INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks (0)

INIMKOMMUNIKATSIOON
1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel.
2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon.
3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema.
4.Millised sõnumid on verbaalsed ?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele.
5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed ?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel , näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne.
6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika ), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru.
7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle.
8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis?
Tagasiside kaudu näeme me kuidas kuulaja meie sõnumit vastu võtab ja mõistab. Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni. Tagasiside kaudu saame hinnanguid oma käitumisele, kõnele, ja vastavalt sellele kujundame enda enesehinnangu.
9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis?Inimkommunikatsioon toimub ajas ja ruumis. Aja jooksul tekivad meil arusaamad erinevatest normidest, mis muutuvad. Aega saab enda kasuks pöörata, rääkides alla tähelepanu võime piiri (400-500 sõna minutis ). Kommunikatsioon nõuab aega. Sõnumi loomine, edastamine , vastuvõtmine, töötlemine võtab aega.
10.Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?Efektiivne kommunkatsioon-kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale.
11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust ?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje , tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle pidevalt tagasisidet anda. Juttu saab huvitamaks teha kehakeele, miimika , intonatsiooniga mängimise teel. Keskkond tuleb valida nii, et see soosiks kommunikatsiooni nt. Ei saa rääkida suure müra sees, sest seal ei kuule midagi. Keskkond ei tohiks ka tähelepanu kõrvale juhtida. Tuleb rääkida kuulajale arusaadavas keeles. Mitte kasutada mitmetähenduslikke sõnu, kui kuulajale võib tähendus ebaselge olla. Sõnum peab olema otsekohene ja aus, selge, sirgjooneline, peab toetama kuulajat , sõnumi peab edastama kohe,
12.Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kuulaja tõstab kommunikatsiooni efektiivust selle läbi kui ta kuulab hoolikalt enda partnerit, annab talle pidevalt tagasisidet kuuldu kohta, annab teada enda arvamust. Kui ta sõnastab mõtte endale veel ausaadavamaks ja jätab selle meelde.
13.Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt?Kommunikatsioonis peab osalema aktiivselt, sest nii on kindel et mõlemad saavad kommunikatsioonist maksimaalselt kasu- kuulaja saab aru, rääkija edastab enda sõnumi teistele arusaadavalt. Kui üks osapool on osavõtmatu ja loid siis on see rääkija monoloog ja mitte mingit suhtlust tegelikult ei toimu.
14.Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja sorteerida välja muu. Selleks me kasutame kahte sorti filtreid: füsioloogilised (meie võime vastu võtta infot on piiratud) ja psühholoogilised(ootused ja eelarvamused info suhtes).
15.Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine?Me võtame informatsiooni vastu valikulilselt, kasutades erinevaid filtreid. Vastu võetud informatsiooni me organiseerime (nt telefoni numbri kombinatsioonid rühmitame gruppidesse , sest nii jääb see meile paremini meelde), interpreteerime selle enda jaoks, loome seoseid et oleks kergem meelde jätta.
16.Kuidas me loome arusaamise iseendast? Arusaamine iseendast toimub läbi teistelt saadud tagasiside, me võtame arvesse enda positsiooni sotsiaalses grupis , kui palju meie arvamus läheb teistele grupis korda. Kuivõrd head suhtlejad me oleme jne
17.Kuidas me loome arusaamise teistest?Meile mõjub palju esmamulje teisest inimesest. See määrab palju kuidas me teda enda jaoks määratleme. Esmamuljes on põhilised välimus ja esimesed sõnad. Meie mõtetes on ka palju stereotüüpe mis loovad esmamulje. Me vaatame kuidas teda ümbritsevad inimsed suhtuvad temasse ja kujundame oma arvamuse vastavalt sellele.
18.Mida tähendab esmamulje efekt?Tähendab seda et esimene informatsioon on kiõige otsustavam mulje tekkimisel, nt see kuidas isik riides käib, tema kehaehitus , isiksus, milline on tema kõne jne.
19. Mis on stereotüübid? üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta
20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus , autoritaarsus, avatus ,
21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega
22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub
23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?Kodeerimine: tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseksDekodeerimine: vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine .
24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele?muutused sotsiaalses keskonnas ...
25. Mis on egotsentriline kõne? enesekeskne kõne
26. Milline on keele roll maailma mõistmisel?mälu suures osas verbaalne, võime rääkida abstraktsetest asjadest, Oled see, mida räägid!
27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? kasutame samu sõnu, järelikult räägime samadest asjadestkasutame erinevaid sõnu, järelikult räägime erinevatest asjadest
28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks?Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt:􀃠 7% - verbaalne (sõnad)􀃠 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne)􀃠 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme)
29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne tsoon (0 – 15 – 45 cm)􀂃 Personaalne tsoon (45 – 75 – 120 cm)􀂃 Sotsiaalne tsoon (120 – 215 – 360 cm)􀂃 Avalik tsoon (360 – 610 - … cm)
30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?zhestidega võib edasi anda hoopis teistsuguseid sõnumeid kui verbaalselt
31. Milline on žestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? zhestid on üks kommuniakstiooni liikidest
32. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? puudutus on üks kommuniakstiooni liikidest
33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?riietus ja välimus on üks kommuniakstiooni liikidest
34. Mida tähendab parakeel ?Parakeel tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. Rõhutades mingit sõna anname märku just antud komponendi tähtsusest. Mingi üksiku lauseliikme rõhutamine võib mõjuda tihti halvustavalt.
35. Mis on pseudokuulamine ? Vajadused, mida pseudokuulamine rahuldab 􀃠 jätad inimestes mulje, et oled nende jutust huvitatud􀃠 oled valvel, märkamaks ohtu􀃠 püüad jutust üht teatud infokildu, jättes kõik muu tähele panemata􀃠 võidad aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks􀃠 kuulad poole kõrvaga, et ka sind pärast är kuulataks􀃠 kuulad, et leida teise nõrku kohti􀃠 kontrollid, kuidas inimesed reageerivad􀃠 kuulad poole kõrvaga, et olla kena inimene􀃠 kuulad poole kõrvaga, et ignoreerimisega teist mitte solvate
36. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine􀂃 Mõtete lugemine􀂃 Vastuseks valmistumine􀂃 Sõelumine􀂃 Siltide kleepimine􀂃 Unelemine􀂃 Samastumine􀂃 Nõuandmine􀂃 Väitlemine􀂃 Oma õiguse tagaajamine􀂃 Teema vahetamine􀂃 Takkakiitmine
37. Mis on empaatiline kuulamine?kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine
38. Kuidas kuulata efektiivselt?* pöörata tähelepanu*- mõelda rääkijaga kaasa* vältida müra
39. Mis on lähisuhete aluseks?* turvalisus* usaldus
40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib?Uskumus või veendumus , et teise poolt ei tule midagi halba.Tekib kogemuste ja üksteisetundmise põhjal
41. Milline on inimsuhete dialektika ? inimsuhted kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel * Autonoomsus /seotus * Kindlus /ebakindlus * Avatus/suletus
42. Mis on konflikt?Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. *Selgelt väljendunud vastasseis*Vastastikune sõltuvus*Kokkusobimatud eesmärgid*Piiratud ressursid *Vahelesegamine ja takistused
43. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid?*Vältimine*Võitlus*Kompromiss*Kohandumine*Koostöö*Mitte millestki kaoseniVältimine* Eitamine *Mittereageerimine*Tähelepanu pööramine semantikale *Edasilükkamine Võitlus*Eeldatavate motiivide omistamine*Ettekirjutused ja ähvardused
44. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti?Ei lahenda
45. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti?Ei teeb hullemaks.
46. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Teise nõrkuste ärakasutamine.
47. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? *Ollakse ausad.*Ei segata isiklikku elu sellese*Lahatakse konflikti mõlemat poolt kuulates.
48. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel?*Analüüsi olukorda *Valmistu läbirääkimisteks *Planeeri ja organiseeri*Säilita kontroll läbirääkimiste üle*Läbirääkimiste lõpetamine *Alati saab paremini
49. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid?Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist.
50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt?Selged rollid kujunevad peale tööalaste rollide ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt.
51. Mis on eneseavamine ?enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine
52. Mis on Johari aken?*Avatud ruut - sina tead ja ka teised teavad*Pime ruut - sina ei tea, kuid teised teavad*Varjatud ruut - sina tead, kuid teised ei tea* Tundmatu ruut - ei tea sina ega ka teised
53. Millised on eneseavamise plussid ja miinused?Eneseavamise plussid:*Õpid end paremini tundma*Inimsuhted muutuvad lähedasemateks*Suhtlusringkond laieneb *Süütunne leevendub*Ammutad energiat Eneseavamise miinused* kasutatakse kurjasti ära
54. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat?*Faktid, tähelepanekud *Mõtted-järeldused- hinnangud *Tunded
55. Millised sõnumid on täissõnumid? Täissõnumites on alati esindatud neli komponenti: tähelepanekud (faktid), mõtted, tunded ja soovid. Seega on täissõnumis öeldud, mida me teame, mõtleme, tunneme ja soovime . Täissõnumi puhul ei jäeta midagi olulist enda teada, näiteks seda, milliseid tundeid üks või teine olukord meis tekitab. Kui mõni nendest komponentidest on puudu, on tegu osalise sõnumiga.
56. Millised sõnumid on risustatud sõnumid?Risustatud sõnumid varjavad mingeid tundeid või mõtteid. Risustatud sõnum erineb osalisest sõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi ei ole lausest lihtsalt välja jäetud, vaid ta on varjatud kujul seal olemas. Tavaliselt edastatakse risustatud sõnumeid lihtsa ja otsekohese lausega, kuid kasutatakse tegelikke tundeid reetvat hääletooni.
57. Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Otsekohene sõnum; Kohene sõnumi edastamine; Selge sõnum; Ärge esitage küsimusi, kui on teha avaldus; Kehakeel ja sõnum peavad ühilduma; Vältige topeltsõnumeid; Öelge välja, mida tahate ja tunnete; Tehke tähelepanekutel ja mõtetel vahet; Keskenduge ühele asjale korraga; Sirgjooneline sõnum; Kuulajat toetav sõnum
58. Mis on kultuur, kas kultuur on õpitud või kaasasündinud?Kultuur on eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve avalik esinemine – avalikus kohas, formaalne , etteplaneeritud, kindlaksmääratud rollide ja käitumisreeglitega. Kultuur on õpitud
59. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest?Kultuurid erinevad teinetesedt tavade, uskumuste ja kommete poolest. On ka keelelisi erinevusi enamiek kultuuride vahel.
60. Mis on etnotsentrism ?Etnotsentrism on arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast erinevad juhtimisstiilid ?
61. Mis on intervjuu ?Intervjuu on eesmärgiga saada v anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda jne,,küs tüübid- avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka surutud
62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav ?Pane kirja, milleks sa intervjuule lähed?; Pane kirja intervjueerija eesmärk; Kui sa pole ekspert teemal, mida intervjuu käsitleb, siis valmista end ette; Uurimistöö põhjal pane kirja küsimused, mida tahaksid intervjueerijale esitada; Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahaksid enda juures rõhutada; Mõtle, milliseid küsimusi sulle tõenäoliselt esitatakse; Enneta sõeluva intervjueerija vastuväiteid; Mõtle, kuidas jätta intervjueerijale head muljet; Mõtle, kuidas pääseda intervjueerijaga juba enne küsitluse algust ühele lainele; Treeni intervjuuks; Ole valmis paluma intervjuu tulemuse kohta selgitust; Kui oled intervjueerija pakkumisest tõsiselt huvitatud, siis näita seda välja; Pärast intervjuud tee sellest endale kokkuvõte nii kähku kui võimalik;
63. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija?Täpsusta, mida sa tahad ; Kogu taustinformatsiooni ; Otsusta, keda sa intervjueerid; Määra oma konkreetne eesmärk; Otsusta, millist informatsiooni soovid Edastada ; Pane kirja küsimused; Sea küsimused esitamise järjekorda; Mõtle, milliseid küsimusi võib intervjueeritav sulle esitada; Otsusta, kui kaua intervjuu kestab; Lepi intervjuu asjus kokku; Tervita intervjueeritavat, korda intervjuu eesmärki ja kestvust ning loo meeldiv õhkkond; Vaheta eesmärgi täitmiseks informatsiooni; Lõpetuseks täna intervjueeritavat ning tee kokkuvõte; Korda intervjuu mõttes üle ning pane kõige olulisem kirja.
64. Mis määrab ära inimeste grupi?Inimeste grupi määrab ühine eesmärk … ülesandele orienteeritud grupid… vastastikune mõju, rahuldus , eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne
65. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära?Väikesed grupi: primaarsed, juhuslikud v sotsiaalsed, õppe-, töögrupid võim- positsiooni, stimuleeriv, karistav, eksperdi , eeskuju võim.
66. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Kohandumise surve… kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu.Sotsiaalne mõju… vajadus hinnata oma arvamusi ja võimeid ning kui meil ei ole selleks objektiivseid aluseid, siis võrdleme ennast teistega .
67. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel?Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Ehk mida väiksem grupp seda vähem lahkhelisid(positiivne) aga mida vähem inimesi seda vähem erinevaid ideesid probleemidele lahenduste leidmise osas(negatiivne).+ Grupimõtlemine
68. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad?Sest nende otsuste tulemused mõjutavad tervet gruppi mitte ainult ühte isikut.
69. Mis on ajurünnak?Ajurünnak on jätta hindamine ja kritiseerimine ajutiselt kõrvale, kujutlusvõime vabaks ja ideede pakkumine, otsi variante ja lahendusi, salvesta kõik ideed, hinda ja vali välja hiljem.
70. Millised on grupi liikmete rollid?Ülesandele-orienteeritud rollid; Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid; Individuaalsed rollid.
71. Millised on grupi juhi rollid? Administraator; Planeerija; Strateeg; Ekspert; Grupi esindaja; Grupisiseste suhete korraldaja; Kiitja ja karistaja; Vahekohtunik ; Musternäidis; Grupi sümbol; Vastutaja; Ideoloog ; Isakuju; Patuoinas.
72. Mida teha et grupi töö oleks edukas?Pane paika grupi eesmärk; Tee kindlaks oma seisukoht; Kuula; Löö kaasa; Säilita külma verd.
73. Millised on erinevad juhtimisstiilid?ülesandele-orienteeritud funktsioonid , sotsiaalsed funktsioonid. Juht on kui planeerija , administraator, ekspert, kiitja ja karistaja, esindaja, vahekohtunik, vastutaja.
74. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides?konsensus, enamus, koalitsioon, teerull
75. Mis on avalik esinemine? Esinemine, kus sõnum on suunatud kõigile grupi liikmetele, tagasiside on piiratud, auditoorium mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohandamine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpe.
76. Millest sõltub esineja usutavus ? Autoriteersusest, iseloomust, dünaamikast. Lisaks ka eelnevast usaldusest ja esinemise ajal tekkivast usaldusest.7
7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõpitud kõne, vabalt rääkimine.
78. Mis on auditooriumi analüüs? Demograafiline analüüs, eesmärgile orienteeritud analüüs. Vaadatakse kuidas publik käitub(millele ja kuidas ta vastuvõtlik on)
79. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? Teema järgi, kronoloogiline , ruumiline, probleem-lahendus, põhjus-tagajärg.
80. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis?tööjaotus, juhtimise piiratus , juhtimise püramiid.
81. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis?Toetus, Usaldus, järjekindlus ja kooskõlalisus, terviklikkus , jagamine ja delegeerimine, info täpsus, selgus ja avatus, empaatia.
82. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Kaotsi minek ja moondumine, liiasus,võim
83. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis?vastuvõttlikus- tahe võtta vastu altpoolt tulevaid sõnumeid.
84. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Funktsioonid ja barjääride vähendamine.
85. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid?Kaotsi minek ja moondumine, liiasus.
86. Mis on kuulujutud , miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on kellegi poolt edasiantud teave, mis on ebamäärane, see sõltub K = t * e * 1/k, kus K- kuulujutt , t-tähtsus, e-emamäärasus, k –kriitiline meel.
87. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia, auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside.
88. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, maht, visuaalsus .
AVALIK ESINEMINE
1. Mis on veenmine ?loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub
2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete?Sest kõne pidamine on faktide esitamine läbi kõnepidaja silmade ja me veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama.
3. Kuidas olla veenev ?*Tea, millal kasutada ühepoolset, millal kahepoolset versiooni*Tea, millal kasutada induktiivset, millal deduktiivset lähenemist*Tee vahet omaduste ja kasu vahel*Paku selget alternatiivi*Ähvarda kolmandat osapoolt*Tekita omaduste konflikt*Esita uut infot*neile, mida sa taha*Enneta vastuargumente*Alusta kokkupuutepunktidest*Kasuta erinevaid võtteid
4. Mis mõjutab kõneleja usutavust?*Iseloom*Pädevus*Enesevalitsemine*Meeldivus *Ekstravertsus
5. Kuidas võita publiku sümpaatiat?*Teadvusta, mida publik tunneb*Leevenda nende hirme *Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida*Ära kurda publikule oma probleeme*Keskendu nende vajadustele
6. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes?Et võita sümpaatiat ja usaldust
7. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel ?*Ära vurista numbreid * Ümarda arvud *Kasuta usutavat allikat *Korda võtmearve *Pane statistika tuttavatesse terminitesse *Loo pilt
8. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses ?*Ootuste seadmine *Tähelepanu äratamine*Sümpaatia loomine*Edaspidiste teemade kirjeldusOlema peab*Ütle kes sa oled ja milleks siin oled*Anna vajalikku taustinfot*Tervitused ja tänusõnad
9. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida?* Vabandus *Klišee*Petekas*Taktitus*Kosmosejuhtum*Reisikiri*Rekvisiidimeister *Ignoreerija
10. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokk uvõttes?Tagab kõne lõpetatuse ning annab kuulajaskonnale märku, et kõne on lõpetatud.Olema peab*Kõne kokkuvõte*Lõpetatus*Unustamatu mulje
11. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida?*Olematu lõppsõna*„Puu kukkus mu autole peale” – lõppsõna*Kloonitud lõppsõna *Kleepuv lõppsõna*Vinguv lõppsõna*Kuulimäng – lõppsõna*„ Bensiin saab otsa” – lõppsõna*Lõputu lõppsõna
12. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused?*Miinused:*Hälbinud publik*Visuaalsetele vahenditele rääkimine*Varustuse mured*Plussid:*Tõmbava tähelepanu *Aitavad põhilist meelde jätta*Aitavad kõne kulgemist paremini mõista*Asendavad kõneleja märkmeid*Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulajate poolt
13. Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel?*Jäta piisavalt aega*Kontrolli õigekirja*Kasuta asjakohast graafikat*Nummerda slaidid ja kiled*Ole järjekindel*Kasuta ära juba olemasolevat kujundust*Kasuta lihtsat tekstistiili*Ära näita liiga palju teksti*Ära sega erikirjastiile*Ära kasuta liiga palju värve*Ära kõike rõhuta
14. Mida tuleb silmas pidada jaotusmaterjalide kasutamisel? *Jaotusmaterjalide tegemine*Õige info esitamine*Teadmine, millal neid välja jagada15. Kuidas harjutada esinemiseks?*Harjuta kõva häälega*Hangi endale publik*Aima tõelist olkorda ette*Otsi keegi, kes pakub sulle tagasisidet*Ära kasuta peeglit*Mõõda aega
16. Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel?* Rooma numbritega kavapunktid*Võtmesõnad *Võtmelaused
17. Mida silmas pidada esinemise ruumi valimisel ja istekohtade planeerimisel?*Seadmetega arvestamine *Segavate asjaolude kõrvaldamine*Istekohtade planeerimine:*Et kõik näeksid sind*Et pingid oleksid mugavad *Toolide arv on kooskõlas ruumi suuruse ja kuulajaskonna arvuga
18. Milline on varustuse kuldreegel ?Ära usalda kedagi peale iseenda
19.Segavad asjaolud kõnega esinemisel:1)tuba ilusa vaatega 2)vaateväli üubliku seast 3)vaade poodiumil 4)müra
20.Lavahirm-alustades kerge kõhedustundega enne kõnelemist, lõppetades halvava hirmuga lava ees.
21.Kuidas jagu saada lavahirmust?1)selgita välja, mis sind närvi ajab(oma hirmu ära tundmine on esimene samm selle ära tundmiseks)2)muuda oma arusaamiseid-publik soovib näha sinu edu;sa tead mida publik tahab saada;publik ei tea et sa kardad
22.Kehakeele roll- Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotada järgnevalt:*7% verbaalne(sõnad)*38% vokaalne(hääle valjus,rütm jne.)*55%kehakeel(põhiliselt näoilme)
23.Keelekasutus-*kasuta kõnekeelt*kasuta lihtsat keelt*kasuta mõjuvaid sõnu*väldi pikki lauseid*ole konkreetne*väldi žargooni*väldi võõrsõnu ja väljendeid*ole ettevaatlik lühenditega
24. Silmside auditooriumiga ja selle olulisus-*vaata inimesi*taasta mõtte lõpus silmside*ära vaata aknast välja*ära vaata ühte punkti*ära tagumisi ridu unusta*ära vaata üle publiku peade *ära lase märkmetel silmsidet rikkuda Tähtsus-kaob juttu usutavus-ja publiku tähelepanu hajub
.26.mida ei tohi teha kõne algul:*ära nendi, et oleksid meelsamini kuskil mujal*ära nende et sa ple ette valmistnud*ära tee solvavaid nalju*ära küsi aja kohtalõpus-*ära ületa aega*ära uita ringi*ära lisa lõpus uusi punkte*ära ütle et unustasid midagi õelda*ära oel ebalev.
27.puldi kasutamine-*“Barjääri“ argument on müüt.*kasuta pulti kui strateegilist abivahendit*vaata puldi taga liikudes oma märkmeid*sobilikul hetkel võid puldi taha peitu pugeda*ära toetu või klammerdu puldile
28. mikrofoni kasutamine-*analüüsi kas peaksid ültse mikrofoni kasutama?*mikrofoni tüübid*kontrolli mikrofoni
KIRJUTAMINE
1.essee mõiste-essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta,seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjandi ja esse põhiline erinevus on teostuse meisterlikkuses.
2.kirjatöö etapid-*Sissejuhatus-peab äratama huvi ja tutvustama põhiideed*Teemaarendus-lähtub põhiideest*Kokkuvõte-meenutab teemaarendust ja põhiideed,intrigeerib edasi mõtlema ning lõpetab arutluskäigu.
3.mõtete püüdmine-pool riiki hea mõtte eest*kirjutamiskramp-..tuleb hirmust,mitte ruamlusest*Nimekiri-sobib lihtsate ja loogiliste teemade teemade avamiseks*Teema veeretamine-kontrollivaba kirjutamine*Skeem-sobib hästi arutleva teema avamiseks
4.kirjutamiskramp-tuleb hirmust mitte rumalusest-tuleb end maha rahustada, uskuda endasse,mõelda hetkeks muude asjade peale, et krambist jagu saada!
5.Mõtete korrastamine-*info vahetamine-kommunikatsiooon on alati kahepoolne ja saab õnnestuda ainult siis, kui sõnumi saatja ja vastuvõtja mõlemad teevad pingutusi selle õnnestumiseks.*Suuline ja kirjalik kommunikatsioon-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst*eesmärk*põhiidee-ei ole teema ega pealkiri, vaid autori sõnum lugejale*teksti adressaat*suhtumine lugejasse
6.suulise-ja kirjaliku kommunikatsiooni vahe-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst
7.kirjatöö eesmärk ja põhiidee-eesmärk on, mida tahab autor oma tööga saavutadada ja põhiidee on autori sõnum lugejale.
8.kirjutaja suhtumine lugejasse-*ole sisukas *ole konkreetne*ole loogiline*too näiteid*seleta
9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit?Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab viimistlust ning korrastamist.
10. Mis on tekstistrateegia?Tekstistrateegia on kirjutusvorm, mida autor viljeleb oma kirjatüki valmistamisel. Kirjutusvorm valitakse vastavalt lugejaskonnale ning teemale . Tekstistrateegiad on:*Jutustamine - annab ülevaate mingist sündmusest*Kirjeldamine – puudub ajamõõde*Arutlemine - avab seosed nähtuste vahel
11. Millised on arutlevad tekstistrateegiad?*Analüüs* Liigitamine *Põhjuslike suhete avamine
12. Mis on struktureerimine?*Lugejaks kehastumine*Sissejuhatuse struktureerimine*Põhiidee juures püsimine*Põhiidee väljaarendamine*Kokkuvõtte struktureerimine
13. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses?*Äratab lugejas huvi*Annab lugejale märku autori arvamusest antud teemal*Avab autor põhiidee*On lühike
14. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine?Põhiidee väljaarendamine on selle lahtiseletamine lugejale. Põhiidee juures püsimine on antud teemal arutluse läbi viimine põhiideed puudutavates raamides nendest väljumata ehk puudutamata kõrvalisi ning konkreetse teema suhtes tähtsusetuid aspekte.
15. Mis peab olema kirjatöö kokkuvõttes?*Kordab kirjandi põhiseisukohti*Pakub veidi uut mõtlemisainet*Lõpetab kirjutatu sujuvalt ja selgelt
16. Mis on viimistlemine ?*Lõikude viimistlemine*Üleminekute ja tugede viimistlemine*Sõnastuse viimistlemine
17. Mis on sisulõigud?Sisulõik esitab väite ja põhjenduse.
18. Mis on sidelõigud?Sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde.
19. Mis on üleminekud?Üleminekud on sõnad või fraasid , mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks.
20. Mis on toed ?Toed on märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib.
21. Mida tähendab sõnastuse viimistlemine?*Lause vormistus - võib juhtuda, et lauset lõpetades ei mäletata enam täpselt, kuidas seda alustati*Sõna valik - väldi kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust - keel, stiil ja terminoloogia *Lauserütm - ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist
22. Mis on toimetamine?*Keeletoimetamine – õigekeel, keeleline lõpetatus*Tehniline vormistamine
23. Mis on referaat?Referaat algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni
24. Mis on plagiaat?Kellegi teise teksti, tulemuste või mõtete esitamine enda nime all.
25. Milline peab olema teadusteksti stiil?Objektiivne, selge, täpne, kiretu.
26. Milline on hea pealkiri?Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut.
27. Mis on annotatsioon ?Põhimõtteliselt töö lühitutvustus. Esitab lühidalt ja konkreetselt: töö eesmärki, põhiprobleemi ja tulemusi.
28. Mis on resümee?Kokkuvõtlik töö tutvustus, annab üldise ülevaate tööst. Selgitab ülevaatlikult ja põhjalikumalt: töö eesmärke, olulisemaid käsitletud probleeme ja olulisemaid tulemusi.
29. Mis on retsensioon ?Objektiivne arvamus töö kohta. Peab sisaldama: sissejuhatust töö ja selle eesmärgi tutvustusega, ülevaadet tööst, selle ülesehitusest ja esimesi muljeid, diskussiooni autoriga(poolt või vastu), põhjendatud hinnangut tööle-probleemikäsitlusele.