Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad. Tihti elasid koos mitu põlvkonda. Lapsi oli palju ühes peres ja kodust kaugele ei kiputud. Lapsed tegid tööd enamjaolt sundimata ja harjumuspäraselt. See oli loomulik, et nendel on samuti ülesanded ja kohustus aidata. Tööde ja tegemiste kõrvalt leiti vanasti aega käia ka külas koosviibimistel, kus olid koos nii noored kui vanad. Ühised peod ei tule tänapäeval enam eriti kõne allagi. Seda, mis lastele nüüdisajal peaaegu normiks on saanud, nimetati veel pool aastasada tagasi vabaks kasvatuseks, kus järeltulijaile oli hakatud palju enam lubama, kui see varem tavaks oli olnud
Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad. Tihti elasid koos mitu põlvkonda. Lapsi oli palju ühes peres ja pesast kaugele ei kiputud. Lapsed tegid tööd enamjaolt sundimata ja harjumuspäraselt. See oli loomulik, et nendel on samuti ülesanded ja kohustus aidata. Tööde ja tegemiste kõrvalt leiti vanasti aega käia ka külasimmanitel, kus olid koos nii noored kui vanad. Ühised peod ei tule tänapäeval enam eriti kõne allagi. Minu vanaemal oli üheksa last, kellest küll mitu surid sünnitusel ja mitu üpris noorelt, aga ta rääkis tihti mismoodi elu toimis ja kuidas ta ise mõisas süüa tegi, kui tema ema kartulipõllul
Parempoolsus- parempoolsete jaoks on eraomand ja selle kaitse tähtis, avalikku omandit küll ei välistata, kuid eelistatakse pigem selle erakätes hoidmist. Tugev turumajandus ja vähe riigiettevõtteid ja –tööstusi. Riigi kontrolli all võib olla vaid taristu (sadam, raudtee) ning riik koostab turu toimimiseks seadused ja lahendab vajadusel vaidlusi. Keskmeks on ka sotsiaalpoliitika. Parempoolsete kohasel on riigi roll tagada inimestele maksimaalne tegevusvabadus üksikisikutena, sundimata neile peale ühiskondlikku solidaarsust või vastutust. Parempoolsed eelistavad ka madalaid makse (erakoolide ja –lasteaedade pooldamine). Iseloomulik on rahvuse rõhutamine. (IRL, Reformierakond, EKRE) Vasakpoolsus- maailmavaadet iseloomustab riigi suur osa majanduses, olles ise hüvede ja kaupade tootja, palju kaup maksab ja kuidas toodetakse. Laialdane sotsiaalpoliitika, riik tagab kõikidele ühiskonnaliikmetele maksimaalse kaitse,
tehnika. Ainult kuul oli see ala millest lihtsalt jõud veel üle ei käinud. Kuna ei tehtud veel eritreeningut füüsiliste võimete tõstmiseks, sest see paistis tüütuna nii noorelt alustada sellega. Väiksemana meeldis Valtrile üle kõige pallimängud, tõkkejooks aga rohkem võistlusmomentidel. Igas asjas ning alal oli tohutu oma algatuslikkus, ei pidanud käskima ega sundima midagi tegema, alati tegi ise ilma sundimata. Tänu sellele suutsid Valter ja poisid terve suve, päevad läbi rassida. TV olümpiastartide aegu esinemiste tegevus üha laienes, kas see tõi kaasa olulisi muudatusi ettevalmistuses ? Kaheteistkümne aastaselt andis Valtril ikka tunda põlvevigastus, mistõttu ei saanud joosta. Tuli ka tohutu juurdekasv pikkuses ligi 12 sentimeetrit ja tänu neile teguritele jäi treening suhteliselt tagasihoidlikuks
KOKKUVÕTE Kokkuvõtlikult võib öelda, et Maria Montessori tõestas oma pikkade pedagoogiaastate jooksul, et kui laps saab kasvada soodsates kasvutingimustes, siis avalduvad lapses loomulik headus, armastus ning loomulik vajadus õppida ja tööd teha. Maria Montessori oli suur inimene, kes pühendas kogu oma elu tööle ja arendas välja selgelt efektiivsed pedagoogilised õpetamismeetodid, kuidas arendada lapsi ilma neid sundimata, käskimata, drillimata. Maria Montessori kogus tõendeid/andmeid objektiivsel ja eelarvamusteta meetodil - otse lastelt nende loomupärases keskkonnas. Montessori võtmeprintsiibiks võib lugeda õppimist kogemuse kaudu. Montessori õpetamisfilosoofia sai mulle endalegi üsna südamelähedaseks ja samas olen enda üllatuseks märkamatult kasutanud omaenda lapse arendamisel/õpetamisel just Montessori metoodika nippe
pärit sinu enda vanematele. Need reeglid ja juhtnöörid on sinu sisse salvestatud arvatavasti 5 esimese eluaasta jooksul. Näiteks õpetavad vanemad lastele, kuidas käituda seltskonnas, süüa viisakalt või koduümbruses orienteeruda. Kõik need reeglid andsid sulle enesekindlust teha esimesed sammud seltskonnas. Lapsevanemalindid on mitmes mõttes head ja kasulikud. Nad paigutavad sinu elu raamistikku, andes nõuandeid ilma sundimata või ründamata. Lapsevanema positsioonilt rääkides kasutatakse mitmeid suhtlemistõkkeid (moraali lugemine, hinnangute andmine, absolutiseerimine). Samuti kipud lapsevanema tasandilt endale andma ,,peab - tuleb" käsklusi, mis automaatselt toovad kaasa vastumeelsuse kohustuste suhtes. Laps: sinu sisemine laps koosneb tungist tundma õppida, katsuda, puudutada ja kogeda uut maailma. Teisalt kuuluvad lapse maailma ka hukkamõist, karistused ja negatiivsed tunded, mille
Mõlemad pooled (kõik osapooled) õpivad ennastjuhtivaks, õpivad vastutama on töö tulemuste ja kvaliteedi, tagajärgede eest ... halvasti täitmise, täitmatajätmise korral (võtma vastutust) 2. Vastutamine Vastutustunne isiksuseomadus, seotud psühholoogilise leppega, küpsusega, südametunnistusega, seesmiste normide-reeglite seadmisega iseendale võime vastutada iseenda või teiste tegude eest võime töötada sundimata, ennastjuhtivalt vastutuse võtmine, kohustumus seesmine nõustumus pingutada, ennast kontrollida tulemuste saavutamisel, viia asju lõpuni takistuste ilmnemisel olla aktiivne ja paindlik neid ületama. Mida ma teen, kui ma vastutan? Mida ma EI tee, kui vastutan? Refleksiooni osa täiskasvanu õppimises Refleksioon on kogemusliku õppe põhimõiste ja tähendab peegeldamist, tagasivaatamist (King ja Shweitzer 2004).
naisterahva kollane, kortsus näu oli jä aküm, ta pilk torkav. «Istu siia ja kuula, mul on sinuga rä akimist,» üles ta madalale pingile oma jalge ees täendades. Agnes tätis käku. «Ma olen sind nü ud külalt uurinud, ma tunnen sind läi Ja läi,» algas abtiss väa tõiselt. «Sa oled kaval, salalik ja tigeda süamega.» «Täi!» «Ole vait! Ma nän su hinge põjani. Ma lootsin helduse ja lahkusega sinust niipalju võtu saada, et sa mulle ilma sundimata kõk oleksid 398 tunnistanud nagu laps emale. Sa ei ole seda mitte teinud --see on halb mäk.» «Mis asja pidin ma tunnistama?» «Sinul on patune armastus süames!» üles abtiss tasase, läitungiva hä alega. Agnes kahvatas, aga ta ei kostnud sõagi. «Sinul põeb patune armastus süames,» kordas abtiss ilma armuta, igale sõale rõku pannas. «Lugu näb tõine olevat, sest sa ei punasta, sa läed näst valgeks kui lubjatud sein. Ma loodan, et sa minu ees asjata salgama ei hakka
annaabi.ee 
