Olümpiamängud (0)

Q: Miks hakati aga just siin kuulsas pühamus Olümpias pidama olümpiamänge?

Vastus leiad õppematerjalist: Olümpiamängud

Põhikool - Kultuur-Kunst - Kultuurilugu

1 Hindamata

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

Miks hakati aga just siin kuulsas pühamus Olümpias pidama olümpiamänge?

Sisukord
Sisukord 2

Olümpiamängud: kuidas see oli? 3

Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4

Olümpia lõpp 8
Kasutatud kirjandus 10
Lisad 11

Lisa 1. Kronoloogia 11
Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15

Olümpiamängud: kuidas see oli?
Niikaua kui inimene elab,
ei ole tal suuremat kuulsust
kui see, mille ta saavutab
oma käte jõuga
või jalgade kiirusega
atleetide mängudel.
Homeros , „Odüsseia“
Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti olümpiamängud a 776 eKr. (vt Lisa 1.) Dateering on suvaline : see on saadud IV sajandil e.Kr. võitjate nimekirja rekonstruktsiooni põhjal, mille aluseks on Elisest pärit Hippiase nimekiri.(Kuningas/ Voolaid 1997: 4) Olümpiamängud olid Vana-Kreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4-aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle.
Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased , orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Väidetavalt heideti nad kõrvalasuva Typaeoni kaljult alla, kuid õnneks ei ole ühtki kindlat teavet selle kohta, et nii oleks kunagi toimitud. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. (Olümpiamängud 1980: 7) On teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega Peisistratost võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu .( internet - wikipedia)
Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses , Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera , Zeusi jt jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj eKr, oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213 x 29 m) ja hipodroom (730 x 336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud , templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid , valvurid ja ehitusmeistrid. (Olümpiamängud 1980: 7)
Võistlustevahelisel ajal kasvasid Olümpia areenid tavaliselt rohtu ja vajasid enne mänge puhastamist. Selle töö tegid ära atleedid ise, kes katsid ka areeni hiljem pehme liivakihiga.
Mis puutub atleetide mitmesugustesse väljaminekutesse, siis kogu finantsiline külg lasus algselt neil endil ja nende perekondadel. Alles hulk aastais hiljem hakkasid atleete sponseerima nende kodulinna võimud. Rooma ajal aga loodi atleetide ühinguid ja koguni ametiühinguid (ksüstos ehk sünodos), mis reguleerisid finantsküsimusi ja saatsid parimaid olümpiamängudele. Meid on kutsutud mõnikord imetlema Vana-Kreeka atleete sellepärast, et nad olid valmis võistlema väärtusetu pärja pärast ja neid tuuakse eeskujuks kui kõige puhtamaid amatööratleete. See oli nii vaid olümpiamängude algaastail. (Kuningas/Voolaid 1997: 13)
Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a 472 eKr pikenesid 3-päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsana võistlusalana staadionijooks (1 staadion = 192,27 m; a 724 eKr pikendati jooksurada 2 staadionini), a 720 (tesitel andmetel a 716) eKr võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni ) ning a. 708 eKr maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr), võiduajamine hipodroomil (680 eKr), vabavõitlus (648 eKr) ja kilbijooks (520 eKr). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 eKr hakati korraldama ka noorukite (alla 20- aastaste ) võistlusi. (Olümpiamängud 1980: 7)
Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 eKr sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõistlused ning rusikavõistlus, kolmadal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud), maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuoksast pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. 1169 aasta jooksul peeti olümpimängud 293 korral ja need andsid 4237 olümpiavõitjat. Tänapäeval teame vaid 921 atleedi nime ja päritolu. Nimekirjas kohtame ka mõne naise nime – Kyniska Spartast, Belistike (Velestike) Makedooniast (268 eKr võitis ta kahehobusekaarikute võidusõidu) ja veel mõned spartalannad. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676-668 eKr 3 korda järjest viievõistluse), Chionis Spartast (tuli 668-656 eKr 7 korda staadionijooksude võitjaks), Hipposthenes Spartast ( võitis eri andmetel kas 5 või 6 korda järjest 632- 608 eKr maadluses), tema poeg Hetoimokles (saavutas peale isa veel 5 korda järjest võidud maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532 – 516 eKr 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist (oli 488-476 eKr 8 korda, teistel andmetel 7 korda, parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164-152 eKr 12 korral staadioni- ja kilbijooksu). (vt Lisa 2.)
Antiikolümpiamängude hiilgeaeg oli 6. ja 5. Saj eKr. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus.(Olümpiamängud 1980: 8)

Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid
Olümpiatraditsioonide alguse kohta on käibel hulgaliselt legende ja müüte. Ühes pajatatakse, et mängudele panid aluse Idaiose Herakles ja tema 4 venda: Epimedes, Paeonaios, Iassos ja Akessidas. Nad treenisid truult Zeusi kuni täisealiseks saamiseni. Seejärel lahkusid vennad Kreetalt, kus nad seni elasid, ja asusid Olümpiasse Peloponnesose poolsaarel. Seal mõõtis Idaiose Herakles oma sammudega staadioni pikkuse ja korraldas vendade vahel võidujooksu. Võistlusi otsustati pidada iga viie aasta tagant – sümboliseerides sellega viit venda.
Teistel andmetel oli olümpiamängude looja hoopis teine Herakles: pooljumal, Zeusi isa ja Alkmene poeg, kes võitis Elise kuningat Augeiast. Rõõmu väljendamiseks kutsus ta kokku oma vennad ja korraldas selle mälestusväärse päeva puhul Olümpias jooksuvõistlused 600 jala pikkusel võistlusmaal ning autasustas võitjat õlipuuoksaga. Need kaks legendi sulasid kokku, mida tunnistab segadus Heraklese identifitseerimisel: pooljumalal polnud vendi, kuid Idaiose Heraklesel olid.
Kolmandas tuntud müüdis (Pindarose järgi) on juttu Väike- Aasia kuninga Tantalose pojast Pelopsist, kes kaarikutega võiduajamises võitis Pisa kuningat Oinomaost, saades selle eest endale naiseks tema tütre Hippodamea. Sellest peale korraldati Pelopsi auks kaarikuvõidusõite. Pelopsist sai kogu Peloponnesose valitseja ja poolsaart hakati nimetama tema järgi. Pelopsi ja Oinomaose kaarikusõiduvõistlust peeti selle võistlusala kui olümpiaala alguseks.
Miks hakati aga just siin, kuulsas pühamus Olümpias pidama olümpiamänge? IX sajandil e.Kr. möllas Elise kuninga Iphitose valdustes hirmus katk, mida kuidagi peatada ei suudetud. Iphitos otsustas nõu küsida kuulsalt Delfi oraaklilt. Oraakel kuulas kuninga ära ja vastas: „Sa pead taaselustama olümpiamängud.” Selles oraakli vastuses peituv sõna „taaselustama” on aluseks teooriale , et Olümpias toimusid mängud mingil kujul juba varemgi. Igal juhul võttis kuningas Iphitos oraakli nõu kuulda. Ta sõlmis Pisa kuninga Kleosthenese ja Sparta kuninga Lykurgosega vastava lepingu. Nad kuulutasid Olümpia „Zeusi pühaks paigaks” ja määrasid ränga karistuse neile, kes relvis üle Olümpia piiride astusid . Lepingu järgi kohustus Elis Olümpiat korras hoidma ja korraldama iga nelja aasta tagant võistlusmängud. Vastutasuks lubasid Pisa ja Sparta (sel ajal tugevaim sõjaline jõud Kreekas) tagada Elise puutumatuse ning kinni pidada ekeheiriast, s.o. rahust jumalate, inimeste ja rahvuste vahel. Pühaliku lepingu tekst graveeriti vasest nn. Iphitose kettale, mida olevat säilitatud peajumalanna Hera templis.
Niisiis sai olümpiamängude toimumise ja läbiviimise eest vastutavaks Elise linn, mis asus Olümpiast 60 km kaugusel põhjas. Elis, Eleia riigi pealinn, oli teistel andmetel juba XI sajandil e.Kr. saanud kohustuse hoolitseda Olümpia pühamu eest. Olümpia oli vanimad Antiik-Kreeka religioosseid keskusi, millel oli suur mõju kogu Kreekas. Kerkib küsimus, miks selline oluline sõlmpunkt tekkis just siia – piirkonda, mis oli ju küllaltki kaugel tollase Kreeka suurtest tsentrumitest ning ühelt poolt isoleeritud Arkaatia mägedega, teiselt poolt aga Joonia merega. Pealegi oli Elis iseenesest vähemõjukas. Selle fenomeni seletus on samuti legendidest.
Nagu teame, oli olümpiamängude korraldamise õigus antud Elisele. Mitte alati ei peetud aga kinni pühast rahust ekeheiriast. Nende intsidentide äramärkimiseks määras Olümpia parlament pronksist Zeusi kujude (Zaneste) püstitamise staadionile viiva värava juurde. Kokku püstitati 16 Zanest. (Kuningas/Voolaid 1997: 5-6)

Olümpia lõpp
Olümpia mängud lõpetas Rooma keiser Theodosius I, kes otsustas aastal 394 paganjumalate kummardamised lõpetada. Ta lasi Olümpiast Konstantinoopolisse viia ka suure osa väärtesemeid, muuhulgas Zeusi kuju, mis hävis tulekahjus aastal 476. Aastal 395 rüüstasid Olümpiat goodid ja aastal 426 andis tollane Rooma keiser Thedosius II käsu hävitada kõik paganlikud templid. Umbes samal ajal muudeti ka osa Olümpiast kindlustatud linnuseks ning seda kindluslinna hakatigi esimesena Olümpia linnaks nimetama, sest antiik-Olümpia oli ju vaid pühamu. Selle kindluse müürid pole säilinud. Kindluses ehitati ka mõned uued väikesed majakesed ning kuulsa kujuri Pheidiase rajatud töökoda muudeti kloostriks, sest selle asula elanikeks olid juba kristlased. Nende asukate tegevus hävitas antiikset Olümpiat isegi rohkem, kui seda olid suutnud goodid. Siiski säilis veel suur osa muistsest mälestisest tervena , kuni taevas saadetud karistus selle lõplikult purustas...
Aastatel 521 ja 522 tabas Kreekat kaks suurt maavärinat, mis hävitasid palju linnu. Ka Olümpia muutus rusuhunnikuks. Varsti pärast katastroofi kadus piirkonnast inimasustus sootuks. On tõendeid, et lühikest aega peale maavärinaid sealkandis veel elati, kuid hilisemast ajast puuduvad märgid inimtegevusest.
Viimase hoobi andis sellele õnnetule alale orgu üleujutuste eest kaitsnud tammide pikk hooletusse jätmine. Tammid lagunesid, seetõttu valgus liiv Kronoselt ja teistel ümbritsevatelt mägedelt orgu. Endine pühapaik mattus liiva alla. Lisaks üleujutustele olid selles süüdi ka paduvihmad ning Kladeose jõesängi muutumine.
Olümpia org muutus vaikseks asustamata alaks, kus miski ei viidanud selle muistsele suurusele, välja arvatud mõned Zeusi templi sammaste tükid ning osa kloostri varemeist. See oli kõik, mis Olümpia antiiksetest suurehitistest keskajal veel maapinnale ulatus. Ka nimi Olümpia ise vajus unustusse. Orgu, kus oli asunud muistne pühamu, kutsuti siis Antilaloseks (Kajade org), sest mägede vahel kajas hästi. (Kuningas/Voolaid 1997: 27-28)
Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-1881 saksa arheoloog Ernst Curtius(1814-1896). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-1941 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. (Olümpiamängud 1980: 8)
Kasutatud kirjandus:
Kallipateira. - http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud
Kuningas T./Voolaid K. 1997. I Olümpiamängud, Ateena 1896. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, Inreko Press
Olümpiamängud 1980. Tallinn: Valgus
Lisad
Kronoloogia:
U 1500-885 eKr Olümpia on Elise maakonnas asuv kultusepaik, algul Gaeon (maajumalanna Gaia järgi). Sünnivad legendid jumalatevahelisest võitlusest.
884 eKr Elise kuningas Iphitos, Sparta kuningas Lykurgos ja Pisa kuningas Kleosthenes sõlmivad Delfi oraakli nõuandel lepingu jumalatele pühendatud mängude korraldamiseks. Kõik lepinguosalised peavad mängude ajal kinni pidama pühast rahust ekeheiriast. Pühaliku lepingu tekst graveeriti vasest kettale (nn. Iphitose kettale), mida säilitati peajumalanna Hera templis.
884-780 eKr Olümpiamängud pühendatakse algul Pelopsile, hiljem Zeusile .
776 eKr Esimesed tõepärased teated olümpiamängude võitjatest: Elisest pärit kokk Koroibos võidab ühe staadioni jooksu ja tema auks nimetatakse esimene olümpiaad (nelja-aastane ajavahemik olümpiamängude vahel).
752 eKr Messiinlane Diakles saab esimese olümpiavõitjana autasuks sümboolse õlipuuoksa. Oksad pidi olema kuldnoaga lõiganud sünnipäraselt puhas helleni soost 12-aastane poisike, kelle vanemad on sel ajal elus.
748 eKr Järjekorras kaheksandad mängud ( aga ka hiljem peetud 34. ja 104. olümpiamängud) tunnistatakse antimängudeks. Mängude korraldamise õigus kuulus Elisele, kuid neil aastatel oli Olümpia Pisa ja tema liitlaste valduses.
724 eKr Mängudekavva lisandub teine võistlusala – kahe staadioni pikkune jooks diaulos
720 eKr Mängudekavva võetakse kestvusjooks dolichos (7-24 staadioni)
708 eKr Võistluskava mitmekesistub maadluse ja pentatloniga (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus). Pentatloni leiutajaks peeti legendide põhjal Iolkose kuninga Aisoni poega Iasonit, kellest kirjutas Appollonios Rhodoselt teoses „Argonautika“.
688 eKr Olümpiamängude kavva võetakse rusikavõitlus.
680 eKr 24. Mängude kavas on esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Ala korraldatakse Pelopsi auks.
676 eKr Olümpiamängud saavad ülekreekaliku (panhelleenilise) tähenduse.
650 eKr Alustatakse Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist
648 eKr 33. mängudekavva lisatakse pankraation, mis ühendas nii rusikavõistluse kui ka maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võistlusvõimetuks.
632 eKr Võistlusi hakatakse korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu on aladeks vaid jooks ja maadlus.
544 eKr Paraximados saab esimese olümpiavõitjana õiguse püstitada endale ausammas Altise alale.
520 eKr Võistlusprogrammi laiendatakse kilbijooksuga; võistlusmaaks on diaulos(384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma täisvarustuses ( kiiver , pantser , oda ja kilp), kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata .
U 500 eKr Valmib olümpiaparlamendi istungihoone (Bouleuterion) esimene osa.
470 eKr Algavad arhitekt Liboni järgi rajatava Zeusi templi (64, 12x27,66x20,25 m) ehitustööd.
457 eKr Zeusi tempel saab valmis.
U 450 eKr Bouleuterioni teine osa saab valmis.
444 eKr Korraldatakse esimene olümpia kunstikonkurss. Ühe auhindadest võidab Kreeka ajaloo isa Herodotos , kes esitab katkendi oma teosest „Kreeklaste võidud sõjas pärslastega“.
430 eKr Skulptor Pheidias alustab kullast ja elevandiluust 13 m kõrguse Zeusi kuju loomist, millest saab hiljem üks seitsmest maailmaimest.
400 eKr Alustatakse jumalaemale pühendatud templi Metrooni ehitamist.
396 eKr Esmakordselt võistlevad mängudel heeroldid ja pasunapuhujad. Parimad saavad õiguse kuulutada mängudel võistlejate ja teiste võitjate nimesid ning tulemusi.
388 eKr Esimest korda rikutakse olümpiamängudel püha rahu ekeheiriat. Olümpiaparlament märgib seda pronksist Zeusi kuju (Zanes) püstitamisega staadionile viiva värava Krypta juurde. Hiljem püstitatakse ekeheiria rikkumise eest veel 15 Zanest.
384 eKr Võistlusprogrammi lisatakse võiduajamine varssadel.
360 eKr Metroon saab valmis.
350 eKr Alustatakse gigantse ehitus Leonidaioni rajamist, mida finantseerib Sparta kuningas Leonidas, kes hiljem langeb kuulususrikkas lahingus Termopüla maakitsusel. Algavad ka usuliste prosessioonide läbiviimise hoone nn. Kajahalli ehitustööd.
337 eKr Kuningas Philippos alustab Chaironeia lahingus saavutatud võidu tähtis- tamaiseks templi (Philippeion) ehitamist. Philippose surema järel viib töö lõpule tema poeg Aleksander Suur.
200 eKr Noormeeste võstlukava laieneb pankraationiga. Maadluse ja rusikavavõistluse harjutuskeskus Palaistron saab valmis.
156 eKr Olümpiamängude järjekorranumber ühtib aastaarvuga.
152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leonidas Rhodoselt jõuab oma kahetesitkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel.
146 eKr Roomlased vallutavad Kreeka. Algab olümpiamängude allakäik.
U 100 eKr Valmib atleetide treeningkeskus Gymnasion.
72 eKr Roomlased võtavad esmakordselt osa olümpiavõistlustest.
4 eKr Rooma keiser Tiberius võidab neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks.
1 pKr Toimuvad esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud.
67 pKr Keiser Nero auks korraldatakse 211. Olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero „võidab“ kõik alad, millel osaleb. Hiljem tunnistatakse mängud antiolümpiaks.
80 pKr Sulla määrab olümpiamängude kohaks Rooma (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud).
141 pKr Herodese ekseedri ehitustööd algavad Herodes Atticuse juhtimisel, samuti veejuhtme rajamine Altise ja staadioni maa-alale.
157 pKr Olümpia veejuhe saab valmis.
385 pKr Viimase teadaoleva olümpiavõitjana läheb ajalukku armeenia rusikavõitleja Varazdates.
393 pKr Peetakse viimased antiikolümpiamängud.
394 pKr Rooma keiser Theodosius I keelustab olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veetakse Konstantinoopolisse, kus see 476. p.Kr. tulekahjus hävib.
420 pKr Keiser Theodosius II määrab Zeusi templi hävitamisele.
U 450 pKr Bütsansi mungad ehitavad Olümpias Pheidiase töökoja kohale klosstri.
522 pKr Suur maavärin purustab Olümpia ehitised.
551 pKr Teine suur maavärin täiendab purustusi.
U 600 pKr Kladeose jõesängi muutumisega kaasnenud üleujutused haaravad Olümpia ning matavad varemed liiva, savi ja kivirusude alla.
(Kuningas/Voolaid 1997: 28-30)
Ebaõnn antiikolümpiamängudel:
-Arrachion, kes võitis postuumselt oma kolmanda olümpiakrooni 54. mängudel(564 eKr), lämbudes just sel hetkel, kui vastane hõikas, et annab alla.
-Kleomedes, kes tappis oma vastase 72. mängudel (492 eKr) ja läks hulluks, kui ta diskvalifitseeriti.
-Sarapion, kes 201. olümpiamängudel (26 pKr) võistluste eelõhtul ära jooksis, kuna tal tekkis surmahirm vastase tugevuse ees.
-Didas ja Sarapamon, kes 226. mängudel (124 pKr) loosi tõmmates otsustasid omavahel pentatloni finaali võitja.
(Kuningas/Voolaid 1997: 20)
17

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 54 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hithya Õppematerjali autor

Sisukord
1. Olümpiamängud: kuidas see oli?
2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid
3. Olümpia lõpp
Kasutatud kirjandus
Lisad
• Lisa 1. Kronoloogia
• Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel

referaat olümpiamängud müüdid legendid olümpia

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud

Sarnased õppematerjalid

doc

Antiikolümpiamängud

Antiikolümpiamängud Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid.

Kehaline kasvatus

doc

Antiikaja Olümpiamängud

näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta järel vähemalt 1000 aastat ning nad elasid üle lugematud sõjad ja roomlaste sissetungi Kreekasse u aastal 150 pKr . Need mängud muutusid nii tähtsaks , et kreeklased

Kehaline kasvatus

doc

Olümpiamängud

Olümpia treeninguväljakute varemedAntiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana- Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad

Ajalugu

doc

Anitiikaja olümpiamängud

Antiikaja olümpiamängud Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati VanaKreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega

Ajalugu

doc

OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS

.............................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 2 SISSEJUHATUS Sport ja võistlemine olid kreeklaste silmis tähtsad. Maa kõigis osades toimus pidevalt võistlusi, millest kuulsamad olid peajumal Zeusi auks korraldatud Olümpia mängud. Need, kindlate reeglite järgi peetavad mängud toimusid iga nelja aasta tagant Peloponnesose poolsaare lääneossa jäävas Olümpias. Esimesed olümpiamängud leidsid aset Kreekas 776. a eKr. Sinna tuli võistlejaid ning huvilisi Spartast, Ateenast, Korithoselt ja mujalt Kreeka mandriosast. 5. sajandil eKr mängude kõrgperioodil kogunes iga nelja aasta järel Olümpiasse pidevalt üle 40 000 kreeklase. Nii muutusid olümpiamängud omamoodi ülekreekaliseks kokkusaamise kohaks

Ajalugu

docx

Olümpiamängud

Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama

Kehaline kasvatus

doc

Sport ja tervislikud eluviisid

aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Ajalugu Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste

Kehaline kasvatus

docx

OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS

.............................................. 5 Olümpiarahu.................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Aastal 776 eKr peeti esimest korda olümpiamänge, pannes sellega aluse traditsioonile, mis kestis peaaegu 12 sajandit, kuni imperaator Theodosius I keelas sellised “paganlikud kultused”. Olümpiamängud ei olnud vaid spordiüritused - tähtsal kohal olid ka usulised riitused. Mänge peeti peajumal Zeusi auks ning võitjatele langes suur au süüdata ohvrituli Zeusi altaril. Olümpiamängud olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). 3 Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht

Ajalugu

Rohkem sarnaseid