Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TsÜS küsimused eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas õigus jaguneb?
  • Millega tegeleb ühinguõigus?
  • Millega tegeleb majandusõigus ?
  • Mis on loomuõigus ?
  • Mis on religioon ?
  • Mis on moraal ?
  • Mille poolest erinevad religioon ja moraal?
  • Mille poolest sarnaneb õigus tava ja moraaliga?
  • Mis on vargamoraal?
  • Miks on vaja teovõimet?
  • Kuidas erineb tava moraalist?
  • Mis on käsutustehing?
  • Mis on kohustav tehing?
  • Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks?
  • Kuidas jaguneb eraõigus ?
  • Miks on riigi sekkumise määr tsiviilõiguses väiksem kui majandusõiguses?
  • Mis on huviteooria ?
  • Mis on subordinatsioonisuhe subjektiteooria ?
  • Mis on täiendatud suordinatsioonisuhe?
  • Miks on teooriaid 3?
  • Mis on huviteooria puudus?
  • Mis on subordinatsioonisuhte puudus?
  • Miks on avaliku õiguse liigitus selline nagu ta on?
  • Mis on eraõigus?
  • Mis tähendab sõna �käsutama?
  • Mis on abstraktsiooniprintsiip ?
  • Mis on kasutamine?
  • Mis on tähtis valduse ülemineku puhul?
  • Millega tegeleb unitarism ?
  • Millega tegelb dualism ?
  • Mis on juriidiline kohustus?
  • Mis on tsiviilõiguse üldosa?
  • Mis juhtuks kui tsiviilõiguse üldosa poleks?
  • Mis on retseptsioon?
  • Mis on tsiviilõigus?
  • Kui välja jätta poolte võrdsuse alusel?
  • Kui välja jätta isiklikke mittevaralisi suhteid?
  • Mis on tsiviilõiguse allikad?
  • Mis on õiguse allikas?
  • Miks on PS kõige tähtsam õigusallikas?
  • Miks on vaja madalamal seisvaid õigusakte?
  • Mida tähendab seaduse täitmine ?
  • Mis on õigusjärglus?
  • Mis on Common law?
  • Milline on tõlgendamise järjekord ?
  • Mis on koodeksi ja seaduse erinevus?
  • Kuidas tekib vallasasja puhul vallasomand ?
  • Mis on valdus ?
  • Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand?
  • Mis on kaudne valdus ?
  • Mis on otsene valdus?
  • Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe?
  • Kust tuleb tsiviilõiguse mõiste?
  • Mis on iuc civile?
  • Miks toimus retseptsioon?
  • Mis on õigussüsteemide peamine erivus?
  • Kuidas vaadatakse tsiviilõiguse mõistet?
  • Mis vahe on lõikel ja punktil?
  • Milles seisnevad madalamseisvad õigusaktid?
  • Miks on vaja tava õigusallikana?
  • Miks arvestatakse kohtupraktikaga?
  • Miks seadus on liiga üldine?
  • Miks meil on kaks õigussüsteemi?
  • Miks anglo-ameerika on common law?
  • MIs on grammatiline tõlgendamine?
  • Mis on üldsäte ja erisäte?
  • Mis on analoogia ?
  • Mis on õigussuhe?
  • Mis juhtub kui õigusnormid välja jätta?
  • Miks ühiskondlik suhe?
  • Mis on tsiviilõiguslik suhe?
  • Kes on subjekt ?
  • Mis vahe on subjektil ja objektil?
  • Mis on sisuks ?
  • Mis on subjektiivne õigus?
  • Mille poolest erinevad positiivne ja objektiivne õigus?
  • Millal subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus tekivad?
  • Miks mitte lihtsalt fakt?
  • Kuidas juriidiline fakt jaguneb?
  • Mis on tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise aluseks?
  • Mis on ühepoolne tehing ja mitmepoolne tehing?
  • Mis on ühekülgne ja mitmekülgne tehing?
  • Mille poolest erinevad tehing ja toiming?
  • Mille poolest erinevad toiming ja tegu?
  • Mille poolest erineb juriidiline fakt ja toiming?
  • Milline on kaasuste lahendamise metoodika?
  • Mis on õigusvõime?
  • Millal õigusvõime algab?
  • Miks on õigusvõime tähtis?
  • Mis on teovõime ?
  • Kes on piiratud teovõimega?
  • Mis on vaimuhaiguse ja nõrgamõistuslikkuse erinevus?
  • Kes on hooldaja ?
  • Milline on alla 7 aastase isiku ühepoolne ja mitmepoolne tehing?
  • Milline on piiratud teovõime isiku mitme ja ühepoolne tehing?
  • Mille poolest erineb seadus jamoraal?
  • Mis on isiku elukoht?
  • Mis juhtub kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata?
  • Milline on õigusallikate hierarhia ?
  • Millist tähendus omab rahvastikuregistrijärgne elukoht?
  • Miks õigust peaks huvitama kus inimene on?
  • Millal võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada?
  • Kui juhtub õnnetus?
  • Miks on üldse tähtajad?
  • Mis peab tegema isik kui ta on elus aga kohus ta surnuks tunnistanud?
  • Kes on juriidiline isik?
  • Mis on diktsiooniteooria?
  • Milline võib olla juriidiline isik?
  • Kes on eraõiguslik juriidiline isik?
  • Kes on avalik-õiguslik juriidiline isik?
  • Mis vahe on avalik ja eraõiguslikul juriidilisel isikul?
  • Miks tunnistatakse isik teadmata kadunud?
  • Miks on vajalik surnuks tunnistamine ?
  • Miks on surnuks tunnistamisel tähtaeg?
  • Kes on teadma kadunud?
  • Mille poolest erineb tava ja õigus?
  • Mismoodi avaliku õigust kannavad?
  • Mis on TÜ ehk täisühing?
  • Mis on UÜ ehk usaldusühing?
  • Mis on OÜ ehk osaühing?
  • Mis on AS ehk aktsiaselts?
  • Mille jaoks on loodud AS?
  • Mis üksused on AS-is?
  • Milleks on AS juhatus nõukogu ja audiitor?
  • Miks OÜ asemel peetakse tihti AS - e?
  • Mis on tulundusühistu?
  • Mis on SA ehk sihtasutus?
  • Mis on KOV üksus?
  • Mis on muu juriidiline isik?
  • Milline on juriidiliste isikute õigusvõime?
  • Mis on üldkoosolek?
  • Millega tegeleb nõukogu?
  • Kes siis neis juriidilistes ühendustes juhivad?
  • Kes on juriidilise isiku seaduslik esindaja?
  • Kes saab Juriidilist isikut tehingu tegemisel esindad?
  • Kuidas toimub juriidilise isiku tehingu tegemise esindamine ühiselt?
  • Kes on prokurist ?
  • Millal saab prokurist esindada?
  • Mis on juriidilise isiku lõpetamine ?
  • Mis on sundl õpetamine ?
  • Mis on likvideerimine ?
  • Mis juhtub kui likvideerimisel jääb vara üle?
  • Mis juhtub kui likvideerimisel jääb vara puudu?
  • Kes korralavad likvideerimist?
  • Mis on lõppemine?
  • Mis on pankrot ?
  • Mida ümber ei vahetataKas piretil on nõudeõigus?
  • Mis on eseme ja asja erinevus?
  • Mis on ettevõte?
  • Mis vahe on lõppemisellõpetamisellikvideerimisel ja sundlõpetamisel?
  • Millal õigusvõime lõppeb?
  • Milline isik on füüsilisest isikust ettevõtja?
  • Millal algab füüsilisest isikust ettevõtja õigusvõime?
  • Kuidas elukoht muutub?
  • Mis on eraõigus millega tegeleb?
  • Miks eraõigus erineb tsiviilõigusest?
  • Mis on kinnisasi?
  • Mis on vallasasi?
  • Mis on kinnisasja olulised osad?
  • Millal kinnisasi muutub vallasasjaks?
  • Mis on ehitiste puhul püsib ühendamine?
  • Mis on servituudid?
  • Mis tänapäeval lubavad võõrast asja kasutada?
  • Mis ei ole kinnisasja osa?
  • Mitu omanikku saab olla kinnisasjal?
  • Mis juhtub asjaõiguse lõppemisel maale jäänud ehitisega?
  • Mis on asja oluline osa?
  • Mis on ehitise olulised osad?
  • Mis on asja mõtteline osa?
  • Mille poolest erinevad reaalosa ja mõtteline osa?
  • Mis on päraldis ?
  • Miks on päraldis reguleeritud?
  • Mis on asendatav asi?
  • Mis on asendamatu asi?
  • Miks on selline liigitusasendamatud ja asendatavad asjad?
  • Mille poolest erinevad laenu ja üürileping?
  • Mis on äratarvitatav asi?
  • Mis on vajalikud kulutused?
  • Mis on kasulikud kulutused?
  • Mis on toreduslikud kulutused?
  • Mis on eseme väärtus?
  • Mis on harilik väärtus?
  • Mis on müügihind?
  • Mis on kohalik hind?
  • Mis tehakse kui auto on ainueksemplar ja on vaja määrata ta väärtus?
  • Kes on korteri omanik?
  • Kui tehingus on 2 tahteavaldus kas tegemist on toiminguga?
  • Mis on otsene tahteavaldus?
  • Mis on kaudne tahteavaldus?
  • Mis on vaikimine või tegevusetus?
  • Kuidas tahteavaldust tehakse?
  • Millal tahteavaldus muutub kehtivaks?
  • Mis on kindlale isikule suunamata tahteavaldus?
  • Millal on tahteavaldus kättesaadud?
  • Mis juhtub kui tahteavaldus hilineb?
  • Mis on mõistlikuse põhimõte?
  • Kuidas toimub tahteavalduse tagasivõtminemillal seda ei loeta tehtuks?
  • Kuidas tuleb tõlgendada kindlale isikule tehtud tahteavaldus?
  • Kui ainult teadis?
  • Kuidas tuleb tõlgendada tahteavaldus mis ei ole tehtud kindlale isikule?
  • Kuidas tuleb tõlgendada tahteavaldust mis on suunatud avalikkusele?
  • Kuidas tehingut võib teha?
  • Kuidas seadusega ettenähtud vormis tehingut muuta saab?
  • Mis juhtub kui tehingu seaduses sätestatud vorm jäetakse järgimata?
  • Mis juhtub kui tehingu kokkuleppes sätestatud vorm jäetakse järgimata?
  • Milline on tehingu vormiline hierarhia?
  • Mis asendab tehingu kirjalikku vormi?
  • Mis on elektrooniline allkiri?
  • Mis on tõendamine?
  • Mis vahe on tõestamisel ja tõendamisel?
  • Millal peab olema tehing notariaalselt tõestatud?
  • Kellel on tehingu notariallse tõestamise õigus?
  • Mis asendab tehingu notariaalset kinnitamist?
  • Kuidas jaguneb kehtetu tehing?
  • Mis on tühine tehing?
  • Milline on tehingu ühe osa tühisus?
  • Mis on vaieldav tehing?
  • Mille poolest vaieldav ja tühine tehing erinevad?
  • Mis on kehtetu tehing?
  • Mis tehakse tühise tehingu alusel saadud asjadega?
  • Milline on heade kommete v avaliku korraga vastuolus olev tehing?
  • Millal on tehing heade kommetega vastuolus?
  • Mis on juriidiline fakt?
  • Milline on seadusega vastuolus olev tehing?
  • Milline on käsutuskeeldu rikkuv tehing?
  • Mis on näilik tehing?
  • Mida tuleb teha kui tahetakse tuvastada tehingu tühisust?
  • Milles seisneb tehingu tühistamine ?
  • Mis on lepingut taganemine?
  • Mis on lepingu ülesütlemine?
  • Millal on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul?
  • Millal võib tehingu teinud isik olulise eksimuse korral tehingu tühistada?
  • Millal eksimusega tehingut tühistada ei saa?
  • Kes võib pettuse teel tehingu tühistada?
  • Millal võib petetud pool kolmanda isiku puhul tehingu tühistada?
  • Millal võib ähvarduse ja vägivalla mõjul tehtud tehingu tühistada?
  • Millal pole tegemist ähvarduse või vägivallaga ?
  • Millal on ähvardus õigusvastane?
  • Kuidas toimub tühistatava tehingu tühistamine?
  • Kellele läheb tühistatava tehingu tühistamine üle?
  • Mida peab tegema isik kes soovib tehingu täitmist?
  • Miks on selline kord nagu eelmises punktis öeldi?
  • Millal võib ähvarduse ja vägivalla korral tehingu tühistada?
  • Millal võib pettuse või eksimuse korral tehingu tühistada?
  • Millal ei saa tühistatavat tehingut tühistada?
  • Millal tühistatava tehingu tühistamise õigus lõppeb?
  • Millal loetakse tehing kinnitatuks?
  • Millal kehtib ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehingu kinnitus?
  • Millal võib nõuda tühistatava tehingu puhul kahju hüvitamist?
  • Mis on tingimuslik tehing?
  • Millal on tehtud tehing edasilükkava tingimusega?
  • Millal on tehtud tehing äramuutva tingimusega?
  • Milline on Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing?
  • Millal tingimus loetakse saabunuks ja millal mitte?
  • Mis on hõljumisaeg?
  • Kui hõljumisajal sõlmiti üürileping kuid keegi teine elab juba sees siis kelle leping kehtib?
  • Mis juhtuks kui hõljumisajal omanik müüks korteri ära?
  • Mis on võimatu tingimus?
  • Milline on seadusevastane tingimus?
  • Mis on esindusõigus?
  • Kuidas esindusõigus jaguneb?
  • Mis on seadusjärgne esindusõigus?
  • Mis on tehinguline esindusõigus?
  • Mis on esinduse ja volituse erinevus?
  • Mis on volikiri?
  • Millal seadusjärgne esindusõigus lõppeb?
  • Millal volitus lõppeb?
  • Millal esindatav võib volituse tagasi võtta?
  • Kuidas toimub volituse tagasivõtmine?
  • Milline on esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing?
  • Milline on esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing?
  • Milline on isiku vastutus esindusõigusel?
  • Millal võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu?
  • Millal esindatav ei või tehingut tühistada?
  • Millised tähtajad on esindataval tehingu tühistamisel?
  • Millal vastutab isik teise isiku käitumise eest?
  • Mis on teise isiku teadmiste omistamine?
  • Mis on tähtaeg?
  • Mis on tähtpäev?
  • Millal algab tähtaja kulgemine ?
  • Millal tähtaeg lõppeb?
  • Millal saabub tähtaeg kui see on määratud kuudes?
  • Mis juhtub kui tähtpäev satub riigipühale või puhkepäevale?
  • Mille poolest erinevad inimene ja subjekt?
  • Mis ei ole tehing?
  • Mis ei ole toiming?
  • Mis tava on õigusallikas aga kohtupraktika mitte?
  • Mis juhtuks abstraktsiooni printsiibi puudumisel?
  • Kes on füüsiline isik?
  • Miks inimest nim füüsiliseks isikuks?
  • Kuidas tuleb toimida tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel?
  • Kuidas õiguste teostamine ei ole lubatud?
  • Mida tähendab heausksuse eeldus?
  • Mis on hädakaitse?
  • Mis on hädaseisund?
  • Millal võtab kohus või muu organ nõude augumist arvesse?
  • Millal aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue?
  • Kui pikk on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg?
  • Milline on ehitise puudumise tõttu aegumistähtaeg?
  • Mis juhtub kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult?
  • Millal aegumistähtaeg algab?
  • Millal nõue muutub sissenõutavaks?
  • Millal kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab?
  • Milline on seadusest tuleneva nõuda aegumistähtaeg?
  • Milline on kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev aegumistähtaeg?
  • Milline on alusetust rikastumisest tulenev aegumistähtaeg?
  • Mis on aegumise katkemine?
  • Millal aegumine peatub ?
  • Mis vahemikus nõe ei aegu peatamise korral?
  • Mis vahe on aegumise katkemisel ja peatumisel?
  • Milliseid tehinguid saab heaks kiita?
  • Milliseid tehinguid saab 7 aastane isik iseseisvalt teha?
  • Mis pole digitaalallkiri?
  • Kummast kuupäevast hakkan päevi lugema?
  • Millal õigusvõime tekib?
  • Milliseid tehinguid saab 7 aastane isik eestkostja eelneval nõusolekul?
  • Kes on auto omanik?

Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused

Kersti Liiva
  • Mis on õigus?

    Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum.
  • Mis on seadus?

    seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt , millel on kõrgeim õigusjõud.
  • Kuidas õigus jaguneb?

    Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks.
  • Millega tegeleb ühinguõigus ?

    Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist.
  • Millega tegeleb majandusõigus ?

    Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega.
  • Mis on loomuõigus ?

    Igale elusolendile kuuluv õigus
  • Mis on religioon ?

    “Jumal” Jumala hukkamõist, mitte inimese.
  • Mis on õiglus ?

    Õiglusel puudub definitsioon.
  • Mis on moraal ?

    Hinnanguline arusaam õigest käitumisest, mis on inimeste poolt kehtestatud
  • Mille poolest erinevad religioon ja moraal?

    Religioon on jumalatepoolne hukkamõist ja moraal on inimestepoolne hukkamõist. Moraal on seadustega hõlmatud.
  • Mille poolest sarnaneb õigus tava ja moraaliga? Inimesed toimetavad riigi nimel.
  • Mis on vargamoraal?

    Õigusega vastuolus olev
  • Miks on vaja teovõimet?


    Piiratud teovõimega isikute kaitsmiseks
  • Kuidas erineb tava moraalist?


    Tava ei puutu üldse moraali
  • Mis on tava?


    Pikaajaline käitumisharjumus
  • Mis on käsutustehing ?


    Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, mis reguleerib omandi üleminekut
  • Mis on kohustav tehing?


    võlaõiguslik tehing, mis reguleerib muid tingimusi nagu raha ja kvaliteet
  • Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks?


    Neil on erinevad põhimõtted- eraõiguse põhimõte(vabaduse põhimõte) on see, et lubatud on kõik see, mis pole keelatud. Avaliku õiguse põhimõte(piiratud põhimõte) on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud. Riik ei tohi hakakta domineerima ja oma positsiooni kuritarvitada: pealtkuulamine jne.Eraõiguses on rohkem vabadusi. Vabadust on vaja selleks, et ühiskond edasi areneks.
  • Kuidas jaguneb eraõigus ?


    Tsiviilõigus-mis omakorda jaguneb: võlaõigus - tegeleb lepingutega; asjaõigus- tegeleb omandiga; perekonnaõigus - tegeleb abieluga ning laste ja vanemate vaheliste suhetega; pärimsõigus- vara üleminek isiku surma puhul. Majandusõigus- tegeleb panganduse ja kindlustusega. Ühinguõigus- tegeleb juriiliste isikute tegevuse alustamise, tegutsemise ja lõpetamisega/reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist.
  • Miks on riigi sekkumise määr tsiviilõiguses väiksem kui majandusõiguses?


    Majandusõigus on riigi jaoks tähtsama kaaluga, panganduses on kogu majandus tähtis. Riigil on suurem huvi kontrollida, näit: et kellegi pensionikindlustus kokku ei variseks.
  • Mis on huviteooria ?


    Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist, eraõigus see, mis lähtub üksikisiku
    kasust.
  • Mis on subordinatsioonisuhe/ subjektiteooria ?


    avalikus õiguses ollakse alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes.
  • Mis on täiendatud suordinatsioonisuhe?


    Kehtib ainult avaliku õiguse puhul. Avalikus õiguses allutakse avaliku õiguse
    kandjale.
  • Miks on teooriaid 3?


    Sest ühest ei piisa.
  • Mis on huviteooria puudus?


    Ostu-müügi lepingute puhul, kui avaliku õiguse kandja ostaks midagi, siis huviteooria järgi kuuluks võlaõigus( mis tegeleb lepingutega) avaliku õiguse alla, kuigi tegelikult kuulub võlaõigus eraõiguse alla.
  • Mis on subordinatsioonisuhte puudus?


    Subordinatsioonisuhtes on tähtis allumine avaliku õiguse kandjale. Selle teooria järgi kuuluks laste ja vanemate vahelised suhted ka sinna alla.
  • Miks on avaliku õiguse liigitus selline nagu ta on? EI TEA


  • Mis on eraõigus?
    Õigus, kus subjektid on võrdsed.
  • Mis tähendab sõna “käsutama”? Tehingute tegemine
  • Mis on abstraktsiooniprintsiip?


    Omandi üleminekul Tuleb eristada asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut, kui on tegemist õigusjärglusega ehk valduse üleminekuga .
  • Seleta lahti § 6 lõiked 3 ja 4:


  • Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.
  • Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava
    tehingu kehtivusest.

    Vastus:Asjaõiguslik tehing ei sõltu sellest, kas võlaõiguslik tehing on kehtiv või mitte.


  • . Mis on kasutamine?
    Sihtotstarbeline kasutamine. Näit. sõidan oma rattaga .
  • .Mis on tähtis valduse ülemineku puhul? (2)


    Valduse üleminek + kokkulepe.
  • . Millega tegeleb unitarism?


    Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on üks ja sama.
  • Millega tegelb dualism ?


    Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on kaks erinevat asja.
  • . Mis on juriidiline kohustus?


    Õiguslik kohustus, tegevus, mida peab täitma õigustatud isiku huvides
  • . Mis on tsiviilõiguse üldosa?


    Normid, mis kehtivad kõikides tsiviilosa harudes.
  • Mis juhtuks kui tsiviilõiguse üldosa poleks?


    Peaks igas seaduses defineerima , mis on allikad ja sisu. Mõistlikum on see teha ühes.
  • .Mis on retseptsioon ?


    Rooma õiguse ülekandumine
  • .Mis on tsiviilõigus?


    Varaliste ja isiklike mittevaraliste suhete reguleerimine poolte võrdsuse alusel.
  • Kui välja jätta poolte võrdsuse alusel?


    Siis ei oleks enam eraõigus.
  • kui välja jätta isiklikke mittevaralisi suhteid? Ei saa eristada majandusest
  • .Mis on tsiviilõiguse allikad? Allikateks on seadus ja tava
  • . Mis on õiguse allikas?


    Koht, kus leiame õigust.
  • .Miks on PS kõige tähtsam õigusallikas?


    Sest see väljendab rahva tahet kõige paremini, sest see on vastu võetud rahva poolt
    referendumil.
  • . Miks on vaja madalamal seisvaid õigusakte?


    Riigikogu ei jõua/oska kõiki küsimusi ise lahenda. Mõned küsimused on vaja
    lahendada kohalikul tasemel.
  • .Mida tähendab seaduse täitmine?


    Madalamal olev akt ei tohi minna vastuollu seadusega.
  • . Mis on õigusjärglus ?


    Õiguste üleminek ühelt isikult teisele.
  • .Mis on Common law?


    Üldine õigus, õigust arendati üldiste printsiipide alusel.
  • . Milline on tõlgendamise järjekord?


    Järjekorda polegi!!!!
  • .Mis on koodeksi ja seaduse erinevus? Koodeks on seaduste kogu.
  • Kuidas tekib vallasasja puhul vallasomand ?


    Valduse üleminekuga ja omandi üleandmise kokkuleppega
  • .Mis on valdus ?


    Tegelik asja enda käes hoidmine
  • Kas õigus võib olla amoraalne?


    Jah , näiteks kütuseaktsiisi tõus.
  • Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand? Kinnistusraamatusse kandmisega
  • Mis on kaudne valdus?


    Nt võti taskus
  • Mis on otsene valdus?


    olen omanik
  • Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe?


    Käsutustehing võib olla kehtetu , käsutusleping kehtiv..
  • Kust tuleb tsiviilõiguse mõiste?


    Rooma õigusest ius civile
  • Mis on iuc civile?


    Rooma kodanikele kuuluv õigus, ehk kviriitide õigus

    61. Miks toimus retseptsioon?

    Rahvusriikidel oli vaja õigust ning lihtsam oli see üle võtta kui uus luua ning Mandri- Euroopa võttis üle.
  • Nimeta õigussüsteemid?


    Mandri-Euroopa ehk Kontinentaal-Euroopa ja Anglo-Ameerika.Mandri-Euroopa
    jaguneb Germaani ja romaani õigusperekonnaks.
  • Mis on õigussüsteemide peamine erivus?


    Peamine erinevus on õigusallikate küsimus.
  • Kuidas vaadatakse tsiviilõiguse mõistet?


    Läbi reguleerimise eseme(mida)-varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ja läbi
    reguleerimise meetodi(kuidas)-poolte võrdsuse alusel.
  • Mis vahe on lõikel ja punktil?


    Lõige on eraldiseisev mõte, punkt on loetelu . Esimene lõige on üldsäte, järgnevad
    lisad.
  • Nimeta õigusallikad?


    PS, Seadused, seadusest madalam seisvad aktid, tavad.
  • Milles seisnevad madalamseisvad õigusaktid ?


    Seadusest madalamal seisvad õigusaktid peavad olema välja antud seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Seaduse aluse-peab olema kõrgemalseisva seaduse luba. seaduse täitmiseks-madalam akt ei tohi minna vastuollu seadusega
  • Miks on vaja tava õigusallikana?


    Seadus ei jõua kõike reguleerida ning ei ole ka vaja. Kõike pole võimalik reguleerida sp võetakse kasutusele tava.
  • Kas kohtupraktika on õigusallikas?


    Ei ole, seda kasutatakse analoogiliste asjade lahendamisel. Kohtupraktigaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea, sets meie õigussüsteemis pole kohtupretsedentsi.
  • Miks arvestatakse kohtupraktikaga?


    Seadus on üldine ja alles kohtus selgub , mis on tava, sp on mõistlik seda praktikat
    tunda.
  • Miks seadus on liiga üldine?


    Sest kõike ei ole võimalik ette kirjutada ega tohigi, sest avalikus õiguses on piirang, eraõiguses kõik lubatud.
  • Õigusjärgluses kõikide või osade õiguste üleminek?


    successio universalis-kõik õigused lähevad üle( pärimine ) . Successio singularis-osad
    õigused lähevad üle.
  • Miks meil on kaks õigussüsteemi?


    Sest üks võttis Rooma õiguse üle, teine mitte.
  • Miks anglo-ameerika on common law?


    Common law-üldine õigus. Arendati õigust üldiste printsiipide alusel.
  • Nimeta tsiviilõiguse ajaloolise arengu etapid?


    • § Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles
    • § Prantsuse tsiviilkoodeks : Code civile
    • § Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900
    • § Balti eraseadus 1864 - Eestis!
    • § Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965
    • § 1965 tuli eesti ( ENSV ) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni
    • § Koodeks on seadustekogu
    • § Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a

  • Nimeta seaduse tõlgendamise meetodid?


    Grammatiline,ajalooline,süstemaatiline ja teleoloogiline
  • MIs on grammatiline tõlgendamine?


    Lähtub sõna tähendusest
  • Ajalooline?


    Lähtub sellest kuidas ajalooline seaduseandja asjadest aru sai.
  • Teleoloogiline?


    Mõttekohane/eesmärgipärane.
  • Süstemaatiline?


    Lähtub õigusnormi süsteemis (asukohast)
  • Mis on üldsäte ja erisäte?


    Üks tõlgendamise meetodeid . Ülsäte on üldisem, erisäte täpsem. Kohaldamisele kuulub erisäte. Vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja.
  • Mis on analoogia ?


    Säte, kus tõlgendamist pole.
  • Mis on õigussuhe ?


    Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe.
  • Mis juhtub kui õigusnormid välja jätta?


    Ei tohi jätta, sest sellega me rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga.(olla võivad ka sõbrasuhted jne).
  • Miks ühiskondlik suhe?


    Sest väljaspool ühiskonda võib ka suhteid olla.
  • Mis on tsiviilõiguslik suhe?


    Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigussubjektide vaheliste õiguste ja kohustuste seos
  • Nimeta tsiviilõigusushte 3 elementi? 2subjekti, objekt ja sisu
  • kes on subjekt ?


    Isik, võib olla nii õigustatud kui kohustatud.Üks subjekt võib olla samaaegselt nii õigustatud kui kohustatud.
  • Mis on objekt?


    See, millele õigussuhe on suunatud.objekte võib olla mitu.
  • Mis vahe on subjektil ja objektil?


    Objektil puudub õigusvõime .
  • Mis on sisuks ?


    Õigussuhtest tekkivad õigused ja kohustused
  • Mis on subjektiivne õigus?


    Konkreetsele subjektile kuuluv õigus
  • Objektiivne õigus?


    Kehtivad õigusnormid
  • Positiivne õigus?


    konkreetsel ajal kehtivad õigusnormid.
  • Mille poolest erinevad positiivne ja objektiivne õigus?


    Objektiises õiguses igaüks saab olla omanik, positiivses ainult konkreetse isik.
  • Millal subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus tekivad?


    Juriidiline fakt on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise hetk.
  • Miks mitte lihtsalt fakt?


    Fakte võib olla igasuguseid, meil on vaja õigustatud fakti.
  • Kuidas juriidiline fakt jaguneb?


    Sündmusteks ja tegudeks. Teod sõltuvad inimtahtest ja võivad olla õigusvastased, sünmused ei sõltu inimtahtest.
  • Mis on tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise aluseks?


    Tehingud , sätestatud sündmused, muud tominud ja õigusvastased teod.
  • Mis on tehing?


    Tehing on toiming , milles on vähemalt 1 tahteavaldus .
  • Mis on ühepoolne tehing ja mitmepoolne tehing?


    Ühepoolses tehingus on vaja ühe isiku tahteavaldust ( testament ), mitmepoolses kahe või enama isiku tahteavaldust.(ost-müük)
  • Mis on ühekülgne ja mitmekülgne tehing?


    Ühekülgses tehingus on üks kohustatud pool( laenuleping ), mitmepoolses mitu.(ost- müük)
  • Mis on toiming?


    Õigusliku sisuga õiguspärane tegu.
  • mis on tegu?


    Tegu on inimtahtest sõltuv ja võib olla õigusvastane.
  • Mille poolest erinevad tehing ja toiming? Toimingu ei pruugi olla tahteavaldust.
  • Mille poolest erinevad toiming ja tegu?


    Tegu võib olla õigusvastane
  • Mille poolest erineb juriidiline fakt ja toiming?


    Juriidiline afkt võib jaguneda ka sündmusteks.
  • Milline on kaasuste lahendamise metoodika?


  • Mis on õigusvõime?
    Võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
  • Millal õigusvõime algab?


    Elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga.
  • Miks on õigusvõime tähtis?


    Õigusvõime teeb asjast isiku.See on selleks, et eraldada asju isikutest.
  • Mis on surm?


    õigusvõime kaotus(ajusurm)
  • Mis on teovõime ?


    Võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid .
  • Kes on piiratud teovõimega?


    alaealised , vaimuhaiged ja nõrgamõistuslikud ja isikud kellel on muu psüühikahäire .
  • Mis on vaimuhaiguse ja nõrgamõistuslikkuse erinevus?


    vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistuslikkus mitte.

    116. Kes on hooldaja ?

    abistaja.
  • Eestkostja ?


    piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja, kes võib teha tema nimel kehtivaid
    tehinguid.
  • eestkostja ja hooldaja vahe?


    Eestkostja on seaduslik esindaja, hooldaja pole. eestkostja võib teha kehtivaid
    tehinuid, hooldaja mitte.
  • milline on alla 7 aastase isiku ühepoolne ja mitmepoolne tehing? Ühepoole tühine, mitmepoolne tühine va kui talle oli selleks antud vastavad vahendid seadusliku esindaja v seadusliku esindaja nõusolekul kolmanda isiku poolt.
  • milline on piiratud teovõime isiku mitme ja ühepoolne tehing?


    Ühepoolne tehing on tühine ilma eelneva nõusolekuta . Mitmepoolne-tühine ilma nõusolekuta-heakkiit-Kui ei teki otseseid tsiviilkohustusi (võib saada kingitusi). 2) vabadest vahenditest, mis on saadud seadusliku esindaja poolt või tema nõusolekul
  • Piiratud teovõime ja otsutusvõimetus?


    piiratud teovõime puhul aktiivne heakskiit -tühine. otsustusvõimetusepuhul passiivne
    heakskiit-kehtib.
  • Mille poolest erineb seadus jamoraal?


    seaduste rikkumisel karistab riik-riigipoolne hukkamõist, moraali rikkumisel inimestepoolne hukkamõist. seadus on vastu võetud riigiorganite poolt, moraal on kohaldatud inimeste poolt.
  • Mis on isiku elukoht?


    koht kus isik alaliselt või peamiselt elab.
  • kas isik võib korraga elada mitmes kohas?


    jah
  • mis juhtub kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata? siis loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.
  • Milline on õigusallikate hierarhia ?


    PS, seadused, seadusest madalamal asuvad õigusaktid, tava.
  • Millist tähendus omab rahvastikuregistrijärgne elukoht?


    omab avalik õiguslikku tähendust – maksude maksmine . Ei oma eraõiguslikku tähendust
  • Miks õigust peaks huvitama, kus inimene on?


    Õigust ei huvita see, kus inimene on, vaid see mis saab tema varast.
  • Kui kadunud mees välja ilmub aga naine on juba abiellunud, mis saab


    siis?
    abielu ei taastu.
  • Millal võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada?


    pärast 5.a
  • Kui juhtub õnnetus?


    pärast 6 kuud
  • Sõjategevuse käigus?


    pärast 2.a
  • Miks on üldse tähtajad ?


    Pole mõtet kauem oodata, sest kui inimene läks nt sõjaolukorras kaduma ja võib sõjavangiks olla siis üle kahe aasta ikka pantvangi ei hoita ja nt kui kaob õnnetusjuhtumis, kukkus lennukiga alla siis üle 6 kuu ikka pole mõtet oodata.
  • Mis peab tegema isik kui ta on elus , aga kohus ta surnuks tunnistanud?


    peab pöörduma kohtusse ja ütlema, et on elus.
  • Kes on juriidiline isik?


    Seaduse alusel loodu õigussubjekt
  • Mis on diktsiooniteooria?


    juriidilist isikut pole olemas, me lihtsalt arvame, et ta on olemas. Näiline isik, keda
    olemas pole. Ainult inimesed on olemas.
  • Sihtvara teooria?


    juriidiline isik on eesmärgistatud vara
  • orgaaniline teooria?


    juriidilisi isikuid eristab füüsilistest isikutest huvid. nt( aktsionärid -juriidilisedisikud)
  • Milline võib olla juriidiline isik?


    eraõiguslik ja avalik õiguslik juriidiline isik.
  • Kes on eraõiguslik juriidiline isik?


    eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.[ osaühing , aktsiaselt, tulundusühistu , usaldusühing , mtü, sihtasutus )
  • Kes on avalik-õiguslik juriidiline isik?


    riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
  • Kas igal avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on oma seadus? Jah


  • Mis vahe on avalik ja eraõiguslikul juriidilisel isikul?
    Eraõiguslik juriidiline isik on loodud üldise seadusega, avalik õiguslik eraldi seadusega.Igal avaliku õiguslikul juriidilisel isikul on oma seadus.erahuvid ja avalikud huvid-kõigi huviks
  • Miks tunnistatakse isik teadmata kadunud? et keegi hooldaks tema vara eest.
  • Miks on vajalik surnuks tunnistamine?


    vajalik pärimise reguleerimiseks
  • NB: kui inimene on teadmata kadunud, siis nt kui kadus septembris,


    surmapäevaks loetake 1.oktoober.
  • Miks on surnuks tunnistamisel tähtaeg?
    sest surnuks tunnistamisel on kaalukamad tagajärjed, abielu jne.
  • Kes on teadma kadunud?


    Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
  • Mille poolest erineb tava ja õigus?


    Õigus on kirja pandud, aga tava ei ole. Tava on õigusallikas/õigus.
  • Mismoodi avaliku õigust kannavad?


    Sätestatud seadus [ei tea millekohta täpselt see küssa oli, aga tundub, et oli tähtis, vist eelmise küssa kohta] :D
  • Nimeta eraõiguslikud juriidilised isikud?


    täisühing , usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing
  • Mis on TÜ ehk täisühing?


    äriühing,kus täisosanikud vastutavad isiklikult kogu oma varaga.
  • Mis on UÜ ehk usaldusühing?


    usaldusühing on sama mis täisühing, aga seal on usaldusosanik, kellel vastutust ei
    ole.
  • Mis on OÜ ehk osaühing?


    äriühing, milles on osadeks jaotatud osakapital. ( isiklikku vastutust pole, vastus on kapitali ulatuses).
  • Mis on AS ehk aktsiaselts?


    äriühing, kus on aktsiateks jaotatud aktsiakapital .
  • Mille jaoks on loodud AS?


    AS on loodud suuremahulise ettevõtte jaoks.
  • Mis üksused on AS-is?


    seal on oma juhatus,nõukogu,autiitor.
  • Milleks on AS juhatus, nõukogu ja audiitor ?


    et kontrillida juhatuse tegevust.
    159.
    OÜ Organite pidamine liiga kallis, mõtekas pidada neid kui on suurem kapital ja
    rohekm kontrolli.
  • Mis on tulundusühistu?


    (ntks. tarbijateühistu,garaaziühistu). Ühistu , mis on mõeldud oma liikmete tegevuse
    toetamiseks.
  • Mis on SA ehk sihtasutus?


    fond, (nt. avatud eesti fond), mis tegeleb, eesmärgistatud varaga. Liikmeid pole, on
    vara, mida jagatakse.
  • Mis on MTÜ?


    mittetulunduslikel eesmärkidel loodud juriidiline isik
  • Nimeta avalikõiguslikud juriidilised isikud?


    Riik, KOV üksus, muu juriidiline isik.
  • Mis on Riik?


    Eesti Vabariik antud juhul
  • Mis on KOV üksus?


    linn või vald
  • Mis on muu juriidiline isik?


    seaduse alusel loodud muu juriidiline isik.
  • Mis on FIE?


    füüsilisest isikust ettevõtja -üheinimese ettevõte
  • LAHENDA KAASUS::10klassi õpilane lõhub ära Tallinna Reaalkooli


    akna? Kes maksab?
  • 10 klassi õpilane; Tallinna Reaalkool
  • Aken
  • Subjektid :füüsiline isik ; Tallinna linn
  • Õigussuhte sisu: 10 kl õp- Tallina linn. 10klassi õpilasel on kohustus hüvitada
    aken Tallinna linnale . (lapsevanem esindab last)
  • Milline on juriidiliste isikute õigusvõime?


    Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.
    avalikul õiguslikul isikul õigusvõime tekib seadusega sätestatud ajal. Eraõiguslikel juriidilistel isikutel algab õigusvõime registrisse kandmisest.
  • Nimeta juriidilise isiku organid ?


    üldkoosolek , nõukogu, juhatus
  • Mis on üldkoosolek?


    kõige tähtsam organ, sinna kuuluvad juriidilise isiku liigid, kes otsustavad kõige tähtsamaid küsimusi/ ja juhatus-tegeleb igapäevase majandustegevusega.
  • Millega tegeleb nõukogu?


    -tegeleb juriidilise isiku pikemaajalise planeerimisega.
  • Kas kõikides juriidilistes ühingutes on juhatus?


    ei ole
  • Kes siis neis juriidilistes ühendustes juhivad?


    seal juhivad täisosanikud (täisühing, usaldusühing), vastutavad isiklikult oma vara
    eest sp.
  • Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette millega?


    seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga
  • Kas Juriidilise isiku organi pädevust võib üle anda muule organile ja


    isikule?
    EI VÕI
  • Kes on juriidilise isiku seaduslik esindaja?


    juhatus: Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ(täisosanikud) loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks

    178. Kes saab Juriidilist isikut tehingu tegemisel esindad?


    iga juhatuse või seda asendava organi liige kui ei ole seaduse või põhikirjaga ette nähtud ühist esindamist.
  • Kuidas toimub juriidilise isiku tehingu tegemise esindamine ühiselt? Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.
  • Millal kehtib Eraõigusliku juriidilise isiku puhul ühine esindamine


    kolmandate isikute suhtes ?
    üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse.
  • Seleta paragrahv 34 (3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse.


    ainus esindusõiguse piirang on ühine esindamine, kui see on kantud registrisse,sest
    registri kanne on avalik. Kolmas isik- kõik teised, kes pole pooled.

    182. LAHENDA KAASUS: TEIST TÜÜPI KAASUSED :AS x juhtus laenab OÜ y raha. Aga AS x üldkoosolek on juhatuse tegevuse ära keelanud. president teeb tehingu , kas kehtiv?

    Ei olE, kui teksTist välja ei tule, et on juhatuse liige.Juhatus kui seaduslik esindaja,
    kui juhatus esindab on tehing kehtiv.
  • kes on prokurist ?


    ettevõtja esindaja
  • Millal saab prokurist esindada?

  • rokurist saab esindada kui on tegemist majandustgevusega seotud tehingutega.
  • Mis on juriidilise isiku lõpetamine ?


    juriidilise isiku lõppemise otsustamine, OTSUS. (kui äriregistrist kustutatakse kaob ära).
  • Mis on sundlõpetamine?


    kohustuslikust korras tuleb otsustada lõpetamine
  • Mis on likvideerimine?


    vara realiseerimine ja kohustuste täitimine
  • Mis juhtub kui likvideerimisel jääb vara üle?


    kui vara jääb üle jaotatakse liikmetele
  • Mis juhtub kui likvideerimisel jääb vara puudu?


    kui vara jääb puudu-pakrott
  • Kes korralavad likvideerimist?


    likvideerimist korraldavad likvideerijad, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Ta
    on seaduslik esindaja.
  • Nimeta TsÜS-is käsitletud seaduslikud esindajad?


    Eestkostja, juhatus (täisosanikud), likvideerija .
  • Mis on lõppemine?


    registrist kustutamine
  • Mis on pankrot ?


    püsiv maksejõuetus
  • LAHENDA KAASUS: Piret ostab Tallinna Kaubamajast allahinnatud saapad. Koju jõudes avastab ta et saabaste lukk onkatki. Ta viib saapad poodi tagasi, kuid müüja keeldub neid ümber vahetamast, sest tegemist on allahinnatud kaubaga , mida ümber ei vahetata.Kas piretil on nõudeõigus?


  • 1)Piret, tallinna kaubamaja
  • 2)Saapad ja raha
  • 3) Piret, tallinna kaubama-ei sobi
  • Vastus: õigusuhe puudub.
  • Mis on ese?


    objekt, (asjad, õigused ja muud huved, mis võivad olla õiguse objektiks ) ese ei pruugi olla kehaline.
  • Mis on asi? kehaline ese.
  • Mis on eseme ja asja erinevus?


    asi on kehaline
  • Mis on vara?


    Esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavte õiguste ja kohustuste
    KoGUM, kui seadusest ei tulene teisiti
  • Mis on ettevõte?


    majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.Ettevõte ei ole isik, vaid vara.
  • Kas firma on isik?


    Firma ei ole isik, firma on nimi. )isiku nimi)
  • Mis vahe on lõppemisel,lõpetamisel,likvideerimisel ja sundlõpetamisel? Lõpetamine on juriidilise isiku lõpetamise ostustamine, sundlõpetamine on kohustuslikus korras otsustamise lõpetamine, likvideerimine on vara realiseerimine ja kohustuste täitmine, lõppemine on registrist kustutamine.
  • Millal õigusvõime lõppeb?


    Füüsilise isiku õigusvõime lõppeb surmaga. Avalik õiguslikul juriidilise isiku
    õigusvõime lõppeb seadusega ja eraõiguslikul juriidilisel registrist kustutamisega.
  • Milline isik on füüsilisest isikust ettevõtja?


    füüsiline isik
  • Millal algab füüsilisest isikust ettevõtja õigusvõime?


    Elusalt sündimisega

    205.

    intressiks 20% laenusummast. Laenu tagastamise tähtpäeval tagastas y
    ainult põhisumma ja jättis intressi maksmata . väitis, et leping on kehtetu kuna
    lepingu
    sõlmis
    üks
    juhatuse
    liige,
    kuid
    põhikirja
    järgi
    võis
    lepingu
    sõlmida kaks juhatuse liiget koos. Samuti keelas üldkoosolek laenu andmise.
    Kas leping on kehtiv?
    • Subjektid: oü y ja as x
    • Objekt on raha
    • Subjektide kontroll: ou y ja as x
    • Sisu:as laenab oü y raha ja oü y peab talle tagastama põhisumma ning intressi 20% laenusummast. Põhikirjas on märgitud ainult ühine esindusõigus kuid see peab olema ka registris. Üldkoosolek keelas see ei puutu asjasse.(registris pole kantud, seega kehtib)
    • KEHTIB.

    206. Kaasus: AS müügidirektor sõlmis advokaadibürooga kliendilepingu. Advokaat koostas lepingu alusel õiguse arvamuse ja nõudis selle eest raha. AS keeldub raha tasumast kuivõrd müügi direktoril puudus õigus AS esindada. Kas leping on kehtiv?


    • Subjektid AS ja advokaadibüroo
    • Objekt:teenus ja raha
    • Kontroll: advokaadibüroo
    • Isikut ei ole olmas. Õigussuhe puudub.

  • Kuidas elukoht muutub?


    Kui isik avaldab soovi
  • 8.a poiss laenas sõbrale taskuraha, kas tehing kehtib? Kehtetu


  • Mis on eraõigus, millega tegeleb?
    Eraõigus tegeleb peamiselt lepingutega.

    210. Miks eraõigus erineb tsiviilõigusest?

    Tsiviilõigusesse kuuluvad ka teised õigusharud
    211. Nimeta äriühingud?
    Täisühing, osaühind, usaldsühing ja AS

    212. Mis on kinnisasi ?

    Maatükk/maapinna piiritletud osa
  • Mis on vallasasi ?


    asi, mis ei ole kinnisasi. (kõik, mis ei ole maa) (res mobiles-liikuv/ res immobiles- liikumatu)
  • Mis on kinnisasja olulised osad?


    Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.

    215. Millal kinnisasi muutub vallasasjaks?

    Mis on maaga püsivalt ühendatud on kinnisasi, kui ta enam püsivalt ühendatud pole, muutub vallasasjaks(kui vili koristatakse ära, siis on iseseisev asi)
  • Mis on ehitiste puhul püsib ühendamine?


    Ehitiste puhul püsiv ühendamine on vundament , kui see on olemas kuulub
    kinnisasja hulka, kui vundamenti pole siis ta püsivalt ühendatud pole.
  • Mis on servituudid ?


    Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi
    teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada.
  • Nim asjaõigusest, mis tänapäeval lubavad võõrast asja kasutada? Servituudid: nt-Õigus läbi kõndida võõrast asjast. Reaalkoormatis-elektriliin, tehnovõrkerajatis, kraav , et vesi liiguks jõkke vms. Hoonestus õigus on piiratud asjaõigus-võõrale maale ehitatud hoone ei ole maaomaniku hoone.
  • Mis ei ole kinnisasja osa? Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või - rajatis , mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
  • Mitu omanikku saab olla kinnisasjal?


    Üks
  • Mis juhtub asjaõiguse lõppemisel maale jäänud ehitisega?


    Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks
    222. Seleta § 54 (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud on kinnisasja osa.
    223. Mis on asja oluline osa?
    Asja oluline osa on selle koostisosa , mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kui asi oluliselt muutub,siis me loeme seda asja oluliseks osaks.

    224. Kas asi ja selle olulised osad saavad olla eri isikute omandis?

    EI. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (Kui üürnik paneb tapeedi seina, muutub see asja oluliseks osaks ja omanikuks saab üürileandja. / Ruumis pole oluline osa nt tool ..Mõtteline osa on piiritlematu )
  • Mis on ehitise olulised osad?


    Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
  • Kas ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi on ehitise oluline


    osa?
    Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa
  • Mis on asja mõtteline osa?


    Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.( Kui kinnisasjal on 2 omanikku ja omand on mõttelises ühenduses, siis jagatakse murdosa)
  • Mille poolest erinevad reaalosa ja mõtteline osa?


    reaalosa on piiritletud:nt kahele omanikule kuulub kinnisosa võib piiri vahele teha, mõttelise osa puhul piiri vahele teha ei saa ja võib kasutada kogu asja. Mõtteline osa on ka kaasomandid, ühisomandid jne.
  • Mis on päraldis ?


    vallasasi,millel on seos peaasjaga.( korter on kinnisasi, aga võtmed , mis käivad kinnisasja juurde teenivad peaasja ).( viiul ja poogem-päraldis)Ka dokumendid on päraldis.
    [(2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti]
  • Miks on päraldis reguleeritud?


    Päraldis ei saa kuuluda kellelegi teisele, see kuulub sellele, kellele kuulub kinnisasi.
  • Mis on asendatav asi?


    Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused(nt mudl, vesi, raha)
  • Mis on asendamatu asi?


    Asendamatu asi-mingi individuaaltunnustega asi, millel on iseseisvadtunnused.(pastakas, tool)
  • Miks on selline liigitus:asendamatud ja asendatavad asjad?


    Selleks et eristada erinevaid lepingute liike:laenuleping ja üürileping ,rendileping. ’
  • Mille poolest erinevad laenu ja üürileping? Eristuvad lähtudes sellest, kas objektiks on asendatav v asendamatu asi. Laenulepingu puhul on tegemis asendatava asjaga,tagasi tahame samas koguses asja.. rendi-üüri-kasutu jne lepingu puhul on asendamatu, tahame tagasi saada sama asja.
  • Kas kõikide lepingute puhul läheb omand üle?


    Laenulepingu puhul läheb omand üle. Muude puhul omand üle ei lähe.

    236. Poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu- tool jms(individuaaltunnustega) asja omaduse, samuti vastupidi.


  • Mis on äratarvitatav asi?
    Asi, mis lakkab kasutusel olemast
  • Mis on kasu? vili, (loodus, õigusvili:rent) Esemest saadav kasu on eseme
    viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised ( kasutuseelised ).
  • SELETA LÕIGE KOLM: Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast.


    Kui on õigus asjale,on õigus ka asja viljale.Ja kui omanikul on piiramatu õigus, võib
    ka nt õunu aiast süüa.
  • Nimeta esemele tehtud kulutuse?


    vajalikud, kasulikud ja toreduslikud kulutused
  • Mis on vajalikud kulutused?


    Vajalikud on kulutused kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.
  • Mis on kasulikud kulutused?


    Kasulikud on kulutused kui nendega eset oluliselt parendatakse
  • Mis on toreduslikud kulutused?


    Toreduslikud on kulutused kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust ,
    meeldivust või ilu
  • Mis on eseme väärtus?


    Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus
  • Mis on harilik väärtus?


    Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind
  • Mis on müügihind?


    on see kui auto müüksin täna maha , palju auto eest saaksin, = saaksin analoogiliste autode keskmise müügihinna.
  • Mis on kohalik hind?


    tallinnas võib olla teine hind kui Pärnus , Tartus
  • Mis tehakse kui auto on ainueksemplar ja on vaja määrata ta väärtus?


    Siis võetakse ekspert, kes ütleb, mis selle hind on

    249. Kas eseme väärtus on selle ostuhind?

    Eseme väärtus pole ostuhind vaid kohalik keskmine müügihind.
  • LAHENDA KAASUS: KAASUS:piret soovib mardilt osta korterit. Piret maksab Mardile raha, ja mart annab üle korteri võtmed, kuid kirjalikku müügilepingut ei sõlmitud.Kes on korteri omanik.?

    • Subjektid:Piret, Mart
    • Objekt:korter, raha
    • Subjektide kontroll:piret, mart
    • Õigusushe:Piret peab maksma mardile raha ja vastu saama korteri. Mart pead üle andma korteri ja vastu saama raha.
    • Abstraktsiooniprintsiip:.kinnistusraamatusse pole keegi kantud kaasuse tekstikohaselt. Seega omanik ei ole teada.

  • Kui tehingus on 2 tahteavaldus, kas tegemist on toiminguga?


    Ei,siis on tegemist lepinguga.
  • Nimeta tahteavalduse kolm viisi?


    Otsene, kaudne ja vaikimine või tegevusetus .
  • Mis on otsene tahteavaldus? Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.(sõnaselge tahe/suuliselt väljendatud/, suuline v kirjalik leping.)nt otsene kiri
  • Mis on kaudne tahteavaldus? väljendub teos, millest võib järeldada tahteavaldust (käe surumine)(kaupade asetamine kassa lindile).

    255. Mis on vaikimine või tegevusetus?

    Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.( kui see tuleneb seadusest, kokkuleppest v tavast, siis on ainult tahteavaldus.)

    256. Kuidas tahteavaldust tehakse?

    Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
  • Millal tahteavaldus muutub kehtivaks?


    Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel- kui teine pool näeb või saab teksti kätte
    .Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.
  • Mis on kindlale isikule suunamata tahteavaldus?


    avalikusele suunatud tahteavaldus. muutub kehtivaks tahte väljendamisega.
  • Millal on tahteavaldus kättesaadud?


    Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda
  • Mis juhtub kui tahteavaldus hilineb?


    Kui tahteavaldus hilineb, siis vastutab saatja .
  • Mis on mõistlikuse põhimõte?

  • Mõistlikuse põhimõte-keskmine mõistlik inimene, kuidas käitub selles
    situatsioonis ja hindajaks on vaidluse puhul kohus.
  • Lepinguga seotud tahteavaldus.


    Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
  • Kuidas toimub tahteavalduse tagasivõtmine/millal seda ei loeta tehtuks? Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus.
  • Kuidas tuleb tõlgendada kindlale isikule tehtud tahteavaldus?

  • Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
    Teadis-subjektiivne
    kriteerium
    või
    pidi teadma-objektiivne
    kriteerium. kui
    keegi
    ütles, et ei tea, siis peab hindama , kas keskmine mõistlik inimene pidi teadma.
    Kui ainult teadis? Võib öelda, et ma ei tea
  • Kuidas tuleb tõlgendada tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule? Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele.
  • Kuidas tuleb tõlgendada tahteavaldust, mis on suunatud avalikkusele? Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Mõistlik inimene hindab, mis tahteavalduse sisu on.
    268. Seleta § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Omandiõigust ei saa tehinguga piirata.
    269. NB! Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.
  • LAHENDA KAASUS: Viktor ostab Stocmanni kaubamajast toiduaineid. Ta asetab neet kassa letile, müüja registreerib ostud kassas ja teeb kauba kättesaadavaks teistpool kassat . Viktor tasub ostu eest kaardiga . Pärast maksmist selgub, et kauba hulgas olnud kanamunad on katki läinud. Viktor nõuab kauba ümbervahetamist. Müüja sellest keeldub kuna kanamunad läksid katki teistpool kassat ja Viktor on need kätte võtnud , seega on kauba omanik ja müüja enam kauba eest ei vastuta. Seejärel teatas müüja, et kaardimaksetehing ei läinud läbi ja nõudis kaupa tagasi. Kes on kauba omanik?

    • Subjektid: Stockmanni kaubamaja ja Viktor
    • Objekt:toiduained ja raha
    • Subjektid füüsiline isik ja stocmann
    • Õigussuhe puudub.

    • II subjektid AS stockmann ja Viktor
    • Objektid:raha ja toiduained
    • Subjektide kontorll:+
    • Õigusuhe: viktor paned kassa letile asjad ja tasub müüjale , ja saab

    kauba.
    • Abstraktsioonikontroll: Kaudse tahteavaldusega kokkulepe oli olemas. Valdus üle antud, olemas. Valdus on öeldud vaid kanamunade suhtes. Vähemalt kanamunade omanik on Viktor. Munad katki- lepingu mittekohane täitmine.Kanamunade omanik on viktor, muu kauba suhtes pole teada v on stockmann omanik.

  • Kuidas tehingut võib teha?


    Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded.

    Vorminõue võib tulla seadusest.


  • Kuidas seadusega ettenähtud vormis tehingut muuta saab?
    Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Kirjalikku lepingut suuliselt muuta ei saa
  • Mis juhtub kui tehingu seaduses sätestatud vorm jäetakse järgimata? Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
  • Mis juhtub kui tehingu kokkuleppes sätestatud vorm jäetakse järgimata? Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti
  • Milline on tehingu vormiline hierarhia?


    • Suuline-kõige leebem vorm
    • Kirjalik vorm-kõige tüüpilisem, et allkiri on all, omakäeliselt

    allkirjastatud .
    • Kirjaliku taasesitamist võimalav vorm-igasugune vorm, mis on kirjalikult esitatud, väljaprinditav(faks, väljaprinditud e-kiri) Tingumusel, et peab olema väljaprinditav ja sisaldama isikute nimesid .Ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
    • Elektrooniline vorm- samasugune mis on kirjalikult taasesitatav vorm, peab olema väljaprinditav,nimed kirjas ja peab olema ka elektrooniliselt allkirjastatud.
    • Notariaalne kinnitamine-allkiri. Notar kinnitab ainult allkirja mitte tehingu sisu.
    • Notariaalne tõestamine.-kõige tugevama vormijõuga.Tegeleb kogu tehinguga notar, selgitab pooltele õigusi ja kohustusi

    276. Mis asendab tehingu kirjalikku vormi? Tehingu kirjalikku vormi asendab
    tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine.
  • Mis on elektrooniline allkiri?


    Elektrooniline allkiri-Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga . Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri . Pin-koodid.
  • Kas kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustatavad?


    Kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustavad.Kirjalikult taasesitatavas vormis kus allkirja pole-kohtupraktika võrdsustab nendega. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  • Mis on tõendamine?


    Tõendamine- tõendi esitamine. Kohtus oma väite usutavaks tegemine
  • Mis vahe on tõestamisel ja tõendamisel?


    Tõestamine on see mida notar teeb, sellega mina ei tegele. Tõendamine-on see
    mida ma ise teen, kohtus oma väidete usutavaks tegemine.
  • Millal peab olema tehing notariaalselt tõestatud? Seaduse või poolte
    kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud.
  • Kellel on tehingu notariallse tõestamise õigus?


    Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril .
  • Mis asendab tehingu notariaalset kinnitamist?


    Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine.
  • LAHENDA KAASUS:Anne läheb säästumarketisse ja asetab kaupa korvi. Kauba korvi asetamisel kukub purgisupp põrandale ja läheb katki. Säästumarket nõuab purgisupi hinna hüvitamist . Kuna kauba rikkumisega muutus Anne kauba omanikuks ja peab sellega tasuma . Anne ütleb, et ta ei tahtnud osta, ainult vaatas ja oleks asetanud kauba tagasi.Müügisaalis toimuva eest vastutab kauplus.Kas säästumarketil on nõudeõigus Anne vastu?

    • Subjektid:anne , säästumarket
    • Objektid:purgisupp,
    • Subjektide kontroll:anne ,säästumarket
    • Vastus:Õigussuhe puudub

    • II subjektid:Anne , AS säästumarket
    • Objektid:purgisupp,-kahju hüvitamine
    • Subjektid+
    • Sisu: pood nõuab kauba hüvitamist.Võlaõigusliksuhe
  • Vasakule Paremale
    TsÜS küsimused eksamiks #1 TsÜS küsimused eksamiks #2 TsÜS küsimused eksamiks #3 TsÜS küsimused eksamiks #4 TsÜS küsimused eksamiks #5 TsÜS küsimused eksamiks #6 TsÜS küsimused eksamiks #7 TsÜS küsimused eksamiks #8 TsÜS küsimused eksamiks #9 TsÜS küsimused eksamiks #10 TsÜS küsimused eksamiks #11 TsÜS küsimused eksamiks #12 TsÜS küsimused eksamiks #13 TsÜS küsimused eksamiks #14 TsÜS küsimused eksamiks #15 TsÜS küsimused eksamiks #16 TsÜS küsimused eksamiks #17 TsÜS küsimused eksamiks #18 TsÜS küsimused eksamiks #19 TsÜS küsimused eksamiks #20 TsÜS küsimused eksamiks #21 TsÜS küsimused eksamiks #22 TsÜS küsimused eksamiks #23 TsÜS küsimused eksamiks #24 TsÜS küsimused eksamiks #25 TsÜS küsimused eksamiks #26 TsÜS küsimused eksamiks #27 TsÜS küsimused eksamiks #28 TsÜS küsimused eksamiks #29 TsÜS küsimused eksamiks #30 TsÜS küsimused eksamiks #31 TsÜS küsimused eksamiks #32 TsÜS küsimused eksamiks #33 TsÜS küsimused eksamiks #34 TsÜS küsimused eksamiks #35 TsÜS küsimused eksamiks #36 TsÜS küsimused eksamiks #37 TsÜS küsimused eksamiks #38 TsÜS küsimused eksamiks #39 TsÜS küsimused eksamiks #40 TsÜS küsimused eksamiks #41
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    TSÜS-i küsimused-vastused, mida õppejõud loengutes ja seminarides ning eksamil küsib. Sisaldab ka seminarides lahendatud kaasuseid ja eelmise aasta eksami küsimusi. PÕHJALIK!

    Sarnased õppematerjalid

    Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt
    70
    docx

    Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

     8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid.  A-võrdlus välisriigi õigusega.  Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus  Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne.  Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. k -

    Õigus ja eetika
    Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt
    33
    docx

    Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

    Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus ­ käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal ­ Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus ­ Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava ­ Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus ­ (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon ­ Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja s

    Tsiviilõiguse üldosa
    Tsiviilõiguse üldosa
    37
    odt

    Tsiviilõiguse üldosa

    Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS ­ üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal ­ Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS ­ Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava ­ Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE ­ (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon ­ Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahelejäämise kor

    Tsiviilõiguse üldosa
    Tsiviilõiguse Üldosa
    50
    docx

    Tsiviilõiguse Üldosa

    Tingimuslik tehing – sõlmitakse kui tehing seatakse sõltuvusse mingist asjaolust, teadmata kas see saabub või mitte. Näiteks – tahan üürida Tartusse korterit, tingimusega et kui saan ülikooli siis hakkan üürima.  Edasilükkav – õiguste ja kohustuste tekkimine seatakse tingimusest sõltuvusse  Äramuutev – õiguste ja kohustuste lõppemine seatakse tingimusest sõltuvusse Tehingu tegemise nõusolek – (piiratud teovõimega isiku puhul) 2013 eksami küsimused. Milline erinevus on mõistetel esindusel ja volitusel / volitusel ja volikirjal  §115 – Esindus – õigused ja kohustused tekivad esindatavale (esindada saab peaaegu iga toimingu puhul)  §117 – Esindusõigus – esindusõiguse võib anda tehinguga ja see võib tuleneda seadusest o Seadusest tulenev – eestkostja, likvideerija, juhatuse liige, täisosanik o Tehingust tulenev – toiming milles on tahteaavaldus

    Tsiviilõiguse üldosa
    Tsiviilõiguse üldosa
    36
    doc

    Tsiviilõiguse üldosa

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................................2124 8. Tehin

    Õigus
    Tsiviilseadustiku üldosa seadus-TsÜS-
    42
    docx

    Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)

    teadmata kas see saabub või mitte. Näiteks – tahan üürida Tartusse korterit, tingimusega et kui saan ülikooli siis hakkan üürima.  Edasilükkav – õiguste ja kohustuste tekkimine seatakse tingimusest sõltuvusse  Äramuutev – õiguste ja kohustuste lõppemine seatakse tingimusest sõltuvusse Tehingu tegemise nõusolek – (piiratud teovõimega isiku puhul) 2013 eksami küsimused. Milline erinevus on mõistetel esindusel ja volitusel / volitusel ja volikirjal  §115 – Esindus – õigused ja kohustused tekivad esindatavale (esindada saab peaaegu iga toimingu puhul)  §117 – Esindusõigus – esindusõiguse võib anda tehinguga ja see võib tuleneda seadusest o Seadusest tulenev – eestkostja, likvideerija, juhatuse liige, täisosanik o Tehingust tulenev – toiming milles on tahteaavaldus

    Tsiviilõiguse üldosa
    KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    27
    doc

    KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng ­ seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus ­ filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus ­ käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) ­ netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa jumala hukkamõi

    Tsiviilõigus
    Tsiviilõiguse üldosa
    54
    doc

    Tsiviilõiguse üldosa

    06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks:  Riigikohtu lahendid.  Kaasuste lahendamine - eksamis sees.  Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta).  Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA.  Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda.  Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse.  I seminar - 26. aprill (teine pool loengust).  Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i.  Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik).  Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant).  Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis).  Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua.  Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus.  Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1

    Tsiviilõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun