Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist MKS §-s 49 sätestatud alustel. lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu...
Exit tax – vara välja viimisel riigist maksustatakse, v.a kui Soome ei jää püsiv tegevuskoht. Nagu oleks see müük. HOIUSTE DIREKTIIV – eesmärk informatsiooni vahetamine liikmesriikide vahel, kui ei anna informatsiooni, siis rakendatakse maksu. Põhivabadused rakenduvad Euroopa majanduspiirkonnas = EL (28) + EFTA (norra, island, lichtens.) ja Šveits. Põhivabadused: inimeste vaba liikumine, asutamisvabadus, teenuste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine. Maksuõigus saab piirata nende vabaduste realiseerimist. Rikkumine: Isiklik ja territoriaalne kohaldatavus, diskrimineerimine (piirangud), õigustus ja proportsionaalsus. Kohtulahendid: C-307/97 Maksunduslik konsolideerimine – maksubaasina ühtselt kõik tütarettevõtted. Püsiv tegevuskoht on mitteresidendist maksumaksjal. Mitteresident ei saa maksuvabadust. Otsus: ei saa erinevalt kohelda Prantsuse ja Saksamaa äriühingut C-196/04 CFC reeglid, maksudest kõrvale hoidumine. Kaasuste lahendamine: 1...
Maksuõiguse eksami kirjalik kodutöö 2017/18 (Tallinn) Töö tuleb esitada eksamipäeval koos kohapeal koostatud eksamitööga Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana ja käibemaksukohustuslasena registreeritud talupidaja saab raha järgmiste tehingute ja toimingute eest: 1. Kartuli müük Tartu turul Kartuli müük on käive KMS § 4 lg 1 p 1 alusel. Tartus tekkiv käive ehk käive tekib Eestis vastavalt KMS § 10 lg 1. Seega on käibemaksuga maksustatav KMS § 1 lg 1 p 1 järgi. Maksumääraks on 20% KMS § 15 lg 1 järgi. 2. Teravilja müük Läti kokkuostjale Arvestades, et Läti kokkuostja on käibemaksukohustuslane, on tegemist vastavalt KMS § 7 lg 1 p 1 kauba ühendusesisese käibega. Kauba ühendusesisest käivet maksustatakse 0% maksumääraga vastavalt KMS § 15 lg 3 p2. Kui Läti kokkuostja ei ole käibemaksukohustuslane maksustatakse käivet 20 % vastavalt KMS § 15 lg 1. 3. Köögivilja müük valla hooldekodule ja küttepuude müük naabervalla põhikoolile...
Maksuhalduri õigused ja kohustused ning maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses. KASPAR RAUDLA(FS090) Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi...
r 0.50% t 120 kuud CF 2500 Pv 0 Type FVA = 409,698.37 summa, mis on kogutud peale 10 aasta päras 2. r 0.50% t 240 kuud CF 20000 Pv 1000000 Type PVA = 3,093,711.58 summa, mis on vaja koguda igakuise pensioni 3. r 0.50% t 360 kuud PV 409,698.37 FV 3,093,711.58 Type CF = 623.46 summa, mis on vaja säästa täiendavalt igal ku gutud peale 10 aasta pärast ja koguda igakuise pensioni jaoks ja säästa täiendavalt igal kuul pärast esimese 10-ne aasta möödumist. ...
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Tüüpiline tegevusvorm on leping. Õigusnormide liigitus eraõiguses: tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne. Avaliku õiguse regulatsiooni valdkonnaks on riigi ülimuslik tegutsemine. Ülimusliku tegevuse sidumine seaduse ja õigusega. Tüüpiline tegevusvorm on haldusakt. Avaliku õiguse õigusnormid: riigiõigus e. konstitutsiooniõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus , rahvusvaheline õigus, menetlusõigus e. protsessiõigus. avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine huviteooria avalik õigus on kõik see, mis lähtub riigi huvist (ehk üldistest huvidest) eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu subjektiteooria avalikus õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, kuna üheks subjektiks on alati riik. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega, lähteprintsiibiks on privaatautonoomia (iseotsustamise õigus) põhimõte...
Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
KORDAMISKÜSIMUSED AINES "MAKSUNDUS" 1.Millest koosneb Maksuõigus ? Maksuõigus koosneb õigusnormidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalikke maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. 2.Maksukorralduse Seaduse lühike iseloomustus; Maksukorralduse seadus on raamseaduseks teiste maksuseaduste suhtes, see on maksuseaduste üldosa ja sisaldab kõikide maksudele rakendatavaid põhimõtteid. 3.Mida sätestatakse Maksukorralduse Seadusega? Maksukorralduse seadus sätestab ammendava loetelu riiklikest ja kohalikest maksudest. 4.Maksumõiste;...
Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega; lähtutakse privaatautonoomia põhimõttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3. erinev meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. (tohib teha seda mis on pädevuses lubatud). Avalik õigus · maksuõigus , · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus) Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 2...
competent to impose pädev kehtestama/rakendama 597. punishment karistus 598. legal person juriidiline isik 599. individual indiviid 600. procedure code menetlusseadus 601. dispute tüli/vaidlus 602. resolution otsus/lahendus 603. activity or omission tegevus või tegevusetus 604. delay viivitus *U14 605. formation of revenue and expenditure tulude ja kulude rivi 606. collection of revenue kogu riigitulu 607. budget law eelarveõigus 608. tax law maksuõigus 609. financial law finantsõigus 610. multiple other provisions rohketes teistes sätetes 611. right to emit õigus emiteerida 612. is vested solely kuulub ainsana 613. manages money circulation korraldab raharinglust 614. national currency rahvusvaluuta 615. is accountable annab aru 616. legal tender seaduslik maksuvahend 617. nominal value nominaalväärtus 618. amending parandamine/täiendamine 619. credit the state budget krediteerima riigieelarvet 620...
3) Eesti hea raamatupidamistava ja selle põhjendused 4) Kulu juhimis-ja maksuarvestus 5) Vande ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused 6) Kutsetegevuse standardid ja nende tõlgendused 7) Riski juhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus 8) Ühinguõigus k.a hea ühingu juhimise tava 9) Majandushaldusõigus 10) Kaubandusõigus 11) Võlaõigus 12) Tööõigus 13) Pankrotiõigus 14) Maksuõigus 15) Riigiõigus 16) Haldusmenetlus 17) Mikro ja makroökonoomika 18) Äri ja avaliku sektori juhtimine Kutseeksami sooritamiseks tuleb eksamineeritaval sooritada rahandusministeeriumile 1) Avaldus kutseksami tegemiseks näidates vajadusel eri ja alamosa 2) Eluloo kirjeldus s.h kontaktandmed 3) Kutseeksami tasu tasumist tõendava dokumendi koopia Esitatud avalduses peab eksamineeritav kinnitama kõigi esitatud ja esitatavate andmete...
Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
Haldusõiguse eriosa Haldusõiguse eriosa moodustavad kõik haldusaparaadi üksikuid sektoreid käsitlevad valdkonnad: avaliku teenistuse õigus, munitsipaalõigus, keskkonnaõigus, sotsiaalõigus, majandushaldusõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, maksuõigus jne. Kõikides eriosa reguleerivates seadustes on ühiseid haldusõiguslikke mõisteid, põhimõtteid ja probleeme, mida eriseadustes ei korrata, vaid need läbivad põhimõisted ja mõtted moodustavad haldusõiguse üldosa eseme. Haldusõiguse allikad Õiguse allikas on õigustloova tegevuse vorm, mis sisaldab õigusnorme. Nt seadus ja määrus on vorm. Primaarsed allikad: Õiguse kirjalike allikate hierarhia e normipüramiid. 1...
Kõige selgemalt on era- ja avaliku õiguse eristamine mandri-euroopa õigussüsteemis (Rooma õiguse mõju). Ka Skandinaavia riikides aktsepteeritakse sellist erinevust õigusvaldkondade vahel. Avalik õigus: 1) riigiõigus 2) haldusõigus (riiklik korraldus, kuidas tegelik riigi valitsemine) 3) maksuõigus 4) karistusõigus 5) menetlusõigused Eraõigus: 1) Tsiviilõigus (jaguneb: perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõigus) 2) Äriõigus ehk kaubandusõigus 3) Rahvusvaheline eraõigus 4) Intellektuaalne omand 5) Muud normid, mida pole võimalik klassifitseerida kõiki seadusi ei saa liigitada era- ja avaliku õiguse vahel Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus see koosneb neljast suurest valdkonnast,...
Näiteid erinevates süsteemides: Anglo-Ameerika e Common Law õigussüsteem selles süsteemis ei pöörata erilist tähelepanu õigussüsteemi süstematiseerimisele. Mandri-Euroopa a Romaani-Germaani õigussüsteem süstematiseeritud. Skandinaavia süsteem süstematiseeritud. Avalik õigus Riigiõigus Haldusõigus Maksuõigus Karistusõigus Menetlusõigused (haldus, krimi ja ..kohtu menetlus) Eraõigus (NB 4!!) Tsiviilõigus Perekonnaõigus Võlaõigus Asjaõigus ...jne Äriõigus e kaubandusõigus Rahvusvaheline õigus Intellektuaalne omand Muud normid, mis tulenevad üksikutest seadustest. 1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see...
Juhatuse liikme tasu puhul pole tegemist küll palgaga palgaseaduse mõttes, kuid seda maksustatakse praktiliselt nagu palka: väljamakse tegemisel peetakse kinni 21% tulumaksu ja brutosummalt makstakse ka 33% sotsiaalmaksu. Kui isikul on olemas pensionikindlustus, siis arvutatakse juhatuse liikme tasult ka kohustusliku kogumispensioni makse32. Nagu eespool öeldud, ei ole referaadi juures pensionikindlustust arvestatud. 30 RTIII, 26.02.2008, 9, 66 31 Lehis, L. 2004. Maksuõigus . Tallinn: Juura,76 32 Madisson, K. 2004. Juhatuse liikme leping või tööleping.- Eesti majanduse teataja. Nr 3/2004, lk 22 Seaduse kohaselt33 võib osanik ise otsustada, kui suurt juhatuse liikme tasu ta endale maksma hakkab ja kas üldse hakkab.34 Praegu kehtiv äriseadustik ja võlaõigusseadus35 ei kohusta ainuosanikku endale aasta sees juhatamise tasu maksma. Võlaõigusseaduse § 619 lubab sõlmida ka käsunduslepingu, mille täitmise eest tasu ei maksta....
põhineb Rooma õiguse retseptsioonil, eristatakse AÕ ja EÕ ning reeglina suur osa EÕ kodifitseeritud · Anglo-Ameerika ehk common law süsteem ei tunnista AÕ ja EÕ; pole kodifitseeritud; kohtupretsedendid · Skandinaavia õigussüsteem AÕ ja EÕ, ent eraõigus pole kodifitseeritud Õigusnormid jagunevad siseriikliku süsteemi alusel: · Avaliku õiguse normideks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus , karistusõigus, menetlusõigused · Eraõiguse normideks tsiviilõigus (on pm eraõiguse tuum, jaguneb omakorda üldosaks, asjaõiguseks, pärimisõiguseks, võlaõiguseks ja perekonnaõiguseks), kaubandusõigus ehk äriõigus, rahvusvaheline eraõigus (sisaldab nn kollisiooninorme näitab, millise riigi seadust tuleb kohaldada, kui tegemist nn välismaise elemendiga) 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus...
Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud...
Eestis on see seadus vastu võetud 2003 aastal, kudi reaalselt on see kehtima hakanud 2004 aasta esimest jaanuarist, mil tuli maksta esimene maks. Ka Eesti raskeveokimaks on määratletud Euroopa Liidu ja Nõukogu direktiivile. Siinkohal ongi raskeveoki üldpilt ja seadusega määratletud piirid väljatoodu ja neid lühidalt kirjeldatud. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Majanduse Teataja 2010. Maksud Tallinn: Tea Kirjastus Tammert, Paul 2002. Maksundus Tartu: Trükikoda Paar Lehis, Lasse 2009 Maksuõigus Avalik Õigus. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Rahandusministeerium 2012. Raskeveokimaks http://www.fin.ee/index.php?id=278 Loov Eesti 2012. Maksud http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/maksud.html Vikipeedia 2012. Raskeveokimaks http://et.wikipedia.org/wiki/Raskeveokimaks...