1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus..........................................................................3 1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost..................................................................................4 1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni...................................................................5 2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased....................................................7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................12 3. Põhilised võistlusreeglid näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................16 3.2 Püssialad ja laskeasendid................................................................................................18 3.3 Lask................................................
L A S K E S P OR T H K O I I K J Õ U S A A L Ä P S H A E R O O B I K A Ä A P O J A L G R A T A S J L O K OR V P A L L MA E L R I MA L E N N U S P O R T Saalihoki Motosport Jäähoki Jõusaal Korvpall Ratsasport Laskesport Male Tennis Võrkpall Lennusport Golf Alpinism Jalgratas Aeroobika Vastused: Eesti odaviskaja perekonnanimi : _ _ _ _ _ _ Eesti suusataja perekonnanimi : _ _ _ Lehekülg 1
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Spordirajatised Sportimise keskkond ehitatakse võistlusreegleile vastavalt. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmesuguste spordivõistluste korraldamist, peamiselt kergejõustikus ja jalgpallis. Sisevõistluste jaoks ehitatakse võimlaid, ujumisvõistluste jaoks ujulaid, jalgrattavõistluste jaoks velodroome. Spordiga kaasnevad nähtused
SPORT Küsitlusi lugedes ja analüüsides on mul hea meel, et enamus noortest tegeleb spordiga. Kõigest üheksal inimesel olid lahtrid tühjad ja 2 märkis, et ei tegele. Arvestades seda, et Kunda on väike koht ja sportimise võimalusi on minimaalselt, siis tulemusi analüüsides selgus hoopis, et alasid, millega tegeletakse on palju. Põhiliselt tegeletakse võrkpalliga, jooksmisega ja korvpalliga. Märgitud olid ka kaljuronimine ja laskesport. On näha, et võrkpalli oma hobiks märkinud inimesed on väga distsiplineeritud ja teevad palju trenni, tervelt 5 inimest kaheksast käivad 5 korda nädalas trennis ja 2 inimest käivad trennis 4 korda nädalas. Vaadates Kunda võrkpallurite tulemusi, siis ei ole see koormus olnud asjatu. Võrkpalluritest üks on märkinud, et ta on mänginud koondises. Korvpalli oma hobide hulka märkinud inimestest käivad 5 korda nädalas trennis neli inimest ja 4 korda nädalas üks inimene.
Eesti spordiajaloo viktoriini 15 küsimust õiged vastused on tehtud paksult 1. Mis aastal algas Eestis sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus? a) 1870 b) 1990 c) 1890 d) 1940 2. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, meeste kergejõustik ja...?I a) kaugushüpe b) korvpall c) 100m jooks d) male 3. 1802.aastal võeti taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse ka ratsutamine, vehklemine ning...? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895
Kui asutati 19. ja 20. sajandi vahetusel esimesed spordiseltsid, siis lisandusid ka võimlemine, jalgrattasport, jooks, jalgpall, ujumine, uisutamine ja poks. Juba 1912. aasta Stockholmis toimuvatel olümpiamängudel kuulusid ka mõned eestlased Venemaa võistkonda. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Kõige kõrgema rahvusvahelise taseme saavutasid Iseseisvas Eestis jääpurjetamine, purjetamine, laskesport, male ja meeste kergejõustik, endiselt olid ka edukad raskejõustiklased. 2.3. Spordirajatised Keskkond sportimiseks ehitatakse vastavalt võistlusreeglitele. Üks spordirajatistest on staadion. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmesuguste spordivõistluste korraldamist, peamiselt jalgpallis ja kergejõustikus. Staadionil on tavaliselt kaheksa 400 m pikkust ovaalset 4 ringrada ning ka tõuke-, hüppe-, heite- ja viskekohad
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast.
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Sportimine meie elus Spordi ajalugu on pikk, kuid spordiharrastuste laialdane levik jääb siiski vaid käesoleva sajandi, eriti viimase kolmekümne aasta piiridesse. Üldiste arvestuste kohaselt on praegu maailmas umbes 1 miljard aktiivset spordiharrastajat, kusjuures Lääne majanduslikult kõrgesti arenenud maades spordib keskmiselt iga teine inimene.
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. 3 Mis on kehakultuur Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus,
ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased (wikipedia.org). Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on? Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti, kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti
maakonna joojemaid koole. Huvialad ja sport 80 aasta jooksul on Tapa Gümnaasiumis tegeldud palude spordialadega. Populaarsed on olnud kergejõustik, korvpall, laskmine, käsipall, suusatamine jt. 1960-ndatel aastatel tegutses Tapa linna Laste- ja Noorte Spordikool. Põhialadeks olid suusatamine kergejõustik ja korvpall. Tugev oli tüdrukute korvpallinaiskond. Henn Sepa juhendamisel saavutati vabariigis palju auhinnalisi kohti. Võimlemisega tegeleti Eike Sepa juhendamisel. Laskesport oli koolis üks eldukamaid ja kuulsust toonud alasid, kuid praegu kahjuks laskmisega ei tegelda. 1962. aastast alates hakati Tapal Henn Sepa käe all käsipalli mängima. Hästi esineti koolinoorte ja teiskasvanute meistrivõistlustel. Nii tüdrukud kui ka poisid tulid mitmel korral koolinoorte spartakiaadidel meistriteks. 1964. aastal asus treenerina tööle Alo Relli. Samast aastast sai traditsioonisk pidada C-Vanuseklassi väravpallivõistlusi Tapa karikale
ruumidesse. /10/ Seoses laste hulgas üha enam esineva kuulmislangusega, on uuritud müra, mida tekitavad laste mänguasjad ja mitmesugused mängud. Kõige suuremat müra tekitavad muidugi mängurelvad (isegi kuni 170 dB), kuid ka näiteks täiesti ohutuna näivad patareidega liikuvad pehmed mänguasjad võivad tekitada kuni 100 dB-st müra. /9/ 6 Mürarikkad on ka mitmesugused spordialad ja harrastused: mootorsport, laskesport jms. Laskmise puhul on eelkõige tegemist nn. impullsmüraga, s.t. lühiajalise väga intensiivse heliga. /9/ Ülehelikiirusega sõjalennukite kannul käib häving. Lennupaugud on kahjustanud rahvusparke ja loodus- ning kultuurimälestisi, eriti kivimoodustisi. Linnades on paukude mõju tugevam, sest ta kajab seintelt tagasi. 7 Mürast tingitud tervisehäired Vali müra põhjustab hädasid, mida ei oska ettegi arvata ning seoses müra
ruumidesse. /10/ Seoses laste hulgas üha enam esineva kuulmislangusega, on uuritud müra, mida tekitavad laste mänguasjad ja mitmesugused mängud. Kõige suuremat müra tekitavad muidugi mängurelvad (isegi kuni 170 dB), kuid ka näiteks täiesti ohutuna 6 näivad patareidega liikuvad pehmed mänguasjad võivad tekitada kuni 100 dB-st müra. /9/ Mürarikkad on ka mitmesugused spordialad ja harrastused: mootorsport, laskesport jms. Laskmise puhul on eelkõige tegemist nn. impullsmüraga, s.t. lühiajalise väga intensiivse heliga. /9/ Ülehelikiirusega sõjalennukite kannul käib häving. Lennupaugud on kahjustanud rahvusparke ja loodus- ning kultuurimälestisi, eriti kivimoodustisi. Linnades on paukude mõju tugevam, sest ta kajab seintelt tagasi. 7 Mürast tingitud tervisehäired Vali müra põhjustab hädasid, mida ei oska ettegi arvata ning seoses müra
olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 3.1.1 Suveolümpiamängud Suveoümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude suvespordialade üritus ning need toimuvad iga nelja aasta järel Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Aerutamine · Dzuudo · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Korvpall · Kujundujumine · Käsipall · Laskesport · Lauatennis · Maadlus · Maahoki · Moodne viievõistlus · Poks · Purjetamine · Ratsasport · Sulgpall · Sõudmine · Taekwondo · Tennis · Triatlon · Tõstmine · Ujumine · Vehklemine · Veepall · Vettehüpped · Vibulaskmine · Võimlemine · Võrkpall 3.1.2 Taliolümpiamängud Talioümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus. Iluuisutamine oli kavas juba 1908. aasta olümpiamängudel Londonis ja 1920. aasta
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. 12 Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.
Plahvatuslik jõud tähendab lihaste võimet arendada liigutuse alustamisel kiiresti tööpinget ja selle suurendamist liigutuste käigus. NT: Rebimine ja tõukamine 5. Millised spordialad eeldavad suurt jõuvastupidavust? Jõuvastupidavus on jõuvõimete spetsiifiline vorm liigutustegevuse tingimustes, mis nõuab kestvat pingutust tööefekti vähenemiseta. NT: Dünaamiline jvp: 2000m sõudmine; (ka jooks, ujumine; hüpped, heited, poksilöök) ja Staatiline jvp: (purjesport, laskesport).. 1. Mida annab treenerile bioenergeetiliste kriteeriumide – võimsuse, mahutavuse ja efektiivsuse tundmine? Vastupidavuse arendamise üks võtmeküsimusi on aeroobse töövõime efektiivne suurendamine ning sobiva suhte saavutamine aeroobse võimsuse, mahutavuse ja efektiivsuse kriteeriumide vahel. Vastupidavuse baasiks on aeroobse ja anaeroobse läve kiiruste järkjärguline tõstmine. Selle protsessi edukusele aitab kaasa lävikiiruste olemuse
annaabi.ee 
