Kalevipoeg Kirjanik: Eno Raud Illustreerija: Hille Jääger Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres. Seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodunt, kui olid meesteks sirgunud. Üks nendest hakkas Venemaal kaupmeheks. Teine tuiskas Turjamaale ja sai vapraks sõjameheks. Kolmas, nimega Kalev, istus põhjakotka selga ja lendas kaugele Viru randa, kus sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast mees suri. Lindale sündis kolmas poeg, Kalevipoeg
Seal hakkasid silma kohe huvitavad skulptuurid. Mul oli kohe selline aimdus, et no need ongi need Amandus Adamsoni teosed mille pärast meid siia saadeti. Näitusel oli väljas kolm tema teost: ,,Laine ainus suudlus" ja ,,Kunstniku uinuv tütreke" ja kolmas teos oli seinal pildi näol. Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad. ,,Kunstniku uinuv tütreke" oli väga elutruu ja oli täpselt nagu päris laps ... ainult ebatavaliselt hall. See oli väga ilus, kuigi alguses tundus värvuse tõttu ebareaalne. See teos mulle väga meeldis ja jäi meelde. Adamsoni teosed võrreldes teiste teostega olid väga põhjalikud ja rohkem viimistletud. Võis isegi ilma kirja vaatamata oletada milline on meesskulptori tehtud.
skulptuuride juurde. Eriti ei jää algul silma midagi. Olles tulnud siia siiski Amandus Adamsoni teoste pärast leian ma siiski kaks skulptuuri " Laine ainus suudlus" ja " Kunstniku uinuv tütreke" ning kolmanda teose leian seinalt piltide näol. Esimest vaadates tekivad ainult positiivsed mõtted ja tunded , sest juba pealkiri tõotab midagi head. Skulptuur on suhteliselt heades mõõtmetes. On näha et kunstnik on tükikese oma hinge teosesse pannud. Sellist ilu ma ei leia Hille Palmi teostest neis kohe jääb midagi puudu. Kuid üldises disainis on ta ikkagi teistega üsna sarnane. Marmoris on naise keha ,mis on aga üsna tavaline marmorskulptuuride puhul. Kunstniku uinuv tütreke on enam vähem samast teemast, mis eelmine teoski rubriigi õrn ja puhas. Teos tundub sammuti ilus kuigi algul võõras ja harjumatu. Just nimelt on uinuv ja veel laps see millest üks teos võiks olla. See teos oli ka üks minu lemmikutest just nimelt selle suurese ja mõtte poolest
1982, 1987) ja Pajupuu (1990). Lühiülevaate nende sisust ja peamistest leidudest Eva Liina Asu 2001. a ilmunud artiklis (Asu 2001a). · Lisaks on viimasel ajal eesti keele lauseintonatsiooni uuritud ka eesti keele kõnesüntesaatori (tekstkõne) tarbeks. Siinkohal võib nimetada Meelis Mihkla, Einar Meistri ja Arvo Eegi ülevaateartiklit eesti keele prosoodia modelleerimisest (2000) ning Krista Kerge, Meelis Mihkla ja Hille Pajupuu tööd kas küsimuste intonatsioonist (2003). Segmentaalfoneetika · Segmentaalfoneetika osas on eesti keele häälikusüsteemi elemente empiirilise uurimistöö alusel kirjeldanud Georg Liiv ("Eesti keele pearõhulised monoftongid", 1962) ja Arvo Eek ("Eesti sonoorsete konsonantide artikulatsioon", 1971) oma kandidaadiväitekirjades. · Eesti keele vokaalide viimane käsitlus vt Eek ja Meister (1994a, b; 1998a) ning sõnaalguliste
KODUTÖÖ 1. Hille Kesa Leida osatuletised fx ja fy kui 1. f(x,y) = 2x² 3y 4 fx' = 2x 0 0 = 2x fy' = 0- 3- 0 = 3 2. f (x,y) = (xy1) ² = (u)² fx' = 2u * y = 2(xy 1 )* y = 2xy² - y fy' = 2u* x = 2x²y x 3. f (x, y) = x / x² + y² = x / u fx' = (x ² + y ²) 2x ² / (x ² + y ² ) ² fy' = (x ² + y ²) 2x y / (x ² + y ² ) ² 4. f(x, y ) = e x y ln y fx' = exy y lny + exy fy' = exy x lny + exy/ y Leida määramispiirkond ja kirjeldada neid 1. f (x, y) = 1 / x2 + y2 Kuna tegu on jagatisega, siis on kitsenduseks, et nimetaja st. x2 + y2 >=0 ning x >= y, kuid x=y / 0 sest vaadates funktsiooni ei saa 0 jagada, x= 0 on katkevuspunkt. x (-; 0) ja (0;), kuid funkt...
- Seaduse lihtsus ja arusaadavus - Suhtekorraldajate ja ajakirjanike koostöö - Selge ametikeele liikumine KOKKUVÕTEKS - Muutused riigi ja ühiskonna toimimises - Dominantkeeled surusid peale - Juristide ja lingvistide koostöö - Palju keelelist materjali - Arutelud õiguskeele arusaadavuses KASUTATUD ALLIKAD Vettik, A. 2006. Eesti õiguskeele korraldusest. - Õiguskeel; 4. Toim. Tiiu Erelt, Anu Ilus, Taima Kiisverk, Priit Pikamäe, Virgo Saarmets, Hille Saluäär, Aime Vettik, Karmen Vilms. Tallinn: Kirjastus Juura, 14-20. Koik, M. 2017. Õigus- ja ametikeele arusaadavus. (2017). - Õiguskeel; 1. Tallinn: Kirjastus Juura, 1-4. Tänan kuulamast!
Kristlin kallas Muru 45-3 50304 TARTU Telefon 58706534 Hr Hille Reede AS Prisma Anne 59 23. mai 2013 50303 TARTU Lugupeetud juhataja Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Prisma klienditeendija leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin 19. mai töötukassa töökuulutuste rubriigist. Leian, et minu hariduskäik ja senine töökogemus toetavad täielikult minu kandidatuuri. Hetkel omandan müügikorralduse eriala, lisaks olen läbinud erinevaid täiendkoolitusi
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head suhtlemisoskust, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega, tundama klienditeeninduse põhitõdesid,
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Kuidas kohaneda võõras?“ on kirjutatud Hille Pajupuu poolt 2000 aastal. Artikli alguses kirjutas autor kurtuuri tähendust: „Tavaliselt räägitakse kultuurist tema kitsamas tähenduses: kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust.“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea
Mängud lõpetame orienteeruvalt 14. 30 staadionil. Iga laps ja õpetaja saab osalemise eest tänatud. Töötubadest on plaanis: 1. kivimaalimise töötuba- Aire 2 Kalevipoja mängude logo trükkimise töötuba- Ragna 3. puidust tuulekella- Merit 4. JJ Street tantsutöötuba- Mari Venski 5. rahvapillide töötuba- Merle 6. laastude maalimise töötuba- Maia 7. seltskonnamängude töötuba- Erja 8. Kalevipoja pannoo tapeedil- Eeva, Hille 9. meeskonnamängud- Kai 10. puutöö töötuba- Sander 11. rahvalikud mängud- Ülle 12. Kalevipoja deklamatsiooni töötuba- Vesta Kaitseliidu tegevuste kirjeldus uuel nädalal,
Seitse õde Elas kord ühes väikses linnas seitse õde. Kõik olid 17 aastased .Nad olid seitsmikud Kõigil olid mingid eripärased tunnused. Ühel õel nimega Kaisa olid hobuse hambad, teisel, Tiial , sea nina, kolmandal tüdrukul nimega Hille , olid koera käpad, Kadil ehk neljandal hiire kõrvad, viiendal tüdrukul nimega Maarja olid kassi küüned, kuues , Karmen oli kiilakas ja viimane õde Katrin oli kõige ilusam. Tal olid ilusad blondid juuksed, kaunid jalad ja käed ning ilusad küüned. Tal oli ka üks halb omadus. Nimelt ülbus. Paljud inimesed ei rääkinud temaga üldse. Ühel päeval tüdrukud läksid linna peale poodlema. Neile tulid vastu seitse kõige ilusamat meest. Tüdrukute silmad jäid mehi jõllitama
VÄNDRA GÜMNAASIUM Lühiuurimistöö SAIA HALLITUS Mihkel Jürgenstein 10.klass Juhendaja: Hille Arumäe Vändra 2012 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Katse.......................................................................................................................................... 4 Analüüs.....................
Kirjanduslik ekskursioon August Kitzberg 24.september 2009 aastal me käisime August Kitzbergi kooli elu ja kodu uurimas. Me käisime vaatamas Maimu koobast, ja meile tehti ekskursioon, kus elas Kitzberg ja millega ta tegeles. See kool kus käis A.Kitzberg, pidi 4aastaga ära õppima mõistusega lugemist, korratabel pidi peas olema, usu õpetus. Nad pidid oskama teretama ja Jumalaga suhelda. Kui sa kuulsid mingit uut uudist või õpetust, tuli seda teadet kohe teistega jagada. 1864 aastal ehitati see kooli maja, kus käis Kitzberg. Kooli maja ja kohtumaja oli koos ühes majas. Kõik mis toimus kohtu ruumis, oli kuulda kooli klassi. AUGUST KITZBERG August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja"noorpõlve mälestused". Nen...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus. Artiklis tulid välja mõned väga huvitavad faktid minu jaoks ning tooksin need siin kohal välja: • Mis on kultuuride vaheline suhtlus - selles punktis toodi välja selline fakt, et tahest tahtmata suheldes erinevate kultuuride vahel tuleb mängu vastavate isikute isikuomadused ning suhtlust mõjutavad ka kultuurid. Inimene kes pole kultuuride erinevustest teadlikud ja ei oska neid näha, kaldu...
Desiree Kontserti Ülevaade Tallinn 2017 Osatäitjad: Isikud kes kujundasid ajalugu: Bernadine Eugenie Desiree Clary - Getter Jaani Jean Baptiste Bernadotte - Bert Pringi Oskar I - Kaarel Orumägi Oskar noorukina - Joonas Segaert Oskar lapsena - Ralf Oliver Purje Napoleon Bonaparte e Napoleon - Artur Rassmann Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense de Beuharnais - Linda Ellen Toom Hortense lapsena - Annaliise Anvelt
varakult kohustus koolis käia ja õppida. EMOR-i korraldatud uuringust selgus, et 67% kõrgharidusega inimestest on tänulikud oma vanematele, kes suunasid neid edasi õppima. Mõned vastanud kinnitasid, et ilma kohusetundeta oma vanemate ees poleks nad ilmselt edasi õppinud ja neil oleks elus vähem võimalusi. Inimene õpib kogu oma elu. Kuigi võib tunduda, et lõputunnistuse kättesaamisega on õppimine läbi ja haridus omandatud, see tegelikult nii ei ole. Hille Tänavsuu on öelnud, et haridus on võime end elukestvalt täiendada ning toime tulla kõigi elus ees ootavate raskustega. Paljud inimesed peavadki hariduse lõppu koolis vaid alguseks kogu ülejäänud elu jätkuval õppimisel. Sellised õpilased on kooli õppima asunud soovist ja tahtest end pidevalt täiendada ning kasutavad haridust kui võimalust tulevases elus paremini hakkama saada. Haridus aitab elus seatud eesmärke saavutada. Kui inimene soovib tulevikus saada tööle heale
Kõne areng · Kõne arendamise keskne ülesanne on kõnefunktsioonide kujundamine-arendada kommunikatiivset,tunnetuslikku ja reguleerivat funktsiooni. · Kõne arendamine saab toimuda ainult laste tajude, tajukujutluste ja praktilise tegevuse baasil. Kõne arengu perioodid · Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi ...
Protesteerivate inimeste seltskond asub ümbritseva ringi sees. 11 Kasutatud kirjandus 1. (2011): Ekspress [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/maxima-ostab- kinnisvara-rikaste-elurajoonis.d?id=49891123] 2. Askur Alas (2008): Ekspress [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/rikkad-ja-ilusad- protestivad-maxima-saastupoe-vastu.d?id=27680315] 3. Eesti kaart. [http://www.delfi.ee/] 4. Hille Tressum (2008): Äripäev [http://live.ap3.ee/default.aspx? PublicationId=12c9daa8-a578-4047-aaae-9de0ef1cc075] 12 5. Nataly Koppel (2008): Õhtuleht [http://ohtuleht.ee/291354] 6. Uwe Gnadenteich (2010): Postimees [http://www.tallinnapostimees.ee/215334/maxima-kaupluse-rajamine-kutab- pirital-kirgi/] 7. ÕL (2010): Õhtuleht [http://www.ohtuleht.ee/363689] 13
Vändra Gümnaasium 10.klass Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile Miniuurimistöö Juhendaja: MSc Hille Arumäe Vändra 2013 Sissejuhatus Minu teaduslik miniuurimistöö ,,Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile" kajastab tugeva väetiselahuse mõju kress-salati kasvule võrreldes kraaniveega kastes. Valisin katse läbiviimiseks kress-salati, kuna see idaneb kiiresti ja peale katse sooritamist saan salati oma tarbeks ära kasutada ning taim ei lähe raisku. Sooritan katse ja vaatlen seda 7 päeva jooksul ning teen sellest järeldused.
14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Kaspar Kokk Sünniaeg: 03.08.1982 Pikkus: 176 cm Treener: Jaanus Teppan Klubi: Spordiselts Sparta Kaspar on osalenud maailmakarikasarja etappidel 33 korda. Lisaks on Kaspar käinud ka Torino olümpiamängudel ning kolmedel maailmameistrivõistlustel. 42. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus Anti Saarepuu Sünniaeg: 26.03.1983 Pikkus: 180 cm Treener: Hille Saarepuu, Asko Saarepuu, Mati Alaver Klubi: Võru Suusaklubi Anti on osalenud maailmakarikasarja etappidel 45 korda. Lisaks on Anti käinud ka Torino olümpiamängudel ning kahel maailmameistrivõistlustel. 42. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis 16. koht (22 meeskonda) 6 × 1,6 km vabatehnika sprinditeates 9 Karel Tammjärv Sünniaeg: 25.05.1989 Pikkus: 190 cm
71. Enn Esetapp 72. Enn Eviit 73. Ennustusp Endel 74. Epp I. Teemija 75. Epp Utis 76. Erika Tekooria 77. Erik Uradikinomeestüramaeivõi 78. Eri N'Gaz (usbekk) 79. Eri Pakkumine 80. Erko Ravapoiss 81. Ethel Iseksmuusika 82. Etkar V. Läigiks 83. Eve Rest 84. Gasell Ott (loe: kashelott) 85. Gest Aapo 86. H. B. Menuga 87. Heidi Skopepu 88. Heiki Sakõri 89. Heimar Juletuledvõi 90. Heivi Braator 91. Helena Guneeger 92. Helen Dashelkur 93. Heli Kopter 94. Hilja Halada 95. Hille Kaal 96. Homod Ritta 97. Hüppar Eele 98. Iiris Komm 99. Ilmar Elvata 100. Ilmar Ediseta 101. Ilme Kamalt 102. Inis-Eda Polevaja 103. Inge de Öö (hollandlanna) 104. Inge Viiul 105. Inge Õhk 106. Inno-Vats Ioon 107. Inva Liidia 108. Ivar Istatiteraga 109. Jaana Lind 110. Jaan Uaar 111. Janar Kootikumidele 112. Janar Vapõletik 113. Janek Udpoleinimesed 114. Jobuk Ott 115. Joo Ming (hiinlane) 116. Joosep Udelpõhjani 117. Juhani Onmunenud 118. Juss T. Nii 119. Juuli Kuu 120. Kadri Oruloss
oliküll odav, kuid vähepüsiv materjal. Assüürlaste ja babüloonlaste ehitusega võrreldes sugugi mitte vähem vanad egiptlaste kiviehitused on säilinud meie ajani, kuigi nad on tublisti kannatada saanud. Päikese käes kuivatud toortellistest müürid aga pudenesid laiali ning uhuti ära. Praegu on võimalik ainult muinasautorite kirjelduste alusel endale ette kujutada nende müüride, hoonete ja templite ilu, mis kunagi Baabüloni kuulsaks tegid. Iraagi tähtsusetu linnakese Hille läheduses on künklik, laineline maapind lõhestatud sügavatest kraavidest, mis omavahel ristuvad ja mitmes suunas kulgevad. Neist kraavidest paistavad poolpurunenud telliskivimüüride jüünused see on kõik, mis Babüloonia kuninga lossist ja rippuvatest aedadest on järele jäänud. Kuid legendid imeaedadest on edasi elanud ka pärast nende hävimist, muutes nad Semiramise rippuvateks aedadeks ning andes nende loomise au Assüüria kuningannale, kes valitses hulk
Vändra Gümnaasium ÕUNVILI ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL Uurimistöö Keit Saveljev 10a klass Juhendaja: õp Hille Arumäe Vändra 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ÕUN........................................................................................................................................3 HÜPOTEES............................................................................................................................ 4 1
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno Majandusmatemaatika Iseseisev töö Juhendaja Hille Alberg Tartu 2016 Iseseisevtöö 1. Eelmisel kuul oli aktsia hind 8,5 eurot. Sellel kuul on hind kasvanud 4%. Kui eeldada, et kasv jätkub samas tempos, kui suur oleks aktsia hind järgmisel kuul? p 4 100 100 1± ¿ 1+¿ ¿ ¿ a¿ 8,5 ¿ Aktsia hind järgmisel kuul oleks umbes 9,19.- 2. Kaup alghinnaga 45 eurot lasti müüki soodushinnaga,
Nüüd tean palju rohkem antud näitleja elust ja tööst. Käesolev referaat on hea inimesele, kes ei tea midagi Helgi Sallost, ent tahab rohkem informatsiooni temast. Referaadis on lühike ülevaade näitleja elust, näitetööst, arvamistest ja näitejuhitööst, mis annab üsna hea ülevaate temast. 9 KASUTATUD MATERJALID 1. Helgi Sallo, Vikipeedia, URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Sallo 17.01.2009. 2. Hille Karm, "Helgi Sallo. Helgib ja heliseb", Ajakirjade kirjastus, Tallinn 2007 3. Regina Hansen, 18. detsember 1999., "Helgi Sallo on armunud laulupartneritesse ja lavatöölistesse ", Eesti Päevaleht, URL=http://www.epl.ee/?artikkel=60575 17.01.2009. 4. Kristi Vainküla,11.08.2001., "Helgi on muidugi legend!", Õhtuleht, URL=http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=110121&q=diiva 31.01.2009. 5. Marvi Taggo, 15.09
mõtteid välja öelda. Aga enam ma seda ei teeks, sellepärast, et nüüd ma mõistan meie erinevat suhtumist aega. Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 Sain oma tööd kirjutades inspiratsiooni Hille Pajupuu käsiraamatust "Kuidas kohaneda võõras kultuuris," mis on väga põnev ja kasulik lugemine kõigile, sest tänu sellele raamatule mõtlen kultuuridevahelisest suhtlusest veidi teistmoodi ja püüan rohkem mõista neid, kelle kultuuris toimuvad mingid asjad teistmoodi, kui mina olen harjunud. Kasutatud kirjandus: Pajupuu, H. 2001. Kuidas kohaneda võõras kultuuris?. Tallinn: TEA Kirjastus.
KALLAVERE KESKKOOL REFERAAT G. SUITS JA K. LEPIK Koostaja: Jaan Kaupmees Juhendaja: õp. Hille Oona MAARDU 2008 2 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Gustav Suits 4 Gustav Suitsu looming 5 Elu tuli 6 Kalju Lepik 7 Kalju Lepiku looming 8-9 Topsisõbra matus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 3
Kallavere Keskkool Referaat JAAN TÄTTE Autor: Kerttu Nairismägi Juhendaja: Hille Oona Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM ORANZ Referaat TargoVoog 12A Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Värv ei ole midagi muud kui optiline pettus. Selleks, et näha kõiki värve on vaja valgusallikat. Kõige soojem värvitoon on oranzikaskollane ehk saialille toon. Oranz on sekundaarvärv, saadakse punase ja kollase liitmisel. Oranzi täiendvärv on sinine. Värvispektris ja kunstnikkude poolt kasutatavatel traditsioonilistel värviringidel on oranz punase ja kollase vahel. Oranzi pigmendid on suuresti ookri ja kaadmiumi peredest.
järeldusi eelkõige enda ja uue kultuuri võrdlemisel. Etnoloogidel ja antropoloogidel on aga kindlad meetodid, kuidas teise kultuuri kohta infot saada, lisaks toetab igaüks eri koolkonna teooriaid. 8 Kirjandus 1. Honko, Lauri, Juha Pentikäinen 1970. Kultuuriantropoloogia. (Toim. Ants Viires, Katrin Hallas). Tallinn: Tuum. 2. Pajupuu, Hille 1996. Võõras kultuuris kohtud iseendaga. Elav Teadus 1, 25-30. 3. Raud, Rein 2013. Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. (Toim. Siiri Soidro). Tallinn: Tallinna Ülikool. 4. Viires, Ants 1970. Eessõna: Saateks. Lauri Honko, Juha Pentikäinen 1970. Kultuuriantropoloogia. (Toim. Ants Viires ja Katrin Hallas). Tallinn: Tuum. 3-4. 9
1971. aastal alustati kiriku restaureerimist. Hoone taheti muuta kontserdisaaliks. Demokraatiaajastu saabudes otsustas riik kiriku tagastada kogudusele ja võtta see uuesti kasutusele pühakojana. 1990. aasta jõulude ajal peeti esimene jumalateenistus. 1992. aasta emadepäeval pühitseti ristimiskabelis Emaaltar, mälestamaks nõukogudeaegse genotsiidi läbi hukkunud Eesti emasid. Altari tellis arst Heino Noor, kelle ema küüditati Siberisse. Altari madonna ja lapse kuju valmistas skulptor Hille Palm. Koos kirikuga moodustab linnus ühtse terviku, mis tänapäeval multifunktsionaalselt kasutuses. Siin peetakse kontserte ja vabaõhuetendusi, saab laiendada silmaringi muusuemis, käia vaateplatvormidel ja tornides. Lastele on rajatud kaasaegne mänguväljak ning pakutaks erinevaid programme linnuses. Täiskasvanutelegi pakutakse huvitavaid tegevusi nagu rüütliturniiridel osalemisvõimalust, romantilisi hetki Valge Daamiga, tõrvikutega
Kihnu kool Hüljes Kihnu kultuuris Uurimustöö Maariel Mätas 8. klass Juhendaja: Hille Ojala Kihnu 2015 2 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………3 1. Millised näevad hülged välja? ……………………………………..………………….4 2. Kuidas hülgeliha saadi? ……...............
Underwood : 23) 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Altrov, Rene.- Ruum ja kommunikatsioon. Ruumikasutus eestlaste suhtluses : Diplomitöö, 1998 2. Egiptus, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 3. Egiptus [1001 fotot], Tallinn : Sinisukk, 2008 4. Gabriel, Theodor, Geaves, Ronald. ...ismid : mõistmaks usundeid, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 5. Pajupuu, Hille. Kultuurikontekst, dialoog, aeg : Eesti TA Eesti Keele Instituut, 1995 6. Self, David. Suurusundid, Tallinn : Koolibri, 1998 7. Underwood, Linn. Maailma usundid, Tallinn : Koolibri, 1999 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus 9. http://www.scandinaviantours.ee/?lang=est&m1=9&m2=271&m3=272 10. Oma reisikogemus 15
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Kristi Koppelmann PA09 JURIIDILINE ISIK Referaat Juhendaja: Hille Raud Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................1 1. Juriidilise isiku definitsioon ja jagunemine...........................................2 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine.................................2 1.1.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................4 1.1
programm? - Elektroonilised sõnastikud - Eesti keele leksikaalsemantiline andmebaas - Püsiühendite andmebaas Nimetage käimasolevad projektid (vt 6.-7. aprilli konverentsi programm). PROJEKTI NIMI PROJEKTIJUHT ASUTUS Eestikeelne korpuspõhine kõnesüntees Meelis Mihkla Eesti Keele Instituut Eesti emotsionaalse kõne korpus Hille Pajupuu Eesti Keele Instituut Leksikograafi töökeskkond Ülle Viks Eesti Keele Instituut Korpusepäring keeleveebis Heiki-Jaan Kaalep Filosoft OÜ Eestikeelse kõnetuvastuse meetodite uurimine Tallinna Tanel Alumäe ja arendamine Tehnikaülikool Tallinna
Vähene eesti keele oskus pole erivajadus, samas vajab muukeelne laps lisamaterjale, teistest rohkem selgitusi, ainetundidevälist toetust. Õpetajalt oodatakse õppetöös paindlikust, kannatlikust ning abivalmidust probleemide ületamisteks. Koostöö suudab vähemusrahvusest lapsel muuta elu täisväärtuslikuks, sotsiaalselt aktiivseks ning ühiskonda kaasatuks. Kasutatud kirjandus: Colin Baher (2005) Kakskeelne laps. Tartumaa: Soinaste. Toivo Niiberg, Hille Karu, Margit Malva, Reet Rajamäe, Ene Vaher (2007) Kakskeelsuse karid elus ja mängus. Tartumaa: Atlex. Mati Hint (1988) Ausalt ja avameelselt kahe-või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keeleoskusest. Tallinn: Ühiselu. Merit Hallap Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8/2005
Tallinna Pääsküla Gümnaasium 12a klass Maili Trees ''VALGE'' Referaat Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2007 Sisukord: Sissejuhatus 2 Valge sümbolina, millega see assotsieerub, optiline mõju 3 Aastaajad 4 Astronoomia 5
hipodroomisõidus, talikrossis, ringrajasõidus ning kilomeetrisõidus. 1966. aastal toimus tema elu muutus. Lahutas ja abiellus uuesti Endel Kiisaga. Tema elu läks paremaks. Abikaasa oli tippmootorsportlane. Virve õppis kaugõppes ja lõpetas 1966.aastal Tallinna Kergetööstus Tehnikumi. Pärast sündis poeg Marek. Ta töötas ka ,,Viru" hotellis. Ta pere elas rahuliku elu. Tal on kaks toredat poega- Tõnis ja Marek. Tema, kui treener käe all on sirgunud tublisi motosportlasi: Hille Sarapuu, Mare Kalam, Eva Rahi- Lambin, Ivi Laur, Selma Liinev- Kompus ja Jaan Kompus. ,,Elu kurvilistel radadel" Virve Kiisa ja Endel Kiisa Sport- ja iluvõimlemine. Kaasaegsele võimlemisteooriale pani aluse kuulus vene õpetlane P.F. Lesgaft. Tema õpetuse varasalv osutus võimlemissüsteemi loomisel nurgakiviks. Nõukogude võimlemissüsteemi ja võimlejate esimeseks suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude
pikkused eristavad tähendusi. 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv. 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) 1950.-1970nd. täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika". Foneetikas 1960nd. uusi uurijaid, KKI eksperimentaalfoneetika labor: Georg Liiv, Arvo Eek, Mart Remmel. Häälikute akustilised uuringud. Remmel 1975 foneemisüsteemi kirjeldus. Hille Pajupuu: diftongid. Estonian Papers in Phonetics 1972-1985. Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. 2008 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled. Suprasegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Välde on silbi omadus, selle
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene ...
Toomkirik on romaani stiililt gooti stiilile üleminekuaja nähtus. Romaani stiilile viitab seinapiilarite kapiteelidel kujutatud taimornament, gooti stiili märgiks on teravkaarvõlvid. Kirik on aegade jooksul kõvasti kannatanud -- endisaegne interjöör hävinud, mitmel korral katus maha põlenud, mitmel korral on kirik lausa varemetes olnud. Viimane suurem restaureerimine algas 1960ndatel aastatel. Ristimiskabelis asub ristimiskivi (Joachim Winter 1634) ning skulptor Hille Palmi loodud Emaaltar. Ristimiskabeli aknale ilmuvat igal aastal augusti täiskuuöödel saladuslik Valge Daam. Põhjapoolse taastatud käärkambri juurest viib trepp kiriku võlvidele. ( http://kirikud.muinas.ee/?page=2&page=212 ) 5.5 Haapsalu Jaani kirik Haapsalu Jaani kirik(Lisa 6)Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone. Esmamainimine 1524 Nikolai kirikuna. Arvatavalt ümber ehitatud keskaegsest aidast,
tähendusi 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv. 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) 1950.-1970nd. täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika". Foneetikas 1960nd. uusi uurijaid, KKI eksperimentaalfoneetika labor: Georg Liiv, Arvo Eek, Mart Remmel. Häälikute akustilised uuringud. Remmel 1975 foneemisüsteemi kirjeldus. Hille Pajupuu: diftongid. Estonian Papers in Phonetics 1972-1985. Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled. Suprasegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Välde on silbi omadus, selle juures oluline rõhulise ja järgmise silbi kestussuhe
Kultuuridevahelises suhtluses mängivad need aspektid erilist rolli siis, kui suhtlevad erinevat tüüpi kommunikatsioonistiilide esindajad. Tugeva ja nõrga kontekstiga kommunikatsiooni erinevused tõi välja Edward T. Hall (1983), võttes eristamise aluseks selle, millises ulatuses kasutavad vestlejad konkreetse kõne kõrval oma sõnumi edastamiseks teisi faktoreid. Tugeva kontekstiga kultuuride esindajateks on aasia kultuurid, Kreeka ja Hispaania. Hille Pajupuu (1996) paigutab siia ka Soome. Nõrga kontekstiga kultuuride esindajateks on USA, Saksamaa, Skandinaavia, Šveits ja ka Eesti. Seega sarnaneb meie kommunikatsioon oma olemuselt enam sellele, kuidas suheldakse näiteks USA-s kui sellele, kuidas suheldakse Soomes. Seega on Hille Pajupuu (1996) arvates eesti ja soome kultuurid sedavõrd erinevad, et üksteise mõistmiseks jääb keelesugulusest väheks. Järgnevalt vaatamegi, kuidas need
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõttei...
pereliikmeid, pakkudes neile suhtlemisvõimalusi, koolitust ja meelelahutust. Selts korraldab regulaarselt teabepäevi, kuhu kutsutakse lektoritena esinema oma ala spetsialiste. Teabepäevade teemad on välja pakkunud seltsi liikmed. Möödunud aastal viidi läbi viis teabepäeva, millel osales 199 inimest ja esines 12 lektorit. Käesoleval aastal on läbi viidud kolm teabepäeva 128 osavõtjale ja ümarlaud "Diabeetik eriolukorras", millel kõneles SA Jõgeva Haigla endokrinoloog Hille Kruse. Aprilli lõpus toimus meie esimene venekeelne teabepäev Mustvees, millest võttis osa 54 inimest. Peale mustveelaste võttis teabepäevast osa hulgaliselt Kasepää valla elanike. Teabepäevadel on tavaliselt mõõdetud veresuhkrut ja vererõhku ning võimaluse korral määratud kolesterooli taset, luuhõredust ja kehamassi indeksit. See on saanud võimalikuks tänu ravimifirmade aktiivsele osalemisele teabepäevadel.
Taoline reaktsioon vastab Lääne meedias tunnustatud professionaalsusele. 1980. aastate generatsioon on jätkuvalt kohanemisvõimeline uutes oludes peale iseseisvumist. Kuid vanemad ajakirjanikud on oma elulugudes üleminekut ühelt ajakirjandustavalt teisele üsna valuliselt kirjeldanud. Vanema põlvkonna ajakirjanik peab end loominguliseks inimeseks ega tunne ennast hästi lugude tootjana, nagu uuemal ajal nõudmised on. Seda on kirjeldanud oma eluloos näiteks Hille Tänavsuu. Uus meediageneratsioon peab oma rolli määratlema hoopis teistes tingimustes ja teistsuguste survete mõjul. Küsimus professionaalsest identiteedist uute Eesti ajakirjanike jaoks koosneb vähemalt kolmest osast: mis rolli mängivad ajakirjanikud poliitikamaastikul; kuidas nad tajuvad oma positsiooni meediatööstuse kommertsialiseerumises; ja missugused on nende kohustused avalikkuse ees. Tegelikult objektiivne ja kvaliteetne ajakirjandus on üsna problemaatiline. Erastatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
