Kohtu- ja protsessiõigus (ehk menetlusõigus) Mis see on ? · avaliku õiguse haru · reguleerib tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluse korda, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust · Menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. · See tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. · Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida. · annab nii menetluspädevuse piirid kui ka menetlusosalise õigused ja kohustused. · menetlusosalise õiguste tagamiseks: 1)selgitatakse menetlustoimingut 2) tagatakse menetlusalusele isikule võimalus end iseseisvalt kaitsta. 3) võimaldatakse osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal Tsiviilprotsessiõigus · reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel · normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused · reguleerib protsessist osavõtjate suhteid pr...
inimesed, kes on väärteos karistatud. Abipolitseinikul on mitmeid erinevaid ülesandeid, milleks on näiteks liiklusjärelvalve, heakorra- ja keskkonnanõuete täitmine, osutab abi kuritegude avastamisel. Samuti nende kohutused sõltuvad üksuse juhi antud korraldustest, vastavalt abipolitseiniku kuuluvusele ühesse või teise üksusesse (liiklus-, korrakaitse-, kriminaalpoitsei). Ainuke õigus, mis abipolitseinikul puudub on menetlusõigus. Tavapärasel politseinikul on veidi erinev varustus võrreldel abipolitseinikuga. Abipolitseinikul on olemas gaasipihusti, kumminui, teleskoopnui, püstol, revolver, käerauad. Ülesannet täites peab ta kandma vastava esitunnusega riietust, millel on peale kirjutatud ,,ABIPOLITSEINIK". Kindlasti ei tohi ta kanda turvatöötaja vormiriietust või riietusi, millel on Kaitseliidu või kaitseväe embleemi. Abipolitseinikuks saamiseks on kindlad kriteeriumid. Ta peab olema
seotud küsim.),abieluvara suhted,ülepidamisekohustused,eestkoste, • pärimisõigus(testament,pärimisleping-tehakse alati notari juures,seaduse alusel).Kodune testament- omakäeline (kehtib 6 kuud), tunnistajate juuresolekul kirjutatud testament (kehtib 6 kuud) ntx naabrid, ei tohi olla see, kes on testamendis. Abikaasade vastastikune testament. • Töölepinguseadus • Õiguse põhivaldkonnad • Õiguskasu – karistus, menetlusõigus • Õiguse instituut – tehing isik • Õigust loov akt – seadus/määrus • Õigusnorm – säte seaduses (paragraf) Õigussüsteem Religioosne õigussüsteem Ilmalik õigussüsteem • Islami õigus - läänelik õigussüsteem • Heebria õigus - mandri-euroopa õigussüsteem;õigusaktid
Haldus- ja menetlusõigus Haldusõiguse käsiraamat – Internetis olemas. Haldusõiguse üldosa-Hartmut Haldusmenetluse seadus on suunatud isikute õiguste kaitseks. 1.mai 2004 astusime EL. KODUNE TÖÖ:Haldusmenetluse põhimõtted Riigikohtu praktikas (Kaalutlusõigus) Kuus lahendit loen läbi ja kirjutan mis meie silamde läbi on oluline avamaks selle sisu. (10 lkd) I LOENG Avalik haldus ja selle tunnused Avalik haldus on igasugune plaanipärane korraldav tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega. Võimude lahususe printsiip (seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus) 380 000 pensionäri on eestis. Riigil on seadusandlik funktsioon- toota norme, mis korraldaks meie igapäevast elu. Haldusfunktsioon-ehk üleüldine kord/korrastatus riigis. Õigusmõistmise funktsioon ehk juristiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, tema esemeks on in...
Dispositiivsus. Individuaalsuhe. (Tsiviil, äri ja tööõigus). Siseõigus kehtib konkreetses organisatsioonis. Siseõiguse normid reguleerivad organisatsiooni seesmist tegevust. (sisekirjad, eeskirjad) Välisõigus moodustavad seadused, määrused. Välisõiguse normid on adresseeritud abstraktsetele hulgale. Materiaalne õigus- on sisuline. Materiaalõiguse normidega määratakse kindlaks õigussuhtes osalevate isikute õigused ja kohustused. Formaalne õigus - on menetlusõigus. Formaalse õiguse normidega määratakse kindlaks pädeva riigiorgani tegevus (õigused ja kohustused) materiaalõiguse normide rakendamisel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu - on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist. Näide: tööõigus,perekonnaõigus, finantsõigus. Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nimetatakse - õigusinstituutideks.
käskkirjaga) • Vangla sisekorraeeskiri (kinnitatud justiitsministri määrusega) • Maksukorralduse seadus • Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri • Justiitsministeeriumi asjaajamiskord • Tartu linna põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/422022013004?leiaKehtiv ) • Kihnu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Materiaalne ja formaalne õigus MATERIAALNE FORMAALNE •sisuline •menetlusõigus •õigussuhtes osalevate •pädeva riigiorgani õigused isikute õigused ja ja kohustused kohustused materiaalõiguse normide rakendamisel •mis? •kuidas? Vt nt MKS alates § 43! https://www.riigiteataja.ee/akt/117032015011#para43 Triin Roosve SKA lektor Õiguse valdkonnad • Avalik õigus ja eraõigus
käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks täitemehhanismi, oleks kohtuotsus ainult paber. Täitemenetlus kui eraõigus iseloomulik: · Palju dispositiivsust- menetlus algab sissenõudja soovil ja sissenõudja võib enne nõude rahuldamist ka menetlus lõpetada lasta ( peatada) · Täitemenetlusest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras Täitemenetlus kui avalik õigus iseloomulik · Täitemenetlus on menetlusõigus seega avalik õigus · Kohtutäitur on avaliku võimu kandja 2) Kohtutäitur ja tema õiguslik staatus Kohtutäitur viib menetlust läbi ainuisikuliselt- ta on menetlusjuht! Kohtutäituril peab olema ametikindlustus. Kahjud peab ta ise kinni maksma. Kohtutäitur ei saa mitte midagi kellelegi delegeerida, ta peab tegema kõike isiklikult. Ta vastutab ise, ja seda ka materiaalses mõttes. Kuidas saab kohtutäituriks? - Peab olema Euroopa Liidu kodanik
reguleerivad. Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, mille alla omakorda paigutuvad võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus, pärimisõigus. Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse alla kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus, menetlusõigus jt. Eelnevast jaotusest lähtuvalt kuuluvad autori poolt loetud seadused Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, riigieelarve seadus, karistusseadustik avaliku õiguse valdkonda, kuna need reguleerivad riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia Õigustloovad aktid, mille osas vaatleme õiguslikku ideoloogiat on Eesti Vabariigi
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus);
3 Haldusmenetluse peaeesmärk ei ole mitte menetluse läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine. “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele. Mida tõhusam on menetlus põhiõiguste tagamiseks, seda paremini realiseeruvad põhiõigused praktikas.” Vt PS kommentaar, 2008, lk 157. 4 Materiaalõigus ja menetlusõigus Materiaalõigus ütleb, millise otsuse peab ametnik tegema. Menetlusõigus ütleb, kuidas otsustamine toimub. Menetlusreeglid kirjeldavad, mis toimingud tuleb teha enne otsustamist ja kuidas otsus ise välja peab nägema. Need reeglid on vajalikud ka tehtud otsuse sisulise õigsuse hilisemaks kontrollimiseks. 5 Bürokraatia mitte kui menetluse venitaja, vaid paindlik ja lihtne, mis aitab õige otsuse langetamist
Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste mehhanismidega ehk riigi poolt. Ta on üks osa ühiskonnapoliitikast. Majanduspoliitika sotsiaalsed eesmärgid: 1) vabadus - vabadus seada oma eesmärke ja nende nimel toimetada. Vabadus väärtusena lõpeb seal, kus see hakkab piirama teiste vabadust (sh kõlvatu konkurents). 2) õiglus - jaotusõiglus, et sarnaste teadmiste ja tulemustega inimesi tuleb kohelda samaväärselt; menetlusõigus, et reegleid ja norme rakendatakse samaväärselt; hüvitisõigus, et tasustamine ettenähtud korras, kahjude väljanõudmine neid tekitanud isikult. Lisaks kompromiss olukorras, kus õigluse taganõudmine pole efektiivne. 3) turvalisus - lisaks rahule, ka majanduslikud ja sotsiaalsed garantiid. Tulude ümberjaotamise poliitika. Minimaalse sissetuleku kindlustamine. Majanduspoliitika eesmärgid peavad olema võimalikult täpselt defineeritud ja kõik
Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud kommentaarid Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid. Seadused, määrused, mis sisaldavad õigusnorme üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Õigusriik
moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega,.Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kõige suurem ja mahukam õigusharu.Enamus õigusnorme kuuluvad siia. o Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse.Süüteod jagunevad kuritegudeks (raskemad) ja väärtegudeks (kergemad). o Menetlusõigus määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Omad normid tsiviilkohtumenetlusel, kriminaalmenetlusel, väärteomenetlusel, halduskohtumenetlusel. Tsiviilõiguse mõiste - Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega või nende ülemineku tõttu ühelt isikult teisele. Tsiviilõiguse normid on valdavalt
Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud
- Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), Mandri-Euroopa õigussüsteem, Skandinaavia õigussüsteem 2.3. Õiguse liigid: eraõigus ja avalik õigus Üleskutse teha pakkumus/ofert* kui nt kauplus paneb välja hinna
KRIMINAALASI Kuriteod on sätestatud karistusseadustikus. Vargus, röövimine, altkäemaksu võtmine, keelatud majandustevus. Üheks osapooleks on riik, keda esindab prokurör VÄÄRTEOASJAD Politsei esitav materjalid kohtule karistuse mõistmiseks Väärteod ei pea olema karistusseadustikus, võivad olla ka teistes seadustes/õigusaktides Maks karistus kuni 30p aresti Menetlusõigus ka kohtuvälisel menetlejal Nt on tegemist korduvalt väärtegusi toime pannud isikuga, trahvid tasumata, äärmiselt ohtlik tegu 22. TSENTRALISEERITUD JA DETSENTRALISEERITUD ADMINISTRATIIVSTRUKTUURI MUDELID NING HINNANG EESTI MUDELILE TSENTRALISEERITUD Kohalikud valitsused on tugevasti sõltuvad keskvalitsusest. Kohalikud ja regionaalmaksud on väga väike protsent kõigist maksudest. Kohalikud omavalitsused saavad suure osa oma eelarvest sihtotstarbelise eraldisena.
1. Palun kirjelda riigivastutuse põhiseaduslikku olemust. Ära piirdu üksnes normide ümberkopeerimisega Riigivastutuse nõue tuleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13, § 14 ning § 25. PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Üldine korraldus- ja menetlusõigus tuleneb PS §-st 14 ning väljendab ideed, et õige protseduur aitab saavutada õiget tulemust. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on küllaldase tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustepärane. Lisaks tuleneb PS § 14 esemelisest kaitsealast, et on õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivse õiguskaitse tingimus on, et menetluse tulemus vastaks asjaomase põhiõiguste kandja materiaalsetele õigustele
esimesena saanu on oma pädevuse kindlaks teinud • Menetlus lõpetatakse, kui esimesena hagi saanud kohus on pädev asja lahendama. Sama kehtib seotud menetluste ja ainupädevuse puhul. KOKKUVÕTE • Rahvusvahelise eraõigusega määratakse ära: - millises riigis, millises kohtus ja millise menetlusreeglistiku järgi vaidlus lahendatakse - millise riigi materiaalõigust vaidlusaluse asja lahendamisel kohaldatakse. • Kohaldatav menetlusõigus lähtub kohtu asukohast (lex fori), kohaldatav materiaalõigus aga poolte kokkuleppest, tugevamast seosest või rahvusvahelise eraõiguse normist • Kohtualluvuse ja menetlusreeglite küsimus on oluliselt erinev, kui valitakse vahekohtumenetlus. Ka materiaalõiguse kohaldamisel on vahekohtus võimalik rakendada suuremat paindlikkust.
(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud subjekt, teine pool aga avaliku võimu ettekirjutusi täitma kohustatud ehk kohustatud subjekt. (haldusõiguslikes suhetes). 18. Eesti Vabariigi õigusesüsteem jaguneb kaheks põhivaldkondadeks: avalik ja eraõigus. Avalik õigus: riigiõigus haldusõigus finantsõigus karistusõigus menetlusõigus: kriminaalmenetlusõ, väärteomenetlusõ, tsiviilmenetlusõ, haldusmenetlusõ. rahvusvaheline õigus Eraõigus: tsiviil õigus: tööõigus: kaubandusõigus: perekonnaõigus äriühingu õigus asjaõigus pankroti õigus pärimisõigus konkurentsõigus
Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida
haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad nii Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon.
kohtumenetlust ja menetluse juhtimist - nt kohtuistungite korraldamine, taotluste lahendamine, menetlusdokumentide kättetoimetamine, kohtuotsuse koostamine ja otsuse sisu, tähtajad jne Kvalifitseerimise kaudu püütakse kindlaks teha, kas tegemist on menetlusnormi või materiaalõiguse normiga. *Kohtutes tehakse vahet õigusel ja abinõul. On oluline vahet teha materiaalõigusel ja menetlusõigusel. Materiaalõigus tähendab lepingu olemasolu ja menetlusõigus abinõud selle rikkumise vastu. Kui lepingut ei ole, kuid põhikirja kohaselt võib see jõustuda, siis on tegemist menetlusõigusega. Seda reguleerib lex fori. 3)Määrused Brüssel I ja Brüssel I-bis, põhimõtteliselt-millega on tegemist? BRÜSSEL I on 22.dets 2000.a vastu võetud määrus, mis reguleerib kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades. Määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes
õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS. Erista mõisteid: haldusmenetlus – halduskohtumenetlus (mida nimetatakse ka haldusprotsessiks) – haldusõigusrikkumiste menetlus – väärteomenetlus. 4. Ajalooline areng Eestis
Süüteo koosseis koosneb teo objektiivsetest tegevustest, tegevusetustest, tagajärjest, põhjuslikust seosest teo ja tagajärje vahel ja subjektiivsetest tunnustest(tahtlus või ettevaatamatus jne..) Karistusseadus on: 1. KaS 2. Muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest Karistusõigus struktureeritakse: I. Põhi- ja haruõigus II. Karistusõiguse üld- ja eriosa III. Karistusõiguse kolm sammast: a. Materiaalne õigus b. Menetlusõigus c. Täiteõigus Need väärteod, mille kohta eriseadust ei ole sätestatakse karistusseadustikus. Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 360 päeva. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elutasemest lähtuvalt. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem, kui miinimumpäevamäär(3,2 eurot). Keskmine päeva sissetulek arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse
solicitor (vandeadvokaat) - lawyer who handles primary office work Bar (advokatuur) - collective of lawyers working in legal field applicable (kohaldatav) - capable of being applied, relevant or appropriate distinguish (eristama) - to argue that the rule in one appeals court decision does not apply to particular case although there is an appearant simalarity cite (viitama) - to make reference to a decision in another case to make a legal point in argument Procedual law (menetlusõigus) - the body of law that prescribes formal steps to be taken in enforcing legal rights. Substantive law (materjaalneõigus) - the part of the law that creates, defines, and regulates rights; the essential substance of rights under law. decree (seadlus) - a decision or order of government or judicial body eligible (valitav) - capable of being chosen fair trial (õiglane kohtupidamine) - parites are treated equally by independent and biased judges code (seadustik) - a collection of laws
kõigi h tüüpide jaoks; normid, mis käsitlevad hõ printsiipe, h org õiguslikku seisundit; h menetluse korda, h toiminguid) ja eriosa (normid reguleerivad h tüüpe). Kui üldosa teadmised on olemas, siis on lihtsam käsitleda ka eriosa probleeme. Hõ saab süstematiseerida ka teistel alustel: halduse materiaalõigus (reguleerib käske, keelde, õigustusi ehk isikute ja h kandjate vahelisi suhteid), organisatsiooniõigus (käsitleb organeid ja nende pädevust), menetlusõigus (reguleerib õ rakendamist nii halduse sees kui ka väljaspool). Org ja menetlusõ moodustavad foraamlõ. Halduse realiseerimine Õigusnorm üldkohustuslik käitumisreegel, millele on iseloomulik abstraktsus (õn reg abstraktset hulka esineda võivaid juhtumeid)ja üldisus (adressaatideks on üldine hulk adressaate). Õigusnormi struktuur õn peab endas sisaldama abstraktse teokoosseisu (asjaolud, millal õn tuleb kohaldamisele) ja õigusliku tagajärje.
Eraõigus Avalik õigus - selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes Karistusõigus Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei) Võlaõigus Pangandus Asjaõigus Õigus Pereõigus Kindlustusõigus Pärimisõigus · Võlaõigus lepingud · Asjaõigus omand · Pereõigus reguleerib vanemate, laste ja abielu · Pärimisõigus tegeleb pärandusega · Äriõigus tegeleb juriidiliste isikute asutamise, tegevuse ja lõpetamisega Miks jaguneb eraõigus kolmeks?
apellatsioonakebus. Erakorraline on see, kui lahend on tehtud ja tagantjärgi leitakse, et õiguskorras on midagi, mida ei saa tähelepanuta jätta, nt teistmismenetlus. - Täielikud ja osalised – täielik kaebus on selline, kus saab kaevata eranditult kõigi kohtulahendi nüanside peale. Neid umbes kolm – tõendatus (faktilised asjaolud), materiaalõiguslik kvalifitseerimine (kas katse, lõpuleviidud tegu), menetlusõigus (kas ja kuivõrd on menetlusõigust järgitud). Osaline on see, kus ei saa kõige peale kaevata, nt kassatsioonkaebus, kus saab kaevata ainult õiguslikku külge. Tsiviilkostja saab kaevata ainult tsiviilasja peale. Kassatsioonkaebus saab ja peab olema teistkordne kaebus. - Devolutiivsed ja mittedevolutiivsed (evolutiivsed) – kui mingi kohus on teinud lahendi, nt maakohus, siis on loomulik, et inimene ei soovi enam sama instantsio
suurem, seega on riigi sekkumine suurem) Tsiviilõiguse alla kuulub: 1) Võlaõigus (lepingud, kahjuhüvitamine) 2) Asjaõigus (omandid, omandipiirangud) 3) Perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid) 4) Pärimisõigus (reguleerib pärimist - varaüleminekut isiku surmaga). Avalik õiguses jagunemine puudub, on erinevad harud: Karistusõigus, maksuõigus, menetlusõigus jne. Era (Ius gentum) ja avalik (Ius publicum) õigus. Teooriate alusel jaotatakse. 1) Huviteooria. Ulpianus. Huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Kõik mis puudutab üksikisiku kasu on seotud riigiga, kõik mis on seotud riigiga, on avalik õigus. Mis on huviteooria puudus? Näiteks, riik(avalik õigus) ostab (eraõigus) auto. Ministeeriumi töötaja ostab endale auto.
Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: 6 - materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid - formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. ...
Avalik õigus Eraõigus 1) Riigiõigus 1) Tsiviilõigus 2) Haldusõigus -Asjaõigus 3) Maksuõigus -Võlaõigus 4) Karistusõigus -Perekonnaõigus 5)Menetlusõigus -Pärimisõigus Jne 2) Äriõigus 3) Intellektuaalne õigus e. intellektuaalne omandiõigus
Õigus Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest
Lisaks on osapooltel õigus valida menetluse keelt, kohaldatavat õigust ja menetlusreegleid. Vahekohus võib olla ühekordselt moodustatud või alaliselt toimiv. Alaliste 7 vahekohtutena tegutsevad nt Notarite Koja vahekohus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraazikohus. Vahekohtus tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik ja lõplik, s.t vaidlust edasi kohtusse viia ei saa. 16. Menetlusõigus ja menetlus. Menetlus on ühiskonnas aset leidva otsuse kujundamise ja konsensuse saavutamise protsess, mis on suunatud ühiskonna nappide ressursside õiglasele jagamisel ja mille tulemus on ühiskonna teatud sotsiaalsete mehhanismide toimel selle liikmetele siduv, legitiimne. Menetlusõiguse normid reguleerivad õigusprotsesside toimumist - nt tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis reguleerib kohtuprotsesside toimumist - mis on hagi, kuidas seda esitada, mis peab
2 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et trahvi vägivallaakt teise konventsiooniosalise territooriumil, julgustatakse informatsiooni omavat määramisel arvestatakse kurjategija suutlikkust võtta rahalisi kohustusi ohvri ees. konventsiooniosalist sellest viimasele viivitamatult teatama tagamaks, et oleks võimalik rakendada VI peatükk - Uurimine, vastutuselevõtmine, menetlusõigus ja kaitsemeetmed asjakohaseid kaitsemeetmeid. 49 - Üldised kohustused FRA- uu-osalejad- igast EL liikmesriigist osales vähemalt 1500 naist. 1874-aastased ja räägivad 1 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kõigi vähemalt üht elukohariigi ametlikku keelt. vastajad valiti juhuvaliku teel ning
pärimisõigus (reguleerib pärimist) Ühinguõigus = kaubandusõigus = äriseadustik reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. Puudutab juriidilist isikut. Majanduslik õigus reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus. Riigi kontekstis majandus puudutab rohkem riigi huve. Avalik õigus: -Karistusõigus -Maksuõigus -Menetlusõigus -Haldusõigus 1.2Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses (solvamine jne)) Reguleerimise meetod (kuidas) reguleeritakse poolte võrdsuse alusel Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Kehtib alluvus suhe. Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemine:
lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: - materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid - formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni 10 Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat.
Õigus Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigstes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest
Õigus Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest
asutamist, tegevust, lõpetamist - Majanduslik õigus reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust - Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähemtähtsam on tsiviilõigus. - - Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus. Tsiviilõigus reguleerib lepinguid, omandeid, Avalik õigus: - Karistusõigus - Maksuõigus - Menetlusõigus - Haldusõigus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse reguleerimise ese(mida reguleeritakse) varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. hooldusõigus) Reguleerimise meetod (kuidas) reguleeritakse poolte võrdsuse alusel Tsiviilõigus õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid Tsiviilõigus pärineb rooma õigusest - Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Reguleerimise meetod on erinev.
(2011); Vale (2012). III) Seos intellektuaalse omandi õigusega Intellektuaalomandi õigus hõlmab: Autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi Tööstusomandit Tööstusomandi mõiste hõlmab ka ärisaladuse ja kaubamärgi kaitset. Ärisaladuse hoidmise kohustus mh ka äriühingu juhtorgani liikmel (vt ÄS §-d 186, 313, 325) Seos avaliku õiguse harudega (riigiõigus, karistusõigus, haldusõigus, menetlusõigus ja konkurentsiõigus) I) Seos karistusõigusega Karistusõiguslikult võivad vastutada nii eraõiguslik juriidiline isik kui ka tema organite liikmed. Süüteod: kuriteod ja väärteod. Kuriteokoosseisud üksnes KarS-is. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus on tuletatud ehk derivatiivne. Vt KarS § 14 lg 1 ja 2. Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse spetisaalsuspõhimõte juriidilise isiku
b. Haldusmenetlus c. Halduskontroll d. Haldusvastutus jne 2. Eriosa reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Siia kuuluvad nt ehitusõigus, maaõigus, majandusõigus jne. Haldusõigust võib liigendada ka: Materiaalõigus reguleerib ettekirjutusi keelde, õigustusi suhetes täidesaatev võim ja isik. Formaalõigus jaguneb: o Organisatsiooniõigus käsitleb haldusorganeis ja nende pädevust o Menetlusõigus reguleerib õiguse rakendamist nii haldusõiguse see kui ka väljaspool. See jaguneb veel omakorda üld- ja erimenetlusteks jne. §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. Õigusnorme on järgmisi: Regulatiivsed on õiguslik tagajärg Konstitutiivsed õiguslik tagajärg puudub Pädevusnormid e organisatsiooninormid Menetlusnormid Legaalmääratlused Diskretsiooninormid Volitusnormid.
mõnes teises riigis. Non bis in idem Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Kitsendava tõlgendamise põhimõte; täpsus ja selgus Karistusõiguse struktuur Materiaalõigus: Üldosa Süütegu (süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed elemendid), õigusvastasus ja süü Karistus (liigid, määrad), selle kohaldamine, sellest vabastamine Muud mõjutusvahendid; Aegumine Eriosa Karistusseadustiku eriosa; Harukaristusõigus Menetlusõigus (formaalne karistusõigus) Karistuse täitmise õigus Süütegu KarS § 3 (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (kuni 5 aastat II aste)
Pärimisõigus · Äriõigus · Tööõigus · Intellektuaalne omandiõigus · Rahvusvaheline eraõigus 6. Avaliku õiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. · Riigiõigus · Haldusõigus 1. Üldosa 2. Eriosa õigusaktid teatud valdkonnas nt liiklusseadus, kesskonnaseadus jne. · Maksõigus · Menetlusõigus 7. Karistusõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Karistusõigus on õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus on seega teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. See on karistusõiguse formaalne määratlus. Karistusõigust võib mõista ka karistamise õigusena
Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega; lähtutakse privaatautonoomia põhimõttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3. erinev meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. (tohib teha seda mis on pädevuses lubatud). Avalik õigus · maksuõigus, · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus) Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 2 Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi):
on vabad oma otsuseid ise tegema) (nt lepinguvabaduse põhimõte). 3. meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus. Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus). Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid
Tüüpiline tegevusvorm on leping. Õigusnormide liigitus eraõiguses: tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne. Avaliku õiguse regulatsiooni valdkonnaks on riigi ülimuslik tegutsemine. Ülimusliku tegevuse sidumine seaduse ja õigusega. Tüüpiline tegevusvorm on haldusakt. Avaliku õiguse õigusnormid: riigiõigus e. konstitutsiooniõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, rahvusvaheline õigus, menetlusõigus e. protsessiõigus. avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine huviteooria avalik õigus on kõik see, mis lähtub riigi huvist (ehk üldistest huvidest) eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu subjektiteooria avalikus õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, kuna üheks subjektiks on alati riik. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega, lähteprintsiibiks on privaatautonoomia (iseotsustamise õigus) põhimõte. Pooled on vabad
aasta. Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest KrKs nähakse karistusena ette rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. Kõiki kriminaalkaristusi mõistab kohus, mistõttu võib ka väita, et üksnes kohtu poolt määratavad karistused on kriminaalkaristused. Protsessiõigus ehk siis menetlusõigus määrab kindlaks juriidilise vastutuse võtmise korra ehk selle milliste reeglite järgi toimub õiguse mõistmine. Protsessi õiguse normid määravad riigiorganite ja protsessi osaliste õiguse ja kohustused, nende pädevuse õigusrikkumiste menetlemisel. On olemas 4 seadustiku (kriminaal, väärteo, tsiviilkohtu ja halduskohtu menetlus seadustik). Eraõigus: 1) Kaubandusõigus :Oli kunagi tsiviilõiguse osa, eraldus keskajal. Tänapäev
Võib süstematiseerida väga lihtsatel alustel. Saab eristada materiaal- ja formaalõigust. Esitamise aluseks on vastava normi regulatsiooni sisu. Materiaalõiguse hulka kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid haldusekandja ja isiku vahel, kehtestavad isikutele keelde, käske, annavad neile õigusi. Formaalõigus koosneb organisatsiooni ja menetlusõigusest. Organisatsiooniõigus puudutab organeid ja nende pädevusi. Menetlusõigus käsitleb materiaalse õiguse normi rakendamist Haldusõiguse liigitamine üld- ja eriosaks. 1) Üldosa – käsitleb neid regulatsioone, printsiipe ja õigusinstituute ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kõigi haldusõiguse valdkondade jaoks. On üldise iseloomuga ja reguleerib üldisi suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Pole tegemist kodifikatsiooniga. Üldosa normid sisalduvad mitmetes erinevates seadustes
ametlikus keeles. Millest lähtudes tuleb asi lahendada? TsKms §8 lõike kohaselt lähtub kohus asjade lahendamisel Eesti TskM seadustikust. · Kohaldatav õigus- menetlusseadus ei reguleeri kohaldatavust. tulenen lepingust või piiriülesest vaidlusest. Rahvusvahelise eraõiguse seadus. Pooled on huvitatud asjas ja hangivad kohaldatava õiguse. · Keel- peab olema eesti keeles · Menetlusõigus/EU õigus · Riigilõiv- menetlusabi riigilõivu tasumiseks, juriidiline isik menetlusabi taotleda ei saa. · Advokaat- advokatuuri seadus §74 peab olema eesti vandeadvokaat kõrval. 4. Pank A on väljastanud B-le VISA krediitkaardi limiidiga kuni 70 000 krooni, kokkuleppega, et B valib ise tagasimaksmise aja, kuid kui tagasimakseperiood on üle ühe kuu, maksab B kasutatud rahalt intressi 25 % aastas. Tagasimaksed tuleb ära teha maksimaalselt aasta jooksul
annaabi.ee 
