hinnangut, arvamust, nõuannet või küsimust. Ta annab tagasisidet ainult selle kohta, mida saatja sõnum tema meelest tähendas ei vähem ega rohkem. Aktiivne kuulamine eeldab, et sõnumi vastuvõtja heidab kõrvale oma mõtted ja tunded, pühendumaks saatja sõnumile. See lubab tal võtta teade vastu õigesti; kui vanem soovib sõnumit mõista nii, nagu laps seda mõtles, tuleb tal asetada end lapse olukorda (vaadata asju tema silmade läbi). Vaid siis kuuleb ta tähendust, mida rääkija kavatses edasi anda. Tagasiside pole aktiivse kuulamise puhul midagi muud kui vanemapoolne kontroll, kas ta sai sõnumist õigesti aru. Samas näitab sõnumi tagasipeegeldus ka saatjale (lapsele), kas teda on mõistetud. Mina-sõnumid Kui lapse käitumine on vanemale vastuvõetamatu, kuna pärsib tema heaolu või takistab tal rahuldamast oma vajadusi, on probleem vanemal. Selleks, et anda lapsele teada, mis toimub tema sees, peab vanem valima sobiva viisi
mõtted ja/või tunded, tehes seda viisil, mis näitab mõistmist ja aktsepteerimist. Peegeldav reageering on hinnangutest vaba. See on rääkija jaoks märk mõistmisest ning aktsepteerimisest. Ümbersõnastamine (jutu sisu) Ümbersõnastus on lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu. See on kokkuvõtlik Hea ümbersõnastus peegeldab kõneleja sõnumist ainult olulist Keskendub rääkija jutu sisule. Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab. Ümbersõnastus on selline, kus kasutatakse kuulaja enda sõnu. Kuulaja peab suutma orienteeruda kõneleja taustsüsteemis. Tunnete peegeldamine Tunnete peegeldamine tähendab rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale. Üks tõhusamaid viise teise inimese poolt öeldust arusaamiseks on tema kehakeele jälgimine. Tähenduste peegeldamine
Tõhusa eneseväljenduse reeglid: 1) Sõnum peab olema otsekohene. 2) Sõnumi peab edastama kohe. 3) Sõnum peab olema selge. 4) Sõnum peab olema sirgjooneline - vestluse väidev ha tegelik eesmärk langevad kokku. 5) Sõnum peab kuulajat toetama. See, mis jäi õigel hetkel väljendamata, antakse hiljem edasi kaudsel või passivsel- agressiivsel moel. Mõned näpunäited: 1) Ärge esitage küsimusi, kui teil on teha avaldus. 2) Kandke hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduksid. 3) Vältige topeltsõnumeid. 4) Öelge välja, mida te tahate ja tunnete. 5) Tehke tähelepanekutel ja mõtetel vahet. 6) Keskenduge ühele asjale korraga. Haava tekitavad taktikad: 1) Üldistavad sildid. 2) Sarkasm. 3) Minevikus tuhnimine. 4) Negatiivsed võrdlused. 5) Süüdistavad «sinad». 6) Ähvardused. 4 Täiuslikuma suhtlemise poole Kehakeel
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline,
kiirustades on raske teise inimese soovidest aru saada. Seega mõjutab aeg inimkommunikatsiooni kvaliteeti. Sõnumite ettevalmistamiseks on vaja samuti aega. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale, vaatamata kogu mürale. Efektiivne inimkommunikatsioon eeldab ka vastuvõtja õiget tagasidet, st vastuvõtja reaktsioon vastab saatja ootustele. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, ei tohi eeldada, et kuulaja teab, mida rääkija mõtleb või tahab, sõnum peab olema selge, sõnum peab olema sirgjooneline, sõnum peab kuulajat toetama, tuleb valida sobiv vestluspaik, mis on vaikne ega juhi kuulaja tähelepanu eemale, tuleb kanda hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduskid, tuleb vältida ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid
Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet. Endast selge arusaam tuleb alles puberteediga, kui lõpmatud arutelud iseenda üle ja tundemöll on läbi saamas. Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus, totaalne ühiskond. ESMAMULJE Esmamulje sisaldab infot ja selle tõlgendust. Mulje tekib automaatselt ja selles sisalduvat hinnangulisust ei pruugi inimene otseselt teadvustada. Kuna esmamulje tekkimine on seotud varasemate kogemuste, hetke emotsioonide, huvide, soovide ja vajadustega, siis on see subjektiivne. Ometi on täheldatud, et see mõjutab oluliselt edasise suhtluse kulgu Tunnetuse suhtelisus Meil on kergem leida positiivseid jooni inimestes, kes meile meeldivad. Hoopis keerulisem on leida positiivseid omadusi neis, kes meile mingil põhjusel pole väga sümpaatsed. Ometi teame, et kõigis meis on nii positiivseid kui negatiivseid omadusi.Esmamuljet
Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru,
inimesed. Selline vahemaa on võimalik võõramate inimeste vahel ka juhul, kui puudub silmside (näiteks täiskiilutud bussis), kuid suhtlemiste ei toimu (kontakti välditakse). Isiklik suhtlemisdistants on 0,5 1,2 m ja sellisel vahemaal toimub sõpradevaheline suhtlemine Isikutaju ehk pertseptsioon on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede loomine, on teenindusettevõtte põhiülesanne Klienditeenindus (Customer service; Customer care, Customer relations) on suhtlemine kahe võrdse osapoole kliendi ja teenindaja vahel. Kommunikaator on kommunikatsiooniprotsessis infoandja Kommunikatsioon on info andmise ja vastuvõtmise protsess (inimestevaheline). Seda peetakse
vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest. Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda
Ma usun, et saan päris hea olla ka siis, kui ma ei ole alati hiilgav." Ükski halb asi ei tee mind veel halvaks. Ka kõik teised võivad mõnikord eksida. Ja kui ma osutungi halvaks, ei tähenda see veel seda, et ma inimesena midagi väärt ei ole. On asju mida ma teen väga hästi. Isegi siis kui ma teen midagi halvasti, ei ole ma sellepärast veel halb inimene. See tähendab vaid seda, et mul tuleks oma oskusi parandada või sellest loobuda. Positiivse visualiseerimise Kujutlemine, et saa suudad olla selles olukorras ja saad kõigega hästi hakkama, või kui saa alguses oledki veidi ärev, suudad oma meelerahu peagi taastada. Kujutle end rahulikuna antud situatsioonis (publiku ees rääkimas) See vaatepilt rahustab sind. Veendu kujutluspilti nähes, et suudad end üsnagi mugavalt tunda. See mõte vähendab hirmu. Kujutle end rahulikult (teisi küsimusi esitamas ja ennast neile vastamas). See veenab sind, et sa suudad säilitada kontrolli. Modelleerimise kasutamine
Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese fookuse alla. Need on toimetulekuprobleemid. Ei ole häiret, aga lihtsalt ei tule oma eluga toime. On rakenduspsühholoogia haru. Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades Ettevõtlus Meditsiin probleemiks on diagnoosimine ainult nö vereanalüüsi alusel. Pedagoogika sa ei õpeta ainet, vaid inimest, gruppi Referents psühholoogiale. See peaks olema veel suurem ja mitte õhinapõhine psühholoogia. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad erinevad spetsialistid: õpetajad, juristid, meedikud, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jne. Nõustamise psühholoogia Psühholoogia ja füsioloogia seaduspärasused teada tuleb mõlemaid, vastasel juhul toimib terviku poolitamine. Peab teadma nii neid asju, mis ta saab diagnoosida ja ka neid, mida ei saa. Siis oskad edasi suunata. Nt depressiooni ravides pead mõtlema kliinilise vere analüüs (hemoglobiin, d vitamiin)
Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist. Sageli arvatakse ekslikult, et enesekehtestamine on psühholoogia keskne mõiste, millega on tegeletud sama kaua kui on eksisteerinud psühholoogia teadusena. Kahjuks on enesekehtestamist õigesti tõlgendatud alles viimased paarkümmend aastat. Kehtestamine isiklike õiguste ja tunnuste kõikvõimalikud sotsiaalselt aktsepteeritud väljendused. ( John Wolpe ja Arnold Lazarus, 1966) Selline definatsioon on sisuliselt üsnagi manipuleeriva iseloomuga ja iseloomustab hästi kogu senist arusaama ehk teisisõnu, kui oled lõvikarjas, siis pead jahtima nendega sama moodi.
Inimesed eelistavad kasutada erinevaid tajumehhanisme, kuid on olemas loetelu mehhanismidest, mida eelistatakse. 7% KEHA HÄÄL SÕNAD 38% 55% Joon. 6. Erinevate tajuobjektide osakaal esmamulje kujunemisel Kõigepealt aga tajuefektidest kui mehhanismide alaliigist. Tajuefektid toimivad alati ja lähtuvad eelkõige mitteverbaalsete suhtlemisvahendite tajust. Seega kõik see, mis jääb järele peale sõnu, mõjutab olulisel määral seda, kuidas meid tajutakse. Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Esineb vaid nn. tutvumisstaadiumis. Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib
Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Kontakti loomine - Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega (pilgu suund, pea asend, distantsi vähenemine, liigutuste kooskõla jms.), aga ka sõnaliselt (“Tervist”, “Tere päevast”, “Hei” jne). Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partneritest situatsiooni, valib MINA-tasandi ja rolli. Põhiteate vahetamine - Põhiteate vahetamine, mis enamasti toimub sõnalises vormis, on
Otsustades suhelda valib isik meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest -Hääletoon liiga madal , kuulamiseks -sõnumi liiga keeruliseks tegemine, emba-kumba kas sisaldab liiga palju mittevajalikke detaile või liiga palju küsimusi. - Jutust kõrvale kaldumine, oma jutu mõtte unustamine - Kehakeel või mitteverbaalsed elemendid eitavad või ei lange kokku verbaalse sõnumiga, näiteks nagu naeratamine samal ajal kui väljendatakse viha või valu. - Liigse tähelepanu osutamine sellele, kuidas teine inimene sõnumit edasi annab või kuidas ta võib reageerida. - Väga ainulaadse koodi või ebahariliku meetoti kasutamine sõnumi kätte toimetamiseks Allkad kuulaja raskustest - oma mõtetes hõljumine ja mitte kuulamine
vahenduselsaadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. - Kuulamine - sõna, mis kirjeldab psühholoogilise protseduuri, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused. - Osavõttu väljendav kehahoid. - Sobilik kehakeel. - Silmside. - Väliste segajate vältimine. Jälgimispskused. - Ukseavajad. - Väikesed julgustused. - Vähesed küsimused. - Tähelepanelik vaikimine. Peegeldamisoskused
riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel
................................................................................................................ 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALUSED..................................................................................................8 2.1 Teod............................................................................................................................. 8 2.1.1 Geneetilised...........................................................................................................8
võtavad harva seda probleemi tõsiselt. Emotsionaalse vägivalla all kannatavad varjatult ka arvukad mehed. Järgnevad küsimused aitavad sul kindlaks teha, kas sa kannatad emotsionaalse vägivalla all, ja annavad mõned ideed, kuidas oleks võimalik selle probleemiga hakkama saada. Milline on sinu lähisuhe? · Kas sa tunned, et sinu lähisuhtega on midagi korrast ära, aga sa ei tea, kuidas seda seletada? · Kas sa tunned, et su partner kontrollib su elu? · Kas sa tunned, et su partner ei väärtusta sinu mõtteid ja tundeid? · Kas sinu partner teeb midagi selleks, et alatasa võita vaidlusi, näiteks teeb sinu seisukohad maatasa, ähvardab või hirmutab sind? · Kas sinu partner saab vihaseks kui sa räägid teistega? Süüdistab ta sind, et sul on olnud teisi armusuhteid? · Kas sa tunned, et sa ei tee oma partneri silmis midagi õigesti?
le, et sa edastad vestluspartnerile oma sõnumi alles pärast seda, kui oled aru saanud temalt sinule lähetatud sõnumist. KUIDAS NÄIDATA, ET OLED AKTIIVNE KUULAJA: • vaata rääkijale otsa; • ole huvitatud, näita välja oma sõbralikku suhtumist (kehakeel); • mõtle läbi, mida ta rääkis; • mõtle läbi räägitu taust; • lase rääkijal kõne lõpetada; • oota oma kommentaaride ja järeldustega seni, kuni teine on oma kõne lõpetanud; • pane tähele, kuidas rääkija ennast väljendab – milline on ta hääletoon, näoilme, žestid ja kehakeel. Aktiivse kuulamise tehnikad a) Sisu ümberformuleerimine Sa kordad oma sõnadega üle vestluspartneri poolt sulle öeldu, see tähendab, sa suunad sõnu- mi selle saatjale tagasi, et kontrollida, kas sa oled öeldust õigesti aru saanud. NÄITEKS: “Kas sa mõtled, et…?” “Ma saan aru, mida sa silmas pead. Kas sa arvad, et…?” “Niisiis, sa arvad, et…?”
Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Ainuke ja tõeline sõber on see, kes teab sinust kõike halvemat aga siiski armastab Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Kus pole täielikku otsekohesust, täit usaldust, kus varjatakse kas või tühiseid pisiasju, seal pole ega saagi olla sõprust Hea sõprus jätab jäädava mälestuse Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. Sõber on isik, kes sind hästi teab ning vaatamata sellele peab sust lugu... ja kes on alati kohal, kui tal sind vaja on.
on peamised kuulamistakistused, milles seisneb aktiivne kuulamine ja kuidas seda kasutada. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -4- AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut (vt lisa: 1). Aktiivne kuulamine sisaldab nii jutu sisu peegeldamist (vt lisa: 2) kui ka tunnete ümbersõnastamist (vt lisa: 3). Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike. Ümbersõnastamine muutub veelgi tõhusamaks rääkija meelesüsteemi (kuulmine,
ning uuri, millised on vanemate ootused koolile. Tähtis on, et vanemad tunneksid, et nende arvamus on oluline ning mõistaksid kodu ja kooli jagatud vastutust lapse toetamisel. See on võimalik vaid siis, kui vanematesse suhtutakse austavalt ja nendega tehakse järjepidevalt koostööd. Koostöö vanematega sujub ladusamalt, kui see tugineb ühistele väärtustele ja eesmärkidele. Julgusta vanemaid vajadusel enda poole pöörduma. Ainuüksi teadmine, et kool on avatud ja koostööaldis partner, aitab leevendada nii mitmeidki vanemate muresid ja hirme. (Lasteombudsman, 2014) 3.Leia igas õpilases tema tugevused ning peegelda neid ülejäänud õpilastele. Tugevuste märkamine ja nende teadvustamine võimaldab lapsel oma nõrgemate külgedega paremini toime tulla. Samuti lisab see teadmine enesekindlust, mis on aluseks heale enese tundele. Klassis end hästi tundev õpilane on parema õppeedukusega õpilane. (Lasteombudsman, 2014) 4
9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? 17. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? *füsioloogilised *psühholoogilised 18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda
Nõustamine : hariv, situatiivne, probleemi-lahenduslik, teadvus, nö olmeprobleemid, olevik, kestvus lühem. Nõustaja roll sõltub sellest kus, kellega ja mis tingimustel ta töötab. Enne koolipsühholooge rahastas linnavalitsus, nüüd aga koolidirektorid (tavalisem näide: kliendiks on direktori tütar). Roll tuleneb sekkumise direktiivsuse astmest, erialasest kuuluvusest, organisatsiooni koosseisu kuulumisest, probleemi käsitlemise laadist. Nõustaja saab olla psühholoogia alase akadeemilise magistrikraadiga spetsialistid, kes jätkavad erialast enesetäiendamist ning läbivad regulaarset supervisiooni. Nõustamise ajalugu 1908 : FRANK PARSON karjäärinõustamise isa 1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine ( vaimuhaigused on ravitavad). 1930-ndatel CARL ROGERS võttis kasutusele termini ,,nõustamine". Carl Rogers on hummanist, leevendas arusaama, et keskenduda tuleb potentsiaalile. Võttis kasutule terminit
Meelekindlus - seadumus kontrollida oma soove ja impulsse; planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. - Asjatundlikkus, Korralikkus, Kohusetunne, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Kaalutlemine Evolutsiooniline psühholoogia -keskne eesmärk on välja selgitada psühholoogilisi ja käitumuslikke strateegiaid, mis on liigi poolt aegade jooksul juurutatud lahendused kohanemisprobleemidele. - Evolutionary psychology is an approach to psychology, in which knowledge and principles from evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.) Kõige tähtsamad suhted: - diaadilised suhted, - hierarhilised suhted,
- kokkuvõttev kehtestav soov kui kehtestamistehnika; - tunnete verbaalne väljendamine; - teise tegevuse aktsepteerimine ja positiivse suhtumise väljendamine Hinnangutevaba kirjeldus on kehtestava mittesüüdistaval viisil teise inimese poolt tehtu või öeldu, mis on kehtestajale vastuvõetamatu või probleeme tekitav kirjeldamine. Hinnangutevaba kirjeldamine on oluline selleks, et teisel inimesel ei tekiks rünnatava tunnet ja soovi ennast kaitsta. Kui selliseid reaktsioone ei esine, on teisel võimalik kuulata seda, mis kehtestajat häirib. Esitada tuleks objektiivne kirjeldav lause, hoidudes hinnangulistest, süüdistavatest ja absolutiseerivatest väidetest. Kokkuvõttev kehtestav soov järgneb hinnanguvabale kirjeldusele ning sisaldab selget ootust või soovi, millele kehtestajal on õigus. See öeldakse iseseisvana või lisatakse mõnele teisele kehtestamistehnikale.
Enda ja • isik väljendab end selgelt teistega • arvestab teiste inimeste õigusi • kohandatud isikutele ja situatsioonile, ta pole universaalne arvestamine sotsiaalne vastutus Kehakeel • mitteverbaalselt, sisaldab sõnumi stiili (silmside, hääl, kehaasend, näoväljendused, distants, aeg, kuulamine) Kriitikataluvus • ära ole ohver • võta endale hoiak, et sa suudad asju teha nii hästi nagu sa suudad ja kui kellelegi see ei meeldi, on see tema probleem MIKS INIMESED END EI KEHTESTA? NÕUAB LIIALT PALJU ENERGIAT EI AKTSEPTEERITA ENDA PERSONAALSEID ÕIGUSI MADAL ENESEHINNANG AKTSEPTEERITAKSE VAID TEISTE INIMESTE OOTUSI KARDETAKSE SURVET, KARISTUST VÕI EEMALETÕUKAMIST KARDETAKSE SOLVATA TEIST INIMEST KARDETAKSE NÄIDA ISEKAD, KURJAD JNE II. AGRESSIIVNE KÄITUMINE (1)
..............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR..................................................................................28 KONFLIKTIDEGA TOIMIMINE..........................................................29 KONSENSUS...........................................................................................32 KUJUNDITE KIRJELDAMINE.............................................................36 KUULAMISE SEGAJAD......
8. Ülekuulamine 9. Nõu andmine Teiste murede vältimine 10. Kõrvalepõikamine 11. Loogiline argumenteerimine 12. Rahustamine Vaadakem nüüd neid riskantsete reageeringute kategooriaid lähemalt. I Kohtumõistmine- kõige suurem teesulg 15 Sellesse kategooriasse mahub neli teesulgu- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine. Need kõik on erinevad võimalused teise inimese üle kohut mõista. Psühholoog Carl Rogers pidas loengu suhtlemisest, kui ta ütles, et tema arvates on suurim tõke inimestevahelises suhtlemises meie loomupärane kalduvus kohut mõista teise inimese väiteid kas heaks kiita või hukka mõista.Vähesed inimesed peavad end ise hinnangulisteks. Oma loengus veenis Rogers paljusid oma kuulajaid selles, et kalduvus kohut mõista on levinum kui me arvame (Bolton 2007: 36). Kritiseerimine- Üks hinnangulistest teesulgudest on kritiseerimine
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
Konflikt- vajalikud või kahjulikud? Defineerides konflikti on see lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konfl
teenuse/ toote kvantiteet + isiksust (Churchill, Ford, Walker, 1990; 453) arvestavad hoiakud 7 8 Teeninduse kvaliteet Usaldusväärsus · Mida klient saab suhtlemisel teenust · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Teenindatakse määratud ajal · Mõõdupuu kliendi rahulolu! 9 10 Kiire reageerimine Kompetentsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
