Olümpiamängude Referaat (3)

ÜLENURME GÜMNAASIUM
10B klass
Olümpiamängud
Referaat
Juhendaja : Omar Saksing
Koostaja : Kätlin Lumi
Ülenurme 2011
SISUKORD
SISUKORD……………………………………………………………………………….2
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………….3
1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID…………………………………………………….....4
1.1 Antiikolümpiamängud……...………...………….……………………………………4
1.2 Vaheolümpiamängud………………………………………………………………….5
1.3 Suveolümpiamängud………………………………………………………………….5
1.4 Naiste Olümpiamängud……………………………………………………………….6
2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU…………………………………………………...7
2.1. Olümpiamängude kava……………………………………………………………….8
2.2. Mängudeks valmistumine ja võistlejad………………………………………………8
2.3 Olümpiamuuseumid………………………………………………………………......9
KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………..10
KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………………11
LISAD……………………………………………………………………………………12
Lisa 1. Pildid……………………………………………………………………………..13
SISSEJUHATUS
Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal mis suveolümpiamängudki, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust on sätestatud, et suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelisele medali- ja punktiarvestustele on olümpamängude võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlase , mitte riikide vahel. Olümpiamänge sümboliseerib olümpialipp (vt.joon.1). Olümpialipp on valge, ilma äärsituseta põhjaga plague , mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esmakordselt heisati olümpialipp 5.aprillil 1914.aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses.
Joonis 1. Olümpialipp

OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID
Olümpiamängud jagatakse vastavalt mängutingimustele erinevateks liikideks. Allpool on nimetatud enamus olümpiamängude liikidest.
*Antiikolümpiamängud
*Vaheolümpiamängud
*Suveolümpiamängud
*Naiste Olümpiamängud

Antiikolümpiamängud
Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles – pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle.

Vaheolümpiamängud
1906. aasta vaheolümpiamängud toimusid Ateenas 22. aprillist 2. maini 1906. Algselt oli plaanis pidada vaheolümpiamänge Kreekas iga nelja aasta järel vaheldumisi suveolümpiamängudega, kuid rohkem vaheolümpiamänge ei korraldatud. Rahvusvaheline Olümpiakomitee ei tunnusta tänapäeval vaheolümpiamänge olümpiamängudena tuues põhjenduseks, et olümpiamänge peetakse iga nelja aasta tagant, kuigi ka taliolümpiamänge peetakse nüüd vaheldumisi suveolümpiamängudega.

Suveolümpiamängud
1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.–15. aprillini (tollal Kreekas kehtinud Juliuse kalendri järgi 25. märtsist 3. aprillini). Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus , laskmine , jalgrattasport, tennis , tõstmine, ujumine , vehklemine, riistvõimlemine). Võistlusalasid oli 43. Omapärane võistlusala oli 100m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik . 12 tunni jalgrattasõit. Võitja Adolf Schmal läbis 295,300 km. Olümpial osalesid 12riigi (Austraalia, Austria, Bulgaaria , Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia , Šveitsi, Taani, Ungari ja USA) sportlased . Sportlaste arv kõigub eri allikates 19 ja 311 vahel.Tiit Kuninga ja Kalle Voolaiu raamat " Ateena 1896" pakub 262 osalejat. Eriti ebaselge on Kreeka laskurite ja võimlejate arv. Naised ei võistelnud. Suurim võistkond oliKreekal, oletatavalt 186 võistlejat. Ühe sportlasega osalesid Austraalia, Bulgaaria ja Rootsi. Tšiili, Venemaa ja 4 Itaalia sportlast küll registreerusid ja mõni mitmelgi alal, tšiillane koguni 9 alal, kuid ükski neist ei võistelnud. Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele.

Naiste Olümpiamängud
Naiste olümpiamängude nime all toimusid Pariisis 20. augustil 1922 esimesed naiste maailmamängud.(vaata joonist 1.2)
Naiste maailmamängud olid rahvusvaheline naiste spordivõistlus, mida hakati korraldama enne naiste võistluste sisseseadmist olümpiamängudel. Üritus konkureeris olümpiamängudega.Nende korraldaja oli Rahvusvaheline Naiste Spordi Föderatsioon (FSFI).Esimesed maailmamängud toimusid naiste olümpiamängude nime all pärast seda, kui IAAF oli keeldunud lisamast 1924. aasta suveolümpiamängude programmi naiste võistlusalasid. Sellest nimetusest oldi IAAF-i ja ROK-i protesti tõttu sunnitud 1926. aastal loobuma.Võistlusi peeti kokku neljal korral. Pärast seda saadeti FSFI ROK-i survel laiali ning FSFI andis rahvusvahelise naiste kergejõustiku juhtimise 1936 üle IAAF-ile.
Joonis 1.2 Naiste olümpiamängude avamine .

OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU
Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides – nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks.Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased .Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala – staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion – 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos.

Olümpiamängude kava
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni ), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.

Mängudeks valmistumine ja võistlejad
30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama . Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma. Rusikavõitleja Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat.
2.3 Olümpiamuuseumid
Olümpiamuuseumid on muuseumid , kus säilitatakse ja eksponeeritakse olümpiaajalooga seotud esemeid ja dokumente. Tähtsamad olümpiamuuseumid asuvad Olümpias (Kreeka) ja Lausanne 'is (Šveits).Antiikolümpiamängude sünnipaigas Olümpias asuva Kaasaegsete Olümpiamängude Ajaloo Muuseumi (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games ) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal maineka Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateelia Muuseumi nime all ning pärast laiendamist 1972. aastal sai see nimeks Olümpiamängude Ajaloo Muuseum.Muuseumi väärtuslikuma osa moodustabki just Papastefanou margikollektsioon, kus muu hulgas on ka täiskomplekt 1896. aasta Ateena mängude olümpiamarke. Muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate kaasaegsete olümpiamängude ajaloost alates Kreeka niinimetatud Zappase olümpiamängudest kuni viimaste kaasaegsete rahvusvaheliste mängudeni.Lausanne´is (Šveits), kus asub Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) peakorter , on ka Olümpiamuuseum (inglise keeles The Olympic Museum), mis tegutsebki otse ROK-i egiidi all.Esmakordselt tekkis olümpiamuuseumi idee Pierre de Coubertinil 1915. aastal – kohe, kui ROK-i peakorter Lusanne´i kolis. Olümpiamängude taaselustamise 40. aastapäeval 1934. aastal avaski olümpiamuuseum uksed. 1993. aastal avati Juan Antonio Samaranchi initsiatiivil muuseumihoones uuendatud Olümpiamuuseum.Tegemist pole aga enam pelgalt muuseumiga, vaid multidistsiplinaarse Olümpiauuringute Keskusega (inglise keeles Olympic Studies Centre), mis tutvustab olümpismi humanistlikke ideid ja spordi harivaid väärtusi.Moodsas muuseumihoones asuvad raamatukogu, arhiiv, auditoorium ning ROK-i ajakirja Olympic Magazine toimetus.
KOKKUVÕTE
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Olenevalt olümpiamängudest toimuvad Olümpiamängud iga nelja aasta tagant.
Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel.
Olümpiadeviis (vaata joonist 2)
Olümpiadeviisiks on ladinakeelne "Citius, altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini, kõrgemale, tugevamini"). See väljendab läkitust, mille ROK adresseerib kõikidele olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga. Olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt.
Joonis 2 Olümpiadeviis ja selle tähtsus.
KASUTATUD KIRJANDUS
* http://sites.google.com/site/oluempiamaengud/
* http://sites.google.com/site/oluempiamaengud/Home/oluempiasuembol-oluempialipp-ja-oluempiadeviishttp://sites.google.com/site/oluempiamaengud/
* http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpiamuuseumid
* http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpialipp
* http://et.wikipedia.org/wiki/Naiste_ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
* http://www.art247.com/Photo/1783-Paris-1922-Olympic-Games
* http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&client=firefox-a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&biw=1016&bih=576&tbs=isch%3A1&sa=1&q=20.+august+1922+in+Pariisis&aq=f&aqi=&aql=&oq =
* http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&client=firefox-a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&biw=1016&bih=576&tbs=isch%3A1&sa=1&q=Ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud&aq=f&aqi=&aql=&oq =
* http://www.eok.ee/olympiamangud
* http://www.slideshare.net/katrisilla/olmpiamngud-vana-kreekas
* http://www.slideshare.net/janar/olimpiskie-igry-est
LISAD
Lisad 1 Pildid
Joonis 3 Panathinaiko staadion olümpiamängude ajal
Joonis 4 Mõne aasta pärast toimuvad Olümpiamängud siin (Londonis)
12