Tobbogganing What is it? Tobagganing is a winter sport where you use a sled to slide down a smooth hill. Breakneck speed down a high-banked icy bobsled run. How did it get started? The event was started long back. There was not much entertainment options left with the people. During winter, flowing from the hill would freeze. Most kids would spend hours skating down the hill The toboggan Originally an American Indian sled made of poles tied together with thongs. The modern version is usually built of thin, straight-grained boards of hickory, birch, or oak fastened together by light crosspieces. Metal or laminated wood. The front end is bent up and back to form the hood and is braced by rope or leather thongs. an be steered by lifting and twisting the front or by dragging a foot in the ...
Peale selle käisin ma mõnda aega Tartus vehklemistrennis ja Elvas show-tantsus. Viimane oli isegi päris huvitav, kuid ma leidsin endale siiski meelepärasema trenni tennise. Sellega olen ma praeguseks tegelenud juba poolteist aastat ja mõtet trennist lahkuda, pole veel tulnud. Üllatav järjekindlus minu puhul. Suvel käin ma otseloomulikult ujumas ja talvel armastan suusatamist. Ausaltöeldes ei ütle ma ühestki talve tegevusalast ära. Ka kelgutamine ja uisutamine on tore. Mis sest , et kelgutamine pole ju otseselt mingi spordi tegemine. Alati teen ma rõõmuga kaasa ka kehalise tundides. Koolis ongi väikest koormust vaja. Kes see ikka jõuab pingi taga päev otsa istuda ! Sportimine on mõnus ja ma ei näe, miks osad inimesed seda ei armasta. Sellest saab ju ainult kasu, mitte kahju. Pealegi saab sportides unustada kõik argipäeva mured ja end välja elada, mida just nimelt tänapäeva stressirohkes ühiskonnas hädasti vaja on
Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonnas. Asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas. Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud
Vancouveri taliolümpiamängud Robert Rivik 02.03.2010 XXI taliolümpiamängud toimusid Kanadas, Vancouveri linnas 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. Vancouveris võisteldi viieteistkümnel spordialal: bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14 Eesti parim sportlane olümpial: Kristina Smigun-Vähi võitis ainsana eestlastest medali hõbemedali 10 km vabatehnikasõidus Tänan tähelepanu eest!
seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest(fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Vastlapäev eestis Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Vastlapäev mujal maailmas Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal ajalugu Eestis oli veel möödunud sajandi algul toitumine aastaajaga seotud. Sealiha söödi ainult talvel.
Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9. Kahjuks ei leidnud sellele vastust
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee ...
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. ...
VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja.
Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Vastlapäev on päev enne seitsmenädalast paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid s...
sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus- seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse? Üldiselt jaotatakse mängud liikumismängudeks ja ühis- ehk seltskondlikeks mängudeks. Liikumismäng rajaneb, nagu juba nimetuski ütleb, liikumisel, s. o. kehalistel harjutustel (kõnd, jooks, hüplemine, hüpe, vise, ronimine, heitlus, ujumine, suusatamine, uisutamine, kelgutamine jne.). Täiesti tavalised igapäevased tegevused ja peaks olema tuttavad nii mõnelegi meist. Võib-olla need kolm viimast on rohkem talvised mängud, mida harrastada saab, aga no esimesed kaheksa ei tohiks nüüd küll kellelegi raskust valmistada! Kes meist poleks läinud kooli, tööle või koju kõndides, mõni lausa joostes või hüpeldes...Või kes võtab lihtsalt kivi maast ja viskab paar meetrit eemale- kah omamoodi mäng ju...Jne jne.
Sel aastal oli karmim kui kunagi varem · Korraldaja ilutulestikufirma TULEKILD ja ajalooklubi FRONT LINE. · Pärast rünnakut Vaikus 10 minutit. · Disko jätkus hommikul kella neljani. · Vastlapäev Mõniste ja Varstu valdade ning Ape linna ühisüritus, kus võisteldakse erinevates talispordialades: Vastlapäeval toimunud võistlused: * Veidrate sõidukite võistlus * Kelgutamine * Suusaprint * Köievedu Metsavenna talu hinnakiri 1)Metsavenna retk / täiskasvanud, grupis 1-40 inimest 3 000.- EEK iga järgnev inimene 70.- EEK/inim 2) Metsavenna retk/ lapsed, grupis 1-50 inimest 3 000.-EEK iga järgnev inimene 60.- EEK/inim 3)Metsavenna retk/ (lõuna) 3 h, grupis 1-25 inimest 5 000.- EEK
tanan olla nagu minu ema,sest ta on lahke ja tark naine.Ning ta kasvatas mind heaks inimeseks. Valin alljärgnevast loetelust 4 tähtsamat tegelast: Vanemad, õde, boyfriend ja sõbranna. Miks ma valisin neid, sest et nad nad saavad mind aru,aitavad alati, tihti hoiavad mind kõikides minu algustused ja on väga tähtsad minu elus. Ma sarnanen väliselt oma õdega kui ka välimusega,nii kui iseloomuga,ta on 8 aastad noorem kui mina. Mis mulle meeldib nagu temagi? Jalutamine, uisutamine, kelgutamine, veeta oma vabaaega õues, aga suuvel me koos perega veedame aega suvilas. Ja sellega ma lõpeta.
ROK-i 104. istungjärgul 16. juunil 1995 aastal Budapestis. Olümpial osales 2527 sportlast ja 78 erinevat riiki. Nende olümpiamängudel esimest korda osalesid sellised riigid nagu Hongkong, Nepal, Tai, Kamerun Tadzikistan. Medalikomplekte jagati välja 78. Edukaim sportlane oli Ole Einar Bjørndalen Norra laskesuusataja (4 kuldmedalit). Edukaim riik oli Norra 13 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi. Spordialad olid bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, Murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped ja vigursuusatamine. Eestit esindas 19 sportlast. Eestlastest võidsid medalid Andrus Veerpalu (1 kuldmedal ja 1 hõbemedal) ja Jaak Mae (1 pronksmedal). Salt Lake City taliolümpiamängude maskotid olid Powder, Copper ja Coal. (2002. aasta taliolümpiamängud, 2012)11 Joonis 4. Maskotid Powder, Copper ja Coal (http://en.beijing2008
· "Peeter ja mina" (Tänapäev, 2009) kordustrükk 2012 Raamat täis naljakaid lugusid, millel kindlasti on sees ka oma õpetussõnad, kuidas oleks võinud teisiti teha või poleks mõnda asja üldse teha vaja olnudki. · ,,Petra lood" (Tänapäev, 2008) vene keeles 2011) ,,Petra lood" on Kristiina Kassi neljas raamat, mille lood on inspireeritud autori enda tütre igapäevategemistest. Käsitletud on igapäevaseid tegevusi: partide söötmine, issiga kelgutamine, uusaasta paugutamine, hommikune riidessepanek , munade värvimine, issiga poes käimine, suvilas käik, seenel-ja kalalkäimine, toa värvimine, juuste värvimine. Eriti paistis silma lugu ,,Suurte inimeste jutud", kus ema ütles Petrale juukseid harjates, et ta näeks väga kena välja ka ilma tukata. Laps võttis emal sõnast kinni ja kui ema poodi läks, lõikaski omal tuka ära. Emal oli ahastus missugune ja ta seletas Petrale, et talle
4.4 Kuum kraanivesi 3.4.5 Elekter 3.5 Mürgistus- ja söövitusohud 3.5.1 Ravimid 3.5.2 Kemikaalid 3.5.3 Mürgised taimed 3.5.4 Tubakas 3.6 Lõike- ja marrastusvigastuste ohud 3.6.1 Noad, käärid ja teised tööriistad 4. OHUD KODUÜMBRUSES 4.1 Laps kui mängija 4.2 Laps jalgrattal, tõukerattal, rulluiskudel 4.3 Laps talu- või kodumajapidamises 5. MUUD OHUD 5.1 Laps kui jalakäija 5.2 Laps täiskasvanu sõidukis 5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine 5.4 Lapsega külas 5.5 Võõrad inimesed 5.6 Lapse õpetamine 5.7 Kehaline aktiivsus 6. KOKKUVÕTE 1.SISSEJUHATUS Hetkest, mil teadvustatakse endale, et ollakse rase, muutub lapse turvalisus kõige olulisemaks. Imikute ja väikelaste turvalisus sõltub täiskasvanutest. Väikesed inimesed aga tahavad maailma tundma õppida ning teha iga päev uusi avastusi. Turvalisusel on tihe seos terve
on vaja ka täiendavat lihasjõudu. Vastupidavusaladel on vaja tarvitada süsivesikuid, rasvasid ja vähesel määral valku (1, lk 77). Jõualadel on oluline maksimaalse jõu arendamine, lisaks tõstespordile kuuluvad siia rühma ka kuulitõuge, vasaraheide ja kettaheide. Maksimaaljõu arendamiseks tuleb toidus valgu osatähtsust suurendada (1, lk 81). Kiirusjõu aladel (sprint, kaugushüpe, ujumine, vehklemine kelgutamine ja nii edasi) on tähtis osa süsivesikutel. Süsivesikutest on energia saamine kiirem kui rasvadest, samuti ei vaja süsivesikud täendavalt hapniku olemasolu (1, lk 83). Jõuvastupidavusaladel esineb suurem valguvajadus. Päevast lihakogust ei ole mõistlik suurendada, valgurikkad on ka piim ja teised piimatooted. Sama efektiivsed on valku sisaldavad toidukontsentraadid. Treeningujärgselt on vajalik valgurikas mitmekesine toit (1, lk 83).
taimkattega. Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid. Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses. Soovituslik maksimaalne müratase 50 – 55 dBA. 15. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn väiksemaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Eesmärk: tihti toimib kui linnaosa lähirekreatsiooniala, piirkondlik mänguplats. Igapäevane kasutamine. Palli- ja muud mängud, rattaga sõitmine, kelgutamine, suusatamine, uisutamine. Sotsiaalne kohtumispaik nii lastele kui ka suurtele. Loodus- ja kultuurelamused. Asend, kaugus ja suurus: tiheasula hoonestatud alal. Maksimaalseks kauguseks elumajadest kuni 150 - 200 meetrit. Ristumisel autoteedega, peab juhul, kui aasta keskmine liiklussagedus ületab 3000 autot ööpäevas, olema kehtestatud maksimaalseks liikumiskiiruseks mootorsõidukitele kuni 30 km/h. Väikesed rohealad, suurusega kuni 1500-5000 m2.
eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal võinädal (). Mida üldiselt tehakse ? Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus
olümpiamängude puhuks komoneeris hümni Spyron Samaras, sõnad kirjutas Kostis Palamas. 1957. aastal tunnistas ROK selle amelikuks olümpiahümniks. Kuid mängude korraldajal on olnud õigus valida olümpiahümniks ka mingi muu juba olemasolev muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. OLÜMPIAPROGRAMM Käesoleval ajal on ROK olümpiaaladena tunnustanud 26 spordiala. Need on aerutamine, bobisõit, dzuudo, jalgpall, jalgrattasõit, jäähoki, kelgutamine, kergejõustik, korvpall, laskmine, maadlus (klassikaline ja vabamaadlus), maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sportvõimlemine, suusatamine, sõudmine, tõstmine, uisutamine (ilu- ja kiiruisutamine), ujumine (sealhulgas vettehüpped ja veepall), vehklemine, vibulaskmine, võrkpall ja väravpall. Enamik neist ei ole kuulunud olümpiamängude kavva läbi aegade, olümpiaprogrammi on ROK sageli muutnud. OLÜMPIAKÜLA
olema regulaarsed. Toitumisel peab piirama ka liigse vee ja soola tarbimist. Kasulik on rohkesti süüa puu-ja juurvilja.. Liigse kehakaalu vähendamiseks on vaja sportida, liikuda värskes õhus. SPORT. Vaja on, et laps viibiks piisavalt värskes tolmuvabas õhus, hea on viibimine mere ääres. Tuleb hoiduda, et higistamise järgselt ei külmetaks, vajalikud on ilmale vastavad riided. Suvel on hea jalgrattasõit ning talvel suusatamine, uisutamine ja kelgutamine. HAIGUSTE ENNETAMINE. Oluline on, et vanemad teeksid lastele õigeaegselt kaitsesüste ohtlike nakkushaiguste vältimiseks. Hoolt peab kandma hammaste eest, neid regulaarselt peale sööki ja enne magamaminemist pesema. Katkiseid hambaid peab õigeaegselt ravima. KARASTAMINE. Tervislik on ujumine basseinis ja suvel võimaluse korral meres. Kui ujumise võimalused puuduvad, võib karastada end jaheda veega dusi all, algul soojema veega ja siis järjest minna üle külmemale veele
Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Iisrael, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Samoa, Slovakkia, Trinidad ja Tobago, Tsehhi, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa. Nagano 7. 22. Veebruar 1998 Olümpial osales 72 riiki 2302 sportlasega (sealhulgas 814 naist). Esimest korda osalesid Aserbaidzaan, Kenya, Makedoonia, Uruguai. Eestist võistles olümpial 25 sportlast. Iluuisutamine Margus Hernits; Kahevõistlus Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutamine Helen Novikov, Andrus Paul; Laskesuusatamine Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; Murdmaasuusatamine Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Salt Lake City 8. 24. Veebruar 2002 Olümpial osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord. Esimest korda osalesid taliolümpial Kamerun, Hongkong, Nepal, Tadzikistan ja Tai.
Nende harjutuste abil omandatakse lihaste lõdvestamise 5. MILLISED ON LIIKUMISÕPETUSE VORMID LASTEAIAS? 1. organiseeritud liikumistegevus oskus. Järjesta üldarendavad harjutused. Võimlemisharjutused, põhiliikumised ja liikumismäng; Spordialad: võimlemine kelgutamine, 16. MIKS JA KAS EELISTADA ÜAH TEHES VAHENDEID? 1.vahendite kasutamine muudab suusatamine; Tants ja rütmika; Loovliikumised, matkimine ja fantaasiavõimlemine; Liikumisteadmised
· Õhtune kaalumine annab ligi 20 tundi aega rehüdratatsiooniks SPORTMÄNGUD JA VEDELIK · Jalgpall, käsipall, võrkpall, korvpall, tennis, jäähoki, veepall, lauatennis · Sisetingimustes on koormus suurem Organism soojeneb enam Dehüdratatsioon · Vedelik sisaldab süsivesikuid ja elektrolüüte TEHNILISED SPORDIALAD JA VEDELIK · Võimlemine, sportvõimlemine, iluuisutamine, vettehüpped, lumelauasõit, laskmine, purjetamine, kelgutamine, bobi jm · Vedelikukulu on treeningul suurem kui võistlustel Võistlustel vaid 100-150ml higi Väike kehakaal tekitab aga vedeliku vajaduse · 40-50 ml/ kg kohta ehk 2-2,5 liitrit päevas 50kg kehakaalu korral Spordijoogid pulbrina Spordijoogid nii vedelikuna kui pulbrina Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · 60 80 g/l · Naatrium · 0,4-1,0 g/l · Kloriid · Alla 1,5 g/l · Kaalium · Alla 225 mg/l
Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton · Suusahüpped · Vigursuusatamine 3.2 Maailmameistrivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlused on maailmameistrivõistlused kergejõustikus. IAAF-i asutamisel 1913. aastal otsustati lugeda IAAF-i maailmameistrivõistlusteks olümpiamängude kergejõustikuvõistlusi. 1970
· Sandis Valters Riia VEF · Armands Skele Kalev/Cramo JÄÄHOKI · Karlis Skrastins NHL, Stars · Sandis Ozolins NHL, Dinamo · Arturs Irbe NHL väravavaht TUNTUIMAD · Ernestes Gulbis tennis SPORTLASED · Maris Strombergs BMX kuld 2008 · Martins Rubenis kelgutamine 2006 pronks · Viktors Scerbatihs tõsta pronks 2008 · Igors Vihrovs võimleja kuld 2000 · Aigars Fadejevs kiirkõnd hõbe 2000 WALTER ZAPP · Baltisaksa leiutaja 1905 - 2003 · Mikrokaamera CHRISTIAN · baltisaksa zooloog, HEINRICH PANDER · embrüoloog 1794 - 1865 · paleontoloog · arst
tulija vihane raputus pani kogu puu aeg-ajalt leni vappuma.Selle le,et teised kelgutajad,kes vraste poiste tulles leval menukil olid seisnud,teda ra ootama kiirelt pgenesid,ei olnud Mannul aega imestada,ta oleks ise ka ju minema jooksnud,kui see vaid vimalik oleks olnud,sest kik mbruskonna lapsed teadsid,et prast vene ja eesti poiste vahelisi suuri kambakaid,millest kummalgi poolel oma viiskmmend poissi osa vttis,oli karjrinlval kelgutamine hoopis pnevam tegevus kui enne,kuna neil,kes siis sjavebarakkides elavatele poistele ette jid ja igeks kaklemiseks veel mtu vlja ei andnud,olid kelgud ra lhutud.Vrad poisid rkisid omavahel,hiklesid lbusa enesekindlusega ja ks puu all seisjatest naeris ning seda pilkenaeru kuuldes unustas Mannu linna poolt pika valgusjutina lheneva elektrirongi ja kummardus alla vaatama.Ta ei liigutanud ennast,ei teinud htki hlt ja ehk seetttu tabaski ta lpuks lesronijat,kes end oksale vinnas,saapaga phe
trekivõistlused. Spordialade loend · Aeroobika - Aerutamine - Airsoft - Akrobaatika - Allveeujumine - Alpinism - Ameerika jalgpall - Antiikne kettaheide - Austraalia jalgpall Autosport · Jahilaskmine - Jalgpall - Jalgrattasport - Jeu de paume - Jooks - Judo - Jäähoki - Jääpall Jääpurjetamine · Kabe Kahevõistlus - Kahvpall - Kaljuronimine - Karate - Kardisõit Kaugushüpe - Kaugusvettehüpe - Keegel Kelgutamine Kendo - Kepiga vehklemine - Kergejõustik - Kettaheide - Kiiking - Kiiruisutamine Kolmikhüpe - Korfball Korvpall - Kreeka-rooma maadlus - Kriket - Kroket - Krossijooks - Kujundujumine - Kurling Kuulitõuge Kõrgushüpe Käimine Käsipall - Köieronimine Köievedu Kümnevõistlus Kyd · Maadlus - Maahoki - Madruste 100 m vabaujumine - Male - Malepoks - Maraton
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
