Olümpiamängud (0)

Olümpiamängud
Aljona Filippova ja  Jelizaveta  
Sinagina 11B
Antiikolümpiamängud ehk 
olümpiamängud
olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt  776. aastast eKr kuni 
393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige 
suuremad ja tähtsamad spordivõistlused
Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva 
Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.
Päritolu
Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka 
Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides – nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude 
vahel.
Müüdid olümpiamängude päritolu 
kohta
Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks  Herakles  oma vendadega. Kuni 
täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta 
saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma  tubli  töö 
tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse
Müüdid olümpiamängude päritolu 
kohta
Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja 
olnud teine Herakles – pooljumal, Zeusi ja 
Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias 
jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu 
kuningas Augeiase üle. Ta võitis need 
võistlused ning määras need siis iga nelja aasta 
tagant korduma.
Müüdid olümpiamängude päritolu 
kohta
Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan  Kronose üle.
Müüdid olümpiamängude päritolu 
kohta
Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on 
saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia 
kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes 
kosilane  Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud 
hobused  ja  kaariku . Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, 
kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas 
ta Myrtilose, kelle  needus  tõi hiljem kaasa  Atreuse dünastia languse ja Oidipuse 
kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel 
Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda 
veresüüst kuninga surmas.
Esimesed olümpiamängud
Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala –  staadionijooks  (distantsi pikkus 1 
staadion  – 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid.
 Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit  kokk  Koroibos.
Olümpiamängude kava
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei 
toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.
Olümiamängude kava
Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, 
pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis 
Olümiamängude kava
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel,  kusjuures  alustati  pikamaajooks  
dolichos'ega (7–24 staadioni ), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni 
pikkune  jooks diaulos (384,54 m)
Olümiamängude kava
Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk 
viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja  maadlus ) ja 
relvisjooksus ehk kilbijooksus.
Olümiamängude kava
Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
Mängudeks valmistumine
30 päeva enne mängude algust saabusid  sportlased  kohale, et  publiku silme all ühiselt 
treenida.  Kohtunikud  otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See  piiras  võistlejate 
arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud.
Võistlejad
Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei 
lasunud veresüüd
Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et 
treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi 
toetama . Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi 
olümpiavõitjaid  autasustati  ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik 
raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.
On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma.
Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati 
täiskasvanud loomadeks ja varssadeks.
Olümpiavõitjad
1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 
olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. 
Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks.
Korraldajad
Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased.
Pealtvaatajad
Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus 
naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada.
Hilisperiood
Ajal, mil Kreeka oli osa  Rooma  impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste 
roomlaste üheks  meelis -turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel 
osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks.
http://www.youtube.com/watch?v=soJ-ehxN2u0
http://www.youtube.com/watch?v=e8CB9Vy1i4Q
Täname tähelepanu eest !

Document Outline

• Slide 1
• Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud
• Slide 3
• Päritolu
• Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
• Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
• Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
• Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
• Esimesed olümpiamängud
• Olümpiamängude kava
• Olümiamängude kava
• Slide 12
• Olümiamängude kava
• Olümiamängude kava
• Slide 15
• Olümiamängude kava
• Mängudeks valmistumine
• Võistlejad
• Olümpiavõitjad
• Korraldajad
• Pealtvaatajad
• Hilisperiood
• Slide 23