Olümpiamängud (0)

Otepää Gümnaasium
Olümpiamängud
Referaat
Koostaja : Teele Kants
11a
Märdi 2009
Sisukord
1. Päritolu
2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
3.Ajalugu
4.Esimesed olümpiamängud
5.Olümpiamängude kava
6. Mängudeks valmistumine
7.Võistlejad
8.Olümpiavõitjad
9.Korraldajad
10.Pealtvaatajad
11.Olme
12.Hilisperiood
13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002
Olümpia treeninguväljakute varemed
Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.
Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.
Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest).
Päritolu
Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides – nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel.

Müüdid olümpiamängude päritolu kohta

Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse.
Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles – pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma.
Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle.
Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku . Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas.

Ajalugu

Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.
Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.
8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.
Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks.
Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased .
Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine.

Esimesed olümpiamängud

Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala – staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion – 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos.

Olümpiamängude kava

Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.
Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni ), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).
Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus ) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.
Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.

Mängudeks valmistumine

30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud.

Võistlejad

Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama . Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.
On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma. Rusikavõitleja Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga.
Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat.

Olümpiavõitjad

1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid.
Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks.

Korraldajad

Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased.

Pealtvaatajad

Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.)
Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipatreia-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu.

Olme

Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides , lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Rikkamad külastajad said öömaja aedade ja restoranidega leonidaionis.
Võistluskohtade ümbruses olid saunad , rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg . Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai küll ainult kintsud, ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel.
Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal. Ka joogiveega, mida ammutati allikatest, jõgedest ja kaevudest, oli kitsas käes. Joodi seisnud vett või kannatati janu käes. Veejuhe rajati alles 153 pKr.

Hilisperiood

Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste üheks meelis -turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks.
Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impreeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr.
Eesti Olümpiakomitee president
   
President
Mart Siimann

XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City • 8. - 24.02.2002

Iluuisutamine
● Margus Hernits
27. koht (28 võistlejat) meeste üksiksõidus
Kahevõistlus
● Jens Salumäe
37. koht (40 võistlejat) kahevõistluse sprindis
40. koht (45 võistlejat) kahevõistluses
49. koht (66 võistlejat) suusahüpetes (K120)
● Tambet Pikkor
40. koht (40 võistlejat) kahevõistluse sprindis
66. koht (66 võistlejat) suusahüpetes (K120)
katkestas (45 võistlejat) kahevõistluses
Laskesuusatamine
● Dimitri Borovik
26. koht (60 võistlejat) 12,5 km jälitussõidus (+2:58.5)
30. koht (87 võistlejat) 10 km sprindis (26:50.1)
56. koht (87 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil (58:02.5)
11. koht (19 võistkonda) 4 × 7,5 km teatesõidus (1:28:38.2)
● Indrek Tobreluts
34. koht (71 võistlejat) 1,5 km suusasprindis (3:00.02)
41. koht (57 võistlejat) 12,5 km jälitamissõidus (+4:22.8)
48. koht (87 võistlejat) 10 km sprindis (27:31.1)
53. koht (87 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil (57:52.1)
11. koht (19 võistkonda) 4 × 7,5 km teatesõidus (1:28:38.2)
● Janno Prants
45. koht (87 võistlejat) 10 km sprindis (27:29.2)
63. koht (87 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil (59:14.0)
katkestas (57 võistlejat) 12,5 km jälitamissõidus
11. koht (19 võistkonda) 4 × 7,5 km teatesõidus (1:28:38.2)
● Roland Lessing
45. koht (87 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil (57:08.4)
70. koht (87 võistlejat) 10 km sprindis (28:34.4)
11. koht (19 võistkonda) 4 × 7,5 km teatesõidus (1:28:38.2)
 
Margus Ader
ei startinud
Murdmaasuusatamine
● Andrus Veerpalu
1. koht (67 võistlejat) 15 km klassikastiilis (37:07.4)
2. koht (61 võistlejat) 50 km klassikastiilis (2:06:44.5)
9. koht (15 võistkonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:36:07.0)
● Jaak Mae
3. koht (67 võistlejat) 15 km klassikastiilis (37:50.8)
9. koht (86 võistlejat) tagaajamisvõistluses (50:12.1)
9. koht (15 võistkonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:36:07.0)
● Raul Olle
18. koht (61 võistlejat) 50 km klassikastiilis (2:15:00.0)
9. koht (15 võistkonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:36:07.0)
● Meelis Aasmäe
40. koht (67 võistlejat) 15 km klassikastiilis (40:31.2)
49. koht (61 võistlejat) 50 km klassikastiilis (2:27:18.8)
9. koht (15 võistkonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:36:07.0)
● Pavo Raudsepp
36. koht (71 võistlejat) 1,5 km suusasprindis (3:01.04)
62. koht (78 võistlejat) 30 km ühisstardist vabastiilis (1:23:08.3)
● Priit Narusk
40. koht (71 võistlejat) 1,5 km suusasprindis (3:01.75)
56. koht (86 võistlejat) tagaajamisvõistluses (53:45.2)
57. koht (67 võistlejat) 15 km klassikastiilis (43:03.2)
● Kristina Šmigun
7. koht (50 võistlejat) 30 km klassikastiilis (1:33:52.7)
8. koht (60 võistlejat) 15 km ühisstardist vabastiilis (40:33.6)
15. koht (73 võistlejat) tagaajamisvõistluses (25:48.6)
25. koht (58 võistlejat) 1,5 km suusasprindis (3:20.94)
katkestas (61 võistlejat) 10 km klassikastiilis
● Katrin Šmigun
13. koht (50 võistlejat) 30 km klassikastiilis (1:36:04.0)
24. koht (60 võistlejat) 15 km ühisstardist vabastiilis (42:25.6)
44. koht (61 võistlejat) 10 km klassikastiilis (31:10.2)
● Piret Niglas
53. koht (61 võistlejat) 10 km klassikastiilis (32:49.1)
56. koht (73 võistlejat) tagaajamisvõistluses
Suusahüpped
● Jaan Jüris
54. koht (66 võistlejat) suusahüpetes (K120)
56. koht (60
Kasutatud kirjandus
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud#Hilisperiood
2. http://www.eok.ee/est/olympialiikumine/rahvusvaheline_olympialiikumine/ajalugu
3. http://www.eok.ee/organisatsioon/sekretariaat