Pierre de Coubertin ja olümpialiikumise sünd Pierre de Coubertin sündis 01.jaanuaril 1863 ja suri 2.septembril 1937. Ta oli pedagoog, ajaloolane ja kaasaegsete Olümpia-mängude algataja. Ta oli ka see inimene, kes sai kuulsaks tsitaadiga "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." Coubertini eluteed kujundas väga võimsalt Kreeka luuletaja Pinadarose oodide köide, mis rääkis Olümpiavõitjatest. See oli tema üks esimestest kokkupuudetest spordiga. Mida aeg edasi soovis Coubertin ta ennast selles edasi harida. Selleks läks ta filosoofiat õppima
Women were not allowed to compete, they could not even watch the competition. The athletes presented themselves 1 moth before the games began at Elis, the organising town. The athletes had to swear that they would compete with honour and respect the rules. The victors enjoyed great honours and on returning to their cities their compatriots pulled down part of the walls for them to enter. They were also given special privileges and high office. Baron Pierre de Coubertin (January 1, 1863-September 2, 1937), born as Pierre de Frédy, was a French pedagogue and historian, but is best known as the founder of the modern Olympic Games. He was born in Paris into a French aristocratic family. As a young man he was an avid sportsman with rowing being one of his favourites, also practicing the sports of boxing, fencing and horse-riding. Influenced by the social, political and scientific events of the late 19th century and his
8.päev-sõudmisvõistlused 9.päev-rongkäik ja ohvritalitus Athena kuju juures KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks- Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. · 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud
8.päev-sõudmisvõistlused 9.päev-rongkäik ja ohvritalitus Athena kuju juures KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks-Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud
Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin.
pankraationis Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus Nüüdisaja olümpiamängud I mängud 1896. a. Ateenas 1894. a. korraldas Prantsuse parun Pierre de Coubertin rahvusvahelise kongressi, kus tegi ettepaneku hakata korraldama uuesti olümpiamänge. Mängude läbiviimiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja kinnitati olümpiaharta. Olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud rõngast Sinine Euroopa Kollane Aasia Must Aafrika Roheline Austraalia Punane Ameerika Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal Olümpialipp
1856 1863 16.Esimene rahvusvaheline spordiorganisatsioon oli: Rahvusvaheline sõudmisfödertatsioon FISA Ravhusvaheline võimlemisföderatsioon FIG Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA 17.Esimene olümpia kongress toimus Pariisis 1892 1894 1896 18.Rahvusvhaline olümpiakomitee valiti: 12liikmeline 14liikmeline 16liikmeline 19.Rahvusvahelise olümpiakomitee esimeseks presidendiks valiti: Demetrius Vikelas Pierre de Coubertin Ernst Curtius 20.Pierre de Coubertin oli ROKi president aastatel: 1896-1916 ja 1919-1925 1894-1896 ja 1919-1925 1894-1896 ja 1916-1919 21.Enne II m.s. toimusid suveolümpiamängud: 1920-Antverpen 1924-Pariis 1928-Amsterdam 1932-Los Angeles 1936-Berliin 22.naised võtsis OM esmakordselt osa: 1896 1900 1904 23.I taliolümpiamängud toimusid: Londonis Chamonixis Garmisch-Partenkirchenis 24
suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Mängude läbiviimine Paljud Prantsuse spordiametnikud ei sallinud Pierre de Coubertini (Parun Pierre de Coubertin oli prantsuse pedagoog ja ajaloolane, kuid teda tuntakse eelkõige kaasaegsete olümpiamängude isana, algatajana.) tema rahvusvahelise vaatekoha pärast, sest nad nägid selles soovi importida Inglismaa pedagoogilisi ideid. Seetõttu oleksid 1900. aasta mängud peaaegu ära jäänud ning nad olid halvasti korraldatud. Asi hakkas liikuma alles siis, kui Coubertin lahkus Prantsuse Spordiseltside Liidust (USFSA). Siis otsustas liit korraldada olümpiamängud osana maailmanäitusest, mis
Ta astub lippuri saatel tribüünide ette selleksmääratud kohale. Hoides vasaku käega lipust, tõstab ta parema käe ning annab kõigi eest järgmise vande: "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi peetakse ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks." Olümpiatõotust annavad sportlased 1920. a-st alates, selle traditsiooni algatas P. de Coubertin. · Autasud Olümpiamängudel autasustatakse võitjaid kohe pärast mingi ala võistluste lõppu. Esimese kolmekohasaavutanud sportlased antakse vastavalt kuld-, hõbe- või pronksmedal ja diplom, 4.-6.kohale tulnuile ainult diplom. Medaleid annab võitjaile kätte ROK-I president ( või tema määratud ROK-I liige), keda saadab selle spordiala rahvusvahelises föderatsiooni president. Sportlased seisavad autasustamispjedestaalil (nägu kesktribüüni
ck to edit Master text stylesOlümpiaharta hõlmab olümpialiikumise Second level organiseerimist js toimimist ning määrab Third level kindlaks olümpiamängude pühitsemise Fourth level tingimused. Fifth level Olümpiaharta põhialused fikseeris Pierre de Coubertin ja kinnitas I olümpiakongress 1894. aastal Pariisis. Hiljem on hartat regulaarselt täiendatud. Olümpiakongress Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Olümpiakongress on olümpialiikumise suurfoorum. Fifth level
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level Third level olümpiamängu Fourth level Fifth level de algataja. · Valiti juhtima ROKi. · Naiste osavõtt oli vastuolus
4 ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati ROK (Rahvusvaheline Olümpiakomitee). Selle presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks P. De Coubertin. RAHVUSVAHELINE OLÜMPIAKOMITEE Rahvusvaheline Olümpiakomitee on olümpialiikumist ja olümpiamängude korraldamist juhtiv kõrgeim organ. Ta on seadnud endale eesmärgiks säilitada olümpiatraditsioone, edendada amatöörsporti ja tihendada sõbralikke suhteid eri rahvuste sportlaste vahel. ROK asutati Pariisis 23. juuni 1894. aastal, tema algkoosseisu kuulus 14 liiget 12 riigist. 1979. aastal oli liikmeid 89 71 riigist. ROK-i liige on tema
"Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheldes jõuame tõeni."..Cicero "Tähtis pole võit, vaid osavõtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler
augustini teatejooksuga läbi seitsme riigi olümpialinna, kokku läbiti 3187 km. Tule süütas luubi abil päikesekiirtest Pyrgosest pärit tudengineiu Koula Pratsika. Olümpiaisa Pierre de Coubertin ütles sel puhul Lausanne’is peetud raadiokõnes: “Nüüd, kus olümpiatuli on süttinud, usun veelgi kindlamini kogu maailma noorsoo vennalikesse tunnetesse üksteise suhtes. Olgu edukas teie teatejooks.“ Eestlased Berliini OM-il Eestil oli välja pandud 37 liikmeline koondis. Eestlased võitsid nendelt mängudelt 7 medalit(2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi). Medalivõidud tulid maadluses, poksis ja tõstmises.
· fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgia) 06. 1946-1952 J. SIGFRID EDSTRÖM (Rootsi) 07. 1952-1972 AVERY BRUNDAGE (USA) 08. 1972-1980 LORD KILLANIN (Iirimaa) 09. 1980-2001 JUAN ANTONIO SAMARANCH (Hispaania) 10. 2001-.... JACQUES ROGGE (Belgia) 4. kes olid Ling, Tyrs, Nachtegall Per Henrik Ling Rootsi võimlemise rajaja (samas tema meelisala oli vehklemine)
Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Antiikajal toimusid olümpiamängud 293 korral. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma. Rooma keiser Theodosius keelas kõik paganlikud pidustused, sealhulgas ka olümpiamängud. Olümpiaehitised rüüstati. 19. Sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte. Seda ellu viies pani Prantsuse pedagoog P. de Coubertin aluse nüüdisaegsele olümpialiikumisele, mille eesmärk on arendada noortes inimestes kauneid kehalisi ning kõlbelisi omadusi, kasvatada riikide ja rahvaste vahelist austust ja heasoovlikust ning kaasa aidata parema, sõdadeta maailma loomisele. Pärast Caironeia lahingut olid Kreeka linnriigid oma sõltumatusest küll ilma jäänud, kuid Kreeka kultuur selle läbi oma tähtsust ei kaotanud. Tolleks ajaks oli Kreeklastel juba kultuurivallas juba väga suuri saavutusi ja see areng jätkus
rõngast (olümpiarõngast), mida kasutatakse kas ühe või mitmevärvilisena. Rõngaste värvid ülal (vasakult) on sinine, must ja punane ning all (vasakult) kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka. Olümpialipul on valge ilma ääristuseta põhi, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esimene olümpialipp valmistati 1913. a Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm)
aladeks rõnga- ja kangiharjutus ning toenghooglemine. Olümpiamängude alguseks peetakse 776. aastat eKr. Tegelikult pärinevad sellest aastast vanimad olümpiavõitjate nimistud, mänge aga hakati pidama juba varem. Olümpiamänge korraldati Kreeka kultusepaigas Olümpias peajumala Zeusi auks. Mängude korraldamine lõpetati 394. aastal, sest need kuulutati paganlikuks. Olümpialiikumise ja olümpiamängud taaselustas Prantsuse pedagoog parunPierre de Coubertin, kelle eestvõttel asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud peeti 1896. aastal Kreeka pealinnas Ateenas, esimesed taliolümpiamängud korraldati 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's. Nelja aasta eest Ateenas küll meestest keegi enamat kui ühte kulda ei saanud, kuid naistest oli parim kolme kirkama autasuga rumeenlanna Ctlina Ponor. Riistvõimlemisest pärinevad aga nii mõnegi
5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? 6. Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad jumalate põlvnemise müüdid Kreekas ja mesopotaamias? (Õ lk 61 ja 115) 7.Mõisted- adyton, oraakel, püütia Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121) Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? Millistel aladel võisteldi? Millised reeglid kehtisid võistlejatele? Kuidas premeeriti võitjaid? Mis oli olümpiarahu? Kes oli Pierre de Coubertin? (leia netist) Kuidas tekkis sõna lüürika? Mille poolest erineb selle süna algne tähendus tänapäevasest? Millega on ajalukku läinud?: a) Homeros- b) Pindaros- c) Aischylos- d) Sophokles- Selgita mõistet panatenaia ja dionüüsia. Kuidas kajastuvad Xenophanese (lk 116), Theognise (lk 118)ja Soloni (lk 119) luulekatkes Kreeka riigielu olulisemad probleemid? Hellenismiperiood (õ lk 128-133) 1.Mis on hellenism? 2.Dateeri hellenismiperiood. 3
1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus Pariisis 16.24. juunil 1894. Seda nimetetakse tagantjärele I olümpiakongressiks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa, Rootsi, USA, Suurbritannia, Hispaania ja Belgia. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1906
olümpiamängudest (olümpiaadi mängudest), mida pühitseti Ateenas 1896. aastal. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka. Gerd Kanter ! 29-aastane Vana-Vigalast pärit Kanter. Tiitlivõistlustel osales ta juba 23-aastase noormehena ning pääses 2002. aastal Müncheni Euroopa meistrivõistlustel ka lõppvõistlusele.2005. aasta maailmameistrivõistlustel pälvis Kanter oma esimese medali, hõbeda. Sama autasu tuli ka 2006. aasta EM- ilt Göteborgist
sõna. (Willy Brandt) Sport, Mis ei tapa, see Tähtis pole Kõige tähtsam Täna teen seda harrastused ja teeb meid võit, vaid on, et tead oma harjumusest, vaba aeg tugevaks. (Erna osavõtt. (Pierre eesmärki. (Rutt mida eile tegin Abel) de Coubertin) ja Anatoli kirest. (Jaques smigun) Barzun) Sport on eesti Inimliku kultuuri olemise mõte Terves kehas Võitja ei nurise parimaid osi. seisab terve vaim. kunagi. (Craig (Toomas Savi) liikumises. (Georg Brown)
peaksid saama ka · Totaalset kontrolli naised. inimeste üle ei tohi · Kogu elu riigis on korraldada. rangelt filosoofide kontrolli all. 17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin. Õpik lk. 116-117 Esimesed teadaolevad mängud toimusid aastal 776 eKr. Spordialadeks olid kiirjooks staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võistlus (maadlusest ja rusikavõitlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hootakaugushüpe, maadlus) ja hobukaarikute võidusõidud. Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud rahva poole.
12. klassi teooriaküsimused 1. Kes on kaasaegsete olümpiamängude idee autor ning kus ja millal toimusid esimesed olümpiamängud? Kaasaegsete olümpiamängude idee autor on Pierre de Coubertin. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus?
Kui pika maa tohivad ujujad läbida peale starti vee all? 15 kombineeritud ujumine erinevad stiilid, nimeta mis järjekorras ujutakse individuaal : liblik selili rinnuli vaba teateujumine : selili rinnuli liblik vaba Nimeta Eesti parimaid ujujaid. Triin Aljand Martti Aljand Berit Aljand Martti Soosaar Jane Trepp Indrek Sei OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed OM toimusid 1896 Ateenas Kaasaegsete olümpiamängude taaselustaja Pierre de Coubertin, tema moto oli Citius, Atius, Fortius Olümpiade Citius, Atius, Fortius(kiiremini, kõrgemale, tugevamalt) Olümpialipp 5 rõngast, erinevad kontinendid Kus süüdatakse olümpiatuli? Päikesekiirte abil Olümpias, Hera templi varemete ees Millistel mängudel eestlased esmakordselt oma lipu all, kes tõi nendelt mängudelt Eestile esimese olümpiakulla? 1920, Belgias, Atwerperis, Alfred Neuland tõstmisesl Seni viimane kuldmedal võideti Eestile ja kes? Gerd Kanter
(tag-rugby). Esimeses asendab palliga mängija jõulist takistamist puudutus, teises loetakse katmine toimunuks, kui kaitsemängijal õnnestub eemaldada üks pallikandja vööle kinnitatud ribadest (tag-idest). Mõlemaid mänge kasutatakse nii ragbi liiga kui ka ragbi liidu noorte ja laste treeningutel. Puuteragbi on ühtlasi iseseisev võistlusspordiala. Ragbi olümpiaalana Nüüdisaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin oli ühtlasi ragbi populariseerija Prantsusmaal ning tegutses ragbikohtunikuna Prantsusmaa esimestel ragbi meistrivõistlustel. Tema eestvedamisel kuulus ragbi liidu mäng 1900., 1908., 1920. ja 1924. aasta olümpiamängude kavva. Hiljuti sai ragbist taas olümpiaala. 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros on kavas seitsmeragbi. 5
Ta lasi Olümpia purustada ja seal leidunud hindamatud kultuurivarad minema vedada. Hävitustöö viisid lõpule järgmised keisrid ja tugevad maavärinad. Unustati koht, kus Olümpia oli kunagi asunud. Alles 19. saj lõpul avastasid arheoloogid muistse Olümpia asukoha ning alustasid väljakaevamisi. Nüüdseks on turistidele uudistamiseks päevavalgele toodud see vähene, mis kunagiste suurte mängude kohast on säilinud. Prantsuse pedagoog ja sporditegelane Pierre de Coubertin taastas olümpiamängude idee ja pani aluse Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele. 1896. aastast korraldatakse iga nelja aasta järel nüüdisaegseid, kogu maailma haaravaid olümpiamänge. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kuningas, T., Voolaid, K. Ateena 1896. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1997, 192 lk. 2. Köthe, R. Ajalugu. Tallinn: Koolibri, 2005, 127 lk. 3. Palamets, H. Vaatemängud läbi aegade
ratsutamine ja jooks täies lahinguvarustuses, nn. Kilbijooks. Esialgu kestsid mängud vaid ühe päeva. Seoses võistlusalade arvu kasvuga pikenesid mängud kolmele, hiljem koguni viiele päevale. Olümpiamängude traditsioon seiskus pooleteiseks aastatuhandeks ning taaselustus alles 1896.aastal tänu prantsuse pedagoogile ja ajaloolasele Pierre de Coubertinile. Tundes hästi Vana-Kreeka ajalugu ja uurides Olümpias 1875.-1881. a. teostatud väljakaevamiste materjale, jõudis Coubertin veendumusele, et muistsed olümpimängud on vaja suurte rahvusvaheliste spordivõistlustena elustada. Ta mõistis, et sport aitab kaasa rahu kindlustamisele, aitab maailma noorsool elada sõpruses ja vastastikuses lugupidamises. 1894. aastal toimus Prantsusmaal Coubertini poolt kokkukutsutud olümpiakongress. Kongress otsustas korraldada olümpiamängude eeskujul iga nelja aasta järel rahusvahelised spordivõistlused. Sellega pandigi alus nüüdisaja olümpiamängudele.
(Nikki Lauda) Kes ei suuda muuta oma mõttemalle, ei suuda eales muuta tegelikkust ning ei saavuta seetõttu mitte mingisugust edu. (Anwar Sadat) Ka kõige aeglasem inimene, kui ta ainult ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini kui see, kes eksleb ilma eesmärgita! (Lessing) Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes, võib seda enda parandamiseks kasutada! (Shakespeare) Mida suurem on teadmiste meri, seda pikem teadmatuse rannajoon... "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." (Pierre de Coubertin) "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) "Parim kaitse on rünnak." (Ovidius) "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." Euripides "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale."
Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu, hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma. Rooma keiser Theodosius keelas kõik paganlikud pidustused, sealhulgas ka olümpiamängud. Olümpiaehitised rüüstati. 19. sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte. Seda ellu viies pani prantsuse pedagoog P. de Coubertin aluse nüüdisaegsele olümpialiikumisele, mille eesmärk on arendada noortes inimestes kauneid kehalisi ning kõlbelisi omadusi, kasvatada riikide ja rahvaste vahelist austust ja heasoovlikust ning kaasa aidata parema, sõdadeta maailma loomisele. 8. Teater Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas
Õpetus ideaalsest riigist riigi eesotsas peaksid olema keskmise jõukusega haritud inimesed; riik peab vältima väga suurte kääride tekkimist rikaste ja vaeste vahel, sest ükski äärmus ei too riigile head; poisid saagu haridust kas koolis või kodus eraõpetajate käe all, tüdrukutel pole haridust vaja; totaalset kontrolli inimeste üle ei pea teostama. 17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin Esimesed teadaolevad mängud peeti 776. aastal eKr. Kõige esimene ainus spordiala oli staadionijooks. Hiljem lisandusid ka viievõistlus (maadlus, jooks, odavise, kettaheide ja hoota kaugushüpe), pikemad jooksudistantsid, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus ning hobukaarikute võidusõidud. Sportlasi autasustati ausammastega kodulinnades, nende nime jäädvustamisega ajalukku, ülistuslauludega parimatelt poeetidelt, eduga riigielus. Olümpiamängude reeglid:
- Milliste vahendite ja tegevuste kaudu saaks olukorda paremaks teha? SPORTLASED: - talent, - tugev motiveeritus, - tahe palju tööd teha. TREENIMINE: * kvaliteetne treenimise keskkond – treenerid loovad treeningplaani; * treener on pühendunud ja seab realistlikud eesmärgid; * treenitavate sportlaste arv määrab töö kvaliteedi; * kohustuste arv (lisaks treeneritööle), nt raha kogumine, juhtimine, vähendab võimet oma põhitööd teha. OLÜMPIALIIKUMINE 1. Tänu P. de Coubertin´i pühendumisele sai alguse olümpialiikumine. Millised olümpialiikumisega sümbolid on tema loodud? Tema loodud on ka olümpiamängude ava- ning lõputseremooniate protokoll, atleetide vanne, olümpiarõngad ning olümpialipp. + Seminaritööleht!
spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus Pariisis 16.24. juunil 1894. Seda nimetetakse tagantjärele I olümpiakongressiks. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1896
paraolümpiad. Ka olümpiaadi nimetus tuleneb just kreekakeelsest sõnast "Olympias", mis tähendas kahe pidustuse vahelist aega. Kreeka keelest oleme laenanud ka spordis nii olulised terminid nagu olümpiamängud, staadion, hipodroom. Kaasaegne olümpiatraditsioon sai alguse 1896. aastal. Traditsiooni taaselustamine otsustati 1894. aasta juunis Pariisis toimunud rahvusvahelisel kongressil, kui parun Pierre de Coubertin niisuguse ettepaneku tegi ja kongress selle heaks kiitis. Parimaks asukohamaaks peeti Kreekat. Võistlused viidi läbi Ateena antiiksel Panathinaiko marmorstaadionil, mille rekonstrueeris oma kulude ja kirjadega Kreeka rikkaim mees filantroop Georgios Averoff, kuna Kreeka riik parajasti pankrotti läinud oli. Niisiis on kaasaegse ülemaailmse konkurentsitult populaarseima kehakultuuriürituse otsene eelkäija
· 12liikmeline 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: · 14liikmeline · 1892 · 16liikmeline · 1894 · 1896 19.Rahvusvahelise olümpiakomitee esimeseks presidendiks valiti: 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: · Demetrius Vikelas · 12riigi esindajad · Pierre de Coubertin · 14riigi esindajad · Ernst Curtius · 16riigi esindajad 20.Pierre de Coubertin oli ROKi president 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: aastatel: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; · 1896-1916 ja 1919-1925 1912 Stockholm · 1894-1896 ja 1919-1925 · 1894-1896 ja 1916-1919 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid:
niikuinii." (E. Hubbard) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas kllalt." (W. Shakespeare) "Telist spra tuntakse hdas" Cicero "Pole olemas muret, mida aeg ei vhenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lhike, kuid kuulsus vib olla igavene." Cicero "Nlg on parim kokk."..Cicero "Sja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas klvad, nnda likad."..Cicero "Kaheldes juame teni."..Cicero "Thtis pole vit, vaid osavtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek sttib pisikesest sdemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kige raskemini mistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sda vltimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionr on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sna "kultuur", siis haaran revolvri jrele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lpp ja algus
· "Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe) · "Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." (Benjamin Franklin) · "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · "Sõja ajal seadused vaikivad." (Cicero) · "Suur leek süttib pisikesest sädemest." (Dante) · "Ta liigub siiski." (Galileo Galilei) · "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." (Pierre de Coubertin) · "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." (Anton Tsehhov) · "Tõelist sõpra tuntakse hädas" (Cicero) · "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." (George Herbert) · "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac Asimov) · "Vaimukus on haritud ülbus." (Aristoteles) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Ära laena raamatuid, sa ei saa neid kunagi tagasi.Minu raamatukogu on täis raamatuid mida inimesed on mulle laenanud
Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel, sealjuures ausas ja sõbralikus võistluses. Pierre de Coubertin oli mees, kes mõtles välja need olümpiarõngad, see mõte tuli talle 1913. aastal. Kuuest värvusest , kaasaarvatud ka olümpialipu valge põhi, kuulub iga riigi lipuvärvide hulka vähemalt üks. Olümpiarõngaste jaoks on veel üks tõlgendus. Räägitakse, et rõngad jagunevad vastavlt maailmajagudele. Sinine sümboliseerib Euroopat, must Aafrikat, kollane Aasiat, roheline Austraaliat. Ent samas on tõlgendusi veel ja veel. Olümpiatuli
" · ,,Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele (Napoleon Bonaparte) lähemal kui meie endi omad." (La Rochefoucauld) · ,,Mõnikõrd saame kogu info, kuid keeldume mõistmast · ,,Tõelist sõpra tuntakse hädas" (Cicero) sõnumit." (Cullen Hightower) · ,,Tähtis pole võit, vaid osavõtt." (Pierre de Coubertin) · ,,Mõtte ühtsus loob sõpruse." (Demokritos) · ,,Usundid on eri teed, mis kõik viivad ühe ja sama sihi · ,,Naera ja maailm naerab koos sinuga, norska ja sa poole." (Mahatma Gandhi, India rahvusliku vabadusliikumise magad üksinda." (A. Burgen) vaimne ja poliitiline juht) · ,,Naine peab kõike tegema kaks korda paremini kui · ,,Vabadusega kaasneb vastutus. See on põhjus, miks
" (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheldes jõuame tõeni."..Cicero "Tähtis pole võit, vaid osavõtt."..Pierre de Coubertin (prantsuse pedagoog ja ajaloolane) "Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat petta pole patt" Daniel Defoe (inglise kirjanik- "Robinson Crusoe" autor) "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm (filosoof) "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele
1924) used to take place the same year as the Summer Games, but beginning in 1992 the games were divided and scheduled on four-year-cycles two years apart. Since 394 A.D. when the Olympic Games were banned by the Roman Emperor for religious reasons and their decline in quality. No Olympics were held for over a thousand years, until the year 1896. The games were revived by a French nobleman named Pierre Frédy, Baron de Coubertin. The first contemporary Olympic Games took place with great glamour in Athens, in the Panathenaic Stadium. During the first games, only 13 countries participated but now that number has gone up to over two hundred. Athletes from all over the world take part and their achievements are watched from both near and far by hundreds of millions of spectators. The differences between the modern and ancient Olympic Games can be clearly seen. For instance, in ancient
" (Sokrates) · ,,Toores jõud võib allutada kõik oma teel, kuid tema võidud on lühiajalised." (Abraham Lincoln, USA president 1861-1865) · ,,Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." (George Herbert) · ,,Tõde otsides peab otsima jutu mõlemat poolt." (Walter Cronkite) · ,,Tõelist sõpra tuntakse hädas." (Cicero) · ,,Tõelist sõpra tuntakse hädas" (Cicero) · ,,Tähtis pole võit, vaid osavõtt." (Pierre de Coubertin) · ,,Usundid on eri teed, mis kõik viivad ühe ja sama sihi poole." (Mahatma Gandhi, India rahvusliku vabadusliikumise vaimne ja poliitiline juht) · ,,Vabadusega kaasneb vastutus. See on põhjus, miks paljud vabadust pelgavad." (George Bernard Shaw) · ,,Vaimukus on haritud ülbus." (Aristoteles) · ,,Vaprus on teadmine, mida ei tasu karta." (Platon) · ,,Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac Asimov) · ,,Vähe on asju, mis kauaks meelde jäävad
om taaselustamise ja nõustus ise nende kulusid katma. Richard Chandler- inglane, kes leidis 1766. aastal Zeusi templi varemed ja sellega ka Olümpia paiga. Ernst Curtius- sakslane, kelle eestvedamisel peeti läbirääkimisi kreeka valitsusega, et Olümpia välja kaeva ning seda ka tehti. Henri Didon- tulihingeline prantslasest olümpiaidee eest võitleja. ,,Citus, altius, fortius" isa. Rajas oma kasvatusmeetodi, mis ühendas nii ranguse kui ka vabaduse. P.de Coubertin: itaalia juurtega prantslane, kaasaegsete olümpiamängude ellukutsuja. Huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. Võttis osa I olümpiakongressi korraldamisest ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee moodustamisest. Valiti ROK'i sekretäriks ja hiljem presidendiks. Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) loomine: 1894. a. toimus pariisis I olümpiakongress, osalesid 12 riigi esindajad (Kreeka, Belgia,
Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Saint Louis 1. juuli 29. november 1904 ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago. Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks
· Luuletused, kingitused, ausambad · Eluaegne pension · Võitjate nimekiri esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. d. Mängude saatus: · Korraldati üle 1000 aasta. · Ristiusu võiduga Rooma impeeriumis keelati kui paganlikud mängud. · Kaasaegsed OM taastas 19. saj. lõpul Pierre de Coubertin. 3. Lüürika luuletused, mis kanti ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel. a. Autoriteks ettekandjateks aristokraadid: · Tunded, mõtted ja tõekspidamised. · Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks. b. Solon: · Tuntud ka poliitikuna. · Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. c. Pindaros:
Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Antiikajal toimusid olümpiamängud 293 korral. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu, hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma. Rooma keiser Theodosius keelas kõik paganlikud pidustused, sealhulgas ka olümpiamängud. Olümpiaehitised rüüstati. 19. sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte. Seda ellu viies pani prantsuse pedagoog P. de Coubertin aluse nüüdisaegsele olümpialiikumisele, mille eesmärk on arendada noortes inimestes kauneid kehalisi ning kõlbelisi omadusi, kasvatada riikide ja rahvaste vahelist austust ja heasoovlikust ning kaasa aidata parema, sõdadeta maailma loomisele. 12. Kreeka kunst Geomeetriline stiil Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud
õhutada olümpialiikumist näitama üles vastutustundlikkust keskkonda puudutavate teemade suhtes, võtta kasutusele meetmeid, et nimetatud suhtumine peegelduks ka tema tegevuses. 14. Toetada Rahvusvahelist Olümpiaakadeemiat (ROA, inglise keeles IOA). 15. Toetada teisi institutsioone, kes on pühendunud olümpiakasvatusele. ROK-i presidendid · 18941896 Dimítrios Vikélas ( : Kreeka) · 18961916 19191925 Pierre de Coubertin (Prantsusmaa) · 19161919 Godefroy de Blonay (Sveits; asenduspresident) · 19191925 Pierre de Coubertin · 19251942 Henri de Baillet-Latour (Belgia) · 19461952 Johan Sigfrid Edström (Rootsi) · 19521972 Avery Brundage (USA) · 19721980 Michael Killanin (Iirimaa) · 19802001 Juan Antonio Samaranch (Hispaania) · 2001- Jacques Rogge (Belgia) 24
erinevus tänapäevaga). Ent tuntuimaks on jumal Zeusi auks toimunud võistlused Olümpia linnriigis. Spordimängude ajaks kehtestati rahu (ekeheiria, 1-3 kuud), et atleedid saaks turvaliselt tulla ja tagasi pöörduda. Osalesid ainult meessoost hellenid. 5.saj koostati olümpiavõtjate nimekiri, mis ulatus aastasse 776 eKr. Olümpiaalad: kettaheide, maadlus, jooks(auväärseim oli 42km-ne maraton), kaugushüpe ja kaarikusõit. Pierre De Coubertin taastas olümpiamängude traditsiooni, `'moodsate olümpiamängude isa''. Esimesed nö modernsed olümpiamängud toimusid 1896. a Ateenas. Martin Klein oli esimene eestlane, kes sai olümpiamängudel medali (hõbe) Stockholmis 1912. a maadluses. Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed. Hellenistlikud suurriigid ja ühiskondlik korraldus (valitsemine, valitseja austamine, sõjavägi)- 4
394 pKr. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.13 Olümpiasümbol Olümpiasümbolil on kujutatud viis omavahel põimuvat värvilist rõngast. Olümpia rõngaste värvid vasakult paremale on sinine, must, punane, kollane ning roheline. Iga riigi lipul on vähemalt üks neist värvidest. Need sümboliseerivad veel ka eri maailmajagudest pärit sportlaste ausat ning sõbralikku jõukatsumist. Selle sümboli idee autor on P. de Coubertin 1913 aastal. (Olümpiasümbol, 2011) Joonis 1. Olümpiarõngad. (lomm.ee/209/Read/Article/445/Ol%C3%BCmpiar%C3%B5ngadkui-s %C3%BCmbol.html) 3. Võidukad olümpiamängud Eesti sportlased on võitnud kuldseid medaleid Barcelonast 1992, Sydneyst 2000, Salt Lake Cityst 2002, Torinost 2006 ja Pekingist 2008. Edukaim oli nendest Torino kus võideti 3 kuldmedalit ja ülejäänutest kõigist 1 kuldmedal. (Eesti olümpiavõitjad, 2012) 3.1. Barcelona suveolümpiamängud Barcelona on Hispaania pealinn
1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud antiikolümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat. Tänapäevani on säilinud ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impeeriumi ametlikuks usundiks. Olümpiamängud keelustati 394. a. Esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud toimusid 1896. Aastal Kreekas ja nende olümpiamängude algataja on prantsuse ajaloolane-pedagoog Pierre de Coubertin (1863-1937). Seega on kaasaegsete olümpiamängude vanuseks üksnes 118 aastat. Vanakreeka kujutavas kunstis oli sport üks lemmikmotiive. Kuigi kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri, on nende maalikunsti meistriteosed suuremalt jaolt hävinud (va vaasimaalid). Vallutajad sulatasid üles ka suurema osa metalli (pronksi) valatud taiesed. Lõhutud kiviskulptuuride originaale on siiski õnnestunud osaliselt päästa (Milose Venus, Samothrake Nike jt)
annaabi.ee 
