Vana- Kreeka olümpiamängud. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said endale nime Olympose mäe järgi, mis asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud olid umbes 3000 aastat tagasi ja need toimusid Vana- Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ning seal osalesid ainult mehed, kes austasid jumalaid ning ei olnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge treenima 10 kuud enda kodukohas ja sellele järgnes 30- päevane eritreening Elises. Nende treening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mänge peeti Zeusi auks, võitjale pandi kaela suur pärg. Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat, kes teatasid mängude toimumisaja ning kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim...
Olümpiaalad Keskajal Keskajal tegelesid rüütlid enamasti sõdimisega, aga kui nad sõjas polnud, tegelesid nad spordiga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776 e.Kr. Peeti jumal Zeusi auks ja iga 4 aasta tagant. Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile, ratsutamine, maadlus
kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadionijooks ja kahe staadioni pikkune jooks. Neljandal päeval võisteldi hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Enne võistlusi pidid võistlejad end treenima 10 kuud kodus ja 30 päeva Elises publiku ja kohtunike silme all, ning kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud ja see ka piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustele eelnesid ka eeljooksud, mõnikord ka isegi vahejooksud. Viiendal päeval oli autasustamine ning pidusöök. Võitjatele
läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal
Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi.
kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Olümiamängude kava Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Olümiamängude kava
Olümpia pühas hiies Altises. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud
osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Olümpia treeninguväljakute varemed Olümpiamängude kava Avapäeval toimusid pidulikud rituaalid ja ohvritalitused. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval võitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks uga (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks (384,54 m). Jooksjad Tõrvikutega jooks http Pikamaajooks http://www.hellenic-art.com/statues/olfresco.htm Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Odavise Kettaheide Maadlemine http://www.
Olümpiamängud Kehaline kasvatus Maili Jaaska 8. klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et
Zeusi tempel Olümpias rajati alles 5. sajandil ja lõpetati hiljemalt 456 eKr. Zeusi templis asus Zeusi kuju, mille autor oli Pheidias. Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi OLÜMPIA MÄNGU ALAD SAVIVAASIDEL VIIEVÕISTLUS JOOKSUD: KETTAHEIDE STAADIONIJOOKS KAUGUSHÜPE KAHE STAADIONI JOOKS PIKAMAAJOOKS ODAVISE RELVISJOOKS STAADIONIJOOKS MAADLUS VÕITLUSALAD: HOBUSTE VÕIDUAJAMINE MAADLUS KAARIKUSÕIT RUSIKAVÕITLUS RATSAVÕISTLUS PANKRAATION OLÜMPIA MÄNGUDE AJAKAVA 1.PÄEV 3.PÄEV
sajandil ja lõpetati hiljemalt 456 eKr. Zeusi templis asus Zeusi kuju, mille autor oli Pheidias. Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi OLÜMPIA MÄNGU ALAD SAVIVAASIDEL VIIEVÕISTLUS JOOKSUD: ● KETTAHEIDE ● STAADIONIJOOKS ● KAUGUSHÜPE ● KAHE STAADIONI JOOKS ● PIKAMAAJOOKS ● ODAVISE ● RELVISJOOKS ● STAADIONIJOOKS ● MAADLUS VÕITLUSALAD: HOBUSTE VÕIDUAJAMINE ● MAADLUS ● KAARIKUSÕIT ● RUSIKAVÕITLUS ● RATSAVÕISTLUS ● PANKRAATION OLÜMPIA MÄNGUDE AJAKAVA 1.PÄEV 3.PÄEV
Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks.Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu
Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
Olümpias peeti võitjate üle ka hoolsasti arvet, mis võimaldas 5. sajandil eKr koostada olümpiavõitjate nimekirja, mida pärast uute võitjate nimedega hoolikalt täiendati. Aastasse 776 tagasi ulatuv nimekiri sai kreelaste ajaarvamise aluseks - sündmuste daatumid määrati selle järgi, mitmenda olümpiaadi mitmendal aastal sündmus toimus. Traditsiooniliselt sai võitja autasuks õlipuuokstest pärja. Spordialad Kaua aega oli mängude kavas vaid staadionijooks, mis jäi kõige prežtiisikamaks alaks ka hiljem, teiste spordialade lisandumisel. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, võrdudes ligikaudu 192 meetriga. Aja jooksul lisandusid teisedki spordialad - vastupidavusjooks, maadlus, viievõistlus (jooks, odavise, hoota kaugushüpe, kettaheide ja maadlus), rusikavõitlus, vabavõitlus, kilbijooks ja neljahobusekaarikute võidusõit. Viimase omapäraks oli tõik, et võitjaks ei loetud mitte kaariku juht, vaid
VanaKreeka olümpiamängud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Zeus Peajumal Kronose ja Rhea poeg Naine Hera Kukutas oma isa Kronose Jagas maailma enda ja oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeusi kuju Olümpias Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Olümpiamängud Olümpiamängude algus on umbes 776 aastat ekr Toimus Elise maakonnas, Olümpias, Zeusi kuju juures Mängud toimusid Zeusi auks Auhinnaks oli oliivilehtedest pärg Olümpiaalad Staadionijooks Maadlus Rusikavõitlus Viievõistlus Pankration Hobukaarikute võiduajamine Olümpiamängude auhind Mängude auhinnaks oli oliivilehtedest pärg. See polnud...
Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akro...
tehnika arengutaset. Ning vande asemel annab korraldajamaa sportlane olümpiatõotuse, tehes seda kõigi osavõtjate nimel. Omamoodi vandeks võib pidada ka olümpiatuld, mis mängude kestel tuletab kõigile meelde, et tegemist on rahuajaga, kõik on sõbrad, sõdida ei tohi. Spordialade nimistu on aegade jooksul pidevalt täienenud ning tõenäoliselt teeb seda ka tulevikus. Esimestel olümpiamängudel 776 e.m.a. oli vaid üks spordiala staadionijooks. Staadionijooks kujutaski endast vaid staadioni ühest otsast teise jooksmist. Alguses määrati pikkuseks üks staadion 192,27 meetrit, ent aastal 724 e.m.a. pikendati distantsi kahe staadioni pikkuseks. Neli, mõnedel andmetel ka kaheksa aastat hiljem lisati vastupidavusjooks, mille esialgse raja pikkuseks oli kaheksa, siis kümme, kaksteist ning lõpuks 24 staadioni. Nüüdisajal on olümpiamängude arvestuses seitse erinevat tavajooksudistantsi, lisaks veel 4x100 m ja 4x400 m
Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Esimesed Olümpiamängud: Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiamängude kava: Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis(segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
Palestra vasakpoolse tiiva taga asus suur pallimänguplats ja lõpuks galeriid, eraldi maa-alal suurte katusealuste terrassidega- õppuste pidamiseks vihmaste või halbade ilmadega. Joonisel 1 on näidatud gümnaasiumi põhiplaan. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) Joonis 1. Gümnaasium palestraga VÕISTLUSALAD 8 Esimestel mängudel oli kavas vaid üks spordiala – staadionijooks, millele aja jooksul lisandus muidki alasid. Ajapikku kujunes välja antiikmängude korraldus. Avapäeval võistlusi ei toimunud, viidi läbi vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu jooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus), rusikavõitluses ja hiljem ka pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmanda päeval võistlesid mehed
Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud. Hobukaarikute võidusõidul osales palju võidusõitjaid. Seal käis võistlus mitte kaarikujuhtide, vaid hoburakendite omanike vahel. Seetõttu olid kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed, kes sageli oma ea tõttu enam aktiivset sporti ei teinud. Kaugushüppes kasutati lisaraskusi, mida hoiti kogu hoovõtu ajal, ja kui tõugati, siis visati need käest, et suurendada tõuget. Kiirjooks staadionijooks. Seal võistlesid kõik mehed korraga. Nad jooksid staadioni ringi mis oli 192m pikk. Odavise. Oda oli võimas relv, kuid sportodad olid lahinguodadest kergemad. Muistsed kreeklased hoidsid oma oda nahksilmustest, mis oli põimitud või keeratud odavarre ümber. Kui oda peast ära lendas, keeras silmus end lahti, pannes oda pöörlema ümber oma pika telje. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri
Avalikud pidustused Spordivõistlused, lüürika ja teater Gerda Rentel 10B klass Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale aristokraatide meelisharrastusi. Gümnastika oli kreeklaste hariduses tähtsal kohal. Võistlusi peeti igas linnriigis,hiljem kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas ka olümpiamängud. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid ja naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Olümpiamängud olid pidustused peajumala Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi h...
Kuidas aniikaeg on mõjutanud tänapäeva? Antiikajaks loetakse Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ajastut. Kuidas antiikaeg on mõjutanud tänapäeva maailma? Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Algselt oli filosoofia arutlus looduse ja maailma üle, aga nende kohta tekkinud küsimused, panid aluse eraldi teadusharude tekkimisele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. Archimedesi leiutatud kruvi on asendamtu ka tänasel päeval. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus, pani aluse õigusteaduse tekkele. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustat...
.. ...on levinud palju müüte... Traditsioonidest Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril, päikesekiirte valguse abil. Mängud toimusid iga 4a tagant. Mängudevahelist aega hüüti olümpiaadideks, millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. ... Alguses osalesid seal ainult kreeklased, hiljem ka muud rahvused. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Üldiselt Olümpiamängud kestsid keskmiselt 5 päeva 30 päeva enne algust tulid võistlejad kohale, et publiku silme all treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Muud.. Mängude kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased.
Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased.Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. 7 2.1 Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja
Filosoofia,-Hellenismiperiood,- Sport Sport oli üks aristrokraatide lemmikharrastusi.kreeklased sportisid alasti. Gümnaasiumites tegeldi spordiga aga ka vaimuharidusega. 776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aischylos. Filosoofia ja teadus Filosoofia ja teadus. 6. Saj e.m
tasu vaatajatelt ei nõutud. Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom hobukaarikute jaoks. Olümpias oli avar gümnaasium võimlemiskool ja palestra - maadluskool koos saunade ja õpperuumidega ning varakamber. Olümpia staadion Gümnaasium Mis spordivõistlused toimusid? Staadionijooks (192,3m) Pikamaajooks (4,7 km) Viievõistlus Maadlus Rusikavõitlus Pankration Kaarikute võiduajamine Kaarikute võiduajamine Pankration Olümpiavõitjate autasustamine Võitjatele pandi pähe õlipuuokstest pärjad, mis olid lõigatud pühamu juures kasvavast hiiest Kes oli tulnud 3X võitjaks, sellele püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst Kodukohas võeti võitjaid vastu suure pidulikkusega linnamüüri raiuti ava, mille kaudu purpurrüüs
Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud ! * Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks. Staadion, u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli. Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus (jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. * Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga.
Kreekas korraldati ka palju spordivõistlusi, kus võisteldi alasti. Võistelda võisid ainult mehed. Kuulsaim võistlus VanaKreekas oli Olümpiamängud, mida peetakse tänapäevani. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa
Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega , seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos mille pikkuseks oli 384,54 meetrit. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud.
Pelops, kes oli kolmeteistkümnes kosilane, kutsus endale appi Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops võitis võiduajamise ja abiellus Hippodameiaga. Ent, et Pelops võidaks võiduajamise andis ta Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele altkäemaksu, kes korraldas Oinomaose surma. Kui Pelops oli abiellunud printsessiga, tappis ta Myrtilose. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas ainult üks spordiala, selleks oli staadionijooks. Distantsi pikkus oli umbes 192 meetrit. Kuid nagu me teame, siis aja jooksul tuli võistlusalasid juurde. Esimeseks olümpiavõitjaks sai Elisest pärit Koroibos, kes muideks oli tegelikult kokk. 4 Olümpiamängude kava Kui toimusid antiikolümpiamängud, nägi kava seesugune välja, et esimesel päeval ei toimunud mitte ühtegi võistlust
Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest. Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 10. Antiik-olümpiamängud Osaleda võisid ainult mehed. Toimusid iga 4 aasta tagant Võistluste hulka kuulusid – staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Premeeritakse õlipuuokstest pärjaga Tänapäeva olümpiamängud Osaleda võivad nii naised kui ka mehed. Toimuvad iga 4 aasta tagant. Võistluste hulka kuuluvad – kümnevõistlus, vibulaskmine, kunstratsutamine, kuulitõuge, ujumisvõistlused.
Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti. Naised ei tohtinud osaleda ega vaadata. Va Demeteri naispreester. Jooks : staadionijooks, diaulos, dolichos, relvisjooks. Viievõitlus: kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus, jooks. Esimesed 776pKr Viimased 394pKr 11. Kool ja haridus Hariduse eesmärk oli : ,,olla parem ja teistest üle" Homerose õpetuse ideaal sisaldas sporti ja muusikalist õpetust. 7eluaastast algas poiste karm kasvatus gümnaasiumis. Rikkamates perekondades õppiti pedagoogi käe all. Vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli. Õpetati isegi varastama..
õpetuse järgi on inimese hing surematu, kuid et inimkonnal lasub iidse kuritöö süü, siis in inimese hing aheldatud sureliku keha külge ja ihkab sellest vabaneda, kuid on määratud surma korral minema taas uude kehasse. Vaid eriti vooruslik ja kasin elu võib vabastada hinge lõputust taaskehastamise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saarele. Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid, naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks, pikemad jooksualad, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu. Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke. Maailmaimed, mis asusid Vana-Kreekas:
Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele poistele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentalonis, rusikavõistluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed 4 jooksualadel, kusjuures alustati pikamajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos(384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiavõitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg
eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest
2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus · Pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest) · Staadionijooks · Hobuse võiduajamine · Viievõistlus · Kilbijooks 1 kõige kuulsamaid olümpiavõitjaid: Milon Kratonist 11) Teatrikunsti sünd (selle jätan vahele ) 12) Jumalad (jumalad jätan ka vahele) 13) 7 Vana-Maailma imet Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Kreeka teatris kehtis kolme htsuse reegel: aja-, koha- ja tegevushtsus. Kuulsaimad tragdiakirjanikud olid Aischylos (Oresteia) ja Sophokles (Kuningas Oidipus) Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 13) OM- miks, kus, tegevused 776 eKr Olmpiamngud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare lneosas Elise maakonnas asunud pha paigas. Iga nelja aasta jrel. Zeusi phamus Olmpias Luna-Kreekas. Esimestel olmpiamngudel oli kavas ks spordiala staadionijooks. Kestsid viis peva. Pealtvaatajateks ainult mehed(naistele surmanuhtluse hvardusel keelatud) Alad: Staadionijooks(192,3m), Pikamaajooks(4,7km), Viievistlus, Maadlus, Rusikavitlus, Pankration, Kaarikute viduajamine. 14)Filosoofia- milliseid vastuseid otsisid I filosoofid nt Thales, milliseid filosoofid alates Sokratesest Thales- (esimene filosoof) Maailm sai alguse veest. Thales Mileetosest (624-547 eKr) arvas, et olemise lte on loodusesendas
kindel väärtusmõõt. Nii hakkasidki kreeklased lüüdlaste eeskujul müntima hõberahasid. · Tähtsamad polised: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. · Alates 8. saj eKr hakati olümpias iga 4 aasta tagant korraldama suuri usu- ja spordipidustusi- olümpiamänge. Zeusi auks kogunesid võistlejad nii Kreekast kui ka kolooniatest, barbaritele olid aga mängud keelatud. Olid erinevad võistlused, millest prestiizikam oli staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu. Võitjad tõid kuulsust oma linnale, neid hinnati kõrgelt(püstitati ausambaid), linnas ootas neid vääriline tasu ja mõnikord võisid neist saada isegi mõjukad riigimehed. · Klassikaline ajajärk. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku. Sel perioodil kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, kus oli range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik,
Kreeta-mükeene Ven-diagramm KREETA MÜKEENE · Minoiline kultuur Kreeta · II a.t. eKr.. maismaal · Mükeene kultuur saarel, 1600 eKr. · Ühtsed müüdid kreeka mandril · Tuntakse peamiselt · Tempel võimu keskuseks · Lineaarkiri B arheoloogiliste leidude · Mõlemal lineaarkiri (osatakse tänapäeval põhjal. · Lossid majanduse- ja lugeda) · Lineaarkiri A (ei osata kultuurikeskusteks · Tähtis osa tänapäeval lugeda) · ühiskonnas · Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Lossi...
barbar- võõrmaalased, kes maksid makse ja kellel puudusid kodanikuõigused. polis- linnriik, riigikassa + sõjavägi koloonia- kreeklaste asulad väljaspool emamaad. Vahemere ja Musta mere ääres. Põhjused: Raud, Teravili Tagajärjed: Kaubavahetus arenes, Hakati raha müntima. Olümpiamängud 776. a eKr. Võistlesid ainult mehed sõjad lõpetati andsid vande nii sportlased kui kohtunikud- olla ausad. Keiser Nero keelas OM-d. Kaarikusõit, kilbijooks, staadionijooks. 15 märksõna OM-de kohta 1. 45 000 pealtvaatajat 2. kõige rohkem sportlasi Spartast ja Aleksandriast 3. spartas võis võitja võidelda kuninga kõrval 4. pealtvaatamine naistele keelatud 5. hiljem ka naiste OM-d- heraiad 6. Orsippos kaotas püksid- alasti võistlemine 7. 293 korda, aastatel 776-393 eKr 8. Peeti esimesel täiskuul pärast suvist pööripäeva 9. osaleda võisid- hellerid, laitmatu minevikuga, ilma veresüüta 10. staadioni pikkus 192,27 m
Meid on kutsutud mõnikord imetlema Vana-Kreeka atleete sellepärast, et nad olid valmis võistlema väärtusetu pärja pärast ja neid tuuakse eeskujuks kui kõige puhtamaid amatööratleete. See oli nii vaid olümpiamängude algaastail. (Kuningas/Voolaid 1997: 13) Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a 472 eKr pikenesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsana võistlusalana staadionijooks (1 staadion = 192,27 m; a 724 eKr pikendati jooksurada 2 staadionini), a 720 (tesitel andmetel a 716) eKr võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 eKr maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr),
• Aleksandria tuletorn • Artemise tempel Efesoses • Zeusi kuju Olümpias • Rhodose koloss – päikesejumal Heliose kuju • Periood püsis kuni Rooma impeeriumi tõusuni 1. saj. e. Kr Kreeka kultuur - olümpiamängud • Peajumal Zeusi auks Olümpias korraldatud usupidustused • Osa võisid võtta kõik kreeklased • Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed • Mängude ajal kehtis üle-Kreekaline rahu • Tähtsamad alad olid • Staadionijooks – 192 m • Hobukaarikute võidusõit • Maadlus • Rusikavõitlus • Antiikne viievõistlus • Kaugus, kettaheide, odavise, jooks ja maadlus • Olümpiavõitjad olid kodukohtades väga lugupeetud • Esimesed mängud toimusid 776 a. e. Kr • Keelati roomlaste poolt 394. aastal religioon • Ülesehituselt sarnane Vana-Egiptusega • Elukoht Olümpose mägi • Peajumal Zeus • Abielu kaitsja Hera • Merejumal Poseidon
Sai alguse Dionysose auks korraldatud pidustustest. Enne valis žürii välja kindlad näidendid, mida esitada. Üks inimene võis olla mitmes rollis. Teatri keskmes oli orkestra, kus mängis orkester, sinna taha püstitati puust ’’lava’’ kus olid näitlejad. Hobuseraua kujuline. Mängiti komöödiaid ja tragöödiaid. *Olümpiaid peeti jumalate auks. 648 eKr algasid. Kõige tuntum oli jumal zeusi auks. Toimusid lõuna- kreekas Olümpias.Võisteldi alasti. Alad- staadionijooks, maadlus, kilbiga jooks, rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, viievõitlus. Autasustati ainult I koha saavutanut. Võitjate nimed pandi nimekirja, mida hakati pidama 776 eKr. 4.Filosoofia-Sokrates, Aristoteles, Platon. -*Sokrates(470-399 eKr) ei kirjutanud ühtegi teost. Vestles aristokraatlike noortega moraaliküsimustes ja ei võtnud õpetuste eest tasu. Filosofeerida oli vaja selleks, et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ei pooldanud demokraatiat
mõnigi gümnaasion sai ajapikku tähtsaks hariduskeskuseks alguses olid võistlused mõne usupidustuse programmis, hiljem olid need eraldi tähtsaim olümpiamängud (Zeusi auks) olümpiamängudel osalesid ainult hellenid, barbaritele ja naistele keelatud jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus (jooks, oda, ketas, hoota kaugus, maadlus), neljahobusekaarikute võidusõit (võistleja oli kaariku omanik, mitte sõitja) prestiizseim staadionijooks, 192m, mis oli ka pikkusühikuks olümpiarahu: Olümpias ei tohtinud relvi kanda ja sinnapääsu relvaga takistada Filosoofia tarkusearmastus. Maailmakorralduse teke, jumalate põlvnemine. 6- saj alguses eKr Thales (kreeka teaduse alusepanija mate, geomeetria, astro) maailm toimib loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Vesi maailm on tekkinud veest ja ujus veel. Anaximandros apeironi idee alati olnud, jääb alatiseks, sellest kõik tekkinud ja selleks muutub.
altaril.Tähtsaim oli vereohver templijumalaile tavaliselt härg. Kõige tähtsam oli polise kaitsejumala tempel. -pidustused: Ateenas - panatenoiad (,,kogu Ateena") tähistatakse uut aastat, osalevad kõik - dionüüsiad (veinijumala pidustused), teatri sünd, osalevad ainult kodanikud Ülekreekalised -Olümpiamängud, osalesid hellenitest mehed, võitjatele loodi ülistuslaule(Pindaros) Olümpiaalad: Staadionijooks, pikemad distantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõist. -müsteeriumid: Vana-Kreeka salajane uskumus, et pärast surma ei minda mitte Hadesesse, vaid elatakse hauatagu- ses õndsuses. Orpheuse müsteeriumid hinge taaskehastumine lõputus sündide ahelas, millest võib vabaneda elades vooruslikku elu. -oraaklid: kohad, kus jumalate tahet vahendas püütia Teadusliku mõtteviisi teke
Hesiodos - moralist ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerija Epikuros filosoof, arvas, et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks Eukleides matemaatik, sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused Ptolemaiosastronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, geotsentrilise maailmasüsteemi peamine kinnistaja Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid, naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks, pikemad jooksualad, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu. Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke. Maailmaimed, mis asusid Vana-Kreekas: Zeusi hiigelkuju Olümpias, Artemise tempel
1. ajalooallikad · ainelised ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised tavad, kombed · lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgi...
Spordi ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehalist kasvatust seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, ...
kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.4. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängude kavas oli vaid üks spordiala milles oli staadionijooks staadioni pikkus oli tol ajal 192,27 meetrit. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.5. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid osavust, kiirust ja jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
