtlemis psühholoogia

doc

Loengumaterjalid

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · m?

Suhtlemispsühholoogia

Rohkem sarnaseid