Vana-Kreeka olümpiamängud (0)

Vana-Kreeka Olümpiamängud
Referaat
Koostas: Lauren Villmann
Klass: 6 klass
Tartu Katoliku Kool
2009
Sisukord
sissejuhatus..............................................................................................................................3
olümpiamängude ajaloost........................................................................................................3
olümpiamängude korraldus.....................................................................................................4
olümpiamängude kava............................................................................................................4
olümpiavõitjate autasustamine................................................................................................5
kokkuvõte................................................................................................................................5
allikad......................................................................................................................................6
Sissejuhatus
Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana- Rooma  luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Valisin referaadi teemaks Vana-Kreeka Olümpiamängud. Tundsin huvi selle vastu, kui kauge aja tagant pärinevad tänapäeva Olümpiamängud, milline on Vana-Kreeka Olümpiamängude ajalooline taust ja kuidas neid korraldati.
Olümpiamängude ajaloost
Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr.
Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m) hiljem aga  maadluses, pentatlonis (viievõistluses), rusikavõitluses, pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest), pikamaajooksus ja hobuste võiduajamises. Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka  ajaarvamine . Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka  roomlased . Vana-Kreeka olümpiamängudel võisid võistelda ja võistlusi jälgida vaid mehed. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Alles aastal 394 pKr keelas Rooma keiser , kelle võimu all Kreeka tol ajal oli, olümpiamängude pidamise.
Olümpiamängude korraldus
Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Pidustused kestsid algselt ühe, hiljem aga viis päeva. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises.
Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mängude sõjalised kaitsjad olid  spartalased , korraldajad aga elislased. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja.
Olümpiamängude kava
Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus , rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega.
 Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele poistele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentalonis, rusikavõistluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamajooks dolichos'ega (7–24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos(384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
Olümpiavõitjate autasustamine
Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud . 12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks . Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Üks kuulsamaid paljude olümpiavõitjate seast oli maadleja Milon. Ta saavutas võidu viitel olümpiamängudel. Sellest mehest teati jutustada erakordseid lugusid . Tõenäoliselt pole kõik lood, mida Miloni kohta räägiti, päris tõsi. Kuid pole kahtlust, et ta oli erakordselt tugev ja oma kaasaegsete seas kõrgelt austatud mees.
Kokkuvõte Oli huvitav uurida ja teada saada, et seos Vana-Kreeka ja tänapäeva ajaloo vahel on säilinud. Siiani on püütud säilitada olümpiaprintsiipi. Tore on teada, et Antiik-Kreeka olümpiavõitjad olid oma aja sangarid ja tegid oma kodukoha kuulsaks.Samuti on meeldiv tõdeda, et mängude ajaks kuulutati püha rahu.
Allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud
Kindersley,D. Illustreeritud lasteentsüklopeedia – Rmt.
Kõiv,M. Vanaaeg 2, ajalooõpik 6. klassile – Rmt.
Palamets ,H. Vanaaja kultuurist ja olustikust – Rmt.
http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2009-03-18.1704326702/file/image_large pilt nr.1
http://media-2.web.britannica.com/eb-media/11/85211-004-8D0293FF.jpg pilt nr.2
6