Teda ei saa asendada ükski teine hormoon. Insuliineritust reguleerib eelkõige vere glükoosisisaldus. (On haigusi, kus insuliin ei toimi, nagu näiteks diabeedi II tüübi korral). Kehalise töö ajal toodab kõhunääre insuliini rohkem. Kui inimene ei ole päeva jooksul korralikult söönud, siis sööb ta õhtul kodus näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viib selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini, mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse.
armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Munajuhad - umbes 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha kaudu kandub munarakk munasarjast emakasse.
Helina Reino ettekanne uue õppekava Algloomanakkus: täiendustega Trihhomoniaas Suguhaiguste levik AIDS Sugulisel teel, s.o. vaginaalse, oraalse või anaalse Tekitajaks on HIV ( human immunodeficiency virus - sugulise vahekorra käigus võivad inimeselt inimesele inimese immuunpuudulikkust põhjustav viirus ). üle kanduda väga mitmesugused haigusi esilekutsuvad HIV poolt põhjustatud haigust nimetatakse AIDS-iks ( (patogeensed) mikroorganismid ehk mikroobid: Acquired Immunodeficiency Syndrome - omandatud bakterid, viirused, seened ja algloomad. immuunpuudulikkuse sündroom ). Suguhaigused olid levinud keskajal, ka Tallinnas. HIV-ga võib nakatuda 3 viisil : Lähiajaloos oli Eestis plahvatuslik seksuaalsel teel sugulisel teel,
seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkude mitootiline jagunemine lõppeb looteeas. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes (tsükliline küpsemine). Esimese meiootilise jagunemise käigus tekivad ebavõrdsed rakud tsütoplasma koguse tõttu: üks suur ja teine väike. Teise jagunemise lõpuks on tekkinud üks suur viljastusvõimeline rakk ja kolm viljastusvõimetut. Küpse munaraku vallandumist munasarjast jaliikumist munajuhsse nimetatakse ovulatsiooniks. Igasugused kahjulikud mõjud võivad korraga kõiki munarakke. Mida vanem naine on, seda suurem võimalus on järglaste väärarengute tekkimise tõenäosus. Menstruaaltsükliks nimetatakse tsükliliselt koruvaid muutusi viljastumisvõimelise naise
Haigusnähud tekivad kuni poolteise kuu jooksul pärast nakatumist. erinevalt B- ja C- hepatiidist ei muutu A-hepatiit krooniliseks. A-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida. B-hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. Iseloomulikuks tunnuseks on naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Erinevalt A-hepatiidist ei levi B-hepatiit ei vee ega toidu kaudu, vaid suguliselt ja vere kaudu Üheksal inimesel kümnest kaob viirus iseenesest. Ühel inimesel kümnest B-hepatiit aga ei kao ning tal kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Need inimesed on nakkusohtlikud. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise ja maks ei tööta enam korralikult. Samuti võib lõpuks areneda välja maksavähk. B-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida. C-hepatiit levib peamiselt nakatunud vere kaudu, Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Samuti ei levi C-hepatiidi viirus olmekontaktide, vee ega toidu kaudu
Algab spermide moodustumine, suureneb meessuguhormoonide sünteesimine. Teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev ja hästi arenenud lihaskond, mehele iseloomulik kehakuju, madal hääl. Munandite talitlus kestab tavaliselt kõrge eani (v.a kui mõni haigus/trauma seda enne ei katkesta). Spermide eripärad 1) spermid vajavad arenemiseks keha temperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid kõhukoopas, vaid munandikotis. 2) spermid on kehale võõrad rakud (neis on ülejäänud organismist erinevaid valke), mistõttu ei tohi kokku puutuda verega, vastaval juhul hakkab immuunsüsteem neid hävitama. Seepärast saavad spermid seemnetorukestes arenedes toitaineid ja hapnikku läbi erilise rakkude kihi. 3) moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul. Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid
Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks. Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks. Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade emakapoolsed avavused ning alumine tipp läheb üle emakakaelakanaliks. Emakas on lihaseline elund. Tema sein on 1-1,25 cm paksune ning koosneb serooskestast, lihaskestast ning limaskestast. Emaka serooskest e. perimeetrium on kõhukelme vistseraalse lestme osa. Serooskesta üleminek vaagnaõõne külgseinalt emakale toimub emakalaisidemena, milles kulgevad emaka veresooned ja närvid ja mida seetõttu nimetatakse ka emakakinnistiks. Kõhuõõne eesmist seina vooderdav kõhukelme laskub väikevaagnasse, katab
munarakud b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliseltviljastumine. 3. Emakas ja varustamine hapniku-,toidu jm. vajalikuga 4. Emakakael ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal. Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab limakork emakakaelal. 5. Tupp ( 1 ) on 8-10 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. 2
Sisukord Mõisted........................................................................................................................................2 Allikad.........................................................................................................................................6 1 Mõisted Seksuaalne sättumus püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on a
Bioloogia Kontrolltöö viljastumine inimesel 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord te
Aeg viljastumisest surmani 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda : · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. · Vägistamisest või intsestist tule
Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse. 2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on lihaseline õõnes elund, kus areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. 3.Võrdle mehe ja naise sugurakke. Mehe sugurakud ehk spermid moodustuvad mehe organismis pidevalt ja kogu elu jooksul. Naiste sugurakud ehk munarakud on kõik moodustunud looteeas, need valmivad perioodiliselt ühe kaupa, kuid mitte kogu elu jooksul. 4.Mis on viljastumine? Kus ja kuidas ning millal toimub viljastumine inimesel?
valulik. Meestel võib esineda eritist peenisest (võibolla ainult paar tilka) või on urineerimine valulik. Nii naistel kui meestel ei pruugi sümptomeid alati esineda. Gonorröad on võimalik ravida. Naistel võib gonorröa levida emakakaelast munajuhadesse. See võib põhjustada munajuhade põletiku. Võib esineda palavik ja valu kõhu alaosas. Ka seda on võimalik välja ravida. Ravimata juhtudel on peamiseks tüsistuseks viljatus ja emakaväline rasedus. KLAMÜDIOOS Klamüdioos on väga levinud seksuaalsel teel leviv infektsioon. Üle pooltel naistel võib see kulgeda ilma kaebusteta. Võib esineda rohkem voolust, natuke rohkem verekaotust menstruatsiooni ajal või veritsemist pärast seksuaalvahekorda või ka valu alakõhus. Meestel esinevad sümptomid sagedamini. Paar nädalat pärast kaitsmata seksuaalvahekorda võib mehel esineda eritist peenisest (võib-olla ainult paar tilka) või on urineerimine valulik
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5
hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). Kõhunäärme sisesekretoorsed rakud toodavad hormoone insuliini, glükagooni, somatostatiini ja pankrease polüpeptiidi. Välissekretoorne funktsioon kõhunäärmel aga seisneb kõhunäärme nõre tootmisel. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide produktsioonis. Välissekretoorne funktsioon seisneb aga naistel munaraku produktsioonis, mehel aga välissekretoorne funktsioon on spermatosoidide produktsioonis. 2
vääniliste torukestes.Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Ovogenees- Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine Toimub naise munajuha laienenud osas. Viljastumisel ühinevad seemne- ja munaraku tuumad ja kahe haploidse suguraku liitumisel moodustub diploidne 46 kromosoomiga sügoot. 10)Kunstlik viljastamine Võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke.
Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. · Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel:
raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2-
kehakuju ja madal hääl. 1.2 Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud ja spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1.3 Spermid vajavad arenguks eritingimusi: Selleks, et isasrakud saaksid areneda, on vajalikud kindlad tingimused: 1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva. Sugurakke moodustub mehe kehas pidevalt. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Meessugnäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organimist suguti läbiva kusiti kaudu. Kuni murdeeani kindlustab kusiti ainult kusepõie tühjenemise. Suguküpsuse saabudes väljub seemnepurskel sperma kusiti kaudu, kuid mitte kunagi uriiniga samal ajal
inguinale trachomatise eriline tüvi) täielik paranemine Bakter (Chlamydia õigeaegse raviga on Klamüüdia mõned päevad Antibiootikumid trachomatis) täielik paranemine Viirus ( HIV-1/-2) HIV-test on positiivne pole ravitav, viirus antiretroviiruslikud HIV-nakkus/ AIDS kahe kuni kuue nädala, umbes kaksteist aastat eluiga pikendav võ medikamendid
Kopsusomp väike õhuga täidetud mullitaoline moodustis kopsuseintel Hingamiskeskus hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus peaajus Rakuhingamine rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitained reageerivad hapnikuga ja vabaneb organismile vajalik energia ja tekivad vesi ja CO2 Emakas naiste suguelund, milles areneb loode Munasari naissugunääre Seemnesari meessugunääre Munand mehe peamised seesmised suguelundid Munajuha toruline elund, mille kaudu suubub munarakk emakasse Loode rakkude kogumist kujunenud inimalge Platsenta loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on seotud Nabanöör suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat Sünnitamine lootelise arengu lõpp Kliiniline surm surm, kui inimese pulss ja hingamine katkevad, aga taastuvad loetud minutite jooksul Bioloogiline surm surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale ning lakkab töötamast ka aju.
kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Välissekretoorne naisel seisneb munaraku produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni
raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2-
Haiguse tunnusteks on halvalõhnaline voolus Suguelunditest, valu, urineerimisraskused. ·Süüfilis peamiselt sugulisel teel leviv haigus. ·Süüfilis peamiselt sugulisel teel leviv haigus. ·Klamüüdia sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit. ·Tupepõletik bakteriaalne vaginoos, trihomoniaas, kandidiaas HIV on inimese HIV levib nakatunud immuunpuudulikkuse inimeselt nakkuseta viirus. HIviirus inimesele kolmel ründab ja hävitab viisil: inimese kaitse ehk immuunsüsteemi, mis seksuaalsel teel kaitseb organismi otse verekontaktil erinevate haiguste emaltlapsele. eest. AIDS on omandatud AIDSi immuunpuudulikkuse väljakujunemisel on sündroom. AIDS ehk inimese HIVtõbi on HIV kaitsesüsteemi töö nakkuse lõppfaas. tugevasti häiritud ning
Esimene kindlalt teadaolev HIV-i põhjustatud surmajuht oli tingitud süvenevast immuunpuudulikkusest ja see esines ühel inglise meremehel 1959. aastal. (Kutsar, 1994) HIV-i peamised ülekandeteed on järgmised: 1. Kaitsevahenditeta ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega. 2. Viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. 3. Rasedus nakatunud naiselt lootele/vastsündinule (raseduse ajal, sünnituse käigus ja/või rinnaga toitmisel) 4. Nakatunud vere ülekanne või nakatunud organi siirdamine. (Harro, Rüütel, 2004) Gonorröa ehk tripper Keha limaskestade piirkondades kasvav a bakteri Neisseria gonorrhoea põhjustatud suguhaigus. Nendeks piirkondadeks naistel on suguteed, emakas ja munajuhad ning mõlemal sugupoolel ureetra, kurk, silmad ja pärakupiirkond.
(HSV2). HSV1 põhjustab enamasti ohatist või ,,külmavilli" huulel, HSV2 aga tekitab villikesi suguelunditel. Huuleherpesega võivad oraalseksi kaudu nakatuda ka suguelundid. Suguelundite herpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad, äärmiselt valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad (olles siis kõige nakkusohtlikumad) ning umbes nädala jooksul ise paranevad. Haigusnähud võivad korduda, sest viirus jääb organismi püsima. Kordudes on haigusnähud üldjuhul samad, aga enamasti tunduvalt kergema ja lühema kestvusega. Herpesinfektsiooni kandlusest peaksid rääkima arstile naised, kes plaanivad rasestuda või on rasestunud, sest haigus võib olla ohtlik lootele. Herpesviirust ei ole võimalik lõplikult välja ravida. Tõhusad viirusevastased ravimid vähendavad viiruse hulka organismis ja lühendavad haigushoo pikkust ning leevendavad selle raskusastet. Eelistama peaks suukaudset ravi
süüfilisetekitajad jäävad organismi alles. Aastaid pärast nakatumist algab süüfilise hilisstaadium, mille käigus kahjustuvad mitmed erinevad organid ja organsüsteemid. Süüfilis levib ka raseduse ajal emalt lootele. Süüfilise proov võetakse haavandi olemasolul haavandist, haavandi puudumisel vereproovist. Süüfilist on võimalik ravida, kuid vaid esimeses ja teises staadiumis. Inimese papilloomviirus (human papilloma virus - HPV) on sugulisel teel ja nahk-naha kontaktil leviv viirus, mille mõned tüved põhjustavad genitaaltüükaid, mõned tüved aga emakakaelavähki ja ka muude paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV- vastase vaktsiiniga. Kondüloomid esinevad suguelundite limaskestal ja neid ümbritseval nahal. Nende tekitajaks on inimese papilloomiviirus
14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need haploidsed (ühe kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud sügoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk
· Munasari-munand · Peenis-kliitor Naise sisemised suguelundid . · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seestpoolt vooderdab seda rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku pesastumiseks. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet. Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja. · Tupp Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise.
organismist piimhappeks, etanooliks või mõneks muuks aineks. Neid nim piimahappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks(nt pärmseened). Anaeroobne hingamine*- terviklik rakuhingamise protsess, milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides nt väävli, nitraate või rauda. Käärimist kasutatakse veinide, õllede valmistamiseks. Taina kergitamiseks. Jogurtite valmistamine. Hapukurgid, hapukapsas. Reovee puhastamine. Biokütus. 1.2 Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel Mitoos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena tekib kaks eelasrakuga identse geneetilise materialiga tütarrakku. Meioos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena geneetilise materiali hulk tütarrakkudest on eelasrakkuga võrreldes kaks korda väiksem; esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Eukarüootsed rakud e päristuumsed*- rakud, mis sisaldavad tuuma ( protistid, taimed , seened, loomad)
puudu. Aneuploidiad tekivad anafaasi hilinemise tõttu. Kõige sagedasemad Down ja Turneri. 13 ja 18 trisoomiate puhul on lastel väga lühike eluiga. Monosoomiaid peale Turneri sündroomi rohkem ei esinegi sündinutel, ainult raseduse ajal võib esineda. Spermides umbes 1-2% mutatsioone, ootsüütides ca 20% (suureneb vanusega). Elusalt sündinutel vaid 0,3% mingisugune kromosoomi mutatsioon. Rasedus toimib nagu sõelana – alguses on palju mutatsioone, aga mida aeg edasi, siis rasedus katkeb ja sünnib laps kellel väga väikese tõenäosusega mingi mutatsioon. 2. Embrüo kromosoomide analüüs IVF protseduuris. Embrüote kromosoome on vaja uurida, et vältida mutatsiooniga embrüo siirdamist ja suurendada võimalust, et rasedus ei katkeks. Saab eraldada embrüost 2 rakku, analüüsida nende kromosoome ning siirata emakasse ainult terveid embrüoid.
1. Toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y - kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng , platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks, Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine, tõsise väärarengu , vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega lapse sünni vält
Ei valmi elu lõpuni 4. Mis on…? Menstruatsioon—Emaka koheva limaskestaga eraldumine koos viljastumata munarakuga, kaasneb verejooks Ovulatsioon— Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine—Seemneraku ja munaraku ühinemine Miks on mehe sugunäärmed väljaspool keha, ei tohi kokku puutuda verega? Spermid vajavad paar kraadi madalamat temperatuuri, kui kehatemperatuur. Nad on kehale võõrad rakud, mistõttu nad ei tohi verega kokku puutuda 5. Viljatus-osa inimesi ei saa järglasi 1. Põhjused: Mehel: I. Spermide vähesus II. Isasugurakkude arengu- ja liikumishäired Naisel: I. Häired munarakkude valmimisel II. Seesmiste suguelundite haigused (põletikud, kasvajad) Mehe ja naise omavaheline bioloogiline sobimatus 2. Kuidas saab ravida?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
