Sport ja tervislikud eluviisid (7)

Referaat
Sport ja tervislikud eluviisid
Erik Alviste
EMA Merekool
I kursus
29. detsember 2008. a.
Sport & Tervislikud eluviisid
Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid.
Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust.
Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu , s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada.
Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see muidugi tahtepingutust, kuid hiljem harjutakse tagasihoidlikuma toitumisega. Range paastumine (nälgimine) on muidugi tervisekahjulik.
Liigsest kehakaalust vabanemine energiakulu suurendamise teel nõuab tugevamat tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud.
Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal . Kui organismil muud energiaallikat ei ole, siis kasutab ta selle kulu katmiseks veidi üle 20 g varurasva. Millal jõuab niimoodi paar-kolm kilo kaalus maha võtta? 10 000 m jooks nõuab 600 kcal, maratonijooks 1800 kcal. Pole hõlbus ennast saledaks joosta ! Pealegi peab tüse inimene tervisespordiga väga ettevaatlikult alustama.
Tervisesport, mille eesmärk pole kõrged sportlikud saavutused, aga on igaühele vajalik lihaskonna , vereringe - ja hingamiselundite tugevdamiseks.
Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima.
Püramiidi tipp
Rasvade, õlide ja maiustuste söömist peaks piirama ning nende grupp moodustab väikese tipu püramiidist. See rühm kätkeb endas salatikastmeid, erinevaid õlisid, kreeme, võid, margariini, magustatud karastusjooke, komme ja magustoite. Sellesse toiduaineterühma kuuluvad ained sisaldavad suurel hulgal kaloreid, aga vitamiine ja mineraal sisaldavad vähe või üldse mitte.
Püramiidi keskosa
Mõõdukas koguses vajab meie organism valkusid ehk proteiine ning need moodustavad püramiidi keskosa ülemise poole. Piim, jogurt , juust, samuti liha, kala, linnuliha , kuivatatud oad, munad ja pähklid - kaks erinevat toiduainete gruppi, mille enamjaolt moodustavad loomsed toitained - on tähtsad valgu, kaltsiumi, raua ja tsingi allikaks. Võimaluse korral valida taine liha, nahata linnuliha, kala ning madala rasvasisaldusega piimatooted kontrollimaks rasva ja kolesterooli taset. Piira fritreeritud toitude osakaalu, see aitab ka rasva ja kalorite liigse kogunemise vastu.
Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, et puu- ja juurviljad on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete ammutamiseks, on need ka madala rasvasisaldusega, madala soodiumimääraga ning ei mingit kolesterooli. Süües erinevaid puu- ja juurvilju on kindel, et igapäevane C-vitamiini vajadus on kaetud.
Püramiidi alustala
Leib, tangained, riis , makaronid - teraviljatooted - on püramiidi aluseks, sest nende järgi peaks planeerima toitumist. Püüa valida iga päev nende toodete hulgast 6-11 portsjonit. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Et säilitada madal rasvasisaldus, piirake leivapealset.
Me kõik tahaksime süüa tervislikku toitu. Jutud tasakaalustatud menüüst, korrapärasest söömisest ja toiduainete õigest valikust ei jäta tänapäeval ükskõikseks ühtegi inimest. Paljuski määrab toidu kvaliteet meie tervise ja heaolu. Arutlused toidu puhtuse ümber on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud. Ei ole ju saladus , et lisaks toitainetele ( valgud , süsivesikud, lipiidid , vesi, vitamiinid, mineraalained , mikroelemendid ) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste- või lisaaineid . Kõige rohkem kuuldusi liigub Eestimaal just euronumbritega lisaainete teemal. Kasutades ära lünki meie seadusandluses ja ka tarbijate suhtelist teadmatust, on Eesti importtoiduainete turg muutunud omalaadseks lisaainete paradiisiks. Sageli veetakse siia sisse tooteid, mida teistes riikides müüa ei lubata. Ka meie oma toiduainete tööstus hakkab üha julgemalt ning rohkem lisaaineid kasutama. Suhtumise järgi lisaainetesse saab inimesed jagada kahte põhirühma - pooldajad ja vastased, sest päris ükskõikseks ei jäta see teema vist kedagi. On neid, kes kinnitavad lisaainete vääramatut ohutust ja leidub neidki , kes näevad lisaainetes rahva tervise otsest laastajat. Püüamegi järgnevalt heita pilgu E-tähise ja numbrikoodidega ainete maailma ning vaagida nende ohutust/ohtlikkust inimese tervisele erapooletu pilgu läbi.
Tervisespordi parimad pooled:
- Vähendab seljavalu
-  Alandab depressiooni
-  Aeglustab vananemisprotsessi
-  Säilitab kehakaalu
-  Tugevdab südant ja kopse
-  Tugevdab lihaseid ja luid
-  Ergutab mõttetegevust
-  Tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset
-  Alandab  vähki haigestumise riski
Kuidas kõrge kolesteroolitase kahjustab?
Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu ja võib olla ka ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjustajaks. Liigne kolesterool võib olla ladestunud veresoontes ja seetõttu viimased kitsenevad. Kolesterooli hulk veresoones võib muutuda nii suureks, et blokeerib arteri ja veri ei saa läbi voolata. Kui arter , mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon , mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus.
Millal peaks alustama kolesteroolitaseme kontrollimist?
Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast seda peaks kontrolli intervalliks olema 5 aastat maksimum.
Olenevalt kolesteroolitasemest ja teiste südamehaiguste riskifaktorite olemasolust, peaks taset kontrollima tihedamini.
Kuni 2 aasta vanustel lastel peaks kolesteroolitaset kontrollima, kui mõnel lähedasel sugulasel (nt vanavanemal) ilmnes südamehaigus enne 55-ndat eluaastat või kui lähedasel sugulasel on kõrge kolesteroolitase
Milline peaks kolesterooli tase olema??
Lipoproteiinide tihedus (kõrge või madal) on oluline. Kui üldine kolesteroolitase on kõrge kuna tõusnud on nn. halva kolesterooli tase, siis võib olla suurem risk ka südamehaiguste ja ajurabanduse suhtes. Kui üldine tase on kõrge nn. hea kolesterooli kõrge taseme tõttu, siis ei ole tõenäoliselt vaja karta suurenenud riski südamehaiguste suhtes. Siinkohal ka mõningaid näpunäiteid : Söö palju juur - ja puuvilju · Söö enam grillitud kala ja nahata kana fritreeritud liha asemel.
· Vali taised lihatükid sea-, veise- ja lambaliha süües. Samas vähenda liha kogust.
· Söö erinevaid kiudainerikkaid toite nt. täisteraleiba ja õunu. Kiudained aitavad kolesterooli taset alandada. Samuti tulevad kiudainerikkad toidud kasuks kui püüate kehakaalu vähendada, sest kiudained tekitavad täiskõhutunde.
· Piira küllastatud rasvade tarbimist, just piimatoodete näol (näiteks jäätis ja või) ning palmi- ja kookosõli puhul. Kui näete pakile kirjutatud järgmisi koostisosi, siis teadke, et toidus on küllastatud rasvade osakaal väga suur: palmiõli, kookuspalmiõli, osaliselt küllastatud taimeõli.
· Piira kõrge kolesteroolitasemega toitaineid - munakollane ja maks. Pole soovitav süüa üle 4 munakollase nädalas.
· Tarbi väherasvaseid piimatooteid .
Suitsetamine ja selle kahjulikud mõjud inimesele
Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Ja hullem on veel see, et suitsetamisest võib jääda sõltuvusse.
Suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada. Kuid suitsetamise kahjulikkus on veel suurem.
  Nikotiin tekitab keemilises reaktsioonis inimkeha valkudega aine nimega nornikotiin. Just see aine osaleb nikotiinisõltuvuse tekitamises. Nüüd avastati ka keemiline side suitsetamise ja ainevahetushäirete vahel. Avastuse olemuseks on suhkrute ja teatud valkude omavaheline keemiline reageerimine, millega võivad kaasneda arenenud glükolüüsi lõppproduktideks, AGE- deks nimetatavad ained.
AGE-de suurt hulka veres on juba varem seostatud paljude haigustega, eriti Alzheimeri tõve, suhkruhaiguse ja vähiga. Nendel on roll ka veresoonte lubjastumises ja muudes inimese vananemisega kaasnevates tervisehäiretes. Suitsetamise mõjul kehas tekkiv nornikotiin muudab kehavalgud pöördumatult ja võib tõbede süvenemist ergutada.
 Teadlased analüüsisid suitsetajate ning mittesuitsetajate verd ning avastasid , et suitsetajate kehas oli nornikotiini läbi muutunud valkude ja glükolüüsi lõpp-produktide hulk suurem kui mittesuitsetajatel.
Üllatuslikult leiti ka, et suitsetamisest loobumise järel jääb nornikotiin inimkehasse palju kauemaks kui nikotiin, mis kaob üsna kiiresti. Veel avastati nornikotiini reageerimine selliste üldlevinud steroidravimitega nagu kortisoon, mis võib nende tarvitamise kasule lisada ka kahju Isegi suitsetamise mahajätmist hõlbustavad nikotiini sisaldavad närimiskumm ja plaastrid võivad tervist kahjustada. Siiski on pikemas perspektiivis kõige tähtsam suitsetamisest loobumine, ükskõik milliste abivahendite najal .
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist.
Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas , mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta
Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad . Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit , mis avaldub köhana.
Miks suitsetatakse üha enam?
On mitmesuguseid põhjusi ja oletusi. Esimene asi, mida tunnistatakse, on ikka sõpruskond. Sõbrad teevad, seega tuleb ka ise teha. Püütakse kõike ise üle elada ja omal nahal tunda. Ega neist proovijaist kõigist regulaarseid suitsetajaid saa. 20aastaselt suitsetavad neist ehk pooled või needki enam mitte. Tegemist on eaga, kes alles leidmas ennast ja neile on üpris raske selgeks teha, et suitsetamine pole positiivne valik. Pealegi ei ilmne noortel haiguse tunnuseid, seega ei karda nad midagi. Neile ei saa käegakatsutavalt selgeks teha, et suitsetamine andis tõuke sellele või teisele haigusele. Eesti peredes suitsetab iga teine lastega pere, kas siis üks, või mõlemad vanemad. Ehkki ka neis perekondades, kus mõlemad vanemad ei suitseta, hakkavad samuti lapsed suitsetama, on siiski nii, et laps matkib paljuski vanemaid. Kui peres suitsetatakse, siis peetakse seda toimingut sama normaalseks kui kõike muudki .
Suitsetamisest loobuda üritatakse kas omal jõul või kuskilt abi nõutades. Paari-kolme aasta jooksul on Eestis hakanud selles plaanis puhuma uued tuuled. 10 a tagasi ei tuldud selle pealegi, et pöörduda arsti poole pelgalt sellepärast, et tahetakse suitsetamisest loobuda. Suitsetamine pole ainult halb harjumus, suitsetamine on haigus ja selle haiguse nimi on nikotiinisõltuvus. Viimane võib olla erineva raskusastmega: vahel saavad inimesed mahajätmisheitlusega ise hakkama, teinekord on see protsess küllaltki vaevav . Jagub neidki, kes katsunud elus viis-kuus, vahel suisa 10 korda suitsust loobuda, aga ikka hakkavad uuesti pihta. Kui rääkida nikotiinisõltuvuse intensiivsusest, siis see on sisuliselt sama intensiivne, kui raskete narkootikumide tarbimise sõltuvus.
Ei taheta otse tunnistada, et ollakse suitsu sõltuvuses, kurdetakse kas siis haigusnähte, tuuakse ka mitmesuguseid sotsiaalseid põhjusi, ka otsustatakse suitsuga lõpp teha laste pärast, et neile mitte halba eeskuju anda. See on ju üpris positiivne pöördumine. Ühiskonnas on hakatud üha enam rääkima suitsetamise negatiivsetest külgedest, samuti on pannud tubakaseadus paljusid inimesi mõtlema.
Ühiskonna suhtumises toimunud nihked on muutunud teretulnuks need kohad, kust saab suitsetamisvastast abi.
Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine
Taust
Tööealise elanikkonna ebaterved eluviisid, halb terviseseisund ja varajane suremus ei võimalda kasutada täielikult tööjõu potentsiaali, mõjutades negatiivselt elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja töötaja produktiivsust. Arvestades Eesti demograafilist olukorda, on varajase suremuse ja tervislikel põhjustel hõivest välja langemise ennetamine olulised probleemid, millest sõltub majanduse arenguvõime.
Näiteks oli 2005a. mittesihilike vigastussurmade põhjustajate hulgas esikohal etüülalkoholi mürgistus, suitsiidi sooritanutest olid 82% alkoholi liigtarvitajad. Eriti suur osakaal on alkoholil vigastussurmade põhjustajana just parimas tööeas elanikkonna hulgas, ulatudes 42%-st kukkumisest põhjustatud surmade puhul kuni 75% uppumissurmade korral.
Meetme üldeesmärk on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, vähendades tervislikel põhjustel tööhõivest kõrvalejäämist.
Tegevused
Tervislikel põhjustel tööturul mitteaktiivsete inimeste osakaalu vähendamiseks tulevikus ja tervisehäirete ennetamiseks rakendatakse meetmeid inimeste terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervisekäitumise parendamiseks, sealhulgas keskendudes elanikkonna liikumisaktiivsuse suurendamisele, toitumisharjumuste parendamisele, sõltuvusainete (sh tubakas , alkohol , narkootikumid ) tarbimise ja riskiva seksuaalkäitumise vähendamisele ning teadlikkuse tõstmisele keskkonnast tulenevatest ohtudest. Tööealisele elanikkonnale korraldatakse aktiivselt teavitustegevusi, et informeerida neid terviseriskidest ja pakkuda välja tervist toetavaid tegevusi.
Kasutamaks paremini ära personaalsete teenuste potentsiaali tervise edendamises, haiguste ennetamises ja sõltuvushäiretest loobumises, arendatakse välja tervisenõustamis- ja rehabilitatsiooniteenused , koolitatakse teenuseosutajaid ning laiendatakse teenuse kättesaadavust.
Kuna elanikkonna tervise ja töövõime tagamisel ning parendamisel on oluline roll kohalikul tasandil toetatakse kohalikke omavalitsusi ja maavalitsusi oma elanikkonna tervise olukorra ja vajaduste hindamisel, tegevuskavade ja terviseedendusmeetmete planeerimisel, väljatöötamisel ja rakendamisel.
Rakendusskeem
Meetmes viiakse tegevusi ellu riiklike programmidena.
Rahastamine
Eesti osalus
26 470 588,24
ESF toetus
150 000 000,00
Meetme eelarve kokku
176 470 588,00
Programmid
176 470 588,00
Tabelis esitatud summad Eesti kroonides

TERVISLIK TOITUMINE

Toit on elu alus, tänu sellele inimene kasvab ja areneb. Noore ja aktiivse isiku jaoks on oluline, et toit oleks tervislik ning tasakaalustatud, mis tähendab, et see peab olema võimalikult mitmekesine ning sisaldama piisaval hulgal olulisi toitaineid.
Peamised toitained, mida inimene oma toidust peab saama on järgmised:
Valgud (ehk proteiinid )
Peamised toiduaineid, mis sisaldavad hulgaliselt valke on tailiha, linnuliha, kala, kohupiim ja teised piimatooted, munad, pähklid ja kaunviljad.
Süsivesikud (ehk sahhariidid )
Süsivesikud on organismis peamiseks energiaallikaks. Sahhariide on võimalik saada süües puuvilju, juurvilju, pagari- ja makaronitooteid, teravilja helbeid, müslit, putrusid, kartulit ning juues mahlu. Lisaks sisaldavad teraviljatooted hulgaliselt kasulikke taimseid kiudaineid, mineraale ja vitamiine.
Rasvad (ehk lipiidid)
Rasvad jagunevad peamiselt loomset päritolu küllastatud (loomaliha, sealiha , munad, pekk , koorevõi, rõõskkoor, jäätis, juust täispiim) ja küllastamata, peamiselt taimeõlideks ( oliivi -, päevalille-, maisi-, rapsi- ja sojaõli). Oluline on teada, et liigne rasv organismis on tervisele kahjulik, see tõstab tervise kolesteroolitaset ja suurendab sellega südameveresoonkonnahaiguste tekke riski.
Kiudained
On väga olulised toidu komponendid, mis soodustavad seedimist, tekitavad täiskõhutunde, aitavad vältida kõhukinnisust ning viivad organismist välja jääkaineid. Kiudaineid sisaldub palju leivas ja makaronitoodetes, mis on valmistatud kliidega jahust, värsketes köögiviljades, puuviljades, marjades, aga ka riisis, kaunviljades ja pähklites.
Vesi
Vesi moodustab inimese kehast keskmiselt 70% ning aktiivse inimese jaoks on vajaliku veevaru hoidmine olulise tähtsusega. Päevane veevajadus võib olla 2-3 liitrit ja rohkemgi .
Vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid.
Erinevaid vitamiine on umbes 20. Minimaalne vajalik päevakogus erinevaid köögivilju, maitserohelist ja -juuri on 400g ning puuvilju ja marju 300g - see on kogus, mis aitab vältida peamiste vitamiinide puudust organismis. Oluline on meeles pidada, et nii vähene vitamiinide kogus kui ka nende ületarbimine on tervisele võrdselt kahjulikud.
Mineraalid ja mikroelemendid on näiteks kaltsium , jood, raud, fosfor , magneesium jm.
Mõned nõuanded tervislikuks toitumiseks:
- Toit peab olema võimalikult mitmekesine. Katseta uusi roogasid ning ära karda eksperimenteerida!
- Naudi söömist, tunneta toidu lõhnu ning maisteid!
- Kasvavale organismile on eriti kasulikud erinevad piimatooted (kohupiim, piim, keefir , jogurt, juust). Ettevaatlik peaks olema suure rasvasisaldusega piimatoodetega, nagu näiteks majonees, koorejäätis, rõõskkoor jm.
- Söögikorrad peaksid olema võimalikult regulaarsed. Päevas võiks olla 3-4 põhilist söögikorda, mis sisaldavad sooja toitu. Nende vahel võib teha vahepalasid.
- Väldi ülesöömist, seda eriti enne treeningut ja magama minemist. Viimane söögikord võikski olla vähemalt 3 tundi enne magama heitmist või spordi tegemist.
- Väldi näljatunnet ja pikki söögi vaheaegu.
- Söö rohkem värskeid puuvilju, marju ja köögivilju.
- Joo vähem gaseeritud ja suhkruga karastusjooke ning kohvi. Nende asemel eelista mahlu, mineraalvett, rohuteid ning spordijooke.
- Hoidu magusa liigtarbimisest (nt šokolaad, kommid, kreemikoogid, tordid, biskviidid, keeksid, moosid jm), neid tuleks süüa mõõdukalt. Magusaisu korral eelista pigem mett , pähkleid, seemneid või kuivatatud puuvilju.
- Söö minimaalselt rasvast, teravamaitselist ja soolast toitu, eriti krõpse, pitsat , hamburgereid, vorsti, sardelle ja viinereid.
- Püüa süüa aurutatud, grillitud või keedetud roogi.
- Võrratut elamust pakub mitte ainult söömine, vaid ka osalemine toidu valmistamisel!
(Kasutatud allikas: „Vitali Pantšenko „Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult...Sportliku ja terve elustiili käsiraamat“)
Kuid tervislikud eluviisid ei tähenda ainuüksi tervislikku toitumist, olulised on ka sport ning positiivne ja eluterve mõtlemine. Sportimisvõimaluste kohta Tallinnas loe meie kodulehe teema VABA AEG alt rubriigist SPORT
Tervislikud eluviisid aitavad ennetada diabeeti
Kogu maailmas, aga ka Eestis on viimasel ajal järsult suurenenud diabeeti ehk rahvakeeli suhkruhaigusse haigestunute arv. 2010. aastaks prognoositakse diabeetikute arvu kasvu 333 miljoni inimeseni. Koos sellega kasvavad jõudsalt kulutused diabeedi ennetamiseks ja raviks.
Eestis arvatakse olevat umbes 40 000 diabeedihaiget, neile lisaks on veel hulk inimesi, kes isegi ei kahtlusta, et põevad seda haigust.
Diabeet on tõsine ainevahetushaigus, mille puhul inimese kõhunääre ei tooda enam vajalikus koguses insuliini, mis on vajalik, et süsivesikute tarbimise tagajärjel tekkiv veresuhkur jõuaks inimese keha rakkudesse ja annaks inimesele eluks vajaliku energiat. Insuliini ülesandeks ongi viia veresuhkur rakkudesse. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkru tase tõuseb ja vaatamata tegelikule toiduküllusele organism nälgib.
Eristatakse kaht tüüpi diabeeti. Esimest tüüpi diabeedi puhul pole inimese enda organismis insuliini. Seda tüüpi diabeeti põevad põhiliselt nooremad inimesed ning selle haigusetüübi põdejaid on 15 protsenti diabeetikutest.
Teist tüüpi diabeeti põevad enamasti keskikka jõudnud inimesed ning selle puhul on insuliin organismis ebakvaliteetne, mistõttu rakud ei võta seda vastu. Teist tüüpi diabeedil on tugev seos pärilikkusega.
Diabeedi sümptomiteks on janu, suur vedeliku tarbimise vajadus ja väsimus, mis ilmnevad siis, kui kõhunäärmes on insuliini tootvate rakkude arv vähenenud 80-90 protsenti ning organism nn oma insuliini praktiliselt ei tooda. Kõrgenenud veresuhkru tase pikema aja jooksul toob kaasa närvitundlikkuse häired ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades, ajus ja südames. Kõige selle tagajärjel võib inimene pimedaks jääda või tuleb tal näiteks amputeerida jalg. Näiteks USAs tehakse 60 protsenti traumadest mittepõhjustatud alajäsemete amputatsioonidest diabeetikutele.
Ülekaalulisus soodustab
Diabeedi avaldumist võib põhjustada inimese eluviis: napp kehaline koormus, rikkalik toidulaud ja rasvumine soodustavad haiguse arengut. Samal ajal võimaldavad tervislik toitumine, tervisesport ja ülekaalulisuse vältimine diabeeti ära hoida. Eelkõige soodustabki diabeeti haigestumist suurenenud kehakaal .
Seetõttu on vajalik veresuhkru regulaarne kontroll, eriti oluline on see üle 35 aastastel inimestel. Tihti avastatakse diabeedi sümptomid juhusliku kontrolli käigus või seoses teiste haigustega. Veresuhkru taset saab kontrollida perearsti juures, haiglas või apteegis. Kes vajalikuks peab, võib endale ka koju glükomeetri muretseda: need on apteekides müügil koos testiribadega ja verevõtmiseks vajalike vahenditega. Veresuhkru taset mõõdetakse millimoolides liitri kohta.
Diabeetikule on veresuhkru taseme pidev mõõtmine vajalik, sest enesetunne hakkab muutuma veresuhkru taseme kõrgenemisel üle 11 mmol/l ning alanemisel alla 2,5 mmol/l.
Diabeetikud käivad regulaarselt endokrinoloogi vastuvõtul, kes vajadusel korrigeerib raviskeemi ja süstitava insuliini kogust. Seetõttu on diabeetikutel vaja pidada diabeetiku päevikut, kuhu tuleb märkida raviskeem ja teostatud enesekontrolli tulemused, et neid kohtumisel endokrinoloogiga arutada ja analüüsida.
Diabeedi ravi eesmärk ongi hea enesetunde ja normaalse veresuhkru taseme hoidmine ning haigusega seotud tüsistuste vältimine.
Koondunud ühingusse
Meie maakonnas koondab diabeetikuid mittetulundusühing Jõgevamaa Diabeetikute Selts. Praeguseks kuulub seltsi liikmeskonda 79 diabeetikut ja toetajat. Seltsi eesmärgiks on teavitada inimesi diabeedist kui haigusest, parandada seltsi liikmete elukvaliteeti, kaasata seltsi tegevusse maakonnas elavaid diabeetikuid ja nende pereliikmeid, pakkudes neile suhtlemisvõimalusi, koolitust ja meelelahutust.
Selts korraldab regulaarselt teabepäevi, kuhu kutsutakse lektoritena esinema oma ala spetsialiste. Teabepäevade teemad on välja pakkunud seltsi liikmed. Möödunud aastal viidi läbi viis teabepäeva, millel osales 199 inimest ja esines 12 lektorit. Käesoleval aastal on läbi viidud kolm teabepäeva 128 osavõtjale ja ümarlaud “Diabeetik eriolukorras”, millel kõneles SA Jõgeva Haigla endokrinoloog Hille Kruse. Aprilli lõpus toimus meie esimene venekeelne teabepäev Mustvees, millest võttis osa 54 inimest. Peale mustveelaste võttis teabepäevast osa hulgaliselt Kasepää valla elanike.
Teabepäevadel on tavaliselt mõõdetud veresuhkrut ja vererõhku ning võimaluse korral määratud kolesterooli taset, luuhõredust ja kehamassi indeksit. See on saanud võimalikuks tänu ravimifirmade aktiivsele osalemisele teabepäevadel.
Toimuvatest üritusest teavitame seltsi liikmeid koostatud infoteatmiku kaudu, mis kajastab kogu aastaks planeeritud tegevust, ning ajalehe Fookus kaasabil. Regulaarselt uuendame teavet toimunud ja toimuvate ürituste kohta seltsi koduleheküljel internetis www. diabetes .ee/seltsid/jogeva. Olgu märgitud, et seltsi kodulehekülge oli mai alguseks külastatud üle 5000 korra.
Töökogemuste vahetamise eesmärgil oleme osalenud Järva- ja Põlvamaa diabeetikute seltsi ning Eesti Diabeediliidu poolt läbi viidud üritustel.
Igati asjalik koostöö on seltsil olnud Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojaga . Seltsi juhatuse liikmete vastuvõttudel, mis toimuvad iga kuu esimesel kolmapäeval Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojas Ristiku 3, käis möödunud aastal 84 inimest.
Oma edaspidise töö planeerimisel on seltsi juhatus lähtunud 2005. a 30. novembri üldkoosolekul vastu võetud arengukavast ja tegevussuundadest aastateks 2006-2010.
Sport
Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus .
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti ( kehakultuuri ), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
Maailmas enim harrastavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks , võrkpall ja ujumine . Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine , võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused.
Ajalugu
Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.
Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport , jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine . 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport , purjetamine , jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased.
Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.
Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.
Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest).

Päritolu

Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides – nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel.
Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse.
Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles – pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma.
Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle.
Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku . Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas.

Ajalugu

Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.
Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.
8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.
Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks.
Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased .
Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine.

Esimesed olümpiamängud

Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala – staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion – 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos.

Olümpiamängude kava

Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.
Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos’ega (7–24 staadioni ), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).
Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide , kaugushüpe, odavise ja maadlus ) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.
Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.

Mängudeks valmistumine

30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud.

Võistlejad

Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama . Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.
On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma. Rusikavõitleja Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga.
Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat.

Olümpiavõitjad

1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid.
Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks .

Korraldajad

Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased.

Pealtvaatajad

Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.)
Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu.

Olme

Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides , lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Rikkamad külastajad said öömaja aedade ja restoranidega leonidaionis.
Võistluskohtade ümbruses olid saunad , rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg. Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai küll ainult kintsud, ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel.
Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal. Ka joogiveega, mida ammutati allikatest, jõgedest ja kaevudest, oli kitsas käes. Joodi seisnud vett või kannatati janu käes. Veejuhe rajati alles 153 pKr.

Hilisperiood

Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste üheks meelis -turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks.
Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impreeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr.

Kronoloogia

• 776 eKr Esimesed usaldatavad teated olümpiamängudest ja olümpiavõitjatest.
  
• 753 eKr Messeenlane Diakles sai esimese olümpiavõitjana autasuks sümboolse õlipuuoksa. Oksad pidi olema kuldnoaga lõiganud sünnipäraselt puhas helleni soost 12-aastane poisike, kelle vanemad on elus.
  
• 748 eKr Järjekorras kaheksandad mängud (ka hiljem peetud 34. ja 104. olümpiamängud) tunnistati antimängudeks. Mängude korraldamise õiguse kuulus Elisele, kuid nendel aastatel oli Olümpia Pisa ja tema liitlaste valduses.
  
• 724 eKr Mängude kavva lisandus teine võistlusala – kahe staadioni pikkune diaulos (384,54 m).
  
• 720 eKr Kavva võeti pikamaajooks dolichos (7–24 staadioni).
  
• 708 eKr Võistluskavva lisandusid maadlus ja pentatlon (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus).
  
• 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus.
  
• 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks.
  
• 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse.
  
• 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist.
  
• 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks.
  
• 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses.
  
• 544 eKr Praxidamos sai esimese olümpiavõitjana õiguse püstitsda endale ausammas Altise alale . Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma täisvarustuses ( kiiver , pantser , oda ja kilp), kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata.
  
• umbes 500 eKr Valmis olümpiaparlamendi istungihoone (Buleuteerioni) esimene osa.
  
• 470 eKr Algasid arhitekt Liboni plaanide järgi rajatava Zeusi templi (64,2×27,66×20,25) ehitustööd.
  
• 457 eKr Zeusi tempel sai valmis.
  
• 450 eKr Valmis Buleuteerioni teine osa.
  
• 444 eKr Korraldati esimene olümpiamängude kunstikonkurss. Ühe auhindadest võitis Kreeka ajaloo isa Herodotos , kes esitas katkendi oma teosest Kreeklaste võidud sõjas pärslastega.
  
• 430 eKr Skulptor Pheidias alustas 13 m kõrguse kullast ja elevandiluust Zeusi kuju loomist. Hiljem sai sellest üks seismest maailmaimest.
  
• 400 eKr Alustati emajumalannale pühendatud templi Metrooni ehitamist.
  
• 396 eKr Esmakordselt võistlesid mängudel heeroldid ja pasunapuhujad. Parimad said õiguse kuulutada mängudel võistlejate ja võitjate nimesid ning tulemusi.
  
• 388 eKr Esimest korda rikuti olümpiamängudel püha rahu ekeheiria’t. Olümpiaparlament märkis seda pronksist Zeusi kuju (Zanes) püstitamisega staadionile viiva värava Krypta juurde. Hiljem püstitati ekeheiria rikkumise pärast veel 15 Zanest.
  
• 384 eKr Võistlusprogrammi lisati võiduajamine varssadel.
  
• 360 eKr Metroon sai valmis.
  
• 350 eKr Alustati hiigelehitise Leonidaioni rajamist. Seda finantseeris Sparta kuningas Leonidas I, kes hiljem langes kuulsusrikkas lahingus Termopüülide maakitsusel. Alustati ka usuliste protsessioonide läbiviimise hoone, niinimetatud Kajahalli ehitustööd.
  
• 200 eKr Noormeeste võistluskavva lisandus pankraation. Valmis maadluse ja rusikavõitluse harjutuskeskus Palaistron.
  
• 156 eKr Olümpiamängude järjekorranumber langes (kristliku ajaarvamise järgi) kokku aastaarvuga.
  
• 152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel.
  
• 146 eKr Roomlased vallutasid Kreeka. Algas olümpiamängude allakäik.
  
• umbes 100 eKr Valmis atleetide treeningkeskus Gymnasion.
  
• 72 eKr Roomlased võtsid esmakordselt olümpiamängudest osa.
  
• 4 eKr Rooma keiser Tiberius võitis neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks.
  
• 1 pKr Toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud.
  
• 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero “võitis” kõik alad, millel ta osales. Hiljem tunnistati mängud antiolümpiaks.
  
• 80 pKr Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma. (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud).
  
• 141 pKr Herodes Atticuse juhtimisel algasid Herodese ekseedri ehitustööd , samuti veejuhtme rajamine Altise ja staadioni maa-alale.
  
• 157 pKr Olümpia veejuhe sai valmis.
  
• 385 pKr Viimase teadaoleva olümpiavõitjana läks ajalukku armeenia rusikavõitleja Varazdates.
  
• 394 pKr Rooma keiser Theodosius I keelustas olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veeti Konstantinoopolisse, kus see 476 tulekahjus hävis.
  
• 420 pKr Keiser Theodosius II määras Zeusi templi hävitamisele.
  
• umbes 450 pKr Bütsantsi mungad ehitasid Olümpia Pheidiase töökoja kohale kloostri.
  
• 522 pKr Suur maavärisemine purustas Olümpia ehitised.
  
• 551 pKr Teine suur maavärisemine täiendas purustusi.
  
• umbes 600 pKr Kladeose jõesängi muutmisega kaasnevad üleujutused haarasid Olümpia ning matsid varemed liiva, savi ja kivirusude alla.
  

http://de.wikipedia.org/upload/6/6c/Olympia-Stadion.jpg
Olümpia staadion praegu

Nüüdisaegsed olümpiamängud

Olümpialipp

Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu.
Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste , mitte riikide vahel.

Suveolümpiamängud

• 1896 Ateena
  
• 1900 Pariis
  
• 1904 Saint Louis
  
• 1908 London
  
• 1912 Stockholm
  
• 1920 Antwerpen
  
• 1924 Pariis
  
• 1928 Amsterdam
  
• 1932 Los Angeles
  
• 1936 Berliin
  
• 1948 London
  
• 1952 Helsingi
  
• 1956 Melbourne
  
• 1960 Rooma
  
• 1964 Tōkyō
  
• 1968 México
  
• 1972 München
  
• 1976 Montréal
  
• 1980 Moskva
  
• 1984 Los Angeles
  
• 1988 Seoul
  
• 1992 Barcelona
  
• 1996 Atlanta
  
• 2000 Sydney
  
• 2004 Ateena
  
• 2008 Peking
  
• 2012 London
  

Taliolümpiamängud

• 1924 Chamonix
  
• 1928 Sankt Moritz
  
• 1932 Lake Placid
  
• 1936 Garmisch- Partenkirchen
  
• 1948 Sankt Moritz
  
• 1952 Oslo
  
• 1956 Cortina d’Ampezzo
  
• 1960 Squaw Valley
  
• 1964 Innsbruck
  
• 1968 Grenoble
  
• 1972 Sapporo
  
• 1976 Innsbruck
  
• 1980 Lake Placid
  
• 1984 Sarajevo
  
• 1988 Calgary
  
• 1992 Albertville
  
• 1994 Lillehammer
  
• 1998 Nagano
  
• 2002 Salt Lake City
  
• 2006 Torino
  
• 2010 Vancouver
  
• 2014 Sotši
  

Eesti spordimuuseum
Eesti Spordimuuseum (lühend ESM) on üks riiklikest keskmuuseumidest Eestis. ESM on asutatud 1963. aastal. Muuseum asub Tartus Rüütli tänav 15, spordimuuseumi vastas asub Hugo Treffneri Gümnaasium.
Eesti Spordimuuseum on Balti riikide suurim spordimuuseum.
Muuseumi tegevuse eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, läbitöötamine ja avalikkusele tutvustamine.

Ajalugu

Mõtteid spordiasjade muuseumi loomisest mõlgutati Eestimaal juba 20. sajandi alguses. Nii mainiti Eestimaa Spordiseltsi “Kalev” 1913. aastal ilmunud põhikirjas, et “oma eesmärgi kättesaamiseks wõib selts spordiasjade museumi awada”. Samasugune punkt seisis ka Järvamaa Spordiseltsi “Maleva” 1914. aasta kinnitatud põhikirjas.
Muuseumi(te) avamiseni tookord siiski ei jõutud, mõte muuseumi asutamisest aga jäi. Ja kuigi 1918. aastal end iseseisvaks kuulutanud Eestil tuli esialgu oma iseseisvust kaitsta ja tõestada, jõudsid ärksamad sporditegelased 1919. aastal spordi keskorganisatsiooni loomiseni. Tagatipuks saadeti sportlased ka 1920. aastal olümpiamängudele, kust toodi Eestisse ka esimene kuldmedal .
Aastal 1922. kinnitatud Eesti Spordi Keskliidu põhikirjas kopeeriti 10 aasta tagust “Kalevi” põhikirja – ESKgi võis “avada spordisse puutuvate objektide ja kirjanduse museumi”. Spordimuuseumi loomise hingeks sai Peterburist naasnud sporditegelane Tõnu Võimula. Päris muuseumini ei jõutud seegi kord, ometi on tänasesse muuseumisse jõudnud ligi 400 Võimula juhtimisel kogutud museaali.
Uuesti loodeti muuseumile alus panna 1934. aastal I Eesti Mängude raames toimunud spordinäituse baasil, kuid sedagi üritust ei krooninud edu.
Spordimuuseumi asutamiseni tegelikkuses jõuti alles 1960. aastate alul. Muuseumi loomise keskuseks kujunes Tartu, idee vedajateks Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõud Aksel Tiik, raskejõustiku-uurija Olaf Langsepp, Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud Johannes Laidvere jt. 1962. aastal oldi muuseumi käivitamiseks valmis.
28. jaanuaril 1963. aastal kinnitas ENSV Spordiühingute ja –organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Spordimuuseum oli loodud! Ühiskondliku spordimuuseumi esimene direktor oli Aksel Tiik, ruumid saadi kasutamiseks Eesti Põllumajanduse Akadeemialt.
1. juulist 1967 sai ühiskondlikust muuseumist riiklik – Eesti NSV Kultuuriministeeriumile alluv Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum. Muuseumi asukohaks sai Pauluse kiriku tiibhoone Riia tänaval. Riikliku muuseumi esimeseks direktoriks sai Olaf Langsepp, kelle 1971 . aastal vahetas välja Enn Mainla.
Spordimuuseumi esimene püsiekspositsioon avati 26.novembril 1971. aastal. 1974. aasta märtsis püsiekspositsioon suleti – algas pikk remondi- ja laienemise protsess, mis lõppes alles 1986. aastal. Remondiperioodil tegutseti aktiivselt väljaspool maja – korraldati ajutisi näitusi, erinevaid üritusi ja peeti spordiajalooalaseid loenguid.
18.detsembril 1987 aastal avati muuseumi II püsiekspositsioon.
Eesti taasiseseisvumine tõi paljudele kultuuriasutustele vabamad käed ja uued võimalused, kuid ka palju probleeme. Üldine majanduslik madalseis mõjutas nii muuseumi finantseerimist kui ka külastatavust. Lisaks tagastati 1995. aastal muuseumi senised ruumid Pauluse kogudusele. Õnneks leiti spordimuuseumile kiiresti uus asukoht. Uus muuseum otsustati rajada Tartu kesklinna Rüütli tänavale Tartu vanasse postimajja. Hoone rekonstrueerimisega saadi valmis 2001. aastal.
1. oktoobril 2001. aastal, avati uue muuseumihoone uksed külastajatele. Lisaks spordimuuseumile asuvad majas ka Eesti Postimuuseumi näituseruumid. 2001. aasta juulist asus muuseumi etteotsa Mati Tolmoff.
Koos uue majaga uuenes spordimuuseum nii sisemiselt kui väliselt. Hoidlate poolest on spordimuuseum üks kaasaegsemaid Eestis. 2004. aastal avati ka igati kaasaegne ja atraktiivne püsiekspositsioon.
Põhjaliku ülevaate muuseumi ajaloost ja kogudest leiab 2003. aastal ilmunud esinduslikust juubelialbumist “Eesti Spordimuuseum 40”.

Kogud

Seisuga 1. jaanuar 2006 oli ESM-is arvel 115 430 spordiajaloolist museaali, milledest valdav enamus pärineb 20. sajandist. Sõltuvalt iseloomust jagunevad esemed 18 alakogusse.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.
ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Šveitsis Lausanne’is.
ROK asutati Pariisis 23. juunil 1894. aastal Pierre de Coubertini algatusel. Algkooseis oli 14-liikmeline ja esindatud oli 12 riiki ( Suurbritannia , Argentina , Belgia, Ungari, Kreeka, Itaalia, Uus- Meremaa , Venemaa, USA, Prantsusmaa, Tšehhi ja Rootsi.

Reeglid

Iga isik või organisatsioon, kes kuulub ükskõik mil viisil olümpialiikumisse, on kohustatud täitma Olümpiaharta reegleid ning alluma ROK-i otsustele.
Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele kuuluvad kõik õigused olümpiasümbolite (olümpialipu, olümpiadeviisi ja olümpiahümni) kasutamise suhtes.

• ROK-i liikmeks saab olla vaid sellise maa esindaja, kus on olemas rahvuslik olümpiakomitee, kusjuures iga ROK-i liige on organisatsiooni esindaja oma kodumaal, mitte oma kodumaa esindaja ROK-is.
  
• ROK-i töövormiks on täiskogu istungjärgud, mis toimuvad vähemalt kord aastas.
  
• Istungjärkude vahel juhib olümpialiikumist ROK-i täitevkomitee.
  
• Täitevkomitee ning kogu ROK-i tegevust juhib ROK-i president .
  
• ROK-i töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Nendes keeltes tekkivate tekstiliste erinevuste puhul saab eelistuse prantsuse keel, kui kirjalikult ja selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti.
  

ROK-i ülesanne on juhtida olümpismi edendamist vastavalt Olümpiahartale.
ROK-i eesmärgid on:

Ergutada spordi ja spordivõistluste koordineerimist, organiseerimist ja arengut.

Teha koostööd kompetentsete riiklike või eraorganisatsioonide ning võimuorganitega, püüdes sporti suunata inimsuse teenistusse.

Kindlustada olümpiamängude regulaarne pühitsemine.

Osaleda rahu propageerivatel üritutel, tegutseda eesmärgiga kaitsta olümpialiikumises osalevate liikmete õigusi ja võidelda igasuguse olümpialiikumist kahjustava diskrimineerimise vastu.

Toetada sobivate vahenditega naiste osalemist spordi kõikidel tasanditel ja kõikides struktuurides, eriti rahvuslike ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites,lähtudes naiste ja meeste vahelise võrdsuse printsiibist.

Toetada ja ergutada spordieetika esiletõstmist.

Pühendada oma jõupingutused selle tagamisele, et spordis valitseks ausa mängu vaim ja keelustataks vägivald.

Juhtida dopinguvastast võitlust spordis ja osaleda rahvusvahelises võitluses narkootikumide vastu.

Võtta meetmeid, mille eesmärk on vältida sportlaste tervise ohustamist.

Astuda vastu igasugusele spordi või sportlaste kuritarvitamisele poliitilistel või ärilistel eesmärkidel.

Julgustada spordiorganisatsioone ja riigivõime tagama sportlastele sotsiaalne ja professionaalne tulevik.

Toetada spordi arendamist kõigi jaoks, mis on tipptasemel spordi üks aluseid, tipptasemel sport annab omakorda panuse spordi arendamiseks kõikide jaoks.

Kanda hoolt, et olümpiamängud oleksid korraldatud tingimustes, mis demonstreerivad vastutustundlikku suhtumist keskkonnaprobleemidesse, ning õhutada olümpialiikumist näitama üles vastutustundlikkust keskkonda puudutavate teemade suhtes, võtta kasutusele meetmeid, et nimetatud suhtumine peegelduks ka tema tegevuses.

Toetada Rahvusvahelist Olümpiaakadeemiat (ROA, inglise keeles IOA).

Toetada teisi institutsioone, kes on pühendunud olümpiakasvatusele.

ROK-i presidendid

• 1894–1896 Dimítrios Vikélas (Δημήτριος Βικέλας: Kreeka)
  
• 1896–1916 1919–1925 Pierre de Coubertin (Prantsusmaa)
  
• 1916–1919 Godefroy de Blonay (Šveits; asenduspresident)
  

• 1919–1925 Pierre de Coubertin
  

• 1925–1942 Henri de Baillet-Latour (Belgia)
  
• 1946–1952 Johan Sigfrid Edström (Rootsi)
  
• 1952–1972 Avery Brundage (USA)
  
• 1972–1980 Michael Killanin ( Iirimaa )
  
• 1980–2001 Juan Antonio Samaranch ( Hispaania )
  
• 2001- Jacques Rogge (Belgia)
  

UEFA
UEFA (Union Européenne de Football Association ‘Euroopa Jalgpalliliit’) on Euroopa jalgpalli juhtiv ning kontrolliv organisatsioon.
UEFA asutati Šveitsis Baselis 15. juunil 1954. aastal.
UEFA korraldab mitmeid võistlusi nii riikide kui klubide võiskondadele. Neist tuntumed on Euroopa meistrivõistlused ja UEFA Meistrite Liiga.
Alates 2007. aastast on UEFA president Michel Platini. Ta võitis hääletuses eelmist UEFA presidenti rootslast Lennart Johansson häältega 27-23. Johansson oli sellel ametipostil olnud alats 1990. aastast

Liikmed

• Albaania
  
• Andorra
  
• Armeenia
  
• Aserbaidžaan
  
• Austria
  
• Belgia
  
• Bosnia ja Hertsegoviina
  
• Bulgaaria
  
• Eesti
  
• Fääri saared
  
• Gruusia
  
• Hispaania
  
• Holland
  
• Horvaatia
  

• Iirimaa
  
• Iisrael2
  
• Inglismaa1
  
• Island
  
• Itaalia
  
• Kasahstan3
  
• Kreeka
  
• Küpros
  
• Läti
  
• Liechtenstein
  
• Leedu
  
• Luksemburg
  
• Makedoonia
  
• Malta
  

• Moldova
  
• Montenegro
  
• Norra
  
• Poola
  
• Portugal
  
• Prantsusmaa
  
• Põhja-Iirimaa1
  
• Rootsi
  
• Rumeenia
  
• Saksamaa
  
• San Marino
  
• Šotimaa1
  
• Serbia
  
• Slovakkia
  

• Sloveenia
  
• Soome
  
• Šveits
  
• Taani
  
• Tšehhi
  
• Türgi
  
• Ungari
  
• Ukraina
  
• Valgevene
  
• Venemaa
  
• Wales1
  

1: Suurbritannia Ühendkuningriigi osa, aga iseseisev UEFA ja FIFA liige
2: Endine AFC liige (AFC 1972-1994; UEFA liige alates 1994)
3: Endine AFC liige (UEFA liige alates 2002)
NB: Gibraltar oli UEFA ajutine liige 8. detsember 2006 kuni 26. jaanuar 2007, kuni Gibraltari Jalgpalli Assotsiatsiooni UEFA täisliikmeks saamise avaldus tagasi lükati.

UEFA presidendid

• Ebbe Schwartz (1954-62)
  
• Gustav Wiederkehr (1962-72)
  
• Artemio Franchi (1972-83)
  
• Jacques Georges (1983-90)
  
• Lennart Johansson (1990-2007)
  
• Michel Platini (2007-)
  

UEFA korraldatavad võistlused

Riikidele

• Euroopa meistrivõistlused
  
• Alla 21- aastaste Euroopa meistrivõistlused
  
• Alla 19-aastaste Euroopa meistrivõistlused
  
• Alla 17-aastaste Euroopa meistrivõistlused
  
• Naiste Euroopa meistrivõistlused
  
• Alla 19-aastaste naiste Euroopa meistrivõistlused
  
• Saalijalgpalli Euroopa meistrivõistlused
  

Klubidele

Naiste UEFA-cupi finaal 2005.

• UEFA Meistrite Liiga
  
• UEFA Cup
  
• Euroopa superkarikas
  
• UEFA Intertoto Cup
  
• UEFA Regioonide karikas
  
• Naiste UEFA Cup
  

Staadion
Staadion, Vana-Kreekas oli: 1. kreeka pikkusmõõt (600 jalga; kreeka-rooma staadion = 176,6 m, olümpia staadion = 192,28 m , delfi staadion = 177,55 m, Uus-Kreeka staadion = 100 m). 2. sprindidistants, lühimaajooks ise ning spordiväljak, kus korraldati jooksu- ja teisi võistlusi. Väljakud (staadionid) olid algselt pika kitsa ristküliku kujulised (külgede suhu umbes 1:7). Tähtsamatel staadionitel olid väljaku ümber muldkuhjatistele rajatud pealvaatajatele istekohad .
Ateena uuendatud antiiksel panatenaiade staadionil peeti 1896. aastal esimesed nüüdisolümpiamängud.
Tänapäeval tähendab staadion suurt spordirajatist, kus on harilikult kaheksa 400 m pikkust ovaalset ringrada , hüpe-, tõuke-, heite -, ja viskekohad, keskel normaalmõõtmetega jalgpalliväljak, ümbr väljaku pealtvaatajate tribüünid, tabloo , lisaks sellele kuulub suuremate staadionite juurde erinevaid teenindusehitisi ja muud vajaliku.
Maailma suurim on Phyŏngyangis asuv Rŭngnado 1. Mai staadion, mis mahutab 150 000 pealtvaatajat.
Velodroom
Velodroom (ka trekk või velotrekk) on kinnine või lahtine spordiehitis, kus on eriline puit-, asfalt- või betoonkattega kaldringrada, laius 4-10 m, eelistatavaim pikkus 333,33 m, kalle kurvides 20-35 kraadi, sirgetel 3-7 kraadi. Velodroomil toimuvad jalgrattaspordi trekivõistlused.

Spordialade loend

• Aeroobika - Aerutamine - Airsoft - Akrobaatika - Allveeujumine - Alpinism - Ameerika jalgpall - Antiikne kettaheide - Austraalia jalgpall – Autosport
  
• Jahilaskmine - Jalgpall - Jalgrattasport - Jeu de paume - Jooks - Judo - Jäähoki - Jääpall – Jääpurjetamine
  
• Kabe – Kahevõistlus - Kahvpall - Kaljuronimine - Karate - Kardisõit – Kaugushüpe - Kaugusvettehüpe - Keegel – Kelgutamine – Kendo - Kepiga vehklemine - Kergejõustik - Kettaheide - Kiiking - Kiiruisutamine – Kolmikhüpe - Korfball – Korvpall - Kreeka-rooma maadlus - Kriket - Kroket - Krossijooks - Kujundujumine - Kurling – Kuulitõuge – Kõrgushüpe – Käimine – Käsipall - Köieronimine – Köievedu – Kümnevõistlus – Kyūdō
  
• Maadlus - Maahoki - Madruste 100 m vabaujumine - Male - Malepoks - Maraton - Matkamine - Meeste rühmvõimlemine - Monopol - Moodne viievõistlus - Mootorpaadisõit - Murdmaasuusatamine – Mäesuusatamine
  
• Rackets - Rannavõrkpall - Raskusheide - Ratsutamine – Rendžu – Riistvõimlemine - Rogain - Rogue - Rugby - Rula - Rullhoki - Rullpall - Rulluisuhoki – Rusikavõitlus
  
• Vabamaadlus - Valikorienteerumine - Vasaraheide – Veelauasõit - Veemoto - Veepall - Veesuusatamine - Vehklemine - Vettehüpped - Vibulaskmine - Vigursuusatamine - Viievõistlus (kergejõustik) - Võimlejate kolmevõistlus - Võimlejate viievõistlus - Võistlustants - Võrkpall
  

Kasutatud materjalid:

• http://www.miksike.ee/docs/referaadid/tervislikud_eluviisid_kadri.ht m
  
• http://www2.sm.ee/esf2007/index.php?id=2
  
• http://www.taninfo.ee/?id=22164
  
• http://www.diabetes.ee/seltsid/jogeva/?lk=19021
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Sport
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kaasaegsed_ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Spordimuuseu m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Ol%C3%BCmpiakomitee
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/UEFA
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Staadion
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Velodroo m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Spordialade_loend
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Sportlaste_loend
  

28