Paljunemine ja areng (0)

Mehe sugurakkude ehk ​spermide ​areng toimub ​munandites​ asuvates seemnetorukestes.  
Sperma  on  spermid  + seemnevedelik.  
Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eel asrakud mitootiliselt  jagunema  ja moodustub 
kahte tüüpi eel asrakke.  
ühed ei arene enam edasi 
teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud 
spermid.  
Spermide tootmine toimub stabi lselt murdeeast vanaduseni. 
Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat.  
Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning li guvad ​munandimanustesse.  
Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks 
Munandimanuse  juha  lõpeb seemnejuhas, kus  seemnepurske  ajal li guvad spermid mööda 
seemnejuha  kusitisse.  
Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid 
munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam.  
 
Naise sugurakkude ehk ​munarakkude ​küpsemine toimub ​munasarjades, ​kus asuvad 
munarakkude eel asrakud.  
El asrakkude mitootiline jagunemine lõppeb looteeas.  
Munarakkude edasine küpsemine jätkub al es puberteediperioodi saabudes (tsükliline 
küpsemine). 
Esimese meiootilise jagunemise käigus tekivad ebavõrdsed  rakud  tsütoplasma koguse tõttu: 
üks suur ja teine väike. Teise jagunemise lõpuks on tekkinud üks suur viljastusvõimeline  rakk  
ja kolm viljastusvõimetut.  
Küpse munaraku val andumist munasarjast jali kumist munajuhsse nimetatakse 
ovulatsiooniks. 
Igasugused kahjulikud mõjud võivad korraga kõiki munarakke.  
Mida vanem naine on, seda suurem võimalus on järglaste väärarengute tekkimise 
tõenäosus.  
 
Menstruaaltsükliks ​nimetatakse tsükliliselt koruvaid muutusi viljastumisvõimelise naise 
kehas.  
Tsükkel on u 28 päeva, varieerudes. Algavad teismeeas ning lõppevad 45-55aastaselt.  
Esimene päev on ​menstruatsiooni ​alguspäev. See on emakaseina paksenenud limaskesta 
ja vere  irdumine .  
See algab si s, kui eelmise tsükli jooksul valminud  munarakk  ei viljastunud. 3-7 päeva 
jooksul, mil see kestab,  saadetakse  mnasarjadesse  signaal  uue munarakku küpsemiseks.  
Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud  tootma  hormooni, mis 
valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks.  
Hormooni toimel  emakakael   avaneb , pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide 
eluspsimiseks soodustavat lima.  
Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk  viljastumine  võib toimuda ka 5 päeva peale 
vahekorda ). 
14 päeva pärast tsükli algust irdub  munarakk  munasarjast - tomub ​ovulatsioon. ​Pärast 
vabanemist o munarakk u 12h viljastusvõimeline.  
Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasajras munarakku ümbritsenud abirakud ​ kollaskeha , 
mis hakka eritama kol askehahormooni.  
Hormoon  stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning emaka  verevarustust , 
valmistades emaka ni  ette viljastatud munaraku jooksul.  
Hormoon suru maha uut ovulatsiooni, muudab keskkonna spermidejaoks 
ebasoodsaks, et ei viljastuks korraga mitu munarakku.  
Kui vabanenud munarakk ovulatsiooni käigu ei  viljastu , taandaeneb kol askeha 
vähehaaval ning hormoonide hulga vähenemine põhjustab limaskesta irdumise ja 
verise vooluse (ehk algab uus tsükkel).  
Munasarjas on ​ ovogenees .  
 
Mittesugulise paljunemise ​puhu saab uus organism alguse vaid ühest vanemast.  
Geneetiliselt on järglane identne  vanemaga  
Isendite vähene geneetiline varieerumine/ väiksem võimekus parasi tidele ja 
haigusetekitajatele edukalt vasu seista 
Kõige lihtsam paljunemise vi s 
Vegetatiivselt, eoste ehk  spooride  ​vahendusel 
Vegetatiivse  ​paljunemisvi si jaoks on vaja ühte vanemat ning on väga ki re protsess. 
Samas on see riskantne, kuna järglased on identsed, ning on heaks  saagiks  parasi tidele ja 
haigusetekitajatele.  
Bakterid ,  algloomad , üherakulised seened - ​pooldumine  
Jaguneb kaheks ning moodustub kaks järglast 
Pagaripärm, hüdra, mõned käsnad ​ - pungumine 
Järglane kasvab pungana küljes ning eraldub küpseks saanuna 
Paljud taimed - ​ vegetatiivne  
Tekib taimerakkudes olevatest eritumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest.  Sibulad , 
mugulad,  risoomid , pistikud, lehed.  
Seened,  samblad , osjad, sõnajalad ​- spooride ehk eostega 
Spoorid moodustuvad meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism.  
 
Sugulisel  sigimisel  ​tekib uus organism geneetilise materjali kombineerimisel.  
Jagatakse sugurakkudes organismi kromosoomisik kaheks, toimub meioos.  
Keerulisem mittesugulisest kuna: 
On vaja leida sigimispartner 
Sugurakud  peavad omavahel ühinema 
Paljunemisel saab organism vaid pooled oma  geenidest  
Suure geneetiline erinevus aitab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem 
konkureerida, samuti suurem vastupidavus haigustele.  
Sugurakkude ühinemist imetatakse ​viljastumiseks.  
Viljastumiel ühinevad muna- ja  seemnerakk  ning nende tuumad li tuvad.  
 
Viljastumine toimub munajuhas 
Viljastatud munarakk areneb munajuhas 
Seemnerakud  sisenevad  tupe  kaudu 
Laps sünnib läbi tupe 
Emaka kokkutõmbed  kutsuvad  esile sünnituse 
Munarakke toodetakse munasarjades 
Ovulatsiooni käigus vabastatakse munarakk munajuhas 
Suguhormoone toodetakse munasarjas 
Munarakk li gub emakapoole läbi munajuha 
Emakat ühendab väliste suguelunditega  tupp  
 
Partenogenees ​ehk  neitsisigimine  - uus  isend  areneb emastel viljastumata munarakust. 
Kannavd pooli ema geene, pole identsed.  
Ümarussidel, mesilastel, skorpionili kidel, parasi tsetel herilastel,  roomajatel ,  kaladel , 
Komodo  varaan.  
 
Kehaväline viljastumine  
sugurakkude arv​ - suur (suure hulga tootmine võtab aga palju aega ja on enrgiarikas) 
keskkond​ - vesi (õhu käes kuivaksid ära, peavad vees sigima) 
viljastumise tõenäosus ​- väike (peab keskkonda  laskma  suurel hulgal sugurakke ning 
vastasgupool ei pruugi leida üles) 
haiguste ülekandumise tõenäosus - ​väike (ei toimu otsekontakti ning kehavedelike 
vahetamist 
Kaladel,  kahepaiksetel , mereselgrootutel 
 
Kehasisene  viljastumine  
sugurakkude arv - ​väike (sugurakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud ning ei ole vaa 
ni  palju toota) 
keskkond - ​emaslooma keha (keha sees, sugurakud on kaitsutudärakuivamise eest) 
viljastumise tõenäosus - ​suur (munarakk ja seemnerakk satuvad lähestikku) 
haiguste ülekandumise tõenäosus - suur ​(tihedalt kokkupuutumine ning kehavedelike 
vahetamine) 
Putukatel, lindudel, imetajatel 
Hermafrodiit  ​on si skui ühes ja samas organismi on olemas ni  emas - kui ka isassugurakke 
tootvad  organid .  
Iseennast ei saa viljastada, vaid al es si s kui on  vahetatud  isassugurakke.  
Vihmaussid , kaanid, teod.  
 
Munaraku ja seemneraku ühinemine toimub ​munajuhas.  
Seemnepurske ajal purskub naise tuppe 200-300 miljonit seemnerakku. Ainult mõnisada 
jõuab munajuhani ja vaid üks viljastab munaraku.  
Spermid li guvad akti vselt ülespoole, läbi emaka munajuhasse (keemilised  signaalid ) 
Munarakuga kohtudes toodab sperm lagundavaid ensüüme, et  tungida  läbi 
munarakku katva kihi 
Spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga 
Spermituum li gub munarakku 
*Kohe kui üks seemnerakk on pääsenud munarakku, muutub sel e pind teistele 
läbipääsematuks.  
Munaraku tuum on haploidne ehk sisaldab 23 kromosoomi - ​pronukleus ​(ka seemnerakk on 
pronukleune). 
Need ühinevad omavahel, kui  membraanid  tuumade ümber lahustuvad. 
Kromosoomid  ühinevad, tekib diploidne tuum 
 
Naissugukromosoomid on XX, meessugukromosoomid XY 
Esimesed kuus nädalt on embrüo areng  samasugune .  
Peal kuuendat nädalat, lülitatakse sisse Y kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib 
meessuguhormoone tootvad  geenid . 
Kui see aga sisse ei lülitu, areneb lootest naine. 
 
Raseduse katkestamine on ​abort.  
See saab toimuda iseenesest, kuid ka kunstlikult esile kutsuda.  
Iseenesest ​- vead loote geenides, harva esinevad ema  hormonaalsed  häired, põletikud, 
nakkushaigused,  kasvaja / (esimese kolme raseduskuu jooksul). 
Esilekutsutud - ​ravimite abil,  kirurgilise  protseduuriga 
 
Kunstiliku viljastamise​ puhul viljastatakse munarakk kehaväliselt ning seejärel vi akse 
embrüo tagasi emakasse, kus areneb laps.  
Vajalikud munarakud kutsutakse naisel kunstlike hormoonidega esile, mis eemaldatakse 
nõela abil. 
1. Segatakse sperma ja munarakud söömega katseklaasis ja pannakse kasvama. 
16-18h möödudes pannakse viljastunud munarakud uuele söötmele kasvama kuni 
5ks päevaks. Valitakse välja 1-2 korralikult arenenud ambüot ja si rdatakse 
emakasse.  
2. Seemneraku süstimine otse munaraku tsütoplasmasse, jäkub rasedust toetav ravi.  
Ebaõnnestumistõenäosus on suur.  
 
Sügoot- ​viljastunud munarakk - hakkab ki relt mitootiliselt jagunema, moodustades loote ehk 
embrüo ​(looteareng on ​embrüogenees​) 
Viljastumisega algab inimorganismi areng, mis kestab 38 nädalat.  
 
1. Viljastumine - ​n+n=2n ja tekib sügoot 
2. Lõigustumine - ​sügoot jaguneb, kuid ei kasva oluliselt.​ ​Algab munajuhas. 
Hulkraksuse taastamine/ rakkudevahelise kontaktide tekitamine/ tuuma ja tsütoplasmasuhete 
taastamine 
➢ Kobarloode - ​varaseim staadium, tihe ühesuguste rakkude kobar 
➢ Põisloode - ​kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida 
ümbritseb sein ning kus ühes  servas  asub tihedam rakukobar.  
Rakukobarast areneb loode, ülejäänust aga väline lootekest.  
Loode kinnitub emakaseinale.  
➢ Karikloode - ​embrüo rakud jagunevad kihtidesse - ​ lootelehed .  
1. ektoderm ​(välimine) kesknärvisüsteem,  meeleelundid  
2. mesoderm ​(keskmine) luustik, lihased, erituselundkond,  suguelundkond  jne 
3.  entoderm ​(sisemine)  seedeelundkond , hinamiselundkond, nahk 
➢ Loode - ​kolmanda nädala lõpuks on hakanud  elundkonnad  arenema. Sündimie 
hetkel kaalub laps 3,5kg ja on 50cm. 
 
Lootekestad - ​ ajutised  viljastatud munarakust arenevad organid, mis vastutavad loote 
toitainetega  varustamise eest, kaitsevad loodet väliste mõjutuste ja kuivamise eest. 
Kõldkesta ja emaka limaskesta  kokkukasvamisel  moodustub ​ platsenta . ​See ühendab ema ja 
loodet.  
Loode on ühendatud ​nabaväädi ​kaudu.  
Hoolitsevad toituise ja jääkainete eemaldamise ees. 
Kõik pi savalt väiksed molekulid li guvad läbi platsenta lootele (vajalikud ja 
mittevajalikud) 
Loode saab emalt hapnikku, vett, toitaineid, hormoone ja antikehi.  
➢ Kõldkest - ​kui loode kinnitub emakasse, tekib platsenta 
➢ Kusekott - ​ülesandeks on jääkainete kogumine ja gaasivahetu, kujuneb nabaväät 
➢  Vesikest  - ​asub arenev loode. Vedelik kaitseb  mehhaaniliste  mõjutuste eest ning 
hoiab kuivamise eest. 99% lootevesi 
Kui loode väljub raseduse 22. nädala alguses või kal ub  500g  või rohkem, on tegemist 
sünnitusega.  
1. Avanemisperiood - ​avaneb emakakael emakaseina kokkutõmmete tagajärjel 
10cm -seks 
2. Väljutusperiood - ​tõukavad kokkutõmbed ja ema akti vne lihastöö lapse läbi 
sünnituskanali välja 
3. Päramisteperiood - ​väljuvad emakast platsenta, nabaväät ja lootekestad. 
Sünnitus kestab  esmasel  sünnitajal 12-18h (korduvsünnitajal 8-12h) 
Enneaegsed  lapsed ​on need kel e sünnikaal on al a 2,5kg või enne 37. rasedusnädalat. 
Nende  kopsud  pole veel täielikult välja arenenud.  
 
Kui kaks spermi viljastavad samal ajal kaks munarakku, tekivad  erimunakaksikud  
Kui viljastunud munarakk jaguneb embrüonaalse arengu käigus kaheks tekivad 
ühemunakaksikud. 
 
Haigusetekitajate ülekanne toimub nakatunud kehavedeliku (sperma, tupesekreet,  veri ) 
sattumisel  partneri limaskestadele, kus on soodsad tingimused haigusetekitaja 
püsimiseks/paljunemiseks.  
Haigusetekitajaga  nakatumine  on tõenäolisem, mida rohkem neid on ja mida vasuvõtlikum 
organism on (see sõltub paljustki inimese immuunsüsteemi omadustest) 
*HIV nakatumine on anaalse vahekorra puhul tõenäolisem (pärasoole  limaskest  õrnem kui 
tupel) 
 
Papilloomviirus ,  herpesviirus , kubemetäid, sügelislestad - ​nakatumine pi sav lähedase 
nahk-nahale puutekontaktiga.  
Enne sündi saab laps juba nakatuda HIV, süüfilis, herpesnakkus, B-hepati t. 
Sünnituse ajal gonorröa, papil oomvi rus, herpesnakkus, klamüdioos. 
 
Sageli pole nakatanutel mingeid  vaevusi  või on need lühiajalised ja tagasihoidlikud.  
Osa haigusi avaldub limaskesta ja naha kahjustusena (​trihhomonoos,  herpes , 
seenpõletik, papilloomviiruse üved 6/11) 
Naistel on kaebuseks suurenenud tupevoolus, sügelemine/ärritustunne  tupes  ja 
välisgenitaalide nahal, valulik  urineerimine , haavandid, naha ja limaskestade  punetus .  
Meestel esineb valulikku urineerimist, mädane  voolus  kusitist, nahasügelus, 
ketendus, vil id, näsakesed nahal. 
Klamüdioos ja gonorröoa tekitajad võivad li kuda ülemistesse suguteedesse 
(emakasse/munajuhadesse - põide/sugunäärmetesse). 
 
Papilloomviirused  ​on levinud ning üle 100 tüübi. Sel e saab enam kui 80% seksuaalselt 
akti vsetest inimestest.  
Vi rus kaob limaskestadelt ja nahalt ise  inmese  immuunsüsteemi kaitsva toime tõttu.  
-
võivad muutuda vähirakkudeks (emakakaela  pahaloomulised   kasvajad ) 
 
Vi rused/bakterid võivad tungida läbi  kahjustunud  limaskesta vereringesse ja kanduvad sealt 
teistesse kudedesse ja organitesse (HIV, süüfilis, B ja C-hepati t). 
-
hepatiidiviirused kahjustavad maksa (maksarkud hävivad jäädavalt või maksa 
vähk) 
 
-
HIV kahjustab teatavdi vererakke lümfotsüüte ning põhjustab 
immuunpuudulikkuse  
 
Kindlakstegemiseks  kontrol  itakse inimese ver või kehasekreete.  
 
HIV, herpes, B ja C-hepati t nende vastu ravi puudub.  
Emakakaelavähi teket saab välida, kui lasta end vaksineerida papil oomvi ruse tüvede 16 ja 
18 vastu enne seksuaalelu alustamist. 
B-hepati ti saab vältida ka vaktsineerimisega.  
1. Meeste  kondoom  
2. Naiste kondoom 
3. Kombineeritud hormonaalsed meetodid ( pillid , plaaster, tuperõngas) - 
sisaldavad kahte naisuguhormooni, mil e mõjul ei küpse ega vabane munasarjast 
mnarakk, emakakaela lima pakseneb. Väga tõhus, aga ei kaitse haiguste eest. + 
kol askehahormooni sisaldavad  tabletid , süstitav  hormonaalne  vahend 
4. SOS pillid - ​soovimatu raseduse vältimiseks esimesel võimalusel peale vahekorda. 
Takistavad munaraku eemaldumist munasarjast, mõjuvad ainult si s kui  rasedus  pole 
veel tekkinud.  
5. (Hormonaalne) Emakasisene vahend (spiraal) - ​T-kujuline plastikust vahend, mil e 
ümber on spiaalina keeratud vasktraat. Vaseioonid takistavad munaraku ja 
seemneraku ühinemist. Hormonaalsele on lisatud kol askehahormooni.  
6. Füsioloogiline ehk rütmimeetod - ​ovulatsioonihetkede väljaarvestamine ja slele 
järgi  toimimine . Suhteliselt vähe tõhus, kuna ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel.  
7.  Steriliseerimine  - ​suletakse naisel munajuhad ja mehel seemneteed. See on 
pöördumatu rasestumisvastane vahend.  
8. Pessaar - ​kummist mehhaaniline  kaitsevahend .  
 
1. Juveniiline arengustaadium 
organimsid on lõpetanud lootelise arengu, kuid peavad suguküpsuse saavutamiseks 
kasvama ja arenema.  
elundkondade alitus täiustub, reflektoorne tegevus areneb.  
2.  Generatiivne  arengustaadium 
organismid on võimelised suguliselt sigima.  
suguküpsuse kutsuvad esile hormoonid, välised keskkonnast tulevad signaalid.  
surm saabub sel e  staadiumis  
3.  Vananemine  
4. Surm  
 
Moone ehk  metamorfoos  ​on paljude loomade arengus järsk kehaehiuse muutus, muutub 
ka elupaik, toitumine ja käitumine.  
putukad, vähid,  limused , ainuõõssedd, okasnahksed,  kalad  ja kahepaiksed 
 
Kullesed  ​hingavad lõpustega ja kasutavad orienteermiseks küljejooneelundit. Alguses on 
pikk lai saba ning jäsemeid ei ole.  
Programeeritud rakusurma ehk ​ apoptoosi  ​käigus kaovad kul esele iseloomulikud organid.  
Kujunevad lõuad, keel, jäsemed ja silmad suurenevad, muutused närvisüsteemis. 
 
Kaladel areneb munast ​ vastne , ​kes esialgu toitub kõhupoolel asuva rebukoti varudest.  
Vastsest areneb ​ maim , ​täiskasvanud kala sarnane.  
Vastsed  elavad vee pindmistes, täiskasvanud sügavates kihtides.  
 
Inimli gile on iseloomulik pikk ​lapsepõlv. ​Aju areng, sotsiaalne eluvi s, oskuste ja teadmiste 
omandamine.  
Ajukaal kahekordistub esimese eluaasta jooksul. Aju suurenemine on tingitud närviraku 
aksonite ja dejdri tidele kasvavad uued külgjätked.  
 
Murdeiga ehk  puberteet ​ algab 10-aastaselt. Käivitub hormoonide toimel, mis käivitavad 
suguelundite kasvu ja suguhormoonide  eritumise  sugunäärmetes.  
Küpsevad sugurakud, arenevad  sugutunnused , tekib huvi vastasugupoole vastu.  
Poistel põhjustab see suguelundite kasvu, hääl muutub madalamaks, karvkasv 
suureneb, lihastiku ja luustku kasv, munandites hakkavad arenema spermid.  
Naistel kasvavad rinnd,  puusad  laienevad,  nahaalune  rasvkude pakseneb, 
menstruaaltsükkel.  
Ki re kasv, pikkusekasv peatub kui pikkade luude kasvukõhred luustuvad.  
 
Üleminekuaastateks ​nimetatakse  ajavahemik  mil e jooksul kaob naise paljunemisvõime. 
45-55a.  
Meestel on üleminekuaastad seotud testosterooni vähenemisega.  
 
Naisi kaitseb südamehaiguste eest ​östrogeen, ​suurendab hea ja vähendab halva 
kolesterooli hulka.  
Meestel ladestub  rasv  kõhu pi rkonda (õunakujuline keha), naistel aga ülearune rasv reitesse 
ja tuharasse (pirnikujuline keha).  
kõhupi rkonna ülearune rasv loob ​suhkruhaiguse, ajuhalvatuse, südameataki 
eelsoodumuse, häirib maksa  talitust .  
Eutanaasia ​ehk  halastussurm , Eesti see on keelatud ja võrdub tapmisega.  
Inimene loetakse surnuks, ku on tuvastatud ajusurm. See määratakse kindlaks testidega.  
Elundisiirdamisel ​kasutakase ajusurmas olevate inimeste nõusolekul nende elundeid ja 
kudesid.