esinevate positiivselt laetud (Arg, Lys, His), kuid ka aromaatsete (Trp, Tyr, Phe) aminohappejääkidega. CBBG- moodustab mittekovalentse kompleksi valkudega, mis suurendab valguse absorbtsiooni 590 nm piirkonnas. Kuna CBBG kontsentratsioon on tunduvalt suurem valgu kontsentratsioonist, siis suureneb lahuse absorbtsiooni 590 nm piirkonnas võrdeliselt valgu kontsentratsiooniga (Joonis 2). 3 Bradfordi reagent inkub. valguga Bradfordi reagent 2 Abs (AU) 1 0 200 300 400 500 600 700 800 Lainepikkus (nm) Joonis 2. 1) Bradfordi reagendi spekter
Sealt omakorda klikkasin get references'i peale ning linnukese panin properties'e ette. Seejärel sain tulemuse. Juhised ülesande lahendamiseks leiad: Introduction to Substance Searching 3.4. Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi". Leia ained, mille molekulaarvalem on C8 H9 N2 O2 Esita: a) otsivõimalus: Klikkasin explore substances'le ning sealt valisin juba molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas? 9 d) kuidas leidsid need ained? Valisin analysis'e kategooriast reactant or reagent 3.5. Harjutusülesanne"Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil". Juhised leiad: Introduction to the SciFinder Drawing Editor Search by Exact Structure Search by Substructure Kasutades SciFinderi joonistusprogrammi joonista allpool toodud molekulaarstruktuur. Soorita otsing leidmaks ained, mis sisaldavad seda struktuuri (vali Search type: Substructure search) a) mitu ainet sisaldavad seda struktuuri
mõjutaja mõjul, moodustub uus ainepaar, mis ei ole juba optilised antipoodid, kuna üks kiraalne osa nende molekulidest on identne – järelikult ei saa sellised ühendid olla teineteise peegelpildiks ja on tegelikult diastereomeerid. Paljudel juhtudel piisab sellisest omaduste erinevusest ühe diastereomeeri eraldamiseks teisest ehk lähteratsemaadi lahutamiseks. Kui diastereomeerid on üksteisest eraldatud, tuleb mingil viisil eemaldada optiliselt aktiivne reagent ja nii saadaksegi optiliselt aktiivne enantiomeer. Niisiis koosneb diastereomeeride meetodil põhinev ratsemaatide lahutamine kolmest staadiumist: 1. Diastereomeeride paari moodustumine. 2. Viimase paari lahutamine tekkinud erinevuse põhjal ühendite omadustes. 3. Puhaste diastereomeeride lõhkumine ja optiliselt aktiivsete enantiomeeride eraldamine. Diastereomeeride moodustumine on võimalik vaid juhul, kui lahutataval ainel on
Seetõttu tuleb nitraatide konsentratsiooni hoida vees alla 50mg/l, eriti seetõttu, et nitraatide kõrge konsentratsioon edendab vetikate kasvu. Abinõu Vahetageregulaarselt 25% akvaariumiveest. Kasutage JBL NitraEx-i või JBL BioNitratExi filtrimaterjali. Kasutusjuhend: 1. Loputage korduvalt mõlemat testanumat testitava akvaariumiveega. 2. Täitke testanumad doseersüstla abil 10ml ulatuses testitava veega. 3. Lisage reagent nr.1 ühele proovile kaks suurt doseerlusikatäit (kaasasoleva lusika laiema otsaga). Lisage samale proovile kuus tilka reagent nr. 2, sulgege proovianum ja segage proov loksutades seda täpselt üks minut (pulber ei lahustu täielikutl!). Laske proovil seista umbes 10 minutit. 4. Asetage mõlemad testanumad komparaatorisse. Reagentiga vesi asetage komparaatori 10
CYCLOPROPANE b) Aine cyclopropane CAS RN on 75-19-4 c) Aine arvestusil tihegus on 0.790±0.06 g/cm3 c) Leidsin 1693 referaati d) Cyclopropane juures vajutasin nuppu GET REFERENCES ja valisin loetelust PROPERTIES 3.4 ,,Aine otsing molekulaarvalemi järgi" a) Valisin EXPLORE SUBSTANCES, sealt valisin MOLECULAR FORMULA ning sisestasin valemi b) Sellise valemiga leidsin 40 ainet c) Reaktandina on 6 reaktsiooni, reagendina 0 reaktsiooni d) Vajutiasin nuppu GET REACTIONS ning sealt valisin REAGENT (0 tulemust) ja REAKTANT (6 tulemust) 3.5 ,,Aine otsing SciFinder joonistusprogrammi abil" a) Antud struktuuri sisaldab 1014 ainet b) Neist on võimalik osta 68 c) Joonistasin struktuuri, leidsin ained, mis sisaldavad seda struktuuri, vajutasin kõrval REFINE ja COMMERCIAL ABAILIBILITIES d) Antud aine kohta on 1150 reaktsiooni e) Reaktsioone, mille saagis on 60-80%, on 66 f) Vajutasin REFINE, sealt PRODUCT YIELD ja sisestasin protsendi vahemiku
protsessides vees, töödeldud vees, suudmeala vees ja merevees. Näpunäited ja tehnika · Analüüsige proove koheselt, mitte jätta hilisemateks analüüsideks. · Täpsemate tulemuste saamiseks, määrake tühja kemikaali väärtus iga uue partii reagendiga. Järgige protseduuri kasutades deioniseeritud vett proovi asemel. Lahutage reaktiivi tühiväärtus lõpptulemusest või kontrollige tühiproovi. Vt. kasutusjuhendist lisainformatsiooni punktis Running a Reagent Blank. · Kui proov ajutiselt muutub kollaseks pärast reaktiivi lisamist, lahjendatage värske proov. Korrata katset. Võib esineda vähene joodikadu, mis võib olla tingitud proovi lahjendamisest. Kohaldage asjakohane lahjendusaste. Vt punkt 2.7 Sample Dilution leheküljel 21. · Pühkige proovi küveti välispind enne masinasse sisestamist. Kasutage selleks niisket lappi ja kuivatage pehme lapiga, et eemaldada näpujäljed ja muu mustus.
töö nr. 5 Voogsisestusanalüüs Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Pump Registraator Süstimisseade Reagent Pump Detektor Reaktori aas (i.k. Reactor coil Möödaviik (i.k. Bypass) Äravool Kandelahus (i.k. Carrier) Töö põhimõte
töödeldud vees, suudmealade vees ja merevees. Näpunäited ja tehnika · Analüüsige proove koheselt. Mitte säilitada hilisemateks analüüsideks. · Täpsemate tulemuste saamiseks, määrake tühja kemikaali väärtus iga uue partii reagendiga. Järgige protseduuri kasutades deioniseeritud vett proovi asemel. Lahutage reagendi tühiväärtus lõpptulemusest või kohandage tühja kemikaali. Vt vahendi kasutusjuhendist lisainformatsiooni punktis Running a Reagent Blank. · Kui proov ajutiselt muutub kollaseks pärast reaktiivi lisamist, lahjendage värske proov ja korrake katset. Mõningane broomikaotus võib esineda lahjendamise tõttu. Korrutage tulemus lahjendusteguriga. Vt punkti 2.7 Sample Dilution leheküljel 21. · Pühkige proovi välispind enne masinasse sisestamist. Kasutage selleks niisket räti ja pärast eemaldada kuiva rätiga sõrmejäljed ja muud plekid.
21. Miks on vajalik katalüsaatori olemasolu estrite happelisel hüdrolüüsil? Põhjendada reaktsiooni skeemiga. R C(O) OR1 + H2O =( +kat ) R C(O) OH + R1OH sest vesi ja ester ei ole piisavalt aktiivsed et nad reageerivad omavahel aeglaselt, seetõttu kasutatakse katalüsaatoreid, milleks on happed, mis kiirendavad protsessi 22. Kas estri leeliseliseks hüdrolüüsiks vajalik naatriumhüdroksiid on katalüsaator või reagent? Põhjendada võrrandiga. Reagent, sest lõpptulemusena see ei erakdu tagasi, vaid saab uue aine osaks (katalüsaator lõpus tuleb alati tagasi samal kujul kui lisati). 23. Koostada antud estri happelise või leeliselise hüdrolüüsi võrrandid, anda saadustele nimetused. 24. Analüüsida reaktsioonivõrrandit: märkida reaktsioonitsentrid, näidata ära ründav osake, katkevad ja tekkivad sidemed, lahkuv rühm)
1693 c) kuidas need referaadid leidsid? Tsüklopropaani juurde hiirega minnes tekivad väiksed noolekesed, neile vajutades võtsin Get Refences ja panin linnukese Properties ette ja vajutasin Get. 3.4. (2 P) Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi". Leia ained, mille molekulaarvalem on C8 H9 N2 O2 Esita: a) otsivõimalus: Explore substances, molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 ainet c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas? Reaktandina on kuus, reagendina puudus. d) kuidas leidsid need ained? Kui ained olid leitud, vajutasin Get Reactions ja seejärel tegin linnukese ühte ja pärast teise, esimene andis kuus tulemust, teine ei andnud ühtegi. 3.5. Harjutusülesanne"Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil". a) mitu ainet sisaldavad seda struktuuri? 1014 b) piira otsingut ja leia mitut ainet nendest on võimalik osta (commercial availibility)? 68 c) kuidas leidsid need ained
Kordamiseks 1. Geneetiline identifitseerimine a. Genotüpiseerimise meetodid- Spetsiifilised identifitseeritavad pärilikud DNA polümorfismid ·DNA polümorfism on ·Nukleotiidi(de) asendus ·Insertsiooni või deletsioon (DNA lõigu pikkuspolümorfism) ·On tuvastatavad laborimeetoditega ·DNA muutlikkus võib olla tuvastatav fenotüübi tasemel; iga DNA uus variatsioon ei pruugi muuta fenotüübilist variatsiooni. b. Veregrupid (veised)- Antigeen + reagent (monospetsiifiline antikeha) + komplement ·Hemolüüsi puhul värvib erütrotsüütides olev hemoglobiin lahuse (proovi) punakaks antigeeni esinemine punasel vereliblel tuvastatud. Antigeenid erütrotsüütide pinnal veregrupid. Antigeenid - bioloogilised makromolekulid (polüpeptiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Immunogeen antigeen, mis kutsub esile immuunvastuse. Reageerivad EA ja antikeha e reagent (+ komplement) · Hemolüüsi tulemuste põhjal
b) mitu referaati leidsid? 1693 c) kuidas need referaadid leidsid? Tsüklopropaani juurde hiirega minnes tekivad väikesed noolekesed, neile vajutades valisin Get Refences ja panin linnukese Properties ette ja vajutasin Get 3.4. Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi" Leia ained, mille molekulaarvalem on C8H9N2O2 Esita: a) otsivõimalus: Explore substaces, molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 ainet c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas? Reaktandina on kuus, reagendina puudub d) kuidas leidsid need ained? Kui ained olid leitud, vajutasin Get Reactions ja siis tegin linnukese ühte ja pärast teise. Esimene andis kuus tulemust, teine ei andnud ühtegi 3.5. Harjutusülesanne"Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil" Kasutades SciFinderi joonistusprogrammi joonista allpool toodud molekulaarstruktuur: Soorita otsing leidmaks ained, mis sisaldavad seda struktuuri (vali Search type: Substructure search)
Voogsisestusanalüüs VSA Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Aini Vaarmann Pump Registraator Süstimisseade Reagent Pump Detektor Reaktori aas (i.k. Reactor coil Möödaviik (i.k. Bypass) Äravool Kandelahus (i.k. Carrier) Teooria: VSA on meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku segmenteerimata pidevasse voolu
mõnest muust alifaatsest tsüklist. Veel läheb vaja hüdrogeerimise juures kasutatavaid katalüsaatoreid, näiteks plaatina, pallaadiumi ja niklit, samuti kinoone, väävlit ja seleeni. Areenide keemilised omadused Areenidele on tüüpilised asendusreaktsioonid, milles üks asendusrühm, tavaliselt vesinik, asendub teise asendusrühmaga. Selliste reaktsioonide kaks tüüpi on elektrofiilne ja nukleofiilne asendusreaktsioon vastavalt sellele, kas aktiivne reagent on elektrofiil või nukleofiil. Radikaalnukleofiilse asendusreaktsiooni üks reagentidest on vaba radikaal. Sidestusreaktsioon toimub metallkatalüsaatori juuresolekul. Selle käigus tekib tavaliselt uus süsiniksüsinikside, haruldasemad on süsiniklämmastikside (aniliinidel) või süsinikhapnikside. Areenide hüdrogeenimine tekitab küllastunud tsüklitega aineid. Tsüklite lisandumise reaktsioonid, näiteks DielsAlderi reaktsioon, ei ole nii tavalised.
Vastasel korral võivad tekkida haigel D- antigeeni vastased antikehad, mis järgnevate vereülekannete puhul tekitavad vereülekandejärgseid tüsistusi. D-antigeeni vastased antikehad on ka kõige sagedasemad vastsündinu hemolüütilise tõve põhjustajaks kui Rh-D negatiivsel emal sünnib Rh-D positiivne laps. (Veregrupid. Tartu Ülikooli Kliinikum) 1. 4. Kuidas määratakse veregruppi Põhimõtteliselt segatakse omavahel kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent. Näiteks alusele pannakse 3 tilka doonori verd. Esimesele tilgale lisatakse anti-A reagent, teisele anti-B reagent ja kolmandale anti-D ehk Rh-reagent. Kui esimeses tilgas tekivad verekämbukesed ehk punaliblede kokkukleepumine (aglutinatsioon), siis inimesel on olemas A-antigeen. Kui teises tilgas punalibled kokku ei kleepu, siis inimesel B-antigeeni ei ole ja kui kolmandas tilgas tekib aglutinatsioon, siis inimene on Rh-positiivne. Seega näiteks antud doonor oleks A Rh
Füüsikalised omadused: · on gaasid, Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline, molekulmassi kasvuga muutub agregaarolek, vedelaks, ja siis tahkeks, madalamad amiinid lahustuvad vees. nukleofiilne asendusreaktsioon- on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent nukleofiil atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Elektrofiilsustsenter elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom Reaktsioonitsenter- nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake Ründav osake reaktsiooni alustav osake (asendusreakts. korral asendab
tumepruuni sademe. Töö käik: Võetakse 2ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahust ja lisatakse 10%-list NaOH lahust(Pliietanaat moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi). Seejärel lisatakse 1 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu soojendatakse, kuni moodustub sade ja pannakse statiivi. Tulemus: Katseklaasis tekkis pruunikas sade. Seega sisaldab munavalk tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seda saab kasutada valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse mõned tilgad CCl3COOH lahust. Tulemus: Katseklaasi tekkis valge sade, valk denatureeris. Seega on munavalgu molekulmass üle 10 000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
Voogsisestusanalüüs Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Skeem Pump 1. Registraator Süstimisseade Reagent Pump Detektor Reaktori aas (i.k. Reactor coil Möödaviik (i.k. Bypass) Äravool Kandelahus (i.k. Carrier) Teoreetilised alused Definitsioon 1. Meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku
4 step Ibuprofen synthesis First step: Nucleophilic addition Reduction of the carbonyl group C=O by sodium tetrahydridoborate produces a secondary alcohol group CHOH. Second step: Sn1 nucleophilic substitution of the hydroxyl group To improve reactivity of alcohols the leaving anion OH is converted into H2O CH3)3COH + HCl (37%) (CH3)3COH2(+) Cl() (CH3)3C(+) Cl() + H2O (CH3)3CCl + H2O (SN1 ) Third step: During this step Grignard reagent is formed. Forth step: The nucleophilic addition : carboxylic acid production H-NMR · Applied magnetic field With the magnetic field, the energy level is lower Against magnetic field, the energy level is higher Protons go up on energy level and once they come down it is possible to see the energy admitted and there will be peak on the spectrum
munavalgu lahust hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. 5) Valkude sadestamine 1 ml munavalgu Tekkis valge sade. trikloroäädikhappega lahust, mõni tilk Trikloroäädikhape on valke CCl3COOH lahust denatureeriv ja sadestav reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000.
P – energia allikas OLULISI IOONE Na+, K+, Cl- – osmootse rõhu säilitamine rakkudes; Na ja K olulised närvirakkude töös. Ca+ - luude koostises, närviülekande vahendaja lihasrakkude ja närvirakkude vahel, oluline vee hulga reguleerimises. Mg+ - luude koostises, klorofülli koostises, ensüümide aktiveerija. VESINIKSIDEMED Vee molekulaarsed funktsioonid organismis: Reaktsioonis osaleja – lahusti ja ühendite lähteaine Reagent ühendite lagundamisel Hoiab keskkonna happelist-aluselist tasakaalu. Vee ülesanne rakus: temperatuuri hoidmine, ehituslik ülesanne, säilitab osmootset siserõhku. VALGUD ehk proteiinid – polüpeptiidi, mis koosnevad aminohappe jääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALGUSTRUKTUURID 1) Primaar – valgu aminohappeline järjestus 2) Sekundaar – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või
Denaturatsiooniks kasutatav detergent SDS lagundab natiivseid valke, lõhkudes valkudel nii sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri kui ka kvarternaarstruktuuri. Polüpeptiidide omavaheline kovalentne seondumine vähendab valguproovi analüüsi täpsust, kuna sama molekulmassiga bändid võivad sisaldada ühte polüpeptiidi või dimeeri/terrameeri. Taolise probleemi ärahoidmiseks kasutatakse proovi ettevalmistamise käigus redutseerivat agenti dithiothreitol (DTT või Clealand`i reagent) või 2-merkaptoetanooli (2-ME). Redutseerivates tingimustes lagunevad disulfiidsidemed ning disulfiidseotud valkude oligomeerid algunevad. „Plaat” geeli vorm koosneb kahest paralleelsest klaasplaadist või plastiklehest, mille vahele on asetatud tihendid (spacerid) vahemiku tekitamiseks ning geeli äravoolu takistamiseks servadest. SDS-PAGE elektroforeesi puhul kasutatakse kihilist kahe geeli kombinatsiooni. Esmalt
................................................................................................ 5 4.Kokkuvõte............................................................................................................................... 12 5.Kasutatud kirjandus................................................................................................................ 12 2 1. Tähiste ja lühendite loetelu. A = reagent B= esimene produkt C = teine produkt P0 = algrõhk, atm T0 = algtemperatuur, K R = ideaalne gaasi tegur, J/mol*K V = ruumala, L Ct0 = algkontsentratsioon, mol/L K = reatsiooni kiiruse konstant, 1/min Kc = tasakalu konstant, mol/L Km = massi ülekandetegur, 1/min Fa0 = reagenti molaarne voo, mol/min Fb0 = esimene produkti molaarne voo, mol/min Fc0 = teine produkti molaarne voo, mol/min Ft = molaarse voo summa, mol/min RB = esimene produkti kiirus, millest aine möödab reaktoris, mol/L*min
puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga( nt. A-antigeen kokku anti-A antikehaga).Veregrupid on O ; A; B; AB. Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis on RH+( umbes 85% inimestel) ja kui D antigeen puudub RH- . Määramise põhimõte: Veregrupi määramiseks segatakse kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent, vaadatkase kas tekib aglutinatsioon (kas olemas antigeen). 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine- Vereliistakud e. trombotsüüdid hulk 1 mm3 veres 200 000- 400 000 sõltub elu ja töö rütmist ( tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks oluslisi aineid). Vere hüübimine( fibrinogeeni füüsikalis-keemiline muutumine fibriiniks): Vigastuse järgselt vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained,mis ahendavad veresooni vigastuse kohal
munatoodetega, linnulihaga hoiduda toore muna ja toore linnuliha söömisest o Süüfilis esmahaavand (suguelunditel suus), lümfisõlmede suurenemine, lööve nahal, (8-12 nädalal juuste, ripsmete ja kulmude väljalangus), peavalu, isutus, nõrkus peamiselt sugulisel teel turvaline seksuaalne käitumine · Vee tähtsus o Lahusti o Ühendite lähteaine o Reagent ühendite lagundamisel o Hoiab keskkonna happelis-aluselist tasakaalu Rakus o Hea soojusmahutavus o Hea soojusjuht o Tsütoplasma peamine koostisosa o Annab rakule kuju o kapillaarsus
sademe leeliselisele hüdrolüüsile, andes Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH lahustumiseni, 0,5 sulfiidioone. Lahuses on ml munavalgu sulfhüdrüülrühmad. lahust 5) Valkude 1 ml munavalgu Tekkis valge sade. Trikloroäädikhape sadestamine lahust, mõni tilk on valke denatureeriv ja sadestav trikloroäädikha CCl3COOH lahust reagent, mida kasutatakse valkude ppega eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Lahus sisaldab valke, või selle hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on üle
vereproov koos doonoriverega. Selleks kulub umbes tund. Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest. 4 Laborisõnad: · mikrobioloogia mikroorganismide uurimine organismist võetud eritistest (veri, uriin, röga, mäda); · katsut mõne cm pikkune väikse sõrme jämedune ümara põhja ja korgiga klaastoru, millesse võetakse vereproov; · reagent kindlate omadustega keemiline aine, mis vereseerumiga reageerides muudab mõõdetavaks ühendi, mille vastu huvi tuntakse; · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs, mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse
· Asetasin katseklaasi statiivi. Jättes katseklaasi statiivile seisma, sadet siiski ei tekkinud. Järeldus Lahus muutus küll tumepruuniks, mis annab tunnistust tsüsteiini esinemisest valgus, kuid sadet ei tekkinud. Selle põhjuseks võis olla ainete liiga vähesel määral lisamine või liialt vähene soojendamine. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega. Trikloroäädikhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid ta ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmasikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: · Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. · Lisasin mõne tilga lahust. Värvuseta lahusesse tekkis valge sade. · Loksutasin hoolikalt. Loksutamisel muutus lahus ühtlaselt hägusaks. Järeldus:
ühele lisada 2 tilka Na2C2O4 lahust, teisele 2 tilka CaCl2 lahust. Sama korrata teisest katseklaasist eraldatud lahustega (vt. skeemi) ning jälgida, millistes katseklaasides tekib sade. 1 mL 0,1 M Na2C2O4 + 2 mL 0,1 M CaCl2 → Tsentrifuugida ja jagada kaheks +2 tilka Na2C2O4 → tekkib valge sade +2 tilka CaCl2 → sade ei teki Na2C2O4 on vähem, seega on see limiteeriv reagent, kui me lisame CaCl 2 – midagi ei muutu, Na2C2O4 lisamisega limiteeriva reagendi kontsentratsioon sooreneb, järelikult reaktsioon võib kulgeda ja tekkib sade 2 mL 0,1 M Na2C2O4 + 1 mL 0,1 M CaCl2 → Tsentrifuugida ja jagada kaheks +2 tilka Na2C2O4 → sade ei teki +2 tilka CaCl2 → tekkib valge sade
O O R C OR' + NaOH R C ONa + R'OH Happelise hüdrolüüsi korral katalüüsib sama katalüsaator ka pöördreaktsiooni, s.o estri moo- dustumist. Leeliselise hüdrolüüsi saadused ei ole võimelised omavahel reageerima. 5. Hape on katalüsaator mõlemal juhul, kuid amiidi hüdrolüüsil ta seotakse saadusega ning seepä- rast hape kulub nii nagu reagent. Leelis on küll ka üksiti katalüsaator, kuid kuna ta seotakse mõ- lemal juhul, kulub ta reaktsiooni käigus nii nagu reagent. 6. Estrite ja amiidide hüdrolüüsil on happeline katalüsaator vajalik estri elektrofiilsuse suurenda- miseks, et vee kui nõrga nukleofiili rünnak oleks tulemuslik (vt lk 33). Estri sünteesimisel peab katalüsaator tagama karboksüülhappe elektrofiilsuse alkoholi kui nukleofiili rünnaku tarvis.
reaktsioon aeglustub. On olemas esimene (vaata 25. vastus) ja teine järk ( A+R -> P) . 25.Esimest järku reaktsioonide kineetika kirjeldus ja analüüs. Matemaatiliselt lihtsaim analüüsis kasutatav reaktsioon on esimest järku pöördumatu reaktsioon A -> P. Reaktsioon on esimest järku, tema kiirus avaldub: v=-d[A]=k[A]. dt Pseudo esimest järku reaktsioonid ei leia reeglina analüüsis rakendust. Kasutatakse reaktsioone, kus osalvead vähemalt analüüsitav aine ja reagent. Kui reaktsiooni kiirust jälgitakse produkti P tekkimise järgi, on mugavam viimane võrrand esitada kui [P] sõltuvus ajast t ja analüüsitava aine algkontsentratsioonist. -kt [ P ]t = [ A]0 (1 - e ) · Saadud sõltuvused on puhtalt eksponentsiaalsed · Oluline on tähele panna, et võrdsete aegade jooksul kulub (või tekib) sama protsent (või osa) lähteaine (või produkti) kontsentratsiooni · Poolestusaeg 27
9. Kuidas rakke paljundatakse? Sööde, pH 7,2-7,4, CO2 5%, inkubaator 37 Praktiline töö II Transfektsioon 1. Mida nimetatakse transfektsiooniks, milliseid alternatiivseid meetodeid saab kasutada? Transfektsioon = transformatsioon+infektsioon Transfektsioon on võõr-DNA viimine loomarakku plasmiidi kujul (bakterite puhul nimetatakse sarnast protsessi transformatsiooniks). Viiruste abil DNA üle kandmist nimetatakse transduktsiooniks. Keemilised meetodid tekitatakse DNA-reagent kompleks: · Kaltsiumfosfaat tekitatakse kaltsiumfosfaat-DNA sade, mis lisatakse rakkudele, avastati 1973, hea odav, probleemiks efektiivsus. · katioonsed polümeerid (PEI-polüetüleenimiin, DEAE dekstraan) - soodustavad DNA seostumist membraaniga ja endotsütoosi, puuduseks toksilisus. · dendrimeerid suured hargnevad polümeerid, mis seovad DNA-d. · liposoomid ja katioonsed lipiidid (näit. Lipofectamine) fuseeruvad membraaniga,
kuumutamisel tekib must/tumepruun sade kui valgu lahuses on SH ioone. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml Pb(CH3COO)2 O,5% lahust, millele lisasin tilgakaupa 20% NaOH lahust kuni sademe tekkmiseni. Lisasin 0,5ml munavalgu lahust ning keetsin vesivannil. Tekkis pruun kolloidne sade, mis näitab tsüstesiini sisaldust valgus. Järelikult sobib see reaktsioon tsüstediini määramiseks valgus. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja sadestav reagent, aga ta ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10 000. Seega kasutatakse TKÄ valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCl3COOH lahust, mille tulemusel tekkis valge sade, mis tõestas kõrgmolekulaarse(te) valgu(de) olemasolu lahuses kuna TÄK-il on valku denatureeriv ja sadestav toime, mis mõjub ainult kõrgmolekulaarsetele (molekulmass > 10000) valkudele
Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiivi. Tekkib väga väike hulk musta sadet. Järeldus: Toimus positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et antud valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on põhjustatud sulfiidioonide reageerimisest Pb2+ ioonidegaa. (tekkisid leeliselise hüdrolüüsi käigus) 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik · Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Pärast loksutamist tekkis valge sade. Järeldus: Sademe tekkimise põhjuseks oli valgu denatureerumine. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Järelikult on valgu, mis me kasutasime katses, molekulmass üle 10000. 1.1
reaktsioonivõimega amiid. Derivaatide reaktsioonivõimet võib selgitada, võttes aluseks lahkuvate rühmade aluselisuse. Atsüükloriidide puhul on lahkuvaks rühmaks kloriidioon, happe anhüdriidide puhul karboksüülhape või karboksülaatioon, estrite puhul alkohol, amiidide puhul amiin (ammoniaak). Kõik need on alused ja nendest alustest on kloriidioon kõige nõrgem alus ja seega atsüülkloriid kõige parem reagent. Amiinid on nendest kõige tugevamad alused ja amiidid kõige väiksema reaktsioonivõimega ühendid. Happederivaatide süntees Karboksüülhappe derivaate saab sünteesida nukleofiilse liitumise-elimineerimise reaktsioonidega üksteisest. Vähem reaktsioonivõimelisi atsüülühendeid saab sünteesida suurema reaktsioonivõimega ühenditest, vastupidine on sageli raskendatud ja vajab eritingimusi. Atsüülkloriidid Atsüülkloriidide süntees
20%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis must sade, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega ja tekkis pliisulfiid sade, mis on musta värvi. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade. Järeldus: Valge sade tekkis valgu denaturatsioonist. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu
· Jätkub formeerimine Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Kuumutamisel lahus muutus helepruuniseks pärast muutus tumepruuniseks PbS aeglaselt välja sadeneb ja me näeme kuidas lahus muutub tumedaks.Siis munavalgus esineb Cys aminohappe. 1.1.5 Valkude sadestamine triklooräädikhappega. Teoreetilised alused: TKÄ on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Siis TKÄ kasutades eraldame valgud madalamolekulaarsetest lämmastikuuühenditest. Töö käik: · Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Me näeme valge sade. Võin oletama, et see on denatureerunud valk, mille molekulmass on suurem
10%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis ülipeen must sade pruunis vedelikus, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade. Järeldus: Valge sade tekkis valgu denaturatsioonist. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. 1.1.6 Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu
Peab formeerima sade, aga sade (must) oli väga väike hulk. Järeldus: Meil on positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et meie valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on seotud sellega, et sulfiidioonid (tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu) reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust ja lisame mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutame, mille pärast tekkis valge sade. Järeldus: Valgu sade tekkis, sest valk denatureeris. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Kõik see tähendab, et valku molekulmass, mis me kasutasime katses, on üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide
Seejärel lisasin ~1 ml glükoosi lahust, loksutasin segu hoolikalt ja soojendasin ettevaatlikult veevannis. 5-10 min möödumisel sai lahus endale halli värvi. Lastes veel ~15 min kuuma vee sees soojendada oli paista hõbedakihti tekkimas katseklaasi seintele. Võtsin katseklaasi ettevaatlikult, raputamata välja ning lasin veel ~19 min seista. Katseklaasi sein oli lõpptulemusena ühtlaselt hõbedaga kaetud. Järeldus Taandav suhkur glükoos taandas metallisoola. Reagendiks oli Tolleni reagent (aktiivseks kompenendiks AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv [Ag(NH3)2]+). Lahusest sadestus metalliline hõbe välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. NaOH(aq) + AgNO3(aq) AgOH(s) AgOH(s) + 2NH3(aq)(liias) Ag(NH3)2+(aq) + OH-(aq)] R-C(=O)H + 2Ag(NH3)2+ + 3OH- 2Ag + RC(=O)O- + NH3 + H2O (redoksreaktsioon) 1.2.4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Kahte katseklaasi valasin kummassegi ~1 ml sahharoosi lahust, ühele neist lisasin 1 tilk kontsentreeritud HCl
1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Reaktsioon denatureeriva faktoriga. Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust CCl3COOH lahust(tilk) Töö käik: Pärast munavalku CCl3COOH lisamist t ekkis valge sade. Mis molekulassiga sade on? Sade on molekulaar massiga umbes 65000(kuna munavalgu koostises on valdavalt albumiinid) Mis molekulmassiga valgud sadenevad `TKÄ toimel? Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja sadestav reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Pöörduv denaturatsioon ja väljasadestumine. Kasutatud ained: 3 ml munavalgu lahust 3 ml küllastunud (NH4)2SO4 kristalne (NH4)2SO4
Soojendamise ajal lahuse värvus muutus kollaseks see tähendab, et toimus aromaatsete tuumade nitreerumine. Pärast NH4OH lisamist tekkis siis 2 kihti. Alumine kiht on helekollane ja ülemine kiht on kollane. Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on helekollane. Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3. Valkude sadestamine trikloäädikhappega. Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madal - molelaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik Katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja lisasin mõni tilk CCI3COOH lahust . Loksutasin hoolikalt ja jälgisin. Tulemus CCI3COOH lisamisel lahus muutus valgeks ja häguseks. Järeldus Pärast CCI3COOH lisamist toimus valgu denaturatsioon ja valk sadestus
ja olemasolu maakeral. Püsib gravitatsioonijõu ja gaasi molekulide termilise liikumise tasakaalu tõttu. (Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär) 3) Hüdrosfäär - vesikeskkkond. Veeaur on õhu koostisosa. On elukeskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnsasest taimestikule, salvestab päikeseenergiat. Vee kasutus reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide tootmiseks, vee toimel tarduvad sideained, tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent (keetmine, lahustamine, lahjendamine, kristallimine), on energia ja soojuskandja (vesijahutus). 4) Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Leiab aset
CH2SH CH2OH I I HCNH2 + 2NaOH + H2O HCNH2 + Na2S + H2O I I COOH COOH Na2S + Na2PbO2 + 2H2O PbS + 4NaOH 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhapet kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Laialdaselt levinud valke väljasadestav reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Lokutades tekib valge lendlev sade. Järeldus: Valgu sade tekkis, sest valk denatureeris. Toimus valgu eraldamine valgu hüdrolüüsi produktidest. See tähendab, et valgu molekulmass, mida katses kasutati on üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
- õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. · Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega 2. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. 3. Hüdrosfäär Vesi on kõige laialdasemalt kasutatav aine, nagu - reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja jpm. tootmiseks - Vee toimel tarduvad sideained - Vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent: keetmine, lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine. - Vesi on energia- ja soojuskandja (auruküte, vesijahutus), töötav keha ja võimsuse edastaja (auruturbiin,hüdrojaam). 4. Biosfäär Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine
· Panen reaktsioonid 40 min keevasse vette · Jahutan katseklaasid jäävannis · Vaatlen mikroskoobi all tekkinud osasoome Laktoosi puhul tekib palju pehmeid kristalle (nägi välja nagu maakaart) Vaatlesin ka glükoosi kristalle. Viimased olid sellised vihased, nagu okastraat. 1.2.3 Hõbepeeglireaktsioon Redutseerivate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest (Tolleni reagent) sadestub aldehüüdide toimel metalliline hõbe moodustades katseklaasi pinnale kerge peegli. Tolleni reaktiivis aktiivseks komponendiks diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+ Töö käik: · Valan katseklaasi 1ml 1% AgNO3 lahust · Lisan 0,5 ml konts NH4OH lahust · Loksutan · Lisan 1ml glükoosi lahust · Loksutan ja soojendan veevannis Katseklaasi pinnale tekib hõbepeegel ning keskel kollakaspruunikas hägune lahus. Seega on
Seejärel asetasin katseklaasi statiivi, kus oleks pidanud tekkima mustapruun PbS sade, kuid seda ei tekkinud. Lahus jäi lihtsat mustapruuniks. Sade ei tekkinud ehk sellepärast, et lisasin aineid liiga vähe või kuumutasin liiga lühikest aega. Lahuse värvuse muutus aga tõestas tsüsteiini olemasolu valgus. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega TKÄ on valke (molekulmass > 10 000) denatureeriv ja väjasadestav reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, (valgu hüdrolüüsi produktid). Töö käik: valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin CCl3COOH lahust ning lokustasin. Tekkis nõrk hele sade, st valk denatureerus ja sadenes. See tähendab, et katses kasutatud valgu molekulmass on üle 10 000. ee tähendab, et valku molekulmass, mis me kasutasime katses, on üle 10000 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
6. Mis on osasoonid? Miks saab osasoonide tekke reaktsiooni kasutada süsivesikute kvalitatiivse reaktsioonina? Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Tekkivate osasoonide kuju on lähtesuhkrule iseloomulik. 7. Millise reaktiiviga viiakse läbi hõbepeegli reaktsiooni ja millised tegurid võivad segada positiivse reaktsioonitulemuse saamist? AgNO3 ja NH4OH Tolleni reagent. Katse võib ebaõnnestuda määrdunud katseklaasi kasutamisel, ettevaatamatul soojendamisel või reaktiividega liialdamisel. 8.Valige välja reaktsioonid, millised võimaldavad eristada taandavaid ja mittetaand- avaid suhkruid. Hõbepeegli reaktsioon, Fehlingi reaktsioon. 9. Millist reaktsiooni kasutatakse mono- ja disahhariidide eristamiseks? Milline on selle reaktsiooni kemism? Barfoed reaktsioon, sest nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. 10
Pärast munavalgu lahuse lisamist soojendatakse segu,mille ajal hakkab tekkima tumepruunikas sade. Kas teil tekkis sade? Mu lehel on kirjas hoopis, et lahus värvus pruunikaks. See näitab, et valgus esineb tsüsteiin. Pruun värvus tekib sellest, kui sulfiidioonid reageerivad Pb2+-ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame mõne tilga CCl3COOH lahust. Loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Katse tulemusena tekkis valge sade.,sest valk denatureeris. Selle valgu molekulmass on seega üle 10 000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine
tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja moodustus Na2PbO2. Lisasin katseseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin, soojendasin reaktsioonisegu, kuni hakkas moodustuma tume sade. Asetasin katseklaasi statiivi ja jäin ootama sademe formeerumist. Järeldus: tekkis tumepruun peenike sade, seega leidus munavalgus tsüsteiini. 5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) on levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent. TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Töö käik: valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCI 3COOH lahust. Loksutasin ning tekkis hägu. Järeldus: kuna tekkis hägu, siis oli munavalgu lahuse molekulmass oli üle 10 000. 6. Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade [(NH4)2SO4, MgSO4, NaCl jt] kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude
annaabi.ee 
